Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 10

“Palavra di Jeová staba ta omenta”

“Palavra di Jeová staba ta omenta”

Pedru tradu di kadia i kristons kontinua ta prega notísias sábi sikrê ku pirsigison.

Ku bazi na Atus 12:1-25

1-4. Ki situason difísil Pedru staba ta pasa pa el, i modi ki bu ta xintiba si bu staba na se lugar?

 TRÓPAS fitxa porton undi Pedru sta i faze txeu barudju. Pedru sta maradu ku korenti na dôs guarda di Roma i es sta ta leba-l pa se séla. La el ten ki spera txeu óra, talvês ti dias, antis di el sabe kuzê ki sta ba kontise ku el. Déntu di séla ka ta da pa odja nada alén di kes guarda, paredi, gradis i korentis.

2 Nton Pedru resebe se senténsa. Rei Eródis Agripa Primeru sta disididu na mata Pedru. a Eródis krê aprizenta Pedru pa povu dipôs di Páskua i mata-l pa agrada povu. Eródis ten puder pa faze kel-li. Pur isu, kel-li ka é sô un amiasa, pamodi dja ten poku ténpu ki el manda mata apóstlu Tiagu.

3 Imajina modi ki foi kel noti antis di kel dia ki Eródis krê ba mataba Pedru. Pedru sta el sô na se séla sukuru. Talvês el sta ta pensa na kuzê ki Jizus dja flaba el antis. Jizus fla ma un dia Pedru ta maradu i lebadu kóntra se vontadi pa ba matadu. (Juan 21:18, 19) Talvês Pedru staba ta pergunta si dja txigaba kel dia.

4 Si bu staba na lugar di Pedru, modi ki bu ta xintiba? Txeu algen ta fikaba dizanimadu i ta pensa ma ses situason ka ten speransa. Má pa un sigidor verdaderu di Jizus Kristu, ten algun situason ki ka ten speransa? Kuzê ki nu ta prende di modi ki Pedru i se kunpanherus kriston reaji kantu es sufri pirsigison? Nu ben odja.

“Kongregason ka para di faze orason” (Atus 12:1-5)

5, 6. (a) Pamodi i modi ki rei Eródis Agripa Primeru ataka kongregason kriston? (b) Pamodi ki mórti di Tiagu dexa kongregason txeu tristi?

5 Sima nu prende na kapítlu ki pasa, Kornéliu i se família foi kes primeru algen di nason ki bira kriston. Kel-li foi un kuza txeu inportanti pa kongregason kriston. Má kes judeu ki ka bira kriston talvês fika spantadu kantu es odja txeu kriston judeu ta adora Deus di manera livri djuntu ku kes pesoa di nason ki bira kriston.

6 Eródis éra un pulítiku spértu. Pa el kel-li éra un oportunidadi pa poi kes judeu ta fika kontenti ku el. Pur isu, el kumesa ta maltrata kes kriston. Talvês el fika ta sabe ma apóstlu Tiagu éra txeu amigu di Jizus Kristu. Pur isu, el manda “mata Tiagu, irmon di Juan, ku spada.” (Atus 12:2) Kel-li poi kongregason ta fika txeu tristi! Tiagu foi un di kes três apóstlu ki odja Jizus ta transforma i ta faze otus milagri ki kes otu apóstlu ka odja. (Mat. 17:1, 2; Mar. 5:37-42) Pamodi Tiagu i se irmon Juan tinha txeu zelu, Jizus txoma-s di “fidjus di strubon.” (Mar. 3:17) Nton kantu Tiagu matadu, kongregason perde un tistimunha fiel i korajozu, i un apóstlu ki es ta amaba.

7, 8. Kuzê ki kes algen di kongregason faze kantu Pedru podu na kadia?

7 Judeus fika txeu kontenti ku mórti di Tiagu, sima Agripa staba ta spera. El fika animadu ku reason di judeus, pur isu el krê mataba Pedru tanbê. Sima nu odja na komésu di es kapítlu, el manda prende Pedru. Má sima nu odja na kapítlu 5 di es livru, Agripa talvês ta lenbraba ma na pasadu kontise un milagri ki poi apóstlus ta skapa di kadia. Pur isu, el krê tinha serteza ma kel-la ka ta kontiseba más. Nton Eródis manda pa Pedru maradu ku korenti na dôs guarda, i pa 16 guarda trabadjaba pa turnu, asi pa tinha serteza ma Pedru ka ta skapaba. Si Pedru skapaba, éra kes guarda ki ta ba matadu na se lugar. Kuzê ki kes otu kriston pode fazeba pa djudaba Pedru na kel situason difísil li?

8 Kes algen di kongregason sabia dretu kuzê ki es meste fazeba. Atus 12:5 ta fla: “Timenti Pedru staba na kadia, kongregason ka para di faze orason pa Deus, ta pidi pa el.” Na verdadi, es faze txeu orason ta pidi pa ses irmon, ki es kreba txeu di korason. Mórti di Tiagu ka pô-s ta perde ses fé. Inda es ta kriditaba ma Jeová staba ta obi ses orason. Orason ten txeu valor pa Jeová i si el sta di akordu ku se vontadi, el ta obi-l. (Ebr. 13:18, 19; Tia. 5:16) Kel-li é un lison inportanti pa kristons oji.

9. Modi ki nu pode imita izénplu di kes kriston di ténpu di apóstlus ki faze orason ta pidi pa Jeová djuda Pedru?

9 Bu konxe alguns irmon ki sta ta pasa pa txeu prubléma? Talvês es sta ta pasa pa pirsigison, es ta vive na un país undi nos óbra sta proibidu ô es sta ta sufri pamodi un dizastri na naturéza. Bu pode ora pa es. Talvês bu konxe tanbê alguns irmon ki sta ta pasa pa otus tipu di prubléma, sima opozison na família, dizánimu ô otus kuza ki ta poi ses fé na próva. Si bu pensa antis di faze orason, talvês bu pode lenbra di nómi di txeu irmon i bu pode pidi Jeová, ki é ‘Kel ki ta obi orason’, pa djuda-s. (Sal. 65:2) I bo tanbê, bu meste pa bus irmon ku irmans ora pa bo óras ki bu ben pasa pa prublémas txeu difísil.

Nu ta faze orason pa nos irmons ki sta prézu pamodi ses fé

“Sigi-m” (Atus 12:6-11)

10, 11. Splika modi ki kel anju di Jeová tra Pedru di kadia.

10 Pedru tinha medu di móre? Nu ka ten serteza, má na kel últimu noti na kadia, el staba ta durmi na meiu di dôs trópa. Pedru tinha un fé fórti na Jeová, pur isu el tinha serteza ma ka ta inporta kuzê ki sta ba kontiseba ku el, Jeová ta rekonpensaba el. (Rom. 14:7, 8) Má, Pedru talvês nunka ka ta imajinaba kes kuza ki staba ta ba kontise. Dirapenti, un lus límia na séla di kadia. Parse un anju, ki talvês kes trópa ka ta konsigi odjaba, i el korda Pedru faxi. I kes korenti ki staba na se mô, ki ta parseba ma ka ta kebraba, kai na txon!

“Es txiga na porton di féru ki ta daba pa sidadi, i el abri el sô.” — Atus 12:10

11 Kel anju da Pedru alguns órdi: “Labanta faxi! ... Bisti i kalsa bu sandália. ... Poi bu kapa”. Pedru obidese lógu. Dipôs anju fla: “Sigi-m”, i Pedru faze kel-li. Es sai di kel séla i es pasa na frenti di kes guarda ki staba di ladu di fóra, i es txiga na kel porton di féru sen faze barudju. Talvês Pedru pergunta modi ki es ta ba pasaba na kel porton. Si Pedru staba ta faze kel pergunta li, ka dura txeu pa el sabe respósta. Kantu es txiga na porton, “el abri el sô.” Nton, lógu es sai pa rua i kel anju dizaparse. Pedru fika el sô na rua i el da kónta ma tudu kel ki kontise éra verdadi. Ka éra un vizon. El staba livri! — Atus 12:7-11.

12. Pamodi ki pensa na modi ki Jeová salva Pedru ta konsola-nu?

12 Nu ta fika konsoladu di pensa na puder sen limiti ki Jeová ten pa salva se sérvus. Ken ki prende Pedru éra un rei ki tinha apoiu di kel govérnu ku más puder ki dja izistiba na mundu. Má simé, Pedru sai di kadia! É verdadi ki Jeová ka ta faze milagri pa salva tudu se sérvus. El ka faze un milagri pa salva Tiagu di mórti, i nen el ka salva Pedru kantu kes palavra di Jizus sobri es apóstlu kunpri. Oji tanbê kristons ka ta spera ma Jeová ta faze un milagri pa salva-s. Nu sabe ma Jeová ka muda. (Mal. 3:6) Mórti é sima un kadia ki ta parse ma ka ta da pa skapa di el, má ka ta dura Jeová ta uza se Fidju pa resusita milhons di algen ki dja móre. (Juan 5:28, 29) Kes promésa li pode da-nu txeu koraji óras ki nu ta pasa pa prublémas oji.

“Es odja-l i es fika spantadu” (Atus 12:12-17)

13-15. (a) Modi ki kes algen di kongregason ki staba na kaza di Maria reaji kantu Pedru txiga? (b) Di kuzê ki livru di Atus ta pâpia di el dipôs, i kuzê ki Pedru kontinua ta faze pa se irmons i irmans?

13 Pedru fika paradu na kel rua sukuru, ta pensa pa undi ki el debe baba. Nton el toma un disizon. Pértu di la ta moraba un mudjer ki ta sigiba Kristu ki txomaba Maria. Ta parse ma el éra un viúva txeu riku, el tinha un kaza grandi ki ta daba pa un kongregason djunta la. Maria éra mai di Juan Markus, ki livru di Atus ta pâpia di el pa primeru bês na kel stória li. Ku ténpu Juan Markus bira sima un fidju pa Pedru. (1 Ped. 5:13) Na kel noti ki Pedru sai di kadia, staba txeu algen di kongregason na kaza di Maria ta faze orason, enbóra dja staba astanta di noti. Di serteza es staba ta ora pa Pedru sai di kadia, má es fika txeu spantadu ku manera ki Jeová responde ses orason!

14 Pedru konku na porton di entrada, ki ta fikaba na pátiu, na frenti di kaza. Un inpregada ki txomaba Rodi ba djobe éra kenha. Rodi éra un nómi gregu ki siginifika “Roza”, i txeu algen tinha kel nómi li. El ka konsigi kridita na kuzê ki el obi. Éra vós di Pedru! El fika tantu animadu ki envês di el abri pórta, el dexa Pedru paradu na rua i el kóre pa déntu kaza, pa ba tenta konvense kes algen di kongregason ma éra Pedru ki staba la. Es fla ma el staba dodu, má el ka éra un algen ki ta dizistiba faxi. El kontinua ta insisti pamodi el sabia ma el staba ta pâpia verdadi. Alguns algen na kongregason kridita ma talvês éra un anju ki staba ta reprizenta Pedru. (Atus 12:12-15) I duránti tudu kel ténpu, Pedru kontinua ta konku ti ki es ba abri porton.

15 Na porton, “es odja-l i es fika spantadu”! (Atus 12:16) Es fika tantu animadu ki Pedru tevi ki pidi-s pa es fika kaladu pa el pode splikaba es kuzê ki kontiseba. Tanbê el pidi-s pa es ba konta disiplu Tiagu i kes otu irmon kuzê ki kontiseba. I dipôs el bai se kaminhu antis di kes trópa di Eródis atxaba el. Pedru kontinua ta sirbi Jeová di manera fiel na un lugar más suguru. Dipôs di kel-la, livru di Atus ta pâpia di el sô más un bês na kapítlu 15, ki ta mostra ma el djuda na rezolve kel asuntu di sirkunsizon. Di la pa dianti, livru di Atus ta konsentra na trabadju i viajen ki apóstlu Paulu faze. Má, nu pode ten serteza ma ka ta inporta undi ki Pedru bai, el kontinua ta djuda se irmons i irmans ten un fé fórti. Kantu Pedru sai di kaza di Maria, di serteza kes irmon ki staba la fika txeu kontenti.

16. Pamodi ki nu pode ten serteza ma nu ta ben pasa pa txeu momentu sábi na futuru?

16 Alvês Jeová ta da se sérvus más di ki kel ki es ta spera, i kel-la ta dexa-s txeu kontenti. É di kel manera li ki kes irmon i irmans di Pedru xinti na kel noti. É si ki nu ta xinti oji tanbê óras ki nu ta resebe txeu benson di Jeová. (Pro. 10:22) Na futuru, nu ta ben odja tudu kes benson di Jeová ta kunpri na téra interu. Kes benson sábi ki nu ta ben resebe di serteza ta ben ser mutu más midjór di ki kel ki nu ta imajina gósi. Nton, si nu kontinua fiel pa Jeová, nu pode ten serteza ma nu ta ben pasa pa txeu momentu sábi na futuru.

“Anju di Jeová pô-l ta fika duenti” (Atus 12:18-25)

17, 18. Kuzê ki poi kel monti di algen ta ilojia Eródis di manera izajeradu?

17 Eródis tanbê fika spantadu pamodi Pedru konsigi skapa di kadia, má el ka fika kontenti ku kel-la. Eródis lógu manda pa djobe Pedru na tudu lugar, i dipôs el manda pergunta kes guarda ki tinha Pedru prézu kuzê ki kontise. El manda pa “es kastigadu”, talvês pa mataba es. (Atus 12:19) Eródis Agripa ka éra un ómi ki ta mostraba konpaxon i mizerikórdia. Kel ómi mau li kastigadu?

18 Agripa xinti rabaxadu pamodi el ka konsigi mata Pedru. Má lógu el atxa un oportunidadi pa faze un kuza ki ta poba el ta xinti orgulhu otu bês. Alguns inimigu di Eródis ba djobe-l pamodi es krê fazeba pas ku el. Kel-li da-l oportunidadi pa faze un diskursu pa kes txeu algen ki staba la ta sisti. Lukas skrebe ma “Eródis bisti se ropa di rei” antis di ba faze kel diskursu. Juzefu, ki éra un storiador judeu, skrebe ma ropa di Eródis éra di prata. Óras ki rei ta staba na un lugar ki tinha lus el ta brilhaba, asi pesoas ta pensaba ma el ta parseba sima un deus. Nton, kel pulítiku orgulhozu li faze un diskursu. Kel monti di algen ki staba ta sisti krê ilojiaba Eródis di manera izajeradu, pur isu es grita: “Kel-li é vós di un deus, é ka vós di un ómi!” — Atus 12:20-22.

19, 20. (a) Pamodi ki Jeová kastiga Eródis? (b) Pamodi ki mórti di Eródis Agripa ta konsola-nu?

19 Sô Deus ki debe resebe kel ónra la i Deus staba ta odja! Eródis tinha xansi di ivita ser kastigadu. El pode korijiba kel monti di algen ô peloménus, ka konkordaba ku es. Má envês di kel-li, el bira un izénplu di un algen ki kel provérbiu li kunpri na el: ‘Orgulhu ta ben antis di kéda’. (Pro. 16:18) “Kel óra, anju di Jeová pô-l ta fika duenti”, asi kel rei orgulhozu ki ta pensaba sô na el, móre di manera nojéntu i orível. “Bitxu kume-l i el móre.” (Atus 12:23) Juzefu skrebe ma Agripa duense dirapenti i ma tanbê el móre pamodi el seta kes ilojiu izajeradu di kel monti di algen. Tanbê el skrebe ma Agripa fika duenti duránti sinku dia antis di el móre. b

20 Alvês pode parse ma kes algen mau ta faze txeu kuza mariadu i nunka es ka ta kastigadu. Kel-li ka ta dexa-nu dimiradu, pamodi “mundu interu sta na puder di Malvadu.” (1 Juan 5:19) Má simé, alguns sérvu fiel di Deus alvês ta fika preokupadu óras ki ta parse ma kes pesoa mau ka ta kastigadu. Pur isu, stórias sima kel-li ta konsola-nu. Kel stória li ta mostra ma Jeová ta julga kes algen mau, ma el ta lenbra di tudu se sérvus i ma el ta ama justisa. (Sal. 33:5) Más sédu ô más tardi el ta faze se justisa.

21. Kal ki é lison más inportanti ki nu ta atxa na Atus kapítlu 12, i pamodi ki oji el ta da-nu koraji?

21 Kel stória li ta tirmina ku un lison ki tanbê ta da-nu koraji. El ta fla: “Palavra di Jeová staba ta omenta i ta spadja.” (Atus 12:24) Kel stória li ta mostra ma trabadju di pregason kontinua ta omenta. I kel-li pode lenbra-nu ma Jeová ta abênsua trabadju di pregason oji. É klaru ma kel stória di Atus kapítlu 12 ka é sô pa konta-nu ma un apóstlu móre i otu skapa di kadia. El ta inxina-nu sobri Jeová i sobri kuzê ki el faze pa inpidi Satanás di distrui kongregason i di para trabadju di pregason. Kes ataki di Satanás fadja, i kalker algen ki tenta para trabadju di pregason tanbê ta ben fadja. (Isa. 54:17) Má tudu kes ki fika di ladu di Jeová i di Jizus Kristu, ta partisipa na un trabadju ki nunka ka ta ben fadja. Kel-li ka ta da algen koraji? Nu ten grandi priviléjiu di prega “palavra di Jeová” oji!

a Odja kuadru “ Rei Eródis Agripa Primeru”.

b Un médiku skrebe ma kes sintóma ki Juzefu i Lukas fla ma Agripa tevi, talvês foi pamodi un bitxu ki kria-l un prubléma na intestinu i pur isu el móre. Alvês kel algen ki sta duenti pode vumita kes bitxu ô es ta sai di se korpu na óra ki el sta ta móre. Un livru ta fla: “Dja ki Lukas éra médiku, el splika di manera izatu kuzê ki kontise ku Eródis i kel-la ta djuda-nu intende modi ki mórti di Eródis foi orível.”