Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 13

Dipôs di txeu konfuzon”

Dipôs di txeu konfuzon”

Es leba kel asuntu di sirkunsizon pa grupu enkaregadu di óbra.

Ku bazi na Atus 15:1-12

1-3. (a) Ki prubléma staba ta amiasa union na kongregason na ténpu di apóstlus? (b) Modi ki studa kel stória li na livru di Atus pode djuda-nu?

 PAULU ku Barnabé sta txeu kontenti. Es volta di Antiokia di Síria dipôs di ses primeru viajen misionáriu. Es sta animadu pamodi Jeová “abri kaminhu pa kes algen di nason pode kridita.” (Atus 14:26, 27) I es sta ta odja mésmu kuza ta kontise na Antiokia! Notísias sábi sta ta pregadu i “un monti di algen” di otus nason na kel sidadi li sta ta bira kriston. — Atus 11:20-26.

2 Kel notísia li dja txiga na Judea. Má nen tudu es ka sta kontenti. Alguns algen ta pensa ma tudu kriston debe sirkunsidadu, má otus ka ta pensa si. Modi ki kristons judeu i kes ki ka é judeu debe trata kunpanheru? I kes kriston ki ka é judeu debe sigi Lei di Muizés? Kel asuntu li sta da txeu konfuzon. El sta bira un asuntu sériu ki sta amiasa dividi kongregason. Modi ki es ta rezolve kel asuntu li?

3 Sima nu ta ba ta studa kel stória li na livru di Atus, nu ta ben prende txeu lison inportanti. Kel-li pode djuda-nu aji ku sabedoria si oji algun kuza poi na prigu nos union na kongregason.

“Si nhos ka sirkunsidadu” (Atus 15:1)

4. Kuzê ki alguns kriston judeu inda staba ta inxina, i ki pergunta kel-li ta pô-nu ta faze?

4 Lukas, ki éra un disiplu, skrebe: “Alguns ómi dixi di Judea [pa Antiokia] i es kumesa ta inxina kes irmon: ‘Si nhos ka sirkunsidadu sima Lei di Muizés ta fla, nhos ka pode ser salvu.’” (Atus 15:1) Nu ka sabe si kes “ómi... di Judea” éra farizeu antis di es bira kriston. Má ta parse ma inda es ta pensaba sima kes farizeu ki ta aplikaba Lei di un manera duru. Alén di kel-li, pode ser ki es fla ma es staba ta inxina na nómi di kes apóstlu i ansions na Jiruzalen. (Atus 15:23, 24) Dja tinha 13 anu ki Deus dexaba klaru pa apóstlu Pedru ma el ta setaba kes algen di otus nason na kongregason. Nton, pamodi ki kes kriston judeu inda ta pensaba ma sirkunsizon éra txeu inportanti? a — Atus 10:24-29, 44-48.

5, 6. (a) Pamodi ki alguns kriston judeu ta kriditaba ma inda éra inportanti es fazeba sirkunsizon? (b) Kel kontratu di sirkunsizon ta fazeba párti di kontratu ki Deus faze ku Abraon? Splika. (Odja nóta di ródapé.)

5 Es pode tinha txeu motivu. Un di es, éra pamodi Jeová dja flaba ma kes ómi di se povu debe sérba sirkunsidadu i kel-li éra un sinal ma es tinha un amizadi spesial ku Jeová. Jeová manda Abraon i tudu ómi di se kaza pa sérba sirkunsidadu i dipôs el da kes israelita kel órdi li tanbê. b (Lev. 12:2, 3) Di akordu ku Lei di Muizés, ti mésmu kes stranjeru tinha ki sérba sirkunsidadu antis di es tinha alguns priviléjiu, sima kumeba kel kumida di Páskua. (Êxo. 12:43, 44, 48, 49) Na verdadi, judeus ta atxaba ma un ómi ki ka éra sirkunsidadu éra inpuru i el ka tinha valor. — Isa. 52:1.

6 Nton, kes judeu ki bira kriston meste tinha fé ku umildadi pa es mudaba ses manera di pensa i bira ta pensa sima Jeová. Kel kontratu di Lei trokadu pa kel novu kontratu. Pur isu, sô pamodi un algen nase judeu, dja ka krê flaba más ma el ta fazeba párti di povu di Deus. Txeu di kes kriston judeu inda ta viveba djuntu ku kes judeu ki ta sigiba Lei di Muizés. Pur isu, es meste tinha txeu koraji pa ser un disiplu di Kristu i adora Deus djuntu ku kes algen di otus nason ki ka éra sirkunsidadu. — Jer. 31:31-33; Luk. 22:20.

7. Ki verdadi kes “ómi... di Judea” ka konsigi intende?

7 Nu sabe ma Deus ka muda se prinsípius pamodi na kel novu kontratu nu ta atxa prinsípius di Lei di Muizés. (Mat. 22:36-40) Pur izénplu, dipôs Paulu fla kel-li sobri sirkunsizon: “Judeu é kel ki é di pa déntu, i se sirkunsizon é kel ki ta fazedu na korason através di spritu santu, ka através di lei.” (Rom. 2:29; Deut. 10:16) Kes “ómi... di Judea” ka intende kel verdadi li i es insisti ma Jeová inda kreba pa se povu sérba sirkunsidadu. Es staba dispostu na muda ses manera di pensa?

“Konfuzon i diskuson” (Atus 15:2)

8. Pamodi ki es ba trata di kel asuntu di sirkunsizon ku grupu enkaregadu di óbra na Jiruzalen?

8 Lukas kontinua: “Dipôs di txeu konfuzon i diskuson di Paulu i Barnabé ku es [kes ómi ki “dixi di Judea”], disididu ma Paulu, Barnabé i alguns otus irmon ta subiba pa Jiruzalen pa ba trata di es asuntu ku kes apóstlu i kes ansion.” c (Atus 15:2) Kes irmon di kongregason na Antiokia diskuti ku kunpanheru si es debe kontinuaba ta faze sirkunsizon ô nau. Tudu es tinha serteza ma es staba sértu i es ka konsigi konkorda ku kunpanheru. Pa mante pas i union, irmons di kongregason mostra sabedoria i es ba trata di es asuntu ku “kes apóstlu i kes ansion” na Jiruzalen, ki éra grupu enkaregadu di óbra. Kuzê ki nu ta prende ku kes ansion na Antiokia?

Alguns algen staba ta insisti: “[Pesoas di nason] meste... pa es mandadu obidese Lei di Muizés.”

9, 10. Modi ki kes irmon na Antiokia i tanbê Paulu ku Barnabé da un bon izénplu pa nos oji?

9 Un lison inportanti ki nu ta prende é ma nu meste kunfia na organizason di Deus. Lenbra ma kes irmon na Antiokia sabia ma tudu kes irmon di grupu enkaregadu di óbra éra judeu. Má simé, es kunfia ma kes irmon ta rezolveba kel prubléma di sirkunsizon di akordu ku kel ki Skrituras ta fla. Pamodi ki kes irmon na Antiokia kunfia na es? Kel kongregason tinha serteza ma Jeová ta ba orientaba kel asuntu através di spritu santu i di Jizus Kristu, ki é Kabésa di kongregason. (Mat. 28:18, 20; Efé. 1:22, 23) Oji óras ki kontise un prubléma, nu ta kunfia na organizason di Deus i na kristons skodjedu ku spritu santu di Grupu Enkaregadu di Óbra, sima kes kriston na Antiokia.

10 Tanbê nu ta prende ma é inportanti ser umildi i ten paxénxa. Paulu ku Barnabé skodjedu ku spritu santu pa ba prega pa otus nason. Má es ka atxa ma es tinha direitu di disidiba kel asuntu sobri sirkunsizon na Antiokia. (Atus 13:2, 3) Alén di kel-li, dipôs Paulu skrebe: “N subi [pa Jiruzalen] pamodi kuzê ki N mostradu”. Kel-li ta mostra ma foi spritu santu ki orienta-l. (Gál. 2:2) Oji, ansions ta sforsa pa ten kel mésmu umildadi i paxénxa óras ki kontise algun prubléma ki pode amiasa pas i union na kongregason. Envês di es diskuti i insisti ma é es ki sta sértu, es ta studa Bíblia i es ta piskiza kes orientason ki skravu fiel ta da pa sabe kuzê ki Jeová ta pensa. — Flp. 2:2, 3.

11, 12. Pamodi ki é inportanti nu spera pa Jeová?

11 Na alguns kazu, talvês nu ten ki spera pa Jeová djuda-nu intende un asuntu más klaru. Lenbra ma kes irmon na ténpu di Paulu tevi di spera ti pa vólta di anu 49 D.K. pa Jeová mostraba klaru ma tudu kes ki ka éra judeu ka meste sérba sirkunsidadu. Kel-li foi uns 13 anu dipôs ki Kornéliu resebe spritu santu na 36 D.K. Pamodi ki Jeová spera tudu kes anu li? Talvês Deus krê daba kes kriston judeu ténpu pa es mudaba ses manera di pensa i biraba ta pensa sima el. Sérvus di Deus tevi uns 1.900 anu dibaxu di kel kontratu di sirkunsizon ki Jeová fazeba ku Abraon, ki es ta amaba i es ta ruspetaba. Nton, kel-li foi un mudansa grandi! — Juan 16:12.

12 Nos Pai na séu ta inxina-nu i ta trena-nu ku paxénxa i bondadi. I pa nos kel-li é un priviléjiu! Kuzê ki el ta inxina-nu é sénpri bon pa nos. (Isa. 48:17, 18; 64:8) Nunka nu ka debe ser orgulhozu i insisti na nos própi ideias ô reaji di manera negativu óras ki ten mudansas na organizason ô na modi ki nu ta intende alguns testu di Bíblia. (Ecl. 7:8) Si bu kumesa ta xinti di kel manera li, midita sobri kuzê ki bu pode prende na Atus kapítlu 15 i pidi Jeová pa djuda-u aplika kes lison. d

13. Modi ki nu pode imita paxénxa di Jeová na nos trabadju di pregason?

13 Nu meste imita paxénxa di Jeová óras ki nos studantis di Bíblia ta atxa ma é difísil bandona un krénsa mariadu ô para di partisipa na alguns kustumu di relijion falsu. Na kel kazu li, nu ta kontinua ku paxénxa ta tenta djuda-s timenti nu ta spera pa odja si es ta dexa spritu di Deus djuda-s faze mudansa. (1 Kor. 3:6, 7) Tanbê, nu debe faze orason sobri kel asuntu li. Di un manera ô di otu, na ténpu sértu Deus ta djuda-nu sabe kal ki é midjór manera di djuda-s. — 1 Juan 5:14.

Es konta “tintin pa tintin” kes notísia ki ta da koraji (Atus 15:3-5)

14, 15. (a) Modi ki kongregason na Antiokia onra Paulu, Barnabé i kes ki staba ku es? (b) Modi ki Paulu ku se kunpanherus inkoraja kes irmon ki es inkontra ku es na kaminhu?

14 Lukas kontinua ta konta: “Dipôs ki kongregason kunpanha-s un párti di kaminhu, kes ómi li kontinua ses viajen através di Finísia i Samaria, ta konta tintin pa tintin modi ki pesoas di nason konverte i tudu kes irmon fika txeu kontenti di obi kel-li.” (Atus 15:3) Kongregason mostra ses amor i ruspetu pa Paulu, Barnabé i kes ki staba ku es kantu es kunpanha-s un párti di kaminhu. Es krê mostraba kes ómi li ma es ta apoiaba es i ma es krê pa es tinha bensons di Deus. Más un bês, kes irmon na Antiokia da-nu un bon izénplu! Bu ta mostra ma bu ta ruspeta bus irmon ku irmans na fé, “prinsipalmenti kes [ansion] ki ta trabadja duru na pâpia i na inxina”? — 1 Tim. 5:17.

15 Kantu Paulu ku se kunpanherus staba ta bai pa Jiruzalen, es inkoraja ses irmons na Finísia i Samaria i es konta-s “tintin pa tintin” modi ki txeu algen di nason staba ta bira kriston. Talvês alguns di kes irmon ki obi kel-li éra judeus ki fuji pa Finísia i Samaria dipôs ki Stevon matadu pamodi se fé. Oji tanbê, nu ta fika animadu óras ki nu ta obi notísias sobri modi ki Jeová sta ta abênsua trabadju di pregason, prinsipalmenti óras ki nu ta pasa pa provasons. Nton faze tudu kel ki bu ta pode pa bu sisti runions, asenbleias i kongrésus i tanbê pa bu lé kes stória di vida na nos revistas ô na jw.org, pa bu ka perde kes notísia li ki ta da algen koraji.

16. Kuzê ki ta mostra ma sirkunsizon bira un grandi prubléma?

16 Dipôs di viaja uns 550 kilómetru pa sul, kes irmon ki ben di Antiokia txiga na Jiruzalen. Lukas skrebe: “Kantu es txiga na Jiruzalen, kongregason, kes apóstlu i kes ansion resebe-s ku bondadi, i es konta tudu kuza ki Deus faze através di es.” (Atus 15:4) “Alguns ki éra di seita di farizeus, ki biraba krenti, labanta di ses lugar i es fla: ‘Es meste sirkunsidadu i pa es mandadu obidese Lei di Muizés.’” (Atus 15:5) Ta fika klaru ma kel asuntu di sirkunsizon bira un grandi prubléma ki es tinha ki rezolveba.

“Kes apóstlu i kes ansion djunta” (Atus 15:6-12)

17. Ken ki ta fazeba párti di grupu enkaregadu di óbra na Jiruzalen, i talvês pamodi ki “kes ansion” ta fazeba párti di kel grupu?

17 Provérbios 13:10 ta fla: “É kes ki ta djobe konsedju ki ten sabedoria.” É kel-li própi ki kes apóstlu i kes ansion faze. Es “djunta pa trata di [kel] asuntu” di sirkunsizon. (Atus 15:6) Sima Grupu Enkaregadu di Óbra di nos ténpu, “kes apóstlu i kes ansion” ta tomaba disizons ki ta djudaba tudu kongregason. Pamodi ki “kes ansion” staba ta sirbi djuntu ku kes apóstlu? Lenbra ma apóstlu Tiagu matadu, i peloménus pa un ténpu apóstlu Pedru fika prézu. Má i si kontiseba mésmu kuza ku kes otu apóstlu? Si kel-la kontiseba, otus irmon skodjedu ku spritu santu pode djudaba toma kónta di kel trabadju.

18, 19. Kuzê ki Pedru fla, i ki konkluzon kes algen ki staba la talvês txiga?

18 Lukas kontinua ta konta: “Dipôs di txeu diskuson, Pedru labanta i el fla-s: ‘Ómis, irmons, nhos sabe dretu ma dja ten txeu ténpu ki Deus skodje-m na meiu di nhos, asi pa kes algen di nason obiba di nha bóka kel palavra di kes notísia sábi i pa es kriditaba na el. I Deus, ki konxe korason, mostra ma el seta-s kantu el da-s spritu santu sima el da-nu tanbê. I el ka faze ninhun diferénsa entri nos i es, má el bira ses korason linpu pamodi ses fé.’” (Atus 15:7-9) Un livru ta fla ma kel palavra gregu na versíklu 7 ki traduzidu pa “txeu diskuson”, pode da ideia ma kes ansion faze perguntas i es piskiza kel asuntu ku kuidadu. Enbóra es tinha opinion diferenti, es staba dispostu na pâpia sobri kel asuntu i es staba avontádi pa fla kuzê ki es ta pensaba i es ta xintiba.

19 Kes palavra di Pedru lenbra tudu kes algen ma el staba la kantu kes primeru algen di nason ki ka éra sirkunsidadu, ki éra Kornéliu i se família, resebe spritu santu na anu 36 D.K. Nton, si Jeová dja dexaba di faze diferénsa entri ken ki éra judeu i ken ki ka éra judeu, ki autoridadi ómis tinha pa faze diferénsa? Kuzê ki Pedru fla mostra ma Jeová ta seta adorason di un algen ka pamodi el ta obi ku Lei di Muizés, má pamodi el ta mostra fé na Jizus Kristu. — Gál. 2:16.

20. Modi ki kes algen ki ta apoiaba sirkunsizon staba “ta poi Deus na próva”?

20 Di akordu ku kuzê ki Deus dja flaba klaru i ku manera ki el staba ta uza se spritu santu, Pedru fla: “Nton, pamodi ki gósi nhos sta ta poi Deus na próva, ta poi na piskôs di kes disiplu un kanga ki nen nos gentis grandi nen nos nu ka konsigi karega? Má nu ten fé, ma kel grandi bondadi di Sinhor Jizus ta salva-nu di mésmu manera ki es.” (Atus 15:10, 11) Paulu fla ma kes ki ta apoiaba sirkunsizon staba na verdadi “ta poi Deus na próva”, ô poi paxénxa di Deus na próva. Es staba ta tenta poi kes algen di nason ta obi ku leis di judeus. Má nen es ka staba ta konsigi kunpri Lei dretu, i pur isu es staba kondenadu pa móre. (Gál. 3:10) Envês di apoia sirkunsizon, kes judeu ki staba ta obi Pedru debe mostraba gratidon pa kel grandi bondadi di Deus ki el mostra através di Jizus.

21. Kuzê ki Barnabé ku Paulu fla ki djuda kes irmon toma un bon disizon?

21 Ta parse ma kuzê ki Pedru fla mexe ku kes algen pamodi “kel grupu interu fika kaladu”. Dipôs, Barnabé ku Paulu konta “kes txeu sinal i milagri ki Deus djuda-s faze pa kes otu nason.” (Atus 15:12) Asi, kes apóstlu i kes ansion staba priparadu pa toma un disizon ki ta mostraba klaru kal ki éra vontadi di Jeová sobri sirkunsizon.

22-24. (a) Modi ki Grupu Enkaregadu di Óbra di nos ténpu ta sigi izénplu di grupu enkaregadu di óbra di ténpu di apóstlus? (b) Modi ki tudu ansion pode mostra ruspetu pa organizason di Jeová?

22 Oji tanbê, óras ki irmons di Grupu Enkaregadu di Óbra ta faze runion, es ta djobe orientason na Palavra di Deus i es ta faze txeu orason pa pidi spritu santu. (Sal. 119:105; Mat. 7:7-11) Pa toma disizons di akordu ku vontadi di Jeová, antis di es faze runion, kada irmon di Grupu Enkaregadu di Óbra ta resebe un lista di asuntus pa kel runion. Asi, es ta pode pensa i faze orason sobri kes asuntu. (Pro. 15:28) Na kes runion, kes irmon li ki é skodjedu ku spritu santu ta sta avontádi pa fla kuzê ki es ta pensa i ki es ta xinti, má es ta faze-l ku ruspetu. Na kes runion es ta uza Bíblia txeu bês.

23 Ansions di kongregason debe imita ses izénplu. Talvês ansions ta faze un runion pa trata di un asuntu sériu i es ka ta konsigi rezolve-l. Na kel situason li, kel grupu di ansions pode pâpia ku ses filial ô un reprizentanti di filial, sima kes enkaregadu di grupu di kongregason. Si meste, filial pode skrebe pa Grupu Enkaregadu di Óbra.

24 Jeová ta abênsua kes ki é umildi, fiel, ki ten paxénxa i ki sta dispostu na sigi orientasons ki organizason ta da. Sima nu ta ben odja na kel otu kapítlu, óras ki nu ta faze si Jeová ta da-nu pas, union i kongregason ta kontinua ta omenta.

a Odja kuadru “ Kel dotrina di kes irmon falsu”.

b Kel kontratu di sirkunsizon ka ta fazeba párti di kel kontratu ki Deus faze ku Abraon ki sta ta kontinua na nos ténpu. Kel kontratu ki Deus faze ku Abraon kumesa na anu 1943 A.K., kantu Abraon (ki na kel ténpu txomaba Abron) trabesa riu Eufratis pa bai pa Kanan. El tinha 75 anu na kel ténpu. Kel kontratu di sirkunsizon fazedu dipôs, na anu 1919 A.K., kantu Abraon tinha 99 anu. — Gén. 12:1-8; 17:1, 9-14; Gál. 3:17.

c Ta parse ma un di kes irmon ki es manda éra Titu, ki éra un kriston gregu ki dipôs bira amigu di kunfiansa i mensajeru di Paulu. (Gál. 2:1; Titu 1:4) Kel ómi li éra un bon izénplu di un algen di otu nason ki ka éra sirkunsidadu, má ki skodjedu ku spritu santu. — Gál. 2:3.