Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 7

Es pâpia di “kes notísia sábi sobri Jizus”

Es pâpia di “kes notísia sábi sobri Jizus”

Filipi é un bon izénplu di un pregador di notísias sábi.

Ku bazi na Atus 8:4-40

1, 2. Kuzê ki kontise kantu kes inimigu tenta inpidi povu di Deus di prega notísias sábi na ténpu di apóstlus?

 KES inimigu kumesa ta pirsigi kristons ku txeu violénsia i Saulu kumesa “ta ataka kongregason ku txeu raiba.” Kel-li ta mostra ma kel pirsigison foi txeu kruel. (Atus 8:3) Kes disiplu fuji, i pode parseba ma Saulu ta ba kunpriba se obijetivu di inpidi kristons di prega. Má kantu kes kriston fuji, kontise un kuza ki es ka staba ta spera. Kuzê ki kontise?

2 Kes ki staba spadjadu kumesa “ta pâpia di notísia sábi di palavra di Deus” na kes lugar pa undi ki es fuji. (Atus 8:4) Imajina kel-li! Kes inimigu ka konsigi inpidi povu di Deus di prega notísias sábi. Envês di kel-li, es djuda pa kel mensajen spadja! Kantu es obriga kes disiplu fuji, kes algen ki staba ta pirsigi-s djuda pa más algen di kes lugar más lonji obi notísias sábi. Sima nu sta ben odja, na nos ténpu sta kontise un kuza kuazi sima kel-li.

“Kes ki spadjadu” (Atus 8:4-8)

3. (a) Ken ki éra Filipi? (b) Pamodi ki povu di Samaria inda ka obiba notísias sábi i kuzê ki Jizus dja flaba ma ta ba kontiseba na Samaria?

3 Filipi a éra un di “kes ki spadjadu”. (Atus 8:4; odja kuadru “ Filipi, ‘kel pregador di kes notísia sábi’”.) El bai pa Samaria. Maioria di kes algen di kel sidadi li inda ka obiba notísias sábi, pamodi un bês Jizus fla se apóstlus: “Ka nhos entra na ninhun sidadi di Samaria. Má, envês di kel-li, nhos bai i nhos djobe sô kes ovelha di kaza di Israel ki sta perdedu.” (Mat. 10:5, 6) Má Jizus sabia ma na ténpu sértu povu di Samaria ta ben obiba notísias sábi, pamodi antis di el subi pa séu, el fla: “Nhos ta ben ser nhas tistimunha na Jiruzalen, na tudu Judea i Samaria, i ti na párti más lonji di téra.” — Atus 1:8.

4. Modi ki samaritanus reaji kantu Filipi prega pa es, i pamodi ki talvês es reaji si?

4 Filipi odja ma Samaria staba “branku pa kodjéta.” (Juan 4:35) Se mensajen txoma atenson di kes algen ki ta viveba la. Pamodi? Judeus ka ta trataba ku samaritanus i txeu di es ti ta odiaba kes samaritanu. Má samaritanus prende ma notísias sábi éra pa tudu algen, i kel-li éra diferenti di kuzê ki farizeus ta kriditaba na el. Farizeus tinha prekonseitu i es ta atxaba ma es éra más midjór di ki otus algen. Má Filipi ka tinha prekonseitu i el mostra kel-li kantu el prega ku zelu pa kes samaritanu. Kel-li pode ser un di kes razon ki poi txeu samaritanu ta obi kuzê ki Filipi staba ta fla. — Atus 8:6.

5-7. Da izénplus di modi ki notísias sábi spadja kantu kristons obrigadu fuji.

5 Sima kontise na ténpu di apóstlus, oji tanbê inimigus di povu di Deus ka ta konsigi pô-s ta para di prega. Txeu bês, es obriga kristons pa muda di un lugar pa kel otu i ti mésmu es pô-s na kadia. Má kel-li djuda pa más algen obi notísias sábi. Pur izénplu, duránti Sugundu Géra na Mundu Interu, Tistimunhas di Jeová konsigi prega pa otus algen timenti es staba na kes kanpu di konsentrason nazista. Un judeu ki konxe Tistimunhas di Jeová na un di kes kanpu, fla: “Koraji ki kes prézu ki éra Tistimunhas di Jeová mostra, konvense-m ma ses fé tinha bazi na Skrituras, i N bira un Tistimunha tanbê.”

6 Na alguns kazu, ti mésmu kes ki éra inimigu dadu tistimunhu i es seta verdadi. Pur izénplu, kantu un Tistimunha di Jeová ki txomaba Franz Desch mudadu pa kanpu di konsentrason di Gusen, na Áustria, el konsigi studa Bíblia ku un ofisial di SS. Imajina alegria ki es xinti kantu alguns anu dipôs es inkontra na un kongrésu di Tistimunhas di Jeová, i es dôs éra pregador di notísias sábi!

7 Un kuza sima kel-li kontise kantu pirsigison obriga kristons pa fuji di un país pa kel otu. Pur izénplu, na anus 1970, dadu un grandi tistimunhu na Mosanbiki kantu Tistimunhas di Jeová di Malauí obrigadu fuji pa la. Mésmu dipôs ki pirsigison kumesa na Mosanbiki, trabadju di pregason ka para. Francisco Coana fla: “É verdadi ma alguns di nos podu prézu txeu bês pamodi nos trabadju di pregason. Má kantu nu odja txeu algen ta seta mensajen di Reinu, nu fika ku serteza ma Deus staba ta djuda-nu, sima el djuda kristons na ténpu di apóstlus.”

8. Modi ki alguns mudansa ki kontise djuda pa más pesoas obi notísias sábi?

8 É klaru ki é ka sô pirsigison ki poi pesoas di lugaris diferenti ta seta notísias sábi. Na últimus anu txeu algen tevi ki muda di un país pa kel otu pamodi géra ô falta di trabadju. Kel-li djuda pa es obi notísias sábi i studa Bíblia na kes lugar pa undi ki es bai. Txeu di kes algen li ta pâpia un língua diferenti, pur isu es ta meste obi notísias sábi na ses língua. Bu sta ta da tistimunhu pa pesoas di “tudu nason, tribu, povu i língua” na bu tiritóriu? — Apo. 7:9.

“Nhos da-m es puder tanbê” (Atus 8:9-25)

“Kantu Simon odja ma kalker algen ki apóstlus poba mô riba di el ta resebeba spritu santu, el oferese-s dinheru.” — Atus 8:18

9. Ken ki éra Simon, i pamodi ki el staba interesadu na kuzê ki Filipi faze?

9 Filipi faze txeu sinal na Samaria. Pur izénplu, el kura kes algen difisienti i ti el tra spritus mau di pesoas. (Atus 8:6-8) Un ómi fika txeu dimiradu ku kes milagri ki el odja Filipi ta faze. Kel ómi éra Simon. El ta fazeba majia i el éra txeu ruspetadu, ki pesoas ta flaba: “Kel ómi li é Puder di Deus”. Má kantu Simon odja Filipi ta faze kes milagri, el konsigi odja puder di Deus di verdadi. I pamodi kel-li el bira un kriston. (Atus 8:9-13) Má kuzê ki pô-l ta bira kriston?

10. (a) Kuzê ki Pedru ku Juan faze na Samaria? (b) Kuzê ki Simon faze kantu ki el odja ma kes novu disiplu staba ta resebe spritu santu dipôs ki Pedru ku Juan poi mô riba di es?

10 Kantu apóstlus obi ma txeu algen bira kriston na Samaria, es manda Pedru ku Juan pa la. (Odja kuadru “ Pedru uza kes ‘txabi di Reinu’”.) Kantu kes dôs apóstlu txiga, es poi mô riba di kes novu disiplu i kada un di es resebe spritu santu. b Kantu Simon odja kel-li el fika dimiradu, i el fla-s: “Nhos da-m es puder tanbê, asi pa tudu kel ki N poi mô riba di el pa resebe spritu santu.” Simon ti oferese-s dinheru pamodi el pensa ma el pode kunpraba puder di Deus! — Atus 8:14-19.

11. Ki konsedju Pedru da Simon i modi ki el reaji?

11 Pedru da Simon un respósta dirétu. El fla-l: “Pa bu distruídu djuntu ku bu prata, pamodi bu pensa ma bu ta konsigi kunpra un kuza ki Deus ta da di grasa ku dinheru. Bu ka ten nada aver ku es asuntu, pamodi bu korason é ka justu dianti di Deus.” Dipôs Pedru fla Simon pa el rapende i pa el ora ta pidi perdon. Pedru fla-l: “Inplora Jeová, ki talvês pode púrdua kel mau intenson di bu korason”. Simon ka éra un ómi mau. El krê fazeba kel ki éra dretu, má na kel momentu el sigi se dizejus mariadu. Nton el pidi kes apóstlu: “Nhos inplora Jeová pa mi, asi pa ninhun di kes kuza ki nhos fla ka ben riba mi.” — Atus 8:20-24.

12. Kuzê ki é “simonia”, i modi ki nu ta odja kel-li na relijions falsu?

12 Kel reprenson ki Pedru da Simon é un avizu pa tudu kristons oji. Na verdadi, ten un palavra ki é “simonia” ki ben di nómi Simon pamodi kuzê ki el faze. “Simonia” krê fla kunpra ô bende priviléjius, prinsipalmenti déntu di relijion. El ta inxina-nu ma é eradu kunpra ô bende priviléjius na kongregason. Má, entri kes kriston falsu kel prátika li é normal. Pur izénplu, un livru c di anu 1878 fla ma sénpri ki es ta skodjeba un algen pa sérba Papa, ta parse ma kel algen ta pagaba pa el tinha kel puzison la. Txeu di es ka tinha vergónha di fazeba kel-la, nen es ka ta tentaba sukundi.

13. Modi ki kristons pode ivita pekadu di kunpra ô bende priviléjius na kongregason?

13 Kristons debe ivita kunpra ô bende priviléjius na kongregason. Pur izénplu, es ka debe da prezentis ô faze txeu ilojiu pa kes ki ten autoridadi na kongregason sô pa es tenta ganha ses aprovason. Tanbê, kes ki ten autoridadi na kongregason debe ivita trata kes ki é riku más midjór di ki kes otu algen. É mariadu faze kes dôs kuza li. Na verdadi, tudu sérvu di Deus debe konporta sima “más pikinoti” i spera pa spritu di Jeová dizigina un algen pa un priviléjiu di sirvisu. (Luk. 9:48) Na organizason di Jeová ka ten lugar pa kes algen ki ta buska ‘glória pa ses kabésa’. — Pro. 25:27.

 

“Bu sta intende kuzê ki bu sta lé?” (Atus 8:26-40)

14, 15. (a) Ken ki éra kel “eunuku di Itiópia” i modi ki Filipi inkontra ku el? (b) Modi ki kel ómi di Itiópia reaji kantu Filipi pâpia ku el, i pamodi ki dja el staba priparadu pa batiza? (Odja nóta di rodapé.)

14 Anju di Jeová orienta Filipi pa bai pa kel strada ki ta bai di Jiruzalen ti Gaza. Talvês Filipi staba ta pergunta pamodi ki el debe baba la. Si el staba ta faze kel pergunta li, lógu el intende respósta kantu el inkontra ku kel eunuku di Itiópia ki staba “ta lé proféta Izaías ku vós altu.” (Odja kuadru “ Pamodi ki el éra ‘eunuku’?”) Spritu santu di Jeová poi Filipi ta txiga pértu di karu di kel ómi. Timenti el staba ta kóre na ladu di kel karu, el pergunta kel eunuku di Itiópia: “Bu sta intende kuzê ki bu sta lé?” Kel eunuku responde: “Modi ki N pode intende si ningen ka inxina-m?” — Atus 8:26-31.

15 Kel eunuku di Itiópia konvida Filipi pa entra na se karu. Imajina modi ki es tevi un konbérsu animadu! Sima txeu otus algen, kel ómi di Itiópia ka sabia ken ki éra kel ‘ovelha’ ô kel ‘sérvu’ na kel profesia di Izaías. (Isa. 53:1-12) Má timenti es staba ta viaja, Filipi splika-l ma kel profesia kunpri na Jizus Kristu. Sima kes algen ki batiza na Pentikósti di anu 33 D.K., kel eunuku ki éra pruzélitu, dja sabia lógu kuzê ki el debe fazeba. El fla Filipi: “Odja! Ali agu li. Kuzê ki ta inpidi-m di batiza?” Filipi batiza kel eunuku lógu! d (Odja kuadru “ Batismu ‘na un lugar ki tinha agu’”.) Dipôs, spritu di Jeová leba Filipi pa un novu diziginason na Asdodi, undi el kontinua ta prega notísias sábi. — Atus 8:32-40.

 
 

16, 17. Modi ki oji anjus sta ta orienta trabadju di pregason?

16 Oji kristons ten priviléjiu di faze kel mésmu trabadju ki Filipi faze. Txeu bês es ta prega mensajen di Reinu ka sô óras ki es sta na pregason, má tanbê óras ki es ta inkontra ku pesoas na otus situason, sima óras ki es sta ta viaja. Na txeu situason, óras ki es ta inkontra ku pesoas ki krê obi notísias sábi, ta fika klaru ma é ka pur akazu. Bíblia ta fla-nu ma anjus sta ta orienta trabadju di pregason, asi pa kel mensajen txiga na algen di “tudu nason, língua, tribu i povu.” (Apo. 14:6) I Jizus dja flaba ma anjus ta ben orientaba trabadju di prega notísias sábi. Na ilustrason ki Jizus faze di trigu ku joiu, el fla ma duránti ténpu di kodjéta, ki é na ténpu di fin di es mundu, ‘kes algen ki ta ben fazeba kodjéta é anjus’. Tanbê el fla ma kes anju “ta ben tra di se Reinu tudu kes kuza ki ta poi algen ta tropesa i kes algen ki ta faze kel ki é kóntra lei”. (Mat. 13:37-41) Tanbê Jeová ta uza anjus pa djunta kes algen ki ten speransa di ba governa na séu. Dipôs anjus tanbê ta ben djunta kes “monti di algen” ki ta faze párti di “otus ovelha” pa es entra na se organizason. — Apo. 7:9; Juan 6:44, 65; 10:16.

17 Pa prova ma kel-li sta ta kontise, alguns algen ki nu ta atxa na pregason ta fla-nu ma es staba ta ora ta pidi Deus ajuda. Pur izénplu, na un dia di palmanhan dôs Tistimunha di Jeová staba ta prega djuntu ku un mininu pikinoti. Kantu kes dôs Tistimunha di Jeová dja staba ta tirmina trabadju di pregason na kel palmanhan, kel mininu tinha txeu vontadi di pâpia na kel otu kaza. Na verdadi, el bai el sô i el konku na kel pórta! Kantu es odja ma un mudjer jóven abri pórta, kes dôs Tistimunha di Jeová ba pâpia ku el. Pa ses surpréza, kel mudjer fla-s ma el staba ta ora kel óra pa un algen ba vizita-l i djuda-l intende Bíblia. Nton es kumesa ta studa Bíblia ku el!

“Deus, N ka sabe ken ki bo é, má N ta pidi-u favor pa bu djuda-m”

18. Pamodi ki nunka nu ka krê dexa di da valor pa nos trabadju di pregason?

18 Dja ki bu ta faze párti di kongregason di kristons, bu ten priviléjiu di trabadja djuntu ku anjus na trabadju di pregason ki sta ta fazedu na nos ténpu i ki sta ta alkansa más algen di ki nunka. Nunka nu ka krê dexa di da valor pa es priviléjiu. Nton kontinua ta prega ku zelu, asi bu ta xinti alegria di pâpia ku otus algen di “kes notísia sábi sobri Jizus.” — Atus 8:35.

a Kel Filipi li é ka kel ki éra apóstlu. Envês di kel-li, sima nu odjaba na kapítlu 5 di es livru, kel Filipi li staba entri kes “7 ómi ki ta papiadu ben di es” ki skodjedu pa organiza trabadju di distribui kumida tudu dia pa kes viúva ki ta papiaba gregu i pa kes viúva ki ta papiaba ebraiku na Jiruzalen. — Atus 6:1-6.

b Ta parse ma na kel ténpu, kes novu disiplu éra skodjedu ku spritu santu ô es ta resebeba el óras ki es ta batizadu. Kel-li da-s speransa pa es ser reis i saserdótis na futuru djuntu ku Jizus na séu. (2 Kor. 1:21, 22; Apo. 5:9, 10; 20:6) Má na kel kazu li, kes novu disiplu ka resebe spritu santu kantu ki es batiza. Envês di kel-li, kes novu disiplu resebe spritu santu i es konsigi faze milagris sô dipôs ki Pedru ku Juan poi mô riba di es.

c The Encyclopædia Britannica

d Kel ómi di Itiópia ka batiza rápidu dimás sen intende kuzê ki el staba ta faze. Pamodi el éra pruzélitu, dja el konxeba Skrituras i kes profesia sobri Misías. Gósi ki dja el tinha informasons sobri papel di Jizus na kunpri vontadi di Deus, dja el staba priparadu pa batiza.