Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 21

“N sta linpu di sangi di tudu ómi”

“N sta linpu di sangi di tudu ómi”

Zelu di Paulu na trabadju di pregason i konsedju ki el da kes ansion.

Ku bazi na Atus 20:1-38

1-3. (a) Pâpia di kuzê ki kontise na kel noti ki Êutiku móre. (b) Kuzê ki Paulu faze i kuzê ki kel-li ta inxina-nu sobri el?

 PAULU sta na un sala ku txeu algen na tirseru andar di un kaza na Trôadi. Kel-li é últimu bês ki Paulu sta ku kes irmon, pur isu el sta faze un diskursu kunpridu. Dja sta meia-noti. Es tene alguns kanderu sendedu. Nton, sala sta kenti i ar kuazi ka sta kóre. Un jóven ki txoma Êutiku sta xintadu riba di un janéla. Timenti Paulu sta pâpia, Êutiku durmi i el kai di janéla di tirseru andar!

2 Dja ki Lukas é médiku, talvês el é un di kes primeru algen ki sai na rua pa djobe kel jóven. Má ka ten nada ki es pode faze pa Êutiku. ‘El sta mortu.’ (Atus 20:9) Nton kontise un milagri. Paulu deta riba di el i el fla kes monti di algen: “Ka nhos fadiga, pamodi el sta bibu.” Paulu resusita Êutiku! — Atus 20:10.

3 Resureison di Êutiku ta mostra kes kuza sábi ki Jeová pode faze ku se spritu santu. Paulu ka ten kulpa pamodi Êutiku móre. Má el ka krê pa irmons ku irmans fika tristi na es runion inportanti ô pa es perde ses fé na Jeová pamodi kuzê ki kontise. Kantu Paulu resusita Êutiku, el konsola irmons ku irmans i el da-s forsa pa es kontinua ta prega ku zelu. Ta fika klaru ma Paulu sabe ma vida ten txeu valor. Nu ta lenbra ma el fla: “N sta linpu di sangi di tudu ómi”. (Atus 20:26) Nu ben odja modi ki izénplu di Paulu pode djuda-nu mostra ruspetu pa vida.

“El viaja pa Masedónia” (Atus 20:1, 2)

4. Ki prubléma difísil Paulu dja pasaba pa el?

4 Sima nu odja na kapítlu ki pasa, kantu Paulu staba na Éfezu el pasa pa un prubléma difísil. Kes algen di la fika xatiadu pamodi se trabadju di pregason. Tudu kes algen ki ta fazeba i ta bendeba imajen pa adora deuza Ártemis, faze un revólta. Atus 20:1 ta fla: “Kantu kel konfuzon kalma, Paulu manda txoma kes disiplu, i dipôs ki el da-s koraji i dispidi di es, el viaja pa Masedónia.”

5, 6. (a) Talvês kantu ténpu ki Paulu fika na Masedónia i kuzê ki el faze pa kes irmon di la? (b) Kuzê ki Paulu ta atxaba di se irmons ku irmans?

5 Na kaminhu pa Masedónia, Paulu para na kais di Trôadi i el pasa un ténpu la. Paulu staba ta spéra Titu, ki el mandaba pa Korintu, pa ba atxaba el na Trôadi. (2 Kor. 2:12, 13) Má, kantu Paulu da kónta ma Titu ka ta konsigi ba atxaba el, el bai pa Masedónia i talvês el fika la más ô ménus un anu. Duránti kel ténpu, “el da kes disiplu di la koraji”. a (Atus 20:2) Dipôs di algun ténpu, Titu ba atxa Paulu na Masedónia i el fla-l ma kes irmon na Korintu reaji dretu dipôs ki es resebe kel primeru karta di Paulu. (2 Kor. 7:5-7) Kel-li poi Paulu ta skrebe-s un otu karta ki gósi nu ta txoma di 2 Koríntius.

6 É interesanti ma Lukas fla ma kes vizita ki Paulu faze pa kes irmon na Éfezu i Masedónia ‘da-s koraji’. Kel-li ta mostra ma Paulu ta amaba se irmons ku irmans txeu! El ka éra sima kes farizeu ki ta atxaba ma es éra midjór di ki otus algen. Má Paulu staba kontenti di sirbi Deus djuntu ku se irmons ku irmans. (Juan 7:47-49; 1 Kor. 3:9) Paulu kontinua ta pensa asi sobri se irmons ku irmans, mésmu kantu el tevi di da-s konsedjus sobri asuntus sériu. — 2 Kor. 2:4.

7. Na nos ténpu, modi ki ansions pode imita izénplu di Paulu?

7 Na nos ténpu, ansions i enkaregadus di grupu di kongregason ta sforsa pa imita izénplu di Paulu. Mésmu óras ki un algen meste un konsedju sobri un asuntu sériu, sénpri es ta tenta da kel konsedju di un manera ki ta da kel algen koraji. Es ta tenta intende modi ki otus ta xinti i da-s koraji, envês di julga-s. Un enkaregadu di grupu di kongregason ki ten txeu spiriénsia fla: “Maioria di nos irmons ku irmans ta krê faze kel ki é dretu. Má txeu bês es ta lida ku diziluzon, medu i es ta fika sen sabe kuzê ki es ta faze.” Ansions pode da kes irmon ku irmans li txeu koraji. — Ebr. 12:12, 13.

“Un planu kóntra el” (Atus 20:3, 4)

8, 9. (a) Kuzê ki muda planu di Paulu di bai pa Síria? (b) Pamodi ki talvês judeus ta odiaba Paulu?

8 Di Masedónia, Paulu bai pa Korintu. b Dipôs di pasa três mês na Korintu, el krê baba pa Senkrea i tomaba barku pa Síria. Di la el ta konsigi baba pa Jiruzalen i intregaba kes kontribuison pa kes irmon di la ki staba ta meste di ajuda. c (Atus 24:17; Rom. 15:25, 26) Má dirapenti kontise un kuza ki poi Paulu ta muda se planu. Atus 20:3 ta fla: “Kes judeu staba ta faze un planu kóntra el”.

9 Judeus ta odiaba Paulu txeu pamodi el dexa relijion di judeus. Algun ténpu antis, pamodi pregason di Paulu na Korintu, Krispu ki éra líder di sinagóga di la, bira kriston. (Atus 18:7, 8; 1 Kor. 1:14) Un otu bês kes judeu na Korintu ba pâpia ku Gáliu, ki éra governador di Akaia. Es fla ma Paulu staba ta bai kóntra lei, má Gáliu ka obi ku es. Pur isu, kes judeu fika xeiu di raiba. (Atus 18:12-17) Kes judeu na Korintu talvês fika ta sabe ô es pensa ma ka ta dura Paulu ta panhaba barku na Senkrea, ki éra pértu di la. Pur isu, es faze planu pa es spera-l la i pa es mata-l. Má kuzê ki Paulu ta fazeba?

10. Paulu ka bai pa Senkrea pamodi el ka tinha koraji? Splika.

10 Paulu ka bai pa Senkrea, má el disidi volta pa kel mésmu kaminhu ki ta pasaba pa Masedónia. El faze kel-li pamodi el krê protejeba se vida i kes kontribuison di irmons. É klaru ki viaja apé tanbê tinha prigu. Na kel ténpu txeu ladron ta fikaba sukundidu na kes strada. Ti mésmu kes penson tinha prigu. Má simé, Paulu ta atxaba ma bai pa kel kaminhu apé éra más suguru di ki bai pa Senkrea. Inda ben ki el ka bai el sô! El staba djuntu ku Aristarku, Gaiu, Segundu, Sopater, Timótiu, Trófimu i Tikiku. — Atus 20:3, 4.

11. Kuzê ki nu pode faze pa proteje nos vida i ki izénplu Jizus dexa sobri kel-li?

11 Sima Paulu, kristons oji ta faze kel ki es ta pode pa proteje ses vida óras ki es sta na pregason. Na alguns lugar es ta prega na grupu ô djuntu ku un irmon ô ku un irman envês di es bai es sô. Kuzê ki nu pode faze pa proteje óras ki nu sta ta pirsigidu? Nu sabe ma nu ka ta pode ivita pirsigison. (Juan 15:20; 2 Tim. 3:12) Má nu ta toma kuidadu óras ki nu ta prega. Odja izénplu di Jizus. Un bês kantu kes algen na Jiruzalen fika kóntra el i es panha pédra pa da-l ku el, “el sukundi i el sai di ténplu.” (Juan 8:59) Dipôs, kantu judeus faze planu pa mata-l, “Jizus dja ka ta andaba na públiku na meiu di kes judeu, má el sai di la i el bai pa un lugar ki ta fikaba pértu di dizértu”. (Juan 11:54) Jizus faze kel ki el ta podeba pa proteje se vida, asi pa el pode kunpriba vontadi di Deus pa el. Oji kristons ta faze mésmu kuza. — Mat. 10:16.

“Es fika txeu konsoladu” (Atus 20:5-12)

12, 13. (a) Modi ki kongregason xinti kantu Paulu resusita Êutiku? (b) Ki speransa ki sta na Bíblia pode konsola-nu oji óras ki móre un algen ki nu ta ama?

12 Paulu i se kunpanherus viaja djuntu pa Masedónia i dipôs es sipara pa un ténpu, má es torna inkontra na Trôadi. d Bíblia ta fla: “Sinku dia dipôs nu inkontra ku es na Trôadi”. e (Atus 20:6) Sima dja nu odjaba na komésu di es kapítlu, foi na kel sidadi li ki Paulu resusita Êutiku. Imajina modi ki irmons i irmans di kongregason di la xinti kantu Êutiku resusitadu! Sima Bíblia ta fla, “es fika txeu konsoladu.” — Atus 20:12.

13 É klaru ki kes tipu di milagri li ka ta kontise oji. Má simé, kes algen ki sta sufri pamodi un algen ki es ta ama móre ta “fika txeu konsoladu” ku kel speransa di resureison ki Bíblia ta da. (Juan 5:28, 29) Dja ki Êutiku éra inperfeitu, dipôs el móre otu bês. (Rom. 6:23) Má kes algen ki Deus ta ben resusita na mundu novu ta ben ten xansi di vive pa tudu ténpu! Alén di kel-li, kes algen ki ta ben resusitadu pa ba govérnu ku Jizus na séu ka ta móre nunka más. (1 Kor. 15:51-53) Oji kristons skodjedu ku spritu santu i “otus ovelha” ten bons motivu pa “fika txeu konsoladu.” — Juan 10:16.

“Na públiku i di kaza en kaza” (Atus 20:13-24)

14. Kuzê ki Paulu fla kes ansion di Éfezu kantu el inkontra ku es na Miletu?

14 Paulu i se kunpanherus viaja di Trôadi pa Asós i dipôs pa Mitileni, Kios, Samus i Miletu. Obijetivu di Paulu éra txigaba Jiruzalen inda na ténpu pa bai pa Fésta di Pentikósti. É pamodi kel-li ki Paulu ka para na Éfezu di es bês. Dja ki Paulu krê papiaba ku kes ansion di Éfezu, el pidi-s pa es inkontraba ku el na Miletu. (Atus 20:13-17) Kantu es txiga, Paulu fla-s: “Nhos sabe dretu modi ki N konporta na nhos meiu désdi kel primeru dia ki N poi pé na pruvínsia di Ázia. N trabadja sima skravu pa Sinhor ku tudu umildadi i ku lágua na odju, i N sufri tanbê kantu judeus faze planu pa mata-m. Nhos sabe tanbê ma N ka dexa di fla nhos ninhun kuza ki é bon pa nhos, nen di inxina nhos na públiku i di kaza en kaza. Má N da tistimunhu konplétu pa judeus i tanbê pa gregus, ma es devia rapendeba i volta pa Deus i ten fé na nos Sinhor Jizus.” — Atus 20:18-21.

15. Kal ki é alguns vantajen di prega di kaza en kaza?

15 Oji nu ta uza txeu manera diferenti di prega. Sima Paulu, nu ta sforsa pa bai pa kes lugar ki nu ta atxa pesoas. Pode ser na paraji di otokaru, na ruas ku txeu movimentu ô na merkadus. Má inda kel prinsipal manera ki Tistimunhas di Jeová ta prega é di kaza en kaza. Pamodi? Un di kes motivu é pamodi kel manera di prega li ta da tudu algen xansi di obi kuzê ki Bíblia ta fla. Kel-li ta mostra ma Deus ta trata tudu algen igual. Otu motivu é pamodi nu ta da tudu kes algen ki é sinseru ajuda ki es meste pa konxe Deus. Alén di kel-li, el ta djuda-nu tanbê pamodi nos fé ta fika más fórti i nu ta prende aguenta firmi. Na verdadi, oji pesoas pode rekonhese ma nos é kristons verdaderu pamodi nos zelu na prega “na públiku i di kaza en kaza.”

16, 17. Modi ki Paulu mostra ma el éra korajozu i modi ki kristons oji ta imita se izénplu?

16 Paulu fla kes ansion di Éfezu ma el ka sabia ki prigu el ta ba infrentaba óras ki el voltaba pa Jiruzalen. El fla-s: “Má pa mi, nha vida ka ten valor, más inportanti é pa N tirmina nha korida i kel trabadju sagradu ki N resebe di Sinhor Jizus, di da un tistimunhu konplétu di kes notísia sábi sobri kel grandi bondadi di Deus.” (Atus 20:24) Paulu mostra koraji di verdadi. El ka dexa nada, nen mésmu prublémas di saúdi ô pirsigison, inpidi-l di faze kel ki Deus krê pa el fazeba.

17 Oji tanbê kristons ta pasa pa txeu prubléma. Alguns ta pasa pa pirsigison ô es ta vive na un país ki nos óbra é proibidu. Otus ten prubléma di saúdi ô es ta sufri di algun tipu di prubléma di saúdi mental. Má es ta aguenta ku koraji. Kes ki é jóven, ta lida ku preson di ses koléga di skóla. Sima Paulu, nu sta disididu na ka dexa nada inpidi-nu di “da un tistimunhu konplétu di kes notísia sábi”.

“Nhos presta atenson na nhos kabésa i na ribanhu interu” (Atus 20:25-38)

18. Modi ki Paulu fika linpu di sangi di tudu ómi i modi ki kes ansion di Éfezu pode fazeba mésmu kuza?

18 Kantu ansions di Éfezu ba inkontra ku Paulu, el da-s konsedju klaru i el lenbra-s di modi ki dja el kuidaba di kongregasons. Primeru el fla-s ma kel-la talvês ta sérba kel últimu bês ki es ta odjaba el. Nton el fla-s: “N sta linpu di sangi di tudu ómi, pamodi N ka dexa di fla nhos tudu kel ki é vontadi di Deus.” Modi ki kes ansion na Éfezu pode imitaba Paulu asi pa es ka fikaba ku kulpa di sangi? El fla-s: “Nhos presta atenson na nhos kabésa i na ribanhu interu, ki spritu santu skodje nhos pa ser enkaregadu, pa pastora kongregason di Deus, ki el kunpra ku sangi di se própi Fidju.” (Atus 20:26-28) Paulu aviza-s ma “lobus mau” ta ba entraba na kongregason i es ta ba ‘distorseba verdadi pa rasta disiplus ses tras.’ Kuzê ki kes ansion debe fazeba? Paulu aviza-s: “Nhos mante sienti, i nhos lenbra ma duránti três anu, dia ku noti, nunka N ka para di da kada un di nhos konsedju ku lágua na odju.” — Atus 20:29-31.

19. Kuzê ki kontise pa vólta di anu 98 D.K. i kuzê ki kontise na kes anu dipôs?

19 “Lobus mau” entra na kongregason uns 60 anu dipôs ki Jizus móre. Pa vólta di anu 98 D.K., apóstlu Juan skrebe: “Mésmu gósi dja parse txeu antikristu. ... Es sai di nos meiu, má es ka éra di nos, pamodi si es éra di nos, es ta kontinuaba ku nos.” (1 Juan 2:18, 19) Uns 200 anu dipôs ki Jizus móre, kes enkaregadu ki bira kóntra kongregason, ta atxaba ma es éra un grupu spesial i ma es éra más inportanti ki otus algen na kongregason. I uns 300 anu dipôs ki Jizus móre, un inperador di Roma ki txomaba Konstantinu, mostra na públiku ma el ta apoiaba relijion di kristons falsu. Kes xéfi di relijion falsu ki fika kóntra kongregason, “distorse verdadi”. Es mistura ensinus di Bíblia ku krénsas i kustumus di relijion falsu, asi pa parseba ma es éra kriston. Oji, kes relijion falsu inda ta sigi kes ensinu i kustumu falsu li.

20, 21. Modi ki Paulu mostra ma el ta sirbiba se irmons di korason i modi ki ansions oji pode faze mésmu kuza?

20 Paulu ka éra sima kes enkaregadu ki dipôs tra pruvetu di kongregason. El trabadja pa sustenta se kabésa, asi pa el ka sérba un karga pa kongregason. Paulu sirbi irmons i el ka ta atxaba ma el debe ganhaba algun dinheru ku kel-la. El insentiva kes ansion di Éfezu pa sirbi irmons ku irmans di korason. El fla-s pa es “djuda kes ki sta fraku i lenbra sénpri di kes palavra ki Sinhor Jizus fla: ‘Nu ta ser más filís óras ki nu ta da di ki óras ki nu ta resebe.’” — Atus 20:35.

21 Sima Paulu, ansions na kongregason oji ta sirbi irmons di korason. Es é ka sima kes xéfi di relijion ki ta toma dinheru di pesoas pa es pode bira riku. Es ta intende ma Deus da-s responsabilidadi di ‘pastora se kongregason’ i es ta faze kel-li di korason. Ka ten lugar na kongregason pa kes algen ki ta mostra orgulhu i ganánsia. Ku ténpu, kes ki ta buska ‘glória pa ses kabésa’ ta ten maus rezultadu. (Pro. 11:2; 25:27)

“Tudu es kumesa ta txora txeu”. — Atus 20:37

22. Pamodi ki kes ansion di Éfezu gostaba txeu di Paulu?

22 Paulu tinha amor di verdadi pa se irmons i é pamodi kel-li ki es ta amaba el. Nton, kantu txiga óra di Paulu bai, “tudu es kumesa ta txora txeu, es brasa Paulu i es da-l beju.” (Atus 20:37, 38) Kristons oji ta da txeu valor i es ta ama kes ki sima Paulu, ta da di korason ses ténpu, ses forsa i kuzas ki es ten pa sirbi ses irmon ku irmans. Dipôs di analiza kel bon izénplu di Paulu, ta fika klaru ma el tinha razon kantu el fla: “N sta linpu di sangi di tudu ómi”. — Atus 20:26.

b Talvês Paulu skrebe se karta pa Romanus kantu el staba ta vizita Korintu.

d Na Atus 20:5, 6 Lukas uza kes palavra “nu” i “nos”. Kel-li krê fla ma Lukas djunta otu bês ku Paulu na Filipus dipôs di algun ténpu ki Paulu dexa-l la. — Atus 16:10-17, 40.

e Kel viajen di barku di Filipus pa Trôadi dura sinku dia. Talvês béntu staba kóntra direson di barku, pamodi antis dja es fazeba kel viajen li na dôs dia. — Atus 16:11.