Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 20

Palavra di Jeová “kontinua ta omenta i ta ganha forsa” sikrê ku opozison

Palavra di Jeová “kontinua ta omenta i ta ganha forsa” sikrê ku opozison

Modi ki Apolu i Paulu djuda más algen obi notísias sábi.

Ku bazi na Atus 18:23–19:41

1, 2. (a) Ki situason prigozu Paulu i se kunpanherus pasa pa el na Éfezu? (b) Sobri kuzê ki nu sta ben pâpia na kel kapítlu li?

 PESOAS na Éfezu sta ta grita i ta kóre na kes rua. Un grupu di algen xatiadu djunta i es kumesa ta faze manifestason. Alguns algen pega kes dôs ómi, ki sta ta viaja djuntu ku Paulu, i es kumesa ta rasta-s. Kel rua prinsipal é largu. É li ki kes lója ta fika i sta txeu algen li. Es sta djuntu ku kel grupu di algen ki sta xatiadu i es sta bai pa kel sala grandi di tiatru ki ten na sidadi. Kel tiatru ta kebe uns 25 mil algen. Maioria di kes algen nen ka sabe pamodi ki kel grupu di algen sta xatiadu. Má es ta atxa ma ses ténplu i ses deuza Ártemis, sta na prigu. Nton, es kumesa ta grita sen para: “Grandi é Ártemis di efézius!” — Atus 19:34.

2 Más un bês, nu ta odja ma Satanás ta tenta uza un grupu violéntu pa inpidi pesoas di obi notísias sábi sobri Reinu di Deus. Satanás sta uza violénsia i otus kuza pa tenta para trabadju di pregason. Na kel kapítlu li, nu sta ben pâpia di alguns manera ki Satanás uza pa tenta para trabadju di pregason i pa kaba ku union di kes kriston na ténpu di apóstlus. Má más inportanti inda, nu ta ben odja ma kes kuza ki el uza fadja pamodi ‘ku puder di Jeová, se palavra kontinua ta omenta i ta ganha forsa.’ (Atus 19:20) Pamodi ki kes kriston konsigi kontinua ses trabadju? Pa kes mésmu motivu ki nu ta konsigi oji. Nu ta kontinua ta prega i kontinua unidu pamodi kel ajuda ki Jeová ta da-nu. Má sima kristons na ténpu di apóstlus, nu debe faze nos párti. Ku ajuda di spritu santu di Jeová, nu pode dizenvolve kes bons kualidadi ki ta djuda-nu ten bons rezultadu na nos trabadju di pregason. Primeru, nu ben odja izénplu di Apolu.

“El konxeba Skrituras dretu” (Atus 18:24-28)

3, 4. Kuzê ki Ákila ku Prisila repara sobri Apolu i kuzê ki es faze pa djuda-l?

3 Timenti Paulu staba na kaminhu di Éfezu, na se tirseru viajen misionáriu, un judeu ki txomaba Apolu txiga na sidadi. Apolu éra di Alixandria, ki éra un sidadi txeu konxedu, ki ta fikaba na Ijitu. Apolu tinha txeu bons kualidadi. El éra bon na pâpia. Alén di kel-li, “el konxeba Skrituras dretu.” Tanbê el éra “xeiu di zelu pamodi spritu” santu. Ku txeu zelu i ku koraji, el pâpia ku judeus na sinagóga. — Atus 18:24, 25.

4 Ákila ku Prisila obi Apolu ta faze un diskursu. Di serteza es fika txeu kontenti kantu es obi-l ta inxina “sobri Jizus di manera izatu”. Kuzê ki el staba ta fla sobri Jizus staba dretu. Enbóra kes kuza ki el staba ta inxina sobri Jizus staba dretu, Ákila ku Prisila lógu da kónta ma Apolu ka sabia un kuza txeu inportanti. El “konxeba sô batismu di Juan.” Kel kazal umildi li, ki ta fazeba téndas, ka xinti medu di Apolu, ki éra bon na faze diskursu i ki tinha txeu skóla. Envês di kel-li, “es leba-l apárti i es splika-l kaminhu di Deus di manera más izatu.” (Atus 18:25, 26) Enbóra Apolu éra bon na faze diskursu i el tinha txeu skóla, modi ki el reaji? Kuzê ki Apolu faze dipôs, mostra ma el tinha un di kes kualidadi más inportanti ki un kriston debe ten, ki é umildadi.

5, 6. Kuzê ki djuda Apolu bira un sérvu di Jeová midjór i kuzê ki nu pode prende ku se izénplu?

5 Pamodi Apolu seta ajuda di Ákila ku Prisila, el bira un sérvu di Jeová midjór. El viaja pa Akaia, i la el da irmons “txeu ajuda”. Tanbê, el da tistimunhu pa kes judeu di Akaia ki ka ta kriditaba ma Jizus éra kel Misías ki prometedu. Lukas fla: “Ku koraji, el ta provaba kes judeu ma es staba eradu, ta mostra-s na Skrituras ma Jizus é Kristu.” (Atus 18:27, 28) Apolu bira un grandi benson pa kongregason. Pamodi Apolu, pesoas prende sobri ‘palavra di Jeová’. Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Apolu?

6 Umildadi é un kualidadi ki tudu kriston debe dizenvolve. Nos tudu nu ten bons kualidadi. Nu pode ten alguns kapasidadi, spiriénsia ô konhisimentu. Má nu debe ser umildi pa Jeová pode uza-nu. Si nu ka faze si, kes kapasidadi ki nu ten pode bira nos frakéza. Si nu ka toma kuidadu, nu pode bira orgulhozu pamodi kes kapasidadi ki nu ten. (1 Kor. 4:7; Tia. 4:6) Si nos é umildi di verdadi, nu ta sforsa pa odja otus algen sima ki es é más midjór di ki nos. (Flp. 2:3) Nu ka ta fika xatiadu óras ki otus algen koriji-nu i nu ta dexa pa otus algen inxina-nu. Nu ka ta bira orgulhozu i nen nu ka ta insisti ma é nos ideia ki sta sértu, óras ki nu repara ma spritu santu sta ta orienta organizason di Jeová pa faze kuzas di un otu manera. Si nu kontinua umildi, Jeová i se Fidju ta kontinua ta uza-nu pa nu faze Se trabadju. — Luk. 1:51, 52.

7. Modi ki Paulu i Apolu da-nu un bon izénplu di umildadi?

7 Si nos é umildi nu ka ta ten invéja di otus algen. Imajina modi ki Satanás krê kriaba divizon entri kes primeru kriston. Satanás ta fikaba txeu kontenti si Apolu ku Paulu, ki éra instrutoris ki tinha txeu kapasidadi, fikaba ku siumis di kunpanheru i es brigaba sobri kal di es ki tinha más influénsia na kongregason. Éra fásil kel-la kontiseba. Alguns kriston na Korintu kumesa ta fla: “Ami é di Paulu.” I otus staba ta fla: “Ami é di Apolu.” Paulu ku Apolu staba ta insentiva kel atitudi li ki pode poba divizon déntu di kongregason? Klaru ki nau! Paulu éra umildi i el ilojia Apolu pa se trabadju di pregason. Paulu ti da Apolu ónra kantu el da-l más trabadju pa el faze. I Apolu sigi orientasons di Paulu. (1 Kor. 1:10-12; 3:6, 9; Titu 3:12, 13) Paulu ku Apolu éra umildi i es trabadja djuntu. Es é un grandi izénplu pa nos oji.

El “tenta konvenseba es sobri Reinu di Deus” (Atus 18:23; 19:1-10)

8. Ki kaminhu Paulu faze pa volta pa Éfezu i pamodi ki el faze kel-li?

8 Paulu fla ma el ta voltaba pa Éfezu. I é kel-la ki el faze. a (Atus 18:20, 21) Repara kel kaminhu ki Paulu faze pa volta pa Éfezu. El staba na Antiokia di Síria. Pa txigaba na Éfezu, el pode fazeba un viajen kurtu ti Selúsia, panhaba un barku i baba dirétu pa la. Má, envês di kel-li el bai pa “kes lugar di interior”. Pode ser ki pa fazeba kel viajen ki livru di Atus 18:23 i 19:1 ta pâpia di el, Paulu tevi ki anda uns 1.600 kilómetru! Pamodi ki Paulu skodje faze un kaminhu más lonji i difísil? Pamodi el krê ‘daba tudu kes disiplu forsa.’ (Atus 18:23) Sima kes dôs viajen ki Paulu dja fazeba antis, el sabia ma kel tirseru viajen misionáriu ka ta ba sérba fásil. Má el tinha serteza ma tudu sforsu ki el ta ba fazeba ta baleba péna. Oji, enkaregadus di grupu di kongregason i ses mudjer ta mostra kel mésmu tipu di atitudi li. Nu ta fika txeu kontenti pa kes sakrifisiu ki es ta faze ku amor.

9. Pamodi ki un grupu di disiplu meste sérba batizadu otu bês i ki lison nu pode prende ku es?

9 Kantu Paulu txiga na Éfezu, el atxa un grupu ki tinha uns 12 disiplu di Juan Batista. Es batizaba ku batismu di Juan Batista, má kel batismu li dja ka tinha más valor. Tanbê ta parseba ma es sabia poku kuza ô ma es ka sabia nada sobri spritu santu. Paulu splika-s modi ki batismu di Jizus éra inportanti. I sima Apolu, es mostra umildadi i es staba ku gana di prende. Dipôs ki es batizadu na nómi di Jizus, es resebe spritu santu i puder di faze milagri. Kel-li ta mostra klaru ma Jeová ta abênsua kes ki sta prontu pa sigi novus orientason ki ta ben di se organizason. — Atus 19:1-7.

10. Pamodi ki Paulu sai di sinagóga i el bai pa un sala di un skóla, i modi ki nu pode imita se izénplu óras ki nu ta prega?

10 Má kontise otu kuza. Paulu tevi três mês ta prega ku koraji na sinagóga. Enbóra el “tenta konvenseba es sobri Reinu di Deus”, alguns nega obi i es fika kóntra el. Envês di Paulu perde ténpu ku kes algen ki “staba ta pâpia mal di Kaminhu”, el kumesa ta pâpia tudu dia na sala di un skóla. (Atus 19:8, 9) Kes ki krê fazeba prugrésu, tinha ki saíba di sinagóga i bai ti kel sala. Sima Paulu, talvês nu ta disidi para un konbérsu si nu da kónta ma un algen ka krê obi-nu ô el krê sô diskuti ku nos. Inda ten txeu algen ki é sima ovelha ki meste obi nos mensajen ki ta anima algen.

11, 12. (a) Modi ki Paulu mostra ma el ta trabadjaba duru i ma el staba prontu pa faze mudansas? (b) Modi ki Tistimunhas di Jeová sta sforsa pa trabadja duru i pa faze mudansas na ses trabadju di pregason?

11 Talvês Paulu ta papiaba na sala di kel skóla tudu dia, di 11 óra di palmanhan ti 4 óra di tardi. (Atus 19:9) Kel-li talvês éra kel óra más kétu di dia, má tanbê éra kel óra más kenti. Éra kel óra ki txeu algen ta paraba ses trabadju pa kumeba i diskansaba. Si Paulu kontinua ta pregaba tudu dia duránti kes óra la pa dôs anu, el gasta más di 3 mil óra ta inxina Palavra di Deus. b Kel-li é un di kes motivu ki poi más algen ta obi palavra di Jeová. Paulu ta trabadjaba duru i el staba prontu pa faze mudansas óras ki mesteba. Paulu staba dispostu na muda óra i lugar ki el ta pregaba, asi pa el pode djudaba más algen. Kal ki foi rezultadu? “Tudu kes algen ki ta moraba na pruvínsia di Ázia, kes judeu i kes gregu, obi palavra di Sinhor.” (Atus 19:10) Di serteza Paulu da un tistimunhu konplétu!

Nu ta tenta prega na óra i na lugar ki nu pode atxa algen

12 Oji tanbê, Tistimunhas di Jeová ta trabadja duru i es sta dispostu na faze mudansas pa djuda otus algen. Nu ta tenta prega na óra i lugar ki nu pode atxa más algen. Nu ta da tistimunhu na rua, na merkadus i na otus lugar ki ten txeu movimentu. Nu pode pâpia ku pesoas através di tilifóni ô di karta. I nu ta sforsa pa da tistimunhu di kaza en kaza na un óra ki é más fásil nu atxa algen na kaza.

Palavra di Jeová “kontinua ta omenta i ta ganha forsa” sikrê ku spritus mau (Atus 19:11-22)

13, 14. (a) Kuzê ki Jeová djuda Paulu faze? (b) Ki éru kes fidju di Seva faze i modi ki txeu algen di relijion falsu ta faze mésmu kuza oji?

13 Dipôs, na livru di Atus nu ta lé ma Jeová djuda Paulu faze “grandis milagri”. Ti mésmu kes panu i kes vental ki Paulu ta uzaba ta sirbiba pa kuraba kes algen duenti i pa traba kes spritu mau. c (Atus 19:11, 12) Txeu algen fika spantadu kantu es odja pesoas ta tradu dimóni. Má nen tudu algen ka fika kontenti.

14 “Alguns judeu ki ta viajaba di un lugar pa kel otu ta tra dimónis”, tenta imita kes milagri ki Paulu faze. Alguns di es uza nómi di Jizus i di Paulu pa tenta tra dimónis. Lukas fla ma kes 7 fidju di Seva, ki éra un di kes xéfi di saserdótis, tenta faze kel-li. Kel dimóni fla-s: “N konxe Jizus i N sabe ken ki é Paulu. Má anhos é kenha?” Nton kel ómi ki tinha kel dimóni salta riba di es. El luta ku es, el domina-s un tras di kel otu i es fuji di kel kaza nu i ku pankada. (Atus 19:13-16) Kel situason li dexa klaru pa tudu algen ma Jeová da Paulu txeu puder, má el ka da ninhun puder pa kes ómi ki ta adoraba kes deus falsu. Oji, milhons di algen ten un ideia mariadu ma pa agrada Deus basta fla nómi di Jizus ô fla ma bo é un “kriston” dja ta txiga. Má Jizus dexa klaru ma é sô kes algen ki ta faze vontadi di se Pai ki ten un speransa sértu pa futuru. — Mat. 7:21-23.

15. Modi ki nu pode imita izénplu di kes algen di Éfezu?

15 Kantu fika klaru ma kes fidju di Seva ka tinha puder, txeu algen bira kriston i es bandona kes kuza ki tinha aver ku fitisaria ô bruxaria. Txeu algen na Éfezu ta kriditaba na majia. Pesoas ta fazeba fitisaria, ta uzaba kuzas ki tinha aver ku dimónis i livrus sobri majia. Kes algen di Éfezu ki tinha fé na Deus, leba ses livrus sobri majia i es kema-s na públiku, enbóra kes livru éra karu dimás. d Lukas fla: “Pamodi puder di Jeová, se palavra kontinua ta omenta i ta ganha forsa.” (Atus 19:17-20) Kel-li foi un grandi vitória di Jeová i di kes algen ki ta adoraba el kóntra relijion falsu i kes dimóni. Kes algen li dexa un bon izénplu pa nos. Oji tanbê, na nos vólta ten txeu algen ki ta faze kuzas ki ten aver ku fitisaria ô bruxaria. Si nu da kónta ma nu tene algun kuza ki ten aver ku dimónis, nu debe imita kes algen di Éfezu i libra di es lógu. Nu debe fika lonji di kes kuza mariadu li sikrê é difísil.

“Tevi un grandi prubléma” (Atus 19:23-41)

“Ómis, nhos sabe dretu ma nos rikéza ta ben di kel nogósiu li.” — Atus 19:25

16, 17. (a) Fla modi ki Dimétriu kumesa kel konfuzon na Éfezu. (b) Modi ki kes algen di Éfezu mostra ma es éra ferénha?

16 Gósi nu ben odja modi ki Satanás uza un grupu violéntu. Lukas fla: “Tevi un grandi prubléma pamodi Kaminhu.” Kel-li foi un situason txeu prigozu. e (Atus 19:23) Un ómi ki ta trabadjaba ku prata, ki txomaba Dimétriu, kumesa ta ranja prubléma. Primeru, el lenbra kes otu artizon ma es meste bendeba kes imajen pa es pode ganhaba dinheru. Dipôs, el fla ma kel mensajen ki Paulu staba ta prega ta poba es ta perde dinheru, dja ki kristons ka ta adoraba imajen. Tanbê el sabia ma kes algen ki staba ta obi-l, tinha orgulhu di ses sidadi i di ses país. Nton, el aviza-s ma si pesoas obiba Paulu, ses deuza Ártemis i ses ténplu, ki éra txeu konxedu, pode perdeba “tudu se glória.” — Atus 19:24-27.

17 Dimétriu konvense povu pa nega mensajen di Paulu. Kes artizon fika xatiadu i es kumesa ta grita: “Grandi é Ártemis di efézius!” Nton kes algen di sidadi fika konfuzu i es kumesa ta faze manifestason. f Paulu tinha txeu koraji i el krê entraba na kel sala ki es ta fazeba tiatru pa el ba papiaba ku kel monti di algen. Má kes disiplu insisti pa el ka bai pamodi la staba prigozu. Un ómi ki txomaba Alexandri fika na frenti di kel monti di algen i el tenta pâpia. Dja ki el éra judeu, talvês el tinha gana di splika diferénsa entri relijion di judeus i di kes kriston li. Má kes monti di algen ka krê obiba. Kantu es da kónta ma el éra judeu, es ka dexa-l pâpia. Es kontinua ta grita duránti dôs óra: “Grandi é Ártemis di efézius!” Oji tanbê ten pesoas ki é ferénha na ses relijion i es pode faze txeu kuza sen pensa. — Atus 19:28-34.

18, 19. (a) Modi ki un autoridadi kalma un monti di algen ki staba xatiadu na Éfezu? (b) Modi ki alvês autoridadis ta proteje povu di Jeová i kuzê ki nu pode faze pa ten kel proteson li?

18 Dipôs, kel autoridadi más inportanti di sidadi kalma kel monti di algen. Kel autoridadi li mostra ma el éra ikilibradu. Primeru, el fla kel monti di algen ki staba xatiadu ma kes kriston ka ta pode prujudikaba ses ténplu i ses deuza. Dipôs, el fla ma Paulu i se kunpanherus ka fazeba ninhun krimi kóntra ténplu di Ártemis. Tanbê el fla-s ma si es ka gostaba di kel ki Paulu i se kunpanherus staba ta fla, es debe ba papiaba ku autoridadis. Má talvês kuzê ki más konvense kel monti di algen foi kantu el lenbra-s ma di akordu ku lei di Roma, kel ki es staba ta faze éra kóntra lei. Dipôs di kel-li, es bai ses kaminhu. Enbóra kes algen fikaba xatiadu faxi, kantu es obi kuzê ki kel autoridadi staba ta fla es fika kalmu faxi. — Atus 19:35-41.

19 Kel-li é ka primeru bês ki un ómi ki tinha autoridadi proteje sigidoris di Jizus, i kel-li ka ta ba sérba kel últimu bês. Na verdadi, apóstlu Juan tevi un vizon ki ta mostra ma na ténpu di fin kes párti más ikilibradu di sosiadadi, ki palavra “téra” ta reprizenta, ta inguliba kel “riu” di pirsigison di Satanás kóntra disiplus di Jizus. (Apo. 12:15, 16) I kel-li dja kustuma kontise. Na alguns situason, alguns juís ki é justu, toma medidas pa proteje direitus ki Tistimunhas di Jeová ten di faze runion pa adora Deus i pa prega notísias sábi pa otus algen. É klaru ki un di kes motivu inportanti ki ta poi kes juís ta proteje nos direitus é kel bon konportamentu ki nu ten. Ta parse ma pamodi kel bon konportamentu di Paulu, alguns autoridadi na Éfezu ta ruspetaba el i es krê manteba el suguru. (Atus 19:31) Nos tanbê, si nu ten bon konportamentu i si nos é onéstu, otus algen ta ruspeta-nu. Pode kontise txeu kuza bon pamodi kel bon konportamentu ki nu ten.

20. (a) Modi ki bu ta xinti óras ki bu ta pensa na modi ki palavra di Jeová kontinua ta omenta i ta ganha forsa na pasadu i na nos ténpu? (b) Kuzê ki bu sta disididu na faze?

20 Nu ta fika kontenti di odja modi ki ‘palavra di Jeová kontinua ta omenta i ta ganha forsa’ na ténpu di apóstlus. Tanbê nu ta fika kontenti di odja modi ki Jeová ta djuda-nu ten vitórias sima kes-li na nos ténpu. Bu ta gostaba di ten priviléjiu di partisipa na kes vitória li? Nton, prende ku kes izénplu ki nu odja. Kontinua umildi. Aji lógu pa sigi orientasons di organizason di Jeová. Kontinua ta trabadja duru. Ka bu involve ku kes kuza ki ten aver ku dimóni. I faze tudu kel ki bu ta pode pa konporta di manera onéstu i ku ruspetu, asi bu ta da un bon tistimunhu.

a Odja kuadru “ Éfezu éra kapital di Ázia”.

b Paulu tanbê skrebe 1 Koríntius timenti el staba na Éfezu.

c Pode ser ki kes panu éra kes lénsu ki Paulu ta uzaba na tésta pa suor ka kaíba na se odju. Dja ki Paulu ta uzaba vental na kel ténpu, kel-li ta mostra ma el ta fazeba ténda na se ténpu livri, talvês sédu palmanhan. — Atus 20:34, 35.

d Lukas fla ma kes livru ta kustaba 50 mil muéda di prata. Si el staba ta pâpia di dináriu, kel-li krê fla ma un trabadjador ta lebaba 50 mil dia, ô uns 137 anu ta trabadja 7 dia pa simana pa el pode ganhaba kel dinheru li.

e Alguns algen ta fla ma Paulu staba ta pâpia sobri kel situason na Éfezu kantu el fla kes algen na Korintu: “Ti nu fika ta pensa si nu ta moreba ô nau.” (2 Kor. 1:8) Má, el pode staba ta pâpia di un situason más prigozu. Kantu Paulu skrebe ma el “luta ku féras na Éfezu”, pode ser ki el staba ta fla ma el luta ku animal brabu na un kanpu di areia ô ma el staba ta pasa pa opozison di ómis. (1 Kor. 15:32) Pode ser ki Paulu pasa pa kes dôs situason li.

f Kes grupu di artizon pode tinha txeu puder. Pur izénplu, uns 100 anu dipôs un grupu di paderu faze un konfuzon sima kel-li na Éfezu.