Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 2

“Nhos ta ben ser nhas tistimunha”

“Nhos ta ben ser nhas tistimunha”

Modi ki Jizus pripara se apóstlus pa toma kónta di trabadju di pregason.

Ku bazi na Atus 1:1-26

1-3. Kuzê ki Jizus faze kantu el staba ta dexa se apóstlus, i ki perguntas nu pode faze?

 ES KA krê pa tudu kel-la kaba. Kes últimu simana mexe txeu ku kes apóstlu! Kantu Jizus móre se apóstlus fika txeu tristi, má kantu el resusitadu es fika txeu kontenti. Duránti 40 dia Jizus parse pa es txeu bês, el inxina-s i inkoraja-s. Má txiga kel dia, ki Jizus ta parseba pa es pa últimu bês.

2 Timenti es staba djuntu na monti di Olivera, kes apóstlu obi ku atenson tudu kel ki Jizus fla-s. Es kreba pa Jizus kontinua ta inxinaba es, má Jizus para di pâpia. El labanta mô i el abensua-s. Nton, el kumesa ta subi pa séu! Se apóstlus kontinua ta djobe pa el timenti el staba ta subi pa séu. Dipôs un núven kubri-l. El dizaparse, má kes apóstlu kontinua ta djobe pa séu. — Luk. 24:50; Atus 1:9, 10.

3 Kel momentu inportanti la, muda vida di kes apóstlu. Kuzê ki es ta ben fazeba gósi ki ses Líder, Jizus Kristu, dja subiba pa séu? Nu pode ten serteza ma Jizus dja priparaba es, pa es kontinua ta fazeba kel trabadju ki el kumesa. Modi ki Jizus pripara-s pa kel diziginason inportanti li, i kuzê ki kes apóstlu faze? Kuzê ki kristons oji pode prende ku kes kuza li ki kontise? Na kapítlu 1 di livru di Atus nu ta atxa respóstas ki ta inkoraja-nu.

“Pa es pode tinha serteza” (Atus 1:1-5)

4. Modi ki Lukas kumesa ta skrebe livru di Atus?

4 Lukas kumesa ta skrebe livru di Atus pa pâpia ku Tiófilu, ki éra kel mésmu ómi ki dja el skrebeba se Ivanjélhu pa el antis. a Lukas tanbê kumesa livru di Atus ta faze rezumu di kes kuza ki kontise na fin di se Ivanjélhu. El uza palavras un bokadinhu diferenti i el poi más informason, asi el mostra klaru ma livru di Atus sta kontinua ta pâpia di kuzas ki kontise dipôs di mórti di Jizus.

5, 6. (a) Kuzê ki ta ben djudaba sigidoris di Jizus kontinua ku un fé fórti? (b) Ki próvas klaru ta djuda kristons oji ten un fé di verdadi?

5 Kuzê ki ta ben djudaba sigidoris di Jizus kontinua ta ten un fé fórti? Atus 1:3 ta fla kel-li sobri Jizus: “Dipôs ki el sufri, el parse pa es txeu bês, asi pa es pode tinha serteza ma el staba bibu. Es odja-l duránti 40 dia i el ta papiaba ku es sobri Reinu di Deus.” Alguns bês el parse pa un ô dôs apóstlu, otus bês el parse pa tudu kes apóstlu i ten un bês ki el parse pa 500 disiplu. (1 Kor. 15:3-6) Tudu kes próva li bira fé di se disiplus más fórti!

6 Oji tanbê, fé di kristons verdaderu ten bazi na kuzas ki es ten “serteza”. Nu ten próvas ma Jizus vive na téra, ma el móre pa nos pekadu i ma el resusita? Sin, nu ten próvas! Na Palavra di Deus, nu ta atxa stórias di kunfiansa di kes algen ki odja kes kuza ta kontise. I kel-li ta da-nu kel serteza ki nu meste. Óras ki nu ta studa kes stória i nu ta ora ta pidi Jeová pa djuda-nu intende kuzê ki nu sta lé, nos fé ta bira más fórti. Lenbra ma nu meste ten próvas klaru pa nu ten fé di verdadi. I nu meste ten un fé di verdadi pa nu pode ganha vida pa tudu ténpu. — Juan 3:16.

7. Ki izénplu sobri inxina i prega Jizus dexa pa se sigidoris?

7 Jizus tanbê ta “papiaba ku es sobri Reinu di Deus.” Pur izénplu, el splika profesias ki ta mostraba ma Misías tinha ki sufri i móre. (Luk. 24:13-32, 46, 47) Kantu Jizus splika se papel kómu Misías, el pâpia sobri Reinu di Deus pamodi éra el ki ta ben sérba Rei di kel Reinu. Reinu di Deus sénpri foi kel téma di pregason di Jizus, i tanbê el é kel téma di pregason di se sigidoris oji. — Mat. 24:14; Luk. 4:43

“Ti na párti más lonji di téra” (Atus 1:6-12)

8, 9. (a) Ki dôs ideia mariadu apóstlus di Jizus tinha? (b) Kuzê ki Jizus fla pa koriji manera di pensa di apóstlus, i kuzê ki kel-li ta inxina kristons oji?

8 Kantu apóstlus staba tudu djuntu na monti di Olivera, es tevi ses últimu runion ku Jizus li na téra. Ku gana di sabe, es pergunta-l: “Sinhor, é na es ténpu li ki bu ta torna da Israel se reinu?” (Atus 1:6) Ku kel pergunta li, kes apóstlu mostra dôs ideia mariadu ki es tinha. Primeru, es ta atxaba ma Reinu di Deus ta ben rekuperaba nason di Israel na téra. Sugundu, es ta speraba ma Reinu ta kumesa ta governaba lógu na kel ténpu. Modi ki Jizus djuda-s koriji ses manera di pensa?

9 Jizus ka tinha dúvida ma ka ta duraba kel primeru ideia ta sérba korijidu. Na verdadi, sô 10 dia dipôs se sigidoris ta ba odjaba komésu di un novu nason, Israel di Deus! Dipôs di kel-li, nason di Israel ka ta sérba más kel povu skodjedu di Deus. Pa koriji kel otu ideia mariadu ki apóstlus tinha, Jizus fla-s: “Nhos ka meste sabe ténpu ô dias ki nha Pai poi dibaxu di se autoridadi.” (Atus 1:7) Sô Jeová ten autoridadi di disidi ki ténpu ki se vontadi ta fazedu. Antis di Jizus móre, el fla ma nen mésmu Fidju ka sabia “kel dia i kel óra” ki fin ta binha, má “sô Pai ki sabe.” (Mat. 24:36) Oji tanbê, si kristons kumesa ta preokupa dimás ku ki ténpu ki fin di es mundu mau ta ben, es sta ta preokupa ku kuzas ki es ka meste sabe.

10. Ki bon atitudi kes apóstlu mostra, i pamodi ki nu meste ten kel mésmu atitudi?

10 Sikrê ku kes ideia mariadu ki es tinha, nu debe ten kuidadu pa nu ka julga di manera mariadu kes apóstlu di Jizus, ki éra ómis ki tinha txeu fé. Ku umildadi, es seta kel koreson ki Jizus da-s. Enbóra es tinha un ideia mariadu, ses pergunta mostra ma es tinha un bon atitudi. Jizus fla se sigidoris txeu bês: “Nhos mante sienti”. (Mat. 24:42; 25:13; 26:41) Es staba sienti na sentidu spritual, i es staba ta odja próvas ma ka ta dura Jeová ta ba ajiba. É kel mésmu atitudi li ki nu meste dizenvolve oji. É txeu inportanti nu kontinua sienti pamodi nu sta ta vive na “ténpu di fin”. — 2 Tim. 3:1-5.

11, 12. (a) Kuzê ki Jizus manda se sigidoris pa faze? (b) Pamodi ki Jizus pâpia di spritu santu kantu el manda se disiplus pa ba prega?

11 Jizus lenbra kes apóstlu kuzê ki debe sérba más inportanti pa es. “Óras ki spritu santu ben riba nhos, nhos ta resebe puder i nhos ta ben ser nhas tistimunha na Jiruzalen, na tudu Judea i Samaria, i ti na párti más lonji di téra.” (Atus 1:8) Kes apóstlu ta pregaba sobri resureison di Jizus primeru na Jiruzalen, undi kes algen mataba Jizus. I dipôs, es ta pregaba pa tudu Judea, Samaria i ti na kes párti más lonji.

12 Antis di Jizus manda se disiplus pa bai prega, el lenbra-s ma el ta mandaba es spritu santu pa djuda-s. Kes palavra “spritu santu” ta parse na livru di Atus más di 40 bês. Txeu bês, kel livru li ta mostra klaru ma nu ka ta konsigi faze vontadi di Jeová sen ajuda di spritu santu. Pur isu, é txeu inportanti nu ora sénpri ta pidi kel spritu li! (Luk. 11:13) Oji, nu meste spritu santu mutu más inda.

13. Kal ki é tiritóriu di pregason di povu di Deus oji, i pamodi ki nu meste mante okupadu na es trabadju?

13 Siginifikadu di “párti más lonji di téra” muda txeu désdi kel ténpu. Gósi nu ta prega na mundu interu. Enbóra nos tiritóriu é mutu más grandi, Tistimunhas di Jeová seta di tudu korason kel trabadju di faze pregason, sima nu odja na kapítlu 1. Es ta faze kel-li, pamodi es sabe ma Deus krê pa tudu tipu di algen obi notísias sábi di se Reinu. (1 Tim. 2:3, 4) Bu sta mante okupadu na es trabadju di salva vidas? Bu ka ta konsigi atxa ninhun otu trabadju ki ta da-u más alegria di ki kel-li! Jeová ta da-u kel forsa ki bu meste pa bu faze kel trabadju li. Livru di Atus ta mostra modi ki bu pode faze kel trabadju li i kal ki é atitudi ki bu meste dizenvolve pa bu ten bons rezultadu.

14, 15. (a) Kuzê ki anjus fla sobri vólta di Kristu, i kuzê ki es krê flaba? (Odja tanbê nóta di rodapé.) (b) Pamodi ki nu pode fla ma vólta di Kristu kontise “di mésmu manera” ki kantu el bai pa séu?

14 Sima nu odja na komésu di es kapítlu, Jizus subi pa séu i el dizaparse. Má, kes 11 apóstlu kontinua paradu ta djobe pa séu. Dipôs parse dôs anju, i ku bondadi kes anju fla-s: “Ómis di Galilea, pamodi ki nhos sta li paradu ta djobe pa séu? Es Jizus ki nhos odja ta lebadu pa séu, ta ben di mésmu manera ki nhos odja-l ta bai pa séu.” (Atus 1:11) Kes anju krê flaba ma Jizus ta voltaba ku kel mésmu korpu, sima alguns relijion ta inxina? Klaru ki nau. Modi ki nu sabe di kel-li?

15 Kes anju fla ma Jizus ta voltaba ka ku kel mésmu korpu, má “di mésmu manera”. b Di ki manera ki Jizus bai pa séu? Kes apóstlu ka staba ta odja Jizus más kantu kes anju pâpia ku es. É sô kes apóstlu ki da kónta ma Jizus dexa téra i el staba ta bai pa se Pai na séu. Jizus ta binha di mésmu manera. I é kel-li ki kontise. Oji, é sô kes ki ta intende Skrituras i ta rekonhese inportánsia di nos ténpu, ki ta da kónta ma Jizus dja sta ta governa na Reinu di Deus. (Luk. 17:20) Nu meste rekonhese kes próva ma Jizus dja é Rei i ma dja el sta ta governa. Tanbê, nu debe djuda otus algen intende ma es meste sirbi Deus gósi.

“Mostra kal di kes... li ki bu skodje” (Atus 1:13-26)

16-18. (a) Óras ki nu ta lé Atus 1:13, 14, kuzê ki nu ta prende sobri runions? (b) Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di Maria, mai di Jizus? (c) Pamodi ki oji runions é txeu inportanti?

16 Nu ka ta fika dimiradu pamodi kes apóstlu “volta pa Jiruzalen txeu kontenti.” (Luk. 24:52) Má, modi ki es sigi kes orientason i instruson ki Jizus da-s? Atus 1:13, 14 ta mostra ma apóstlus staba na un runion na un “sala na andar di riba”. Nu ta prende alguns kuza interesanti sobri kes runion ki es ta fazeba. Na kel ténpu, kes kaza na Palestina tinha un sala na andar di riba, i txeu bês tinha un skada pa ladu di fóra ki ta baba ti kel sala. Kel “sala na andar di riba” ta fikaba na kaza di mai di Markus, ki papiadu di el na Atus 12:12? Ka ta inporta na undi ki kel sala di andar di riba ta fikaba, talvês el éra un lugar sinplis i ki ta daba pa sigidoris di Jizus fazeba runion. Má ken ki staba na kel runion na kel dia i kuzê ki es staba ta faze?

17 Repara ma ka éra sô kes apóstlu, ô sô ómis, ki staba na kel runion. “Alguns mudjer” staba la i tanbê Maria, mai di Jizus. Kel-li é últimu bês ki Bíblia ta pâpia di Maria di manera dirétu. Nu ta imajina Maria na kel runion ku umildadi ta adora Jeová djuntu ku se irmons i irmans, envês di tenta poi otus algen ta pensa ma el é inportanti. Talvês Maria xinti inkorajadu di odja se kuatu fidju, ki antis ka ta sigiba Jizus, na kel runion djuntu ku el. (Mat. 13:55; Juan 7:5) Ses atitudi muda dipôs ki Jizus móre i resusitadu. — 1 Kor. 15:7.

18 Pamodi ki kes disiplu staba tudu djuntu na kel dia? “Ku mésmu obijetivu, tudu es kontinua ta faze orason”. (Atus 1:14) Sta sénpri djuntu na runion foi un kuza inportanti na adorason di sigidoris di Jizus. Nu ta sta djuntu pa da kunpanheru koraji, pa resebe instruson i konsedjus, i prinsipalmenti pa adora Jeová ki é nos Pai ki sta na séu. Óras ki nu ta faze orason i kanta pa lova Jeová na nos runions, nu ta dexa-l txeu kontenti i kel-li é txeu inportanti pa nos. Nunka ka nu dexa di sisti runion, ki é sagradu i ki ta inkoraja-nu! — Ebr. 10:24, 25.

19-21. (a) Kuzê ki nu ta prende ku disizon ki Pedru toma pa rezolve un prubléma? (b) Pamodi ki mesteba pa un algen fikaba na lugar di Judas, i kuzê ki nu ta prende ku manera ki kel prubléma rezolvedu?

19 Kes sigidor di Jizus tinha un prubléma inportanti pa es rezolveba, i apóstlu Pedru atxa un soluson pa kel prubléma. (Versíklus 15-26) Nu ta xinti inkorajadu di odja ma Jeová staba ta uza Pedru más un bês, mésmu dipôs ki el nega Jizus três bês. (Mar. 14:72) Nos tudu nu ta peka. Pur isu, stórias sima kel-li ta lenbra-nu ma Jeová é ‘bon i el sta sénpri prontu pa púrdua’ kes ki rapende di korason. — Sal. 86:5.

20 Pedru da kónta ma otu algen debe fikaba na lugar di Judas, kel apóstlu ki trai Jizus. Má kenha? Kel novu apóstlu debe sérba un algen ki kunpanhaba Jizus duránti se trabadju di pregason i ki bira tistimunha di se resureison. (Atus 1:21, 22) Kel-li tanbê staba di akordu ku kuzê ki Jizus prometeba: “Anhos ki sigi-m, nhos ta ben xinta na 12 tronu, ta julga kes 12 tribu di Israel.” (Mat. 19:28) Ta parse ma éra di vontadi di Jeová pa kes 12 apóstlu ki sigi Jizus duránti se trabadju di pregason li na téra sérba kes “12 pédra di lisérsi” ki ta formaba Jiruzalen Novu. (Apo. 21:2, 14) I Jeová dexa Pedru intende ma kel profesia li kunpri na Judas: ‘Pa otu algen toma se lugar di enkaregadu.’ — Sal. 109:8.

21 Modi ki es skodje kel novu apóstlu? Es bota sórti, ki éra un kuza normal na ténpu ki Bíblia skrebedu. (Pro. 16:33) Má kel-li, é kel últimu bês ki Bíblia ta pâpia di bota sórti di es manera. Ta parse ma dipôs ki es resebe spritu santu, bota sórti kabadu ku el. Má repara pamodi ki es bota sórti. Kes apóstlu ora: “Ó Jeová, bu konxe korason di tudu algen. Mostra kal di kes dôs ómi li ki bu skodje”. (Atus 1:23, 24) Es kreba pa Jeová tomaba kel disizon. Skodjedu Matias, ki talvês éra un di kes 70 disiplu ki Jizus mandaba pa ba prega. Nton, Matias bira un di “kes Dozi”. c — Atus 6:2.

22, 23. Pamodi ki nu debe obi ku kes ki ta toma kónta di kongregason oji?

22 Kel stória li ta lenbra-nu ma Deus krê pa se povu ser organizadu. Oji tanbê, ta skodjedu ómis ki é responsável pa ser enkaregadus na kongregason. Ansions ta djobe dretu kes kualidadi ki un enkaregadu meste ten di akordu ku Bíblia, i es ta ora ta pidi orientason di spritu santu. Pur isu, kongregason ta odja ma é spritu santu ki skodje kes ómi li. Óras ki nu ta obi ku kes orientason ki es ta da-nu, nu ta djuda pa nos tudu na kongregason trabadja djuntu. — Ebr. 13:17.

Nu ta kontinua ta obi ku kes enkaregadu ki skodjedu pa toma kónta di nos

23 Kes disiplu di Jizus staba inkorajadu pamodi es odja-l dipôs ki el resusitadu i pamodi kes mudansa ki fazedu pa djuda organiza trabadju di pregason. Nton, es staba priparadu pa kuzê ki ta ben kontiseba lógu dipôs. Na kel otu kapítlu nu ta ben pâpia sobri kel-li.

a Na se Ivanjélhu, Lukas txoma kel ómi li di “Sinhor Tiófilu”, asi alguns algen kumesa ta pensa ma Tiófilu éra un ómi inportanti ki inda ka biraba kriston. (Luk. 1:3) Má na livru di Atus, Lukas ta txoma-l sô di “Tiófilu”. Alguns studiozu ta fla ma talvês Tiófilu bira kriston dipôs di lé Ivanjélhu di Lukas i pur isu, Lukas ka txoma-l más di sinhor, má el trata-l sima un irmon.

b Li Bíblia uza palavra gregu tró·pos, ki krê fla “manera”. El ka uza palavra gregu mor·fé, ki krê fla “forma”.

c Más tardi, Paulu skodjedu pa ser ‘apóstlu pa nasons’, má nunka el ka faze párti di kes 12 apóstlu. (Rom. 11:13; 1 Kor. 15:4-8) El ka staba kualifikadu pa kel priviléjiu spesial la, pamodi el ka kunpanha Jizus duránti se trabadju di pregason li na téra.