Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 22

“Pa vontadi di Jeová fazedu”

“Pa vontadi di Jeová fazedu”

Paulu staba disididu na faze vontadi di Deus i el bai pa Jiruzalen.

Ku bazi na Atus 21:1-17

1-4. Pamodi ki Paulu sta ta bai pa Jiruzalen i kuzê ki ta ba kontise ku el la?

 TUDU algen na Miletu sta tristi pamodi Paulu ku Lukas sta ta sai di la. Ka sta fásil pa Paulu ku Lukas dexa kes ansion di Éfezu ki es ta ama txeu. Kes dôs misionáriu sta déntu di barku. Es sta ta leba kes kuza ki es meste pa kel viajen. Tanbê es sta ta leba kontribuison pa kes irmon na Judea i es tene vontadi di da kes irmon ku irmans di la kel kontribuison.

2 Un béntu suavi sta ta sopra kel véla i kel barku sta ta afasta di kel kais ki ten txeu barudju. Paulu, Lukas i kes 7 irmon ki sta viaja djuntu ku es, sta ta odja róstu tristi di kes irmon ki sta na kais. (Atus 20:4, 14, 15) Paulu i kes ómi ki sta ta viaja ku el sta ta sana ses amigus ti ki es dexa di odja-s.

3 Paulu trabadja djuntu ku kes ansion di Éfezu duránti uns três anu. Má gósi, ku orientason di spritu santu, el sta ta bai pa Jiruzalen. El ten un ideia di kuzê ki pode kontise ku el óras ki el txiga la. Dja el flaba kes ansion antis: “Orientadu pa spritu, N sta viaja pa Jiruzalen, enbóra N ka sabe kuzê ki ta ba kontise ku mi la. Sô N sabe ma di un sidadi pa kel otu spritu santu sta sénpri ta aviza-m ma prizon i tribulason sta ta spera-m.” (Atus 20:22, 23) Sikrê ku prigu, Paulu fla ma el xinti “orientadu pa spritu”. Kel-li krê fla ma el xinti ma el debe sigi orientason di spritu santu di bai pa Jiruzalen i ma el krê faze kel-li. El ta da valor pa se vida, má faze vontadi di Deus é kuza más inportanti pa el.

4 É si ki bu ta xinti? Óras ki nu ta da nos vida pa Jeová, nu ta promete-l ma faze se vontadi é kuza más inportanti na nos vida. Na kel kapítlu li, nu ta ben prende más sobri apóstlu Paulu i nu ta ben odja modi ki nu pode imita-l.

Es pasa “ilha di Xipri” (Atus 21:1-3)

5. Pa ki kaminhu ki Paulu ku se kunpanherus bai ti ki txiga na Tiru?

5 Kel barku ki Paulu i se kunpanherus viaja na el “bai dirétu pa Kós.” Kel-li krê fla ma barku staba ta bai na direson di béntu sen da txeu vólta, ti ki el txiga na Kós na kel mésmu dia. (Atus 21:1) Ta parse ma barku fika la duránti noti antis di el bai pa Ródis i Patra. Na Patra, na kósta sul di Ázia Menór, irmons viaja na un barku grandi di karga ki leba-s dirétu pa Tiru na Finísia. Na kaminhu, es pasa ‘pa ilha di Xipri ki ta fikaba na ses skerda’. (Atus 21:3) Pamodi ki Lukas, ki skrebe Atus, fla ma es pasa pa Xipri?

6. (a) Pamodi ki talvês Paulu xinti inkorajadu kantu el odja Xipri? (b) Modi ki bu ta xinti óras ki bu ta pensa na modi ki Jeová dja abensua-u i dja djuda-u?

6 Talvês Paulu konta se kunpanherus kuzê ki kontise ku el la. Uns 9 anu antis, na se primeru viajen misionáriu, Paulu djuntu ku Barnabé i Juan Markus, inkontra fitiseru Elimas ki fika kóntra ses trabadju di pregason. (Atus 13:4-12) Kantu Paulu odja kel ilha i el pensa na kuzê ki kontise ku el la, talvês kel-li da-l forsa ku koraji pa kel ki staba ta ba kontise ku el na Jiruzalen. É bon pa nos tanbê lenbra i pensa na modi ki Deus dja abensua-nu i dja djuda-nu aguenta provasons. Kel-li pode djuda-nu xinti sima Davidi ki skrebe: ‘Difikuldadis di algen justu é txeu, má Jeová ta libra-l di tudu es.’ — Sal. 34:19.

“Nu djobe kes disiplu, nu atxa-s” (Atus 21:4-9)

7. Kuzê ki kes irmon ki staba ta viaja faze kantu es txiga na Tiru?

7 Paulu sabia ma éra inportanti staba djuntu ku irmons i irmans i el tinha gana di staba djuntu ku es. Kantu Lukas txiga na Tiru, el skrebe: “Nu djobe kes disiplu, nu atxa-s”. (Atus 21:4) Kes irmon ki staba ta viaja, sabia ma tinha irmons na Tiru. Pur isu, es djobe-s i es fika ku es. Un di kes benson más grandi di konxe verdadi é atxa irmons ki ta pensa sima nos i ki ta resebe-nu dretu, ka ta inporta undi ki nu bai. Kes ki ta ama Deus i ta faze párti di adorason verdaderu, ten amigus na mundu interu.

8. Kuzê ki Atus 21:4 krê fla?

8 Sobri kes 7 dia ki kes irmon ki staba ta viaja fika na Tiru, Lukas skrebe un kuza ki pode parse stranhu na komésu: “[Kes irmon di Tiru] fla Paulu txeu bês pa el ka poba pé na Jiruzalen pamodi kuzê ki spritu djuda-s sabe.” (Atus 21:4) Jeová muda di ideia? El ka kreba pa Paulu baba pa Jiruzalen? El kreba sin. Spritu santu dja mostraba ma Paulu ta ba sérba maltratadu na Jiruzalen, má el ka mostra ma el ka debe baba la. Ta parse ma spritu santu djuda kes irmon na Tiru intende ma Paulu ta ba pasaba pa difikuldadis na Jiruzalen. Pur isu, es staba preokupadu ku Paulu i es fla-l pa el ka bai Jiruzalen. Ta pa intende pamodi ki es krê protejeba Paulu di kes prigu ki staba ta spera-l. Má simé, Paulu staba disididu na faze vontadi di Jeová. Pur isu, el kontinua se viajen ti Jiruzalen. — Atus 21:12.

9, 10. (a) Di kuzê ki talvês Paulu lenbra di el kantu kes irmon na Tiru pidi-l pa el ka bai Jiruzalen? (b) Kuzê ki txeu algen ta prifiri oji, má kuzê ki Jizus fla?

9 Kantu irmons pidi Paulu pa el ka bai Jiruzalen, talvês Paulu lenbra ma disiplus di Jizus reaji di mésmu manera kantu Jizus fla-s ma el tinha ki baba Jiruzalen, sufreba txeu kuza i matadu. Pamodi kuzê ki Pedru staba ta xinti, el fla Jizus: “Ten péna di bu kabésa, Sinhor. Kel-li nunka ka ta ben kontise ku bo.” Má Jizus fla-l: “Pa tras di mi Satanás! Abo é un pédra di tropesu pa mi, pamodi bu ka ten pensamentus di Deus, má di ómis.” (Mat. 16:21-23) Jizus staba disididu na faze vontadi di Deus i da se vida pa salva-nu. Paulu ta xintiba mésmu kuza. Nu ka ten dúvida ma kes irmon na Tiru tinha bon intenson, sima apóstlu Pedru. Má es ka intende ma vontadi di Deus éra pa Paulu baba Jiruzalen.

Nu ten ki faze sakrifisius pa nu sigi izénplu di Jizus

10 Txeu algen oji ta ivita faze kuzas inportanti ki ta iziji sforsu, pur isu es ta krê sta na un relijion ki ka ta iziji-s kuazi nada. Má Jizus fla ma nu debe ser diferenti. El fla se disiplus: “Si algen krê ser nha sigidor, el debe nega se kabésa, panha se staka di tortura i sigi-m sénpri.” (Mat. 16:24) Midjór kuza ki nu debe faze é sigi Jizus, má é ka fásil faze kel-li.

11. Modi ki irmons na Tiru mostra ma es ta amaba Paulu i ma es krê djudaba el?

11 Lógu dipôs, Paulu, Lukas i kes otu irmon ki staba djuntu ku es, kontinua ses viajen. Kuzê ki kontise na ses dispidida ta mexe ku algen. El ta mostra amor ki kes irmon di Tiru tinha pa Paulu i ma es krê djudaba el kontinua se trabadju di pregason. Kes ómi, kes mudjer i kes kriansa kunpanha Paulu i kes ki staba djuntu ku el ti bera-mar. Tudu es juelha i es faze orason tudu djuntu. Dipôs, es dispidi i Paulu, Lukas i ses kunpanheru di viajen panha otu barku i es bai pa Pitolemaida. La es inkontra ku irmons i es fika un dia ku es. — Atus 21:5-7.

12, 13. (a) Kuzê ki Filipi faze duránti se vida? (b) Pamodi ki Filipi é un bon izénplu pa kes pai ki ta sirbi Jeová oji?

12 Dipôs, Lukas ta fla ma Paulu i kes ki staba ta viaja ku el bai pa Sezarea. Kantu es txiga la, es “entra na kaza di Filipi, kel pregador di kes notísia sábi”. a (Atus 21:8) Di serteza es fika kontenti kantu es odja Filipi. Uns 20 anu antis, na Jiruzalen, apóstlus skodje Filipi pa djuda distribuiba kumida poku ténpu dipôs ki kongregason formadu. Dja tinha txeu ténpu ki Filipi ta pregaba ku zelu. Lenbra ma kantu kes irmon spadja pamodi pirsigison, Filipi bai pa Samaria i el kumesa ta prega. Dipôs, el da kel eunuku di Itiópia tistimunhu i el batiza-l. (Atus 6:2-6; 8:4-13, 26-38) Filipi dja tinha txeu anu ta sirbi Jeová di manera fiel.

13 Filipi ka perde se zelu pa pregason. Na kel ténpu el ta moraba na Sezarea i inda el éra zelozu na trabadju di pregason. Nu sabe kel-li pamodi Lukas ta txoma-l di “kel pregador di kes notísia sábi”. Tanbê nu sabe ma na kel ténpu, el tinha kuatu fidju-fémia ki ta profetizaba. Kel-li ta mostra ma es sigi izénplu di ses pai. b (Atus 21:9) Filipi sforsa txeu pa djuda se família ama i sirbi Jeová. Oji, kes pai ki ta sirbi Jeová debe sigi se izénplu. Es ta sta na frenti di trabadju di pregason i es ta djuda ses fidjus ten amor pa pregason.

14. Kuzê ki di serteza ta kontiseba kantu Paulu ta vizitaba se irmons i ki xansi nu ten di faze mésmu kuza oji?

14 Pa tudu lugar ki Paulu bai, el ta djobeba irmons i el ta pasaba ténpu ku es. Di serteza kes irmon ta fikaba kontenti di resebe Paulu i se kunpanherus di viajen dretu. Nu ka ten dúvida ma na kes vizita li, kes irmon ta ‘inkorajaba kunpanheru’. (Rom. 1:11, 12) Oji nu ten xansi di faze mésmu kuza. Resebe enkaregadu di grupu di kongregason i se mudjer na nos kaza, sikrê nos é póbri, ta da-nu koraji. — Rom. 12:13.

“N sta prontu... pa N móre” (Atus 21:10-14)

15, 16. Kuzê ki Ágabu fla ma ta ba kontiseba i modi ki kes ki obi kel-li reaji?

15 Timenti Paulu staba na kaza di Filipi, un irmon ki éra txeu ruspetadu, ki txomaba Ágabu, ba vizita-s. Kes ki staba na kaza di Filipi, sabia ma Ágabu éra un proféta. Dja el flaba ma ta tinha un grandi fómi na ténpu di govérnu di inperador Kláudiu. (Atus 11:27, 28) Talvês es fika ta pergunta: ‘Kuzê ki Ágabu ben faze li? Kuzê ki el sta ben fla?’ Timenti es staba ta djobe ku atenson, Ágabu toma sintu di Paulu. Kel sintu li, éra un panu kunpridu ki un algen ta maraba na sintura i el pode guardaba dinheru i otus kuza na el. Ágabu mara se pé i se mô ku kel sintu. Dipôs el pâpia. Kuzê ki el fla éra sériu. El fla: “É kel-li ki spritu santu fla: ‘É si ki kes judeu na Jiruzalen ta ben mara kel ómi ki é dónu di kel sintu li, i es ta ben intrega-l na mô di pesoas di nason.’” — Atus 21:11.

16 Kel profesia li konfirma ma Paulu ta baba pa Jiruzalen. Tanbê el mostra ma judeus ta intregaba Paulu “na mô di pesoas di nason.” Kes ki obi kel profesia li, fika preokupadu dimás. Lukas fla: “Kantu nu obi kel-li, nos ku kes ki staba la, nu kumesa ta inplora-l pa el ka subi pa Jiruzalen. Nton Paulu responde: ‘Pamodi ki nhos sta ta txora i ta tenta dizanima-m? Nhos pode ten serteza ma N sta prontu pa N maradu i tanbê pa N móre na Jiruzalen pamodi nómi di Sinhor Jizus.’” — Atus 21:12, 13.

17, 18. Modi ki Paulu mostra ma el staba disididu na faze vontadi di Deus i modi ki irmons reaji?

17 Imajina kuzê ki kontise. Kes irmon i Lukas tanbê, inplora Paulu pa el ka bai pa Jiruzalen. Alguns staba ta txora. Paulu odja ma es ta amaba el i ma es staba preokupadu ku el. Pur isu, el fla-s ku amor ma es staba ta ‘tenta dizanima-l’, ô sima alguns traduson ta fla, es staba ta “poi [se] korason ta fika fraku.” Má Paulu staba disididu! Sima el ka dexa kes irmon na Tiru inpidi-l di bai Jiruzalen, el ka ta dexaba kes irmon na Sezarea inpidi-l tanbê. I el splika-s pamodi ki el debe baba Jiruzalen. Paulu éra korajozu própi! Sima kontise ku Jizus antis, Paulu staba disididu na bai Jiruzalen. (Ebr. 12:2) Paulu ka krê moreba, má si el moreba pamodi el éra un disiplu di Kristu Jizus, kel-li ta sérba un ónra pa el.

18 Modi ki irmons reaji? Es ruspeta disizon di Paulu. Bíblia ta fla: “Dja ki nu ka konsigi konvense-l, nu para di insisti i nu fla-l: ‘Pa vontadi di Jeová fazedu.’” (Atus 21:14) Kes ki tenta konvense Paulu pa ka bai Jiruzalen, ka insisti pa Paulu faze kel ki es kreba. Es intende ma Paulu tinha ki fazeba vontadi di Jeová, sikrê kel-li éra difísil pa es. Paulu skodje un kaminhu ki pode lebaba el pa mórti. Ta sérba más fásil pa Paulu si kes algen ki ta amaba el ka tenta inpidiba el.

19. Ki lison inportanti nu ta prende di kuzê ki kontise ku Paulu?

19 Nu ta prende un lison inportanti di kuzê ki kontise ku Paulu. Nunka nu ka debe tenta inpidi otus algen di faze sakrifisius pa sirbi Deus. Nu pode aplika kel lison li na txeu situason, ka sô óras ki nos vida sta na prigu. Pur izénplu, enbóra pa txeu pai ku mai é difísil odja ses fidju ta ba sirbi Jeová na un lugar lonji di kaza, es sta disididu na ka tenta inpidi-s. Phyllis, ki é un irman ki ta vive na Inglatéra, ta lenbra di modi ki el xinti kantu se úniku fidju-fémia ba Áfrika pa ser misionária. Phyllis fla: “Foi un ténpu difísil pa mi. N staba tristi pamodi el staba lonji, má omésmu ténpu N staba ku orgulhu di el. N faze txeu orason sobri kel-li, má éra se disizon i nunka N ka tenta konvense-l pa el volta pa kaza. Sénpri N inxina-l pa el poi Reinu na primeru lugar. Dja el ten 30 anu ta sirbi Jeová na otus país i N ta agradese Jeová tudu dia pamodi se lialdadi.” É bon óras ki nu ta apoia kes irmon ki ta faze sakrifisius pa sirbi Jeová.

É bon nu apoia kes irmon ku irmans ki ta faze sakrifisius

“Kes irmon resebe-nu kontenti” (Atus 21:15-17)

20, 21. Kuzê ki ta mostra ma Paulu krê staba ku irmons i pamodi ki el ta krê staba ku es?

20 Dipôs di sta priparadu, Paulu kontinua se viajen i kes irmon di Sezarea bai djuntu ku el. Asi es mostra ma es éra lial i ma es krê djudaba el. Duránti se viajen interu pa Jiruzalen, Paulu i kes ki staba djuntu ku el djobe xansi pa sta djuntu ku irmons i irmans. Na Tiru es atxa irmons i es fika djuntu ku es 7 dia. Na Pitolemaida es fla irmons mantenha i es pasa un dia ku es. Na Sezarea es fika alguns dia na kaza di Filipi. Dipôs, alguns irmon di Sezarea bai djuntu ku Paulu i se kunpanherus ti Jiruzalen. La es fika na kaza di Menazon, ki éra un di kes primeru disiplu. Lukas ta fla ma kantu es txiga na Jiruzalen ‘kes irmon resebe-s kontenti.’ — Atus 21:17.

21 Ta fika klaru ma Paulu krê staba ku se irmons i irmans. Sima ta kontise ku nos oji, sta djuntu ku irmons ta daba el txeu koraji. Di serteza, kel-li djuda Paulu aguenta pirsigison di se inimigus ki tinha raiba di el i ki staba ta ba tenta mataba el.