Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 17

“El uza Skrituras pa rasusina ku es”

“El uza Skrituras pa rasusina ku es”

Pa ser un bon instrutor nu debe inxina ku bazi na Bíblia. Kes algen di Berea da-nu un bon izénplu.

Ku bazi na Atus 17:1-15

1, 2. Ken ki staba ta viaja di Filipus pa Tesalónika i na kuzê ki talvês es staba ta pensa?

 BONS injinheru di Roma faze kel strada txeu movimentadu ki ta trabesa kes montanha. Alvês ta obidu txeu barudju na kel strada, sima buru ta zura, róda di karósa na kes pédra di kalséta, vós di kes algen ki ta pasa pa la i talvês kel-li ta inklui kes trópa, komersianti i artizon. Paulu, Silas i Timótiu, sta ta faze un viajen di más di 130 kilómetru na kel strada di Filipus ti Tesalónika. Kel viajen ka é fásil, prinsipalmenti pa Paulu ku Silas. Inda es sta ta rekupera di kes pankada ki es dadu na Filipus, kantu es sotadu ku vara. — Atus 16:22, 23.

2 Di serteza pâpia ku kunpanheru ta djuda-s ka fika ta pensa na kel kaminhu lonji. Inda es sta lenbra di kel spiriénsia sábi di kantu kel guarda na Filipus i se família bira kriston. Kes kuza ki kontise dexa kes ómi li inda más disididu na kontinua ta prega palavra di Deus. Má, timenti es ta txiga pértu di sidadi di Tesalónika, es ta pergunta modi ki kes judeu di kel sidadi ta ba trata-s. Es ta ba atakadu ô ti sotadu, sima es fazedu na Filipus?

3. Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Paulu kantu el ganha koraji pa prega?

3 Dipôs, kantu Paulu skrebe un karta pa kristons na Tesalónika, el fla kuzê ki el staba ta xinti: “Enbóra nu sufri i nu maltratadu na Filipus, sima nhos sabe, nu ganha koraji ku ajuda di nos Deus, pa nu pâpia ku nhos sobri kes notísia sábi di Deus sikrê ku txeu opozison.” (1 Tes. 2:2) Nton, ta parse ma Paulu staba preokupadu ku kuzê ki ta ba kontiseba na Tesalónika, prinsipalmenti dipôs di kuzê ki kontiseba na Filipus. Bu ta konsigi intende kuzê ki Paulu staba ta xinti? Algun bês dja bu atxa ma é difísil prega kes notísia sábi? Paulu kunfia ma Jeová ta daba el forsa i ta djudaba el ten kel koraji ki el mesteba. Si nu studa izénplu di Paulu kel-li pode djuda-nu faze mésmu kuza. — 1 Kor. 4:16.

“El uza Skrituras pa rasusina” (Atus 17:1-3)

4. Paulu fika sô três simana na Tesalónika? Splika.

4 Bíblia ta fla-nu ma timenti Paulu staba na Tesalónika, el pasa três sábadu ta prega na sinagóga. Má kel-li ka krê fla ma el pasa sô três simana na Tesalónika. Kantu Paulu txiga na Tesalónika, nu ka sabe kantu ténpu dipôs ki el konsigi bai pa sinagóga pa primeru bês. Alén di kel-li, kes karta ki Paulu skrebe ta mostra ma timenti el staba na Tesalónika, el ku se kunpanherus trabadja pa sustenta ses kabésa. (1 Tes. 2:9; 2 Tes. 3:7, 8) Tanbê duránti ténpu ki el staba la, irmons na Filipus manda-l kuzas ki el staba ta meste dôs bês. (Flp. 4:16) Pur isu, talvês el fika más di ki sô três simana na Tesalónika.

5. Modi ki Paulu ta rasusinaba ku pesoas?

5 Dipôs di ganha koraji pa prega, Paulu ba pâpia ku kes algen na sinagóga. Sima el tinha kustumu “el uza Skrituras pa rasusina ku es, ta splika i ta uza kes kuza li ki skrebedu, pa prova ma Kristu tinha ki sufreba i sérba resusitadu. El ta flaba: ‘Kel-li é kel Kristu, kel Jizus, ki N sta pâpia nhos di el.’” (Atus 17:2, 3) Sima kel testu li ta mostra, Paulu ka tenta mexe ku ses sentimentu, má el tenta djuda-s pensa ku kuidadu na kuzê ki el staba ta fla. Paulu sabia ma kes algen ki ta baba pa sinagóga konxeba i ta ruspetaba Skrituras. Má es ka ta intendeba dretu kuzê ki Skrituras ta fla. Paulu uza Skrituras pa djuda-s pensa, pa splika-s i pa prova-s ma Jizus di Nazaré éra kel Misías ô Kristu ki prometedu.

6. Modi ki Jizus ta uzaba Skrituras pa rasusinaba ku pesoas i kal ki foi rezultadu?

6 Paulu imita Jizus, ki sénpri ta inxinaba ku bazi na Skrituras. Pur izénplu, Jizus txeu bês fla se sigidoris ma di akordu ku Skrituras, Fidju di Ómi tinha ki sufreba, moreba i resusitadu. (Mat. 16:21) Dipôs ki Jizus resusitadu, el parse pa se disiplus. I kel-li prova ma kel ki el flaba es éra verdadi. Má, Jizus da-s otus motivu pa kunfia na Palavra di Deus. Bíblia ta fla kuzê ki el inxina se disiplus: “El splika-s tudu kuza ki Skrituras dja flaba sobri el, désdi kes kuza ki Muizés skrebe i tudu kes Proféta.” Kal ki foi rezultadu? Se disiplus fika txeu dimiradu ki es fla: “Nos korason ka arde déntu nos, kantu el staba ta pâpia ku nos na strada i ta splika-nu Skrituras klaru?” — Luk. 24:13, 27, 32.

7. Pamodi ki é inportanti nu inxina ku bazi na Bíblia?

7 Mensajen di Palavra di Deus ten puder. (Ebr. 4:12) Sima Jizus, Paulu i otus apóstlu, oji kristons ta inxina ku bazi na Palavra di Deus. Nos tanbê nu ta rasusina ku pesoas, nu ta splika-s kuzê ki Bíblia krê fla i nu ta mostra-s na Bíblia pa prova ma kel ki nu sta fla é verdadi. Nu ta faze kel-li, pamodi kel mensajen ki nu ta leba é ka di nos. Óras ki nu ta uza Bíblia sénpri, nu ta djuda pesoas odja ma kuzê ki nu sta prega é ka nos ideia, má é ensinus di Deus. Tanbê, é bon nu lenbra ma kel mensajen ki nu ta prega ten bazi na Palavra di Deus, pur isu el é di kunfiansa. Sabe kel-li ta da-nu koraji pa prega sen medu sima Paulu prega.

“Alguns... bira ta kridita” (Atus 17:4-9)

8-10. (a) Modi ki kes algen na Tesalónika reaji kantu es obi kes notísia sábi? (b) Pamodi ki alguns judeu fika ku siumis di Paulu? (c) Kuzê ki kes inimigu judeu faze?

8 Paulu dja pasaba pa pirsigison, nton el sabia ma Jizus staba sértu kantu el fla: “Skravu é ka más ki se dónu. Si es pirsigi-m, es ta pirsigi nhos tanbê. Si es obi ku nhas palavra, es ta obi ku di nhos tanbê.” (Juan 15:20) Kantu Paulu prega na Tesalónika, kes algen reaji di manera diferenti, sima Jizus dja flaba. Alguns tinha gana di faze sima palavra di Deus ta fla, má otus nega. Lukas skrebe kel-li sobri kes ki seta: “Alguns di [kes judeu] bira ta kridita [ô es bira kriston] i es djunta ku Paulu i Silas, i un monti gregu ki ta adoraba Deus faze mésmu kuza, djuntu ku txeu mudjer inportanti.” (Atus 17:4) Di serteza kes novu disiplu fika kontenti pamodi es ta konsigi intendeba Skrituras dretu.

9 Enbóra alguns algen gostaba di kuzê ki Paulu inxina-s, otus algen fika xatiadu ku el. Alguns judeu di Tesalónika fika ku siumis pamodi “un monti gregu” seta mensajen di Paulu. Kes judeu dja inxinaba kes algen gregu sobri kes kuza ki sta na Skrituras Ebraiku. Pur isu, es ta atxaba ma kes gregu éra ses disiplus. Má dirapenti, Paulu bai na ses sinagóga i el konvense kes gregu pa bira kriston. Éra sima si Paulu staba ta furta-s ses disiplus. Pur isu, kes judeu fika xatiadu!

“Es... djobe Paulu ku Silas pa traze-s pa fóra, pa kel grupu.” — Atus 17:5

10 Lukas fla kuzê ki kontise dipôs: “Kes judeu fika ku siumis. Nton, es djunta alguns ómi mau ki ta staba la pa prasa ta anda, i es forma un grupu i es faze un revólta na sidadi. Es invadi kaza di Jazon ta djobe Paulu ku Silas pa traze-s pa fóra, pa kel grupu. Kantu es ka atxa-s, es rasta Jazon i alguns irmon ti kes autoridadi di sidadi, ta grita: ‘Kes ómi ki sta ta kria prubléma na téra interu sta li tanbê, i Jazon resebe-s na se kaza. Tudu kes ómi li ta aji kóntra lei di Séza, ta fla ma ten otu rei, ki é Jizus.’” (Atus 17:5-7) Modi ki ataki di kel grupu violéntu li ta ba afetaba Paulu i se kunpanherus?

11. Ki akuzasons es faze kóntra Paulu i kes otu irmon, i ki lei talvês es uza kóntra es? (Odja nóta di rodapé.)

11 Óras ki txeu algen xatiadu ta djunta, txeu bês ta kontise kuzas orível. Es pode ser sima un riu diskontroladu i violéntu duránti un txeia. Kes judeu uza un monti di algen violéntu, ki éra sima un riu, kóntra Paulu i Silas pa es tenta mata-s. Nton, dipôs ki judeus “faze un revólta” na sidadi, es tenta konvense kes governanti ma Paulu i se amigus faze un krimi gravi. Primeru, es akuza Paulu i kes otu irmon ma es staba ta “kria prubléma na téra interu”, enbóra ka éra Paulu i se kunpanherus ki faze kel revólta na Tesalónika. Kel sugundu akuzason éra mutu más gravi. Kes judeu fla ma kes misionáriu staba ta pâpia di un otu Rei, ki é Jizus, i pur isu es staba ta viola kes lei di inperador. a

12. Kuzê ki ta mostra ma kes akuzason kóntra kes irmon na Tesalónika pode poba es na grandi prigu?

12 Talvês bu ta lenbra ma kes xéfi di relijion uza un akuzason sima kel-li kóntra Jizus. Es fla Pilatus: “Nu atxa kel ómi li ta ingana nos nason... i ta fla ma el é Kristu, un rei.” (Luk. 23:2) Talvês Pilatus staba ku medu pa inperador di Roma ka pensaba ma el staba ta poi otu rei, pur isu el kondena Jizus pa matadu. Di mésmu manera, kes akuzason kóntra kes irmon na Tesalónika pode poba es na grandi prigu. Un livru ki ta pâpia sobri livru di Atus ta fla: “Kel akuzason éra txeu prigozu. Si es diskunfiaba ma un algen staba ta tenta trai inperador, txeu bês es ta mataba el.” Nu ben odja si kel planu di kes judeu da sértu.

13, 14. (a) Pamodi ki kel monti di algen ka konsigi para trabadju di pregason? (b) Modi ki Paulu sigi konsedju di Jizus i modi ki nu pode imita se izénplu?

13 Kel monti di algen ka konsigi para pregason na Tesalónika. Pamodi? Un di kes motivu é ki es ka konsigi atxa Paulu ku Silas. Alén di kel-li, ta parse ma kes governanti di sidadi ka fika konvensidu ma kes akuzason éra verdaderu. Dipôs di “paga kel fiansa ki es pididu,” es liberta Jazon i kes otu irmon ki es lebaba dianti di es. (Atus 17:8, 9) Paulu sigi kel konsedju di Jizus di ten ‘kautéla sima kóbra, má ser inosenti sima ponba.’ Paulu toma kuidadu i el fika lonji di prigu, asi pa el pode kontinuaba ta prega na otus lugar. (Mat. 10:16) Kel-li ta mostra klaru ma Paulu ganha koraji, má kel-li ka krê fla ma el ka ta tomaba kuidadu. Modi ki kristons oji pode imita se izénplu?

14 Na nos ténpu, xéfis di relijion ta poi un monti di algen ta fika kóntra Tistimunhas di Jeová. Es ta akuza-s di fika kóntra govérnu i di trai ses país, i es ta uza kel-li pa tenta konvense governantis pa pirsigi-s. Sima na ténpu di Paulu, oji kes algen ki ta fika kóntra nos ta faze asi pamodi es ten siumis, dja ki más algen sta ta bira Tistimunha di Jeová. Má, kristons verdaderu ta sforsa pa ka mete na prublémas. Sénpri ki ta da, nu ta ivita diskuti ku pesoas ki sta txeu xatiadu i ki ka krê intende kuzê ki nu sta ta fla. Si nu faze asi, nu ta kontinua ta faze nos trabadju na pas i talvês nu pode volta otu dia óras ki kuzas sta má kalmu.

Es tinha “más vontadi di prende” (Atus 17:10-15)

15. Modi ki kes algen di Berea reaji kantu es obi kes notísia sábi?

15 Kes irmon manda Paulu ku Silas pa Berea, ki ta fikaba uns 65 kilómetru di Tesalónika, pa es pode fikaba suguru. Kantu Paulu txiga la, el bai pa sinagóga i el pâpia ku kes algen ki staba la. El fika txeu kontenti di atxa pesoas ki krê obiba kes notísia sábi! Lukas skrebe ma kes judeu di Berea “tinha más vontadi di prende di ki kes di Tesalónika, pamodi es tinha txeu interesi na resebe palavra di Deus, i tudu dia es ta piskizaba Skrituras ku kuidadu pa odja si kes kuza éra verdadi.” (Atus 17:10, 11) Kel-li ka krê fla ma kes algen di Tesalónika ki seta verdadi ka tinha un bon atitudi. Dipôs Paulu skrebe-s: “Nu ta sta sénpri ta agradese Deus, pamodi kantu nhos resebe palavra di Deus ki nhos obi di nos, nhos ka seta-l sima palavra di ómis, má pa kel ki el é di verdadi, palavra di Deus, ki tanbê sta ta djuda nhos ki é krenti.” (1 Tes. 2:13) Má pamodi ki kes judeu na Berea tinha más vontadi di prende?

16. Pamodi ki Bíblia ta fla ma kes algen di Berea tinha “más vontadi di prende”?

16 Enbóra kes algen di Berea obi un kuza novu, es ka diskunfia di Paulu i nen es ka fika kóntra kel mensajen. Má tanbê es ka éra kes tipu di algen ki ta kriditaba na kalker kuza sen ten próva. Primeru, es obi ku atenson kuzê ki Paulu tinha pa fla. Dipôs, es analiza Skrituras pa konfirma si kuzê ki Paulu splikaba es éra verdadi. Tanbê es ta studaba Palavra di Deus ku kuidadu, ka sô na sábadu, má tudu dia. I es faze kel-li ku “txeu interesi”. Es tra ténpu pa intende modi ki kes kuza novu ki es prende staba di akordu ku Skrituras. Dipôs, es mostra ma es éra umildi kantu es faze mudansa, pamodi “txeu di es bira krenti”. (Atus 17:12) Nu ka ta fika dimiradu pamodi Lukas skrebe ma es “tinha más vontadi di prende”.

17. Pamodi ki nu debe imita izénplu di kes algen di Berea i modi ki nu pode kontinua ta faze kel-li sikrê dja nu ten txeu ténpu na verdadi?

17 Kes algen di Berea ka sabia ma ses bon atitudi na seta kes notísia sábi ta fikaba skrebedu na Palavra di Deus i ta sérba un izénplu pa nos. Es faze kel ki Paulu ta speraba pa es fazeba i kel ki Jeová krê pa es fazeba. Di mésmu manera, nu ta insentiva pesoas pa izamina Bíblia ku kuidadu, asi pa ses fé ten bazi na Palavra di Deus. É klaru ki dipôs di nu seta verdadi, nu meste kontinua ta mostra kel mésmu atitudi ki kes algen di Berea mostra. Sima ténpu ta ba ta pasa, ta bira más inportanti inda nu ten vontadi di prende sobri Jeová i aji lógu pa aplika kuzê ki nu prende. Di es manera, nu ta dexa Jeová molda-nu i trena-nu di akordu ku se vontadi. (Isa. 64:8) Asi, nu ta agrada nos Pai ki sta na séu i el ta kontinua ta uza-nu na se trabadju.

18, 19. (a) Pamodi ki Paulu sai di Berea, má kuzê ki el kontinua ta faze i modi ki nu pode imita-l? (b) Pa kenha ki Paulu staba ta ba prega i na undi?

18 Paulu ka fika txeu ténpu na Berea. Bíblia ta fla: “Kantu kes judeu di Tesalónika fika ta sabe ma Paulu staba ta pâpia di palavra di Deus tanbê na Berea, es bai pa la pa poi povu ta fika kóntra es. Nton kel óra, kes irmon manda Paulu pa mar, má Silas ku Timótiu fika la. Má, kes ki staba ta kunpanha Paulu leba-l ti Atenas. I es volta dipôs ki Paulu fla-s ma Silas ku Timótiu debe ba atxaba el más faxi ki es pode.” (Atus 17:13-15) Kes inimigu di kes notísia sábi ka ta dizistiba faxi. Sô kóre ku Paulu di Tesalónika ka txiga-s. Es viaja pa Berea i es ba tenta kria kes mésmu prubléma la, má es ka tevi bons rezultadu. Paulu sabia ma se tiritóriu éra grandi, pur isu el ba prega na otu lugar. Oji tanbê nu ka ta dexa pa ningen inpidi-nu di prega.

19 Dipôs ki Paulu da un tistimunhu konplétu pa judeus na Tesalónika i na Berea, di serteza el prende ma é txeu inportanti da tistimunhu ku koraji i rasusina ku bazi na Skrituras. Nos tanbê nu prende kel-li. Dipôs, Paulu ba prega pa kes algen di otus nason na Atenas ki tinha krénsas diferenti. Modi ki pesoas ta ba reajiba óras ki Paulu ba pregaba na kel sidadi? Na kel otu kapítlu, nu ta ben pâpia sobri kel-li.

a Un piskizador di Bíblia splika ma na kel ténpu inperador di Roma faze un lei ki ka ta dexaba ningen papiaba sobri “kalker rei ô govérnu di futuru, prinsipalmenti si kel rei ô govérnu ta ba traba ô julgaba inperador di Roma.” Pode ser ki kes inimigu di Paulu akuza-l ma se pregason ta violaba kel lei la. Odja kuadru “ Kes Séza ki livru di Atus ta pâpia di es”.