Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 5

“Deus é kel governanti ki nu debe obi ku el”

“Deus é kel governanti ki nu debe obi ku el”

Apóstlus da un bon izénplu pa tudu kristons verdaderu sigi.

Ku bazi na Atus 5:12–6:7

1-3. (a) Pamodi ki apóstlus lebadu pa Sinédriu, i kal ki éra kuza más inportanti na kel situason? (b) Pamodi ki nu sta interesadu na sabe modi ki apóstlus reaji?

 KES juís di Sinédriu sta kada bês más xatiadu! Kes apóstlu di Jizus sta ta akuzadu pa un krimi i es sta ta julgadu pa kel Tribunal más altu. Pamodi ki es sta ta julgadu? Juzé Kaifás, ki éra saserdóti prinsipal i ki tanbê éra prizidenti di Sinédriu, pâpia ku es xatiadu i el fla-s: “Nu ka daba nhos órdi pa nhos ka inxina na nómi di es ómi?” Kaifás ka kreba nen fla nómi di Jizus. El kontinua ta fla: “Dja nhos intxi Jiruzalen ku nhos ensinu i nhos krê kulpa-nu pa mórti di es ómi.” (Atus 5:28) Kel mensajen éra klaru: si es ka paraba di prega, es ta sérba kastigadu!

2 Modi ki apóstlus reaji? Kel órdi di prega é Jizus ki da-s i é Deus ki da Jizus kel autoridadi li. (Mat. 28:18-20) Apóstlus dexa pa medu di ses inimigu pô-s ta para di prega? Ô es mante firmi i es kontinua ta prega ku koraji? Má na kel situason li kuza más inportanti éra si es ta ben obiba ku Deus ô ku ómis. Sen pensa dôs bês, apóstlu Pedru pâpia pa tudu kes otu apóstlu. El pâpia di manera klaru i ku koraji.

3 Dja ki nos é kristons verdaderu, nu sta txeu interesadu na sabe modi ki apóstlus reaji kantu es amiasadu na Sinédriu. Kel órdi di prega tanbê é pa nos oji. Óras ki nu ta obi ku kel órdi li ki Deus da-nu, tanbê nu pode pasa pa opozison. (Mat. 10:22) Kes algen ki ta faze-nu opozison pode poi nos trabadju di pregason ta bira difísil ô es pode proibi-l. Kuzê ki nu debe faze? Un kuza ki pode djuda-nu é midita na kuzê ki djuda apóstlus kontinua ku koraji i na kuzê ki kontise kantu es julgadu na Sinédriu. a

“Anju di Jeová abri pórta” (Atus 5:12-21a)

4, 5. Pamodi ki Kaifás i saduseus staba “xeiu di siumis”?

4 Lenbra ma kantu Pedru i Juan mandadu pa es para di prega pa primeru bês, es fla: “Nu ka pode para di pâpia di kes kuza ki nu odja i ki nu obi.” (Atus 4:20) Dipôs di kel situason difísil ki kontise na Sinédriu, Pedru ku Juan, djuntu ku kes otu apóstlu, kontinua ta prega na ténplu. Kes apóstlu faze txeu milagri, sima kura algen duenti i tra dimónis. Es faze kel-li na “Pórtiku di Salumon”, ki éra un párti grandi i kubértu na ladu lésti di ténplu, undi txeu judeu ta kustuma staba djuntadu. Ti mésmu sónbra di Pedru staba ta kura pesoas! Txeu di kes algen ki kuradu seta notísias sábi. I pamodi kel-li, “txeu ómi ku mudjer bira ta kridita na Sinhor i es ba ta djunta ku es.” — Atus 5:12-15.

5 Kaifás i tudu kes ki staba ku el, ki éra di seita di saduseus, “labanta xeiu di siumis” i es poi kes apóstlu na kadia. (Atus 5:17, 18) Pamodi ki kes saduseu staba xatiadu? Apóstlus staba ta inxina ma Jizus resusitadu, má kes saduseu ka ta kriditaba na resureison. Apóstlus staba ta fla ma un algen sô pode salvaba si es poba fé na Jizus. Má kes saduseu staba ku medu ma romanus pode fikaba kóntra es, si pesoas kumesa ta odja Jizus sima ses Líder. (Juan 11:48) Pur isu, nu ka ta fika spantadu di sabe ma saduseus staba disididu na poi apóstlus ta para di prega!

6. Kal ki é kel motivu prinsipal ki sérvus di Jeová ta pirsigidu oji, i pamodi ki nu ka debe fika spantadu ku kel-li?

6 Oji tanbê, kel motivu prinsipal ki sérvus di Jeová ta pirsigidu é pamodi kes xéfi di relijion falsu ta tenta poi otus algen ta pirsigi-s. Kes xéfi di relijion pode uza ses autoridadi pa poi govérnus i kuzas sima notísias falsu pa pô-nu ta para di prega. Nu debe fika spantadu ku kel-li? Klaru ki nau. Kel ki nu ta inxina ta djuda pesoas intende ma kes kuza ki xéfis di relijion falsu ta inxina é mintira. Óras ki kes algen sinseru seta kes verdadi di Bíblia, es ta libertadu di kes ensinu mariadu. (Juan 8:32) É pamodi kel-li ki kel mensajen ki nu ta prega ta poi kes xéfi di relijion ta fika xatiadu i ta pirsigi-nu!

7, 8. Modi ki kel kuza ki anju fla djuda kes apóstlu, i ki pergunta nu debe faze nos kabésa?

7 Timenti kes apóstlu staba na kadia ta spera pa es julgadu, talvês es fika ta pensa si ses inimigus sta ba mataba es pamodi ses fé. (Mat. 24:9) Má duránti noti, kontise un kuza ki es ka staba ta spera: “Anju di Jeová abri pórta di kadia”. b (Atus 5:19) Dipôs, anju di Jeová da-s un orientason klaru: “Nhos bai pa ténplu, i nhos kontinua ta pâpia”. (Atus 5:20) Di serteza kel ki kel anju fla, da-s forsa pa es kontinua ta pregaba, sikrê ku pirsigison. Xeiu di fé i di koraji, “es entra na ténplu kantu staba kuazi ta manxe i es kumesa ta inxina.” — Atus 5:21.

8 Kada un di nos debe pergunta nos kabésa: ‘N ta konsigi kontinua ta prega ku fé i koraji si N pasa pa mésmu situason?’ Nu ta kontinua ta da “tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus”, pamodi nu sabe ma anjus sta ta apoia es trabadju inportanti. — Atus 28:23; Apo. 14:6, 7.

“Deus é kel governanti ki nu debe obi ku el envês di ómis” (Atus 5:21b-33)

“Nton, es leba-s i es pô-s dianti di Sinédriu”. — Atus 5:27

9-11. Modi ki kes apóstlu reaji ku kel órdi ki Sinédriu da-s di para di prega, i modi ki es dexa un bon izénplu pa tudu kriston verdaderu?

9 Kaifás i kes otu juís di Sinédriu gósi staba prontu pa kondena kes apóstlu. Es manda guardas pa bai tra kes apóstlu di kadia, pamodi es ka sabia ma un anju dja libertaba es. Imajina modi ki kes guarda fika spantadu kantu es odja ma kes apóstlu ka staba na kadia, enbóra el staba trankadu ku tudu suguransa i “kes guarda staba paradu na kes pórta”. (Atus 5:23) Kel xéfi di guarda di ténplu fika ta sabe ma kes apóstlu staba otu bês na ténplu ta da tistimunhu sobri Jizus Kristu, enbóra es prendeba es pamodi kel-li! Kel óra, kel xéfi di guarda di ténplu i kes otu guarda bai pa ténplu pa bai prende kes apóstlu i leba-s pa Sinédriu.

10 Sima nu odja na komésu di es kapítlu, kes xéfi di relijion ki staba xatiadu fla kes apóstlu klaru ma es tinha ki para di prega. Modi ki kes apóstlu reaji? Pedru pâpia na nómi di tudu kes otu apóstlu i ku koraji el fla: “Deus é kel governanti ki nu debe obi ku el envês di ómis.” (Atus 5:29) Di kel manera li, kes apóstlu dexa un bon izénplu pa tudu kriston verdaderu. Enbóra Deus fla pa nu obi ku kes autoridadi di ómi, es ka ten autoridadi di pô-nu ta para di faze vontadi di Deus. Nton na nos ténpu, kuzê ki nu ta faze si “autoridadis” proíbi nos trabadju di pregason? Nu meste kontinua ta obi ku órdi di Deus di prega notísias sábi. (Rom. 13:1) Nu ta kontinua ta da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus di un manera ki ka ta txoma atenson di autoridadis.

11 Kes juís fika txeu xatiadu ku kes apóstlu pamodi es responde ku koraji. Es staba disididu na “mataba” kes apóstlu. (Atus 5:33) Kes apóstlu pensa ma es staba ta ba matadu, má Jeová djuda-s di manera ki es ka staba ta spera!

“Nhos ka ta pode kaba ku es” (Atus 5:34-42)

12, 13. (a) Ki konsedju Gamaliel da kes otu juís, i kuzê ki es faze? (b) Modi ki Jeová ta djuda se povu oji, i di kuzê ki nu pode ten serteza si el dexa pa nu ‘sufri pamodi justisa’?

12 Gamaliel, ki éra “un instrutor di Lei ki povu kreba txeu”, difende kes apóstlu. c El éra txeu ruspetadu entri kes juís. Pur isu, kantu “el da órdi pa poi kes apóstlu na rua pa poku ténpu”, es obi ku el. (Atus 5:34) Gamaliel pâpia di alguns algen ki rabela kóntra romanus, i el fla ma kantu líder di kes algen móre, tudu kuza kaba. Nton, el fla kes juís pa es ten paxénxa ku apóstlus i pa es ka tenta para-s, pamodi ses Líder, Jizus, dja tinha poku ténpu ki moreba. Gamaliel kontinua ta fla-s: “N ta fla nhos pa nhos ka mete ku kes ómi li, má pa nhos dexa-s en pas. Pamodi si kel planu li ô si es óbra é di ómi, el ta kabadu ku el. Má si é di Deus, nhos ka ta pode kaba ku es. Nhos toma kuidadu pamodi nhos pode sta ta luta ti mésmu kóntra Deus.” (Atus 5:38, 39) Kes juís obi ku se konsedju, má simé es txoma kes apóstlu, es sota-s i es da-s órdi pa es “ka pâpia más na nómi di Jizus”. — Atus 5:40.

13 Oji tanbê Jeová pode uza ómis ki ten autoridadi, sima el uza Gamaliel, pa djuda Se povu. (Pro. 21:1) Jeová pode uza se spritu pa poi kes governanti ki ten txeu puder, kes juís ô kes algen ki ta faze lei, pa aji di akordu ku se vontadi. (Nee. 2:4-8) Má si Jeová dexa pa nu “sufri pamodi justisa”, nu pode ten serteza di dôs kuza. (1 Ped. 3:14) Primeru, el pode da-nu forsa pa nu aguenta firmi. (1 Kor. 10:13) Sugundu, kes algen ki ta faze-nu opozison “ka ta pode kaba” ku es trabadju di Deus. — Isa. 54:17.

14, 15. (a) Modi ki apóstlus reaji kantu es sotadu, i pamodi? (b) Pâpia di un spiriénsia ki ta mostra ma povu di Jeová sta ta aguenta firmi ku alegria.

14 Kes apóstlu fika dizanimadu i es kreba dizisti pamodi es sotadu? Klaru ki nau! Es “sai di Sinédriu kontenti”. (Atus 5:41) Pamodi ki es staba “kontenti”? É klaru ki é ka pamodi dór ki es staba ta xinti pamodi es sotadu. Es staba kontenti pamodi es sabia ma es staba ta ser pirsigidu pamodi ses lialdadi pa Jeová i pamodi es staba ta imita izénplu di Jizus. — Mat. 5:11, 12.

15 Sima nos irmons na ténpu di apóstlus, oji tanbê nu ta aguenta firmi ku alegria óras ki nu ta pirsigidu pamodi notísias sábi. (1 Ped. 4:12-14) É klaru ki nu ka ta fika kontenti óras ki nu ta maltratadu, pirsigidu i podu na kadia. Má nu ta fika kontenti di mante nos lialdadi pa Jeová. Odja izénplu di Henryk Dornik, ki sufri txeu kantu govérnus pirsigi-l. El ta lenbra ma na agostu di anu 1944, autoridadis disidi manda el ku se irmon pa un kanpu di konsentrason. Kes autoridadi fla: “É inposível pô-s ta faze kalker kuza. Es ta móre pa ses fé.” Irmon Dornik fla: “N ka krê moreba, má kantu N staba ta sufri, N konsigi mante lial pa Jeová sen perde koraji i ruspetu pa nha kabésa. I é kel-li ki da-m alegria.” — Tia. 1:2-4.

Sima apóstlus, nos tanbê nu ta prega “di kaza en kaza”

16. Modi ki kes apóstlu mostra ma es staba disididu na da un tistimunhu konplétu, i modi ki nu pode imita ses manera di prega?

16 Kes apóstlu kumesa ta prega otu bês sen perde ténpu. Sen medu es kontinua ta prega “tudu dia, na ténplu i di kaza en kaza”, i “ta pâpia di notísias sábi sobri Kristu”. d (Atus 5:42) Ku zelu, es staba disididu na da un tistimunhu konplétu. Repara ma es staba ta leba mensajen di Reinu pa kaza di pesoas, sima Jizus dja flaba pa es faze. (Mat. 10:7, 11-14) É si ki es intxi Jiruzalen ku ses ensinu. Oji Tistimunhas di Jeová é konxedu pamodi es ta prega di mésmu manera ki kes apóstlu. Óras ki nu ta tenta vizita kada kaza na nos tiritóriu, nu sta ta mostra klaru ma nos tanbê nu krê da un tistimunhu konplétu, i da tudu algen oportunidadi di obi notísias sábi. Jeová sta ta abênsua nos trabadju di pregason di kaza en kaza? Sin! Milhons di algen dja seta mensajen di Reinu na es ténpu di fin, i txeu di es obi notísias sábi pa primeru bês kantu un Tistimunhu di Jeová konku na ses pórta.

Ómis ki staba kualifikadu pa “toma kónta di es trabadju” (Atus 6:1-6)

17-19. Ki prubléma ki kontise ki pode dividiba kongregason, i kuzê ki apóstlus faze pa rezolve-l?

17 Kel kongregason ki ka dura ki formadu staba ta pasa pa un situason difísil. Ki situason? Txeu di kes disiplu ki batizadu staba ta vizita Jiruzalen. I es krê prendeba más antis di es voltaba pa ses país. Kes disiplu ki ta moraba na Jiruzalen da dinheru di livri vontadi pa kunpra kumida i otus kuza ki kes algen staba ta meste. (Atus 2:44-46; 4:34-37) Má dipôs kontise un situason konplikadu ki apóstlus tevi ki rezolve ku kuidadu pa protejeba union di kongregason. Kes viúva ki ta papiaba gregu “ka staba ta resebe kumida ki es ta distribuiba tudu dia.” (Atus 6:1) Má, kes viúva ki ta papiaba ebraiku staba ta resebe kumida. Nton, ta parse ma prubléma éra diskriminason. Kel prubléma li éra un kuza sériu ki pode dividiba kongregason.

18 Kes apóstlu staba okupadu na ses trabadju di grupu enkaregadu di óbra pamodi kongregasons staba ta kria. Es rekonhese ma ka ta sérba dretu pa es “dexa palavra di Deus, pa [es] ba sirbi kumida na méza.” (Atus 6:2) Pa rezolve kel asuntu li, es fla disiplus pa skodje 7 ómi “xeiu di spritu santu i sabedoria” ki apóstlus pode diziginaba pa “toma kónta di es trabadju.” (Atus 6:3) Es mesteba di ómis kualifikadu pamodi kel trabadju li ta involveba ka sô distribui kumida, má tanbê lida ku dinheru, kunpra kuzas i skrebe tudu kes kuza ki es staba ta faze. Tudu kes irmon ki skodjedu tinha nómi gregu, i pamodi kel-li, talvês fika más fásil pa kes viúva kunfiaba na es. Dipôs di pâpia sobri kes ómi i di faze orason sobri kel asuntu, apóstlus disidi skodje 7 ómi pa “toma konta di es trabadju.” e

19 Dja ki kes 7 ómi ki skodjedu staba okupadu ta distribui kumida, kel-li krê fla ma es ka meste pregaba notísias sábi? Klaru ki nau! Un di kes ómi ki skodjedu éra Estevon, ki ta pregaba notísias sábi ku txeu zelu i koraji. (Atus 6:8-10) Filipi tanbê éra un di kes 7, i el éra konxedu pa “kel pregador di kes notísia sábi”. (Atus 21:8) Nton, ta parse klaru ma kes 7 ómi kontinua ta prega notísias sábi di Reinu ku zelu.

20. Modi ki sérvus di Deus oji ta imita izénplu di apóstlus óras ki es ta dizigina ansions i ajudantis di kongregason?

20 Oji tanbê sérvus di Deus ta skodje ómis pa toma kónta di kongregason. Es ta sigi kel mésmu izénplu di apóstlus. Kes ómi li meste pensa di mésmu manera ki Jeová ta pensa i es meste mostra kes kualidadi di frutu di spritu santu na ses vida. Dibaxu di orientason di Grupu Enkaregadu di Óbra, kes ómi ki ta kualifika di akordu ku kel ki Bíblia ta fla, ta diziginadu pa ser ansions ô ajudantis di kongregason. f (1 Tim. 3:1-9, 12, 13) Dja ki kes ómi li debe ten kes kualidadi ki sta di akordu ku Bíblia, nu pode fla ma es diziginadu pa spritu santu. Kes ómi li ta faze txeu trabadju. Pur izénplu, ansions pode organiza pa djuda kes irmon ki dja sta algen grandi ki meste di ajuda. (Tia. 1:27) Alguns ansion sta okupadu na konstruson di Salons di Reinu, ta organiza kongrésus ô ta djuda na Kumison di Ligason ku Ospital. Ajudantis di kongregason ta faze txeu trabadju timenti ansions sta okupadu ta faze vizita di pastoreiu i ta inxina. Enbóra ansions i ajudantis di kongregason ta kuida di ses responsabilidadi na kongregason i na organizason, es debe kontinua ta prega notísias sábi di Reinu. — 1 Kor. 9:16.

“Palavra di Deus kontinua ta spadja” (Atus 6:7)

21, 22. Kuzê ki ta mostra ma Jeová abênsua kel novu kongregason?

21 Ku ajuda di Jeová, kel novu kongregason konsigi aguenta pirsigison di ses inimigus i un prubléma ki pode dividiba es. Benson di Jeová éra klaru pamodi “palavra di Deus kontinua ta spadja i nunbru di disiplu bira kada bês más txeu na Jiruzalen. I un monti saserdóti bira ta kridita.” (Atus 6:7) Kel-li é sô un di kes txeu spiriénsia ki nu ta lé na livru di Atus sobri modi ki Jeová abênsua kongregason. (Atus 9:31; 12:24; 16:5; 19:20; 28:31) Oji tanbê, nu ta xinti inkorajadu di obi modi ki trabadju di pregason sta ta bai na otus párti di mundu.

22 Na ténpu di apóstlus, kes xéfi di relijion ki staba xeiu di raiba ka para di pirsigi kes kriston. Pirsigison ta ba biraba más txeu. Lógu dipôs, Estevon pirsigidu ku txeu violénsia, sima nu ta ben odja na kel otu kapítlu.

b Kel-li é primeru di kes 20 bês ki palavra anjus ta parse na livru di Atus. Na livru di Atus 1:10, kes “ómi ku ropa branku” tanbê é anjus.

d Odja kuadru “ Pregason ‘di kaza en kaza’”.

e Talvês kes ómi li mesteba ten kes bon kualidadi ki un ansion meste ten, pa es pode “toma konta di es trabadju” ki éra un grandi responsabilidadi. Má Bíblia ka ta fla na ki ténpu ki ómis kumesa ta diziginadu pa ser ansions ô enkaregadus na kongregason.

f Na ténpu di apóstlus, ómis ki tinha kualifikason dadu autoridadi pa dizigina ansions. (Atus 14:23; 1 Tim. 5:22; Titu 1:5) Oji Grupu Enkaregadu di Óbra ta dizigina enkaregadu di grupu di kongregason, i kes enkaregadu ten responsabilidadi di dizigina ansions i ajudantis di kongregason.