Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 26

“Ninhun di nhos ka ta móre”

“Ninhun di nhos ka ta móre”

Kantu kel barku ki Paulu staba na el inkadja, el mostra txeu fé i amor pa pesoas.

Ku bazi na Atus 27:1–28:10

1, 2. Ki tipu di viajen Paulu staba ta faze i kuzê ki talvês staba ta preokupa-l?

 FESTU fla Paulu: “Bu ta bai pa Séza.” Paulu ka sta para di pensa na kuzê ki sta ba kontise ku el óras ki el txiga na Séza. Dja ki Paulu ten dôs anu prézu, es viajen pa Roma peloménus ta ser un kuza diferenti pa el. (Atus 25:12) Má, Paulu dja faze txeu viajen na mar i alguns di es ka kóre dretu. Pur isu, el sta preokupadu ku kel viajen li i ku kuzê ki el sta ba pâpia ku Séza.

2 Paulu dja pasa pa “prigu na mar” txeu bês. Pur izénplu, kantu barku inkadja ku Paulu três bês, el skapa ku vida i el pasa un noti i un dia na meiu di mar. (2 Kor. 11:25, 26) Tanbê, kel viajen li ta ben ser txeu diferenti di kes viajen misionáriu ki el faze kantu el ka staba prézu. Paulu sta prézu i el sta ta faze un viajen lonji, di más di 3 mil kilómetru di Sezarea ti Roma. El ta konsigi tirmina kel viajen li sen ki nada mariadu kontise ku el? I sikrê ka kontise nada ku el, óras ki el txiga na Roma es ta ba da-l senténsa di mórti? Lenbra ma ken ki sta ba julga-l é kel algen ku más puder na mundu di Satanás di kel ténpu.

3. Kuzê ki Paulu staba disididu na faze i kuzê ki nu sta ben pâpia di el na kel kapítlu li?

3 Dipôs di tudu ki dja bu lé sobri Paulu, bu ta atxa ma el perde speransa ô ma el fika dizusperadu pamodi kuzê ki pode kontiseba ku el? Klaru ki nau! El sabia ma el ta ba pasaba pa difikuldadis, má el ka sabia ki tipu di difikuldadis el ta ba pasaba pa el. Paulu sabia ma si el fikaba txeu preokupadu ku kuzas ki el ka ta konsigi kontrolaba el ta perdeba se alegria na pregason. (Mat. 6:27, 34) Tanbê el sabia ma vontadi di Jeová éra pa el pruvetaba tudu oportunidadi pa prega kes notísia sábi di Reinu di Deus pa tudu algen, ti mésmu pa kes algen ki ten autoridadi. (Atus 9:15) Paulu staba disididu na faze kel ki Jeová manda-l, ka ta inporta ki difikuldadi ki el ta ba pasaba pa el. É kel-li tanbê ki nu krê faze. Pur isu, nu ben studa kel stória di viajen ki Paulu faze pa Roma i odja modi ki se izénplu pode djuda-nu.

“Béntu staba kóntra nos” (Atus 27:1-7a)

4. Na ki tipu di barku Paulu kumesa ta viaja na el i ken ki staba ku el?

4 Paulu i alguns di kes otu prézu intregadu pa un xéfi di trópa ki txomaba Júliu. Júliu disidi viaja na un barku di karga ki txiga na Sezarea. Kel barku txiga di Adramítiu ki éra un kais ki ta fikaba na kósta oésti di Azia Menór, pértu di sidadi di Mitileni, na ilha di Lesbus. Di Sezarea kel barku ta viajaba pa nórti i dipôs pa oésti i el ta paraba na alguns lugar pa dexaba i pa tomaba karga. Kes tipu di barku li ka fazedu pa leba algen, prinsipalmenti prézus. (Odja kuadru “ Viajen di barku di karga pa komérsiu”.) Filismenti, Paulu ka éra úniku kriston na meiu di kel grupu di kriminozus. Tinha peloménus dôs irmon djuntu ku el, ki éra Aristarku i Lukas. Foi Lukas ki skrebe kel stória li. Nu ka sabe si kes dôs amigu lial li di Paulu paga ses pasaji ô si pamodi es éra sérvus di Paulu, es dexadu viaja di grasa djuntu ku el. — Atus 27:1, 2.

5. Ken ki Paulu konsigi vizita na Sidon i kuzê ki nu ta prende ku kel-li?

5 Dipôs di pasa un dia na mar i di viaja uns 110 kilómetru pa nórti, kel barku para na Sidon, na kósta di Síria. Ta parse ma Júliu ka trata Paulu sima un kriminozu normal, talvês pamodi Paulu éra un sidadon di Roma ki inda ka tinha próva ma el éra kulpadu. (Atus 22:27, 28; 26:31, 32) Júliu dexa Paulu sai di barku pa ba vizita irmons. Di serteza, kes irmon ku irmans fika txeu kontenti di kuida di apóstlu Paulu dipôs di el pasa txeu ténpu prézu. Bu ta konsigi pensa na alguns situason ki bu pode resebe otus dretu i asi ser inkorajadu tanbê? — Atus 27:3.

6-8. Modi ki foi kel viajen ki Paulu faze désdi Sidon ti Kinidu i ki oportunidadi el tevi pa da tistimunhu?

6 Dipôs di sai di Sidon, kel barku kontinua ta bai na kósta i el pasa na Silísia, pértu di Tarsu, ki éra sidadi ki Paulu nase. Lukas ka fla ma kel barku para na otus lugar, enbóra el mostra ma es staba na prigu kantu el fla: “Béntu staba kóntra nos.” (Atus 27:4, 5) Má simé, nu pode imajina ma Paulu pruveta tudu oportunidadi pa prega notísias sábi. Di serteza, Paulu da tistimunhu pa kes otu prézu, kes otu algen ki staba na barku, sima kes algen ki ta trabadjaba na barku i kes trópa, i tanbê kes algen na kes kais ki barku ta paraba. Sima Paulu, oji tanbê nu ta pruveta tudu oportunidadi pa prega?

7 Dipôs, kel barku txiga na Mira, ki é un kais ki ta fikaba na kósta sul di Ázia Menór. La, Paulu i kes otu algen tevi ki muda pa un otu barku pa lebaba es pa Roma. (Atus 27:6) Na kel ténpu, Roma ta resebeba txeu trigu di Ijitu i kes barku di Ijitu ki ta karegaba kes tipu di karga li, ta paraba na Mira. Júliu atxa un di kes barku li i el poi trópas i kes prézu ta viaja na el. Kel barku li éra mutu más grandi di ki kel primeru barku. El staba ta karega trigu, ki éra un karga di txeu valor, i tanbê 276 algen ki ta inkluiba kes algen ki ta trabadjaba na kel barku, kes trópa, kes prézu i talvês otus algen ki staba ta bai pa Roma. Tinha txeu algen na kel barku ki Paulu pode daba tistimunhu i nu pode ten serteza ma el da tistimunhu pa txeu algen ki staba la.

8 Dipôs barku bai pa Kinidu, ki ta fikaba na sudésti di Ázia Menór. Óras ki béntu ta baba na direson di barku, kel viajen pode duraba más ô ménus un dia. Má Lukas fla ma es “viaja divagar pa txeu dia” i ma es “txiga na Kinidu ku difikuldadi.” (Atus 27:7a) Bira difísil pa es viaja pamodi staba mau ténpu. (Odja kuadru “ Kes béntu prigozu di Mediterániu”.) Imajina modi ki kes algen na barku xinti timenti kel barku staba ta luta kóntra kes béntu fórti i kel mar brabu!

“Tenporal staba ta sakudi-nu ku txeu forsa” (Atus 27:7b-26)

9, 10. Ki difikuldadis es tevi pértu di Kreta?

9 Na Kinidu kapiton di kel barku faze planu pa es viaja pa oésti, má Lukas ki staba la skrebe: “Béntu ka staba ta dexa-nu bai na kel direson”. (Atus 27:7b) Timenti kel barku staba ta afasta di kontinenti, ben un béntu fórti di nórti i el puxa kel barku pa sul i talvês kel-li kontise faxi. Antis ilha di Xipri proteje kel barku kantu béntu staba kóntra es, má di es bês é ilha di Kreta ki faze kel-li. Dipôs ki barku pasa pa Salmoni, pa ladu lésti di Kreta, kuzas fika un kuzinha más midjór. Pamodi? Kel barku staba na ladu sul di ilha, undi ki béntu ka éra fórti. Imajina modi ki kes algen na barku xinti aliviadu kantu es odja ma es staba lonji di kes béntu fórti! Má timenti barku staba na mar, kes algen ki ta trabadjaba na barku tinha motivu pa staba preokupadu pamodi ténpu friu staba kuazi ta txiga.

10 Lukas fla kuzê ki kontise di manera izatu: “Ku difikuldadi, nu viaja pértu di kósta [di Kreta] i nu txiga na un lugar ki txoma Bon Portu”. Sikrê es staba protejedu di béntu pamodi es staba pértu di téra, éra difísil kontrolaba kel barku. Má dipôs, es atxa un baía pikinoti ki éra un lugar suguru pa es bota ánkura. Talvês kel baía li ta fikaba un bokadinhu antis di párti nórti di kel kósta. Kantu ténpu ki es fika la? Lukas fla ma es fika “txeu ténpu”, i kantu más ténpu es fikaba la más prigozu éra pa es viaja. Viaja di barku na mês di setenbru i otubru éra más prigozu. — Atus 27:8, 9.

11. Ki konsedju Paulu da kes algen ki staba na barku, má ki disizon ki es toma?

11 Alguns di kes algen ki staba ta viaja, talvês pidi Paulu konsedju dja ki el tinha spiriénsia na viaja na Mediterániu. El fla-s pa es ka kontinua kel viajen. Si es kontinuaba kel viajen es ta tinha “txeu stragu i txeu pérda,” i talvês ti es pode perdeba ses vida. Má kapiton i dónu di kel barku krê kontinuaba kel viajen, talvês pamodi es pensa ma éra urjenti es atxaba un lugar más suguru. Es konvense Júliu, i maioria ta atxaba ma es debe tenta txigaba na Finisi, ki éra un kais ki ta fikaba un bokadinhu más pa frenti na kósta. Pode ser ki kel kais li éra más grandi i más midjór pa pasaba ténpu friu. Kantu béntu di sul sopra suavi, es pensa ma ta daba pa faze kel viajen, pur isu kel barku sai lógu. — Atus 27:10-13.

12. Ki prigu kel barku pasa pa el dipôs ki el sai di Kreta i modi ki kes algen ki ta trabadjaba na kel barku tenta ivita un disgrasa?

12 Nton kontise un otu prubléma. Ben un “béntu fórti” di nordésti. Duránti un ténpu, es atxa proteson tras di “un ilha pikinoti ki txomada Kauda,” ki ta fikaba uns 65 kilómetru di Bon Portu. Má kel barku inda staba ta kóre prigu di lebadu pa sul i di da na bankus di areia ki staba pértu di kósta di Áfrika. Pa kel-la ka kontiseba, kes marinheru poi kel bóti ki staba na párti tras di barku déntu di barku. Má, foi txeu difísil faze kel-li pamodi talvês kel bóti pikinoti staba xeiu di agu. Dipôs, es mara kel barku ku kórdas i ku korenti, asi pa sustiba kes madera di barku. Dipôs, es fitxa véla i es sforsa txeu pa tenta sai di kel tenporal fórti. Imajina modi ki kes kuza li poi kes algen ku medu! Sikrê ku tudu sforsu ki es faze, kel ‘tenporal staba ta sakudi barku ku txeu forsa’. Na tirseru dia, es bota alguns material di barku na mar pa barku ka bai fundu. — Atus 27:14-19.

13. Kuzê ki talvês kontise déntu di kel barku ki Paulu staba duránti kel tenporal?

13 Di serteza kes ki staba na barku fika ku txeu medu. Má Paulu i se kunpanherus tinha serteza ma es ta skapaba ku vida pamodi Sinhor dja garantiba el ma el ta daba tistimunhu na Roma, i dipôs un anju ben konfirma kel-li. (Atus 19:21; 23:11) Má, duránti dôs simana, dia ku noti, kel tenporal fórti ka para. Pamodi txuba ka para i núvens pizadu staba ta kubri sól ku strélas, kel kapiton ka konsigi odja na undi ki kel barku staba i na ki direson el staba ta bai. Es ka konsigi nen kume. Pamodi friu, txuba, vontadi di vumita i medu ningen ka xinti fómi.

14, 15. (a) Pamodi ki Paulu pâpia ku kes algen ki staba na barku sobri kel avizu ki el daba es? (b) Kuzê ki nu pode prende sobri kel mensajen di speransa ki Paulu pâpia ku kes algen?

14 Paulu fika di pé na ses meiu. El lenbra-s di kuzê ki dja el avizaba es antis. Má, el ka fla-s: ‘Dja N avizaba nhos.’ Envês di kel-li, kel situason kasábi ki es staba ta pasa pa el mostra-s ma kel konsedju di Paulu staba dretu. Pur isu, el fla-s: “Gósi N ta pidi nhos pa nhos ten koraji, pamodi ninhun di nhos ka ta móre, sô barku ki ta perde.” (Atus 27:21, 22) Kes palavra li da kes algen ki staba ta obi-l txeu koraji. Di serteza Paulu tanbê fika txeu kontenti pamodi Jeová da-l kel mensajen li di speransa pa el fla kes algen. É inportanti nu lenbra ma Jeová ta preokupa ku vida di kada algen. Tudu algen é inportanti pa el. Apóstlu Pedru skrebe: “Jeová... ka krê pa ningen ser distruídu, má el krê pa tudu algen rapende.” (2 Ped. 3:9) Pur isu, é urjenti nu faze nos midjór pa pâpia ku tudu algen ki nu ta pode sobri kel mensajen di speransa ki Jeová ta da. Vida di pesoas, ki ten txeu valor pa Jeová, sta na prigu.

15 Di serteza Paulu da tistimunhu pa txeu algen ki staba na barku sobri “speransa na kel promésa ki Deus faze”. (Atus 26:6; Kol. 1:5) Má, kantu tudu es pensa ma barku staba ta bai fundu, Paulu da-s un razon inportanti pa es tinha speransa ma es ta skapaba ku vida. El fla: “Es noti, un anju di kel Deus ki N ta sirbi... parse na nha ladu i el fla: ‘Ka bu ten medu, Paulu. Bu ten ki ba sta dianti di Séza. Tanbê, Deus ta ben salva-u i tudu kes ki sta viaja na barku djuntu ku bo.’” Paulu insentiva-s: “Pur isu, ómis, nhos ten koraji, pamodi N ta kridita na Deus ma ta ben kontise sima el flaba mi. Má nu debe inkadja na un ilha.” — Atus 27:23-26.

“Tudu algen txiga na téra san i salvu” (Atus 27:27-44)

“El agradese Deus dianti di es tudu”. — Atus 27:35

16, 17. (a) Na ki momentu Paulu faze orason i kal ki foi rezultadu? (b) Modi ki kunpri kel ki Paulu fla?

16 Dipôs di dôs simana txeu difísil, béntu rasta kel barku uns 870 kilómetru. Kes marinheru obi barudju di óndia ta kebra na kósta. Pur isu, es kumesa ta pensa ma kel barku staba pértu di téra. Es bota ánkura na párti tras di barku pa béntu ka rasta-l i pa dexaba kel párti frenti na direson di téra. Es staba ta tenta leba barku na direson di téra. Na kel óra es tenta fuji di kel barku, má kes trópa inpidi-s. Paulu fla kel xéfi di trópa i kes trópa: “Si kes ómi li ka kontinua na barku, nhos ka ta pode ser salvu.” Dja ki gósi barku staba suguru, Paulu fla-s ma es pode kumeba i el da-s serteza ma es ta skapaba ku vida. Nton, Paulu “agradese Deus dianti di es tudu”. (Atus 27:31, 35) Kantu Paulu faze orason pa agradese Deus, el da un bon izénplu pa Lukas, Aristarku i pa tudu kriston oji. Kes orason ki bu ta faze na públiku ta da otus algen koraji i ta konsola-s?

17 Dipôs ki Paulu faze orason, “es tudu ganha koraji i es kumesa ta kume.” (Atus 27:36) Es bota kes karga na mar, asi pa kel barku fikaba más lébi timenti es staba ta txiga pértu di téra. Kantu manxe, kes marinheru korta kórda di kes ánkura, es dismara kes rému di lémi ki ta fikaba na párti tras di barku, es labanta kel véla di frenti pa béntu da na el, asi pa fikaba más fásil pa es lebaba kel barku pa téra. Kantu es faze si, kel párti frenti di barku fika prézu talvês na un banku di areia ô na lama. I kel párti tras di barku kumesa ta kebra pamodi forsa di kes óndia. Alguns trópa krê mataba kes prézu pa es ka fujiba, má Júliu ka dexa-s. El fla tudu es pa nada ô pa boia na direson di téra. Kel ki Paulu flaba kunpri. Tudu kes 276 algen ki staba na barku skapa ku vida. Na verdadi, “tudu algen txiga na téra san i salvu.” Má undi ki es staba? — Atus 27:44.

“Txeu bondadi” (Atus 28:1-10)

18-20. Modi ki kes algen di Malta mostra “txeu bondadi” i ki milagri Deus faze através di Paulu?

18 Kes algen ki skapa ku vida staba na ilha di Malta, ki ta fikaba na sul di Sisília. (Odja kuadru “ Na undi ki Malta ta fikaba?”) Kes algen di kel ilha, ki ta papiaba otu língua, mostra-s “txeu bondadi.” (Atus 28:2) Es faze un fogera pa kes stranjeru ki staba modjadu i ta treme di friu, ki txiga la. Kel fogera djuda-s fika kenti, sikrê ku friu i txuba. Dipôs kontise un milagri.

19 Pa djuda tudu kes algen ki staba la, Paulu panha alguns lenha i el pô-s na kel fogera. Kantu el faze kel-li, un kóbra venenozu sai di la, morde-l i fika prézu na se mô. Kes algen di Malta pensa ma kel-la éra kastigu di un deus. a

20 Kantu kes algen di la odja ma kel kóbra morde Paulu, es pensa ma el ta fikaba intxadu. Di akordu ku un livru, kel palavra orijinal ki uzadu li é “un palavra ki dotor ta uza”. Nu ka ta fika dimiradu pamodi Lukas, ki éra dotor, uza kel palavra li. (Atus 28:6; Kol. 4:14) Di kalker manera, Paulu sakudi mô i kel kóbra ki tinha venénu kai i el ka faze-l ninhun mal.

21. (a) Da alguns izénplu di kuzas ki Lukas pâpia di el di manera izatu na kel stória li. (b) Ki milagris apóstlu Paulu faze i modi ki kes algen di Malta reaji?

21 Na ilha di Malta ta moraba un ómi riku, ki txomaba Públiu i el tinha uns txon. Lukas fla ma el éra “kel ómi más inportanti di ilha”. Kel-li é kel mésmu titlu ki atxadu skrebedu na dôs kuza na Malta. Duránti três dia, el resebe Paulu i se kunpanherus dretu na se kaza. Má pai di Públiu staba duenti. Más un bês, Lukas fla di manera izatu ki duénsa ki el tinha. El fla ma pai di Públiu “staba na kama duenti ku fébri i diareia.” El uza kes palavra ki dotor ta uza di manera izatu pa pâpia di kel duénsa. Paulu faze orason, el poi mô riba di el i el fika kuradu. Kes algen di la fika txeu dimiradu ku kel milagri li. Pur isu, es traze kes algen ki staba duenti pa Paulu kura-s. Tanbê es da Paulu ku se kunpanherus prezenti i kuzas ki es staba ta meste. — Atus 28:7-10.

22. (a) Modi ki un profesor di universidadi ilojia kel stória ki Lukas skrebe sobri viajen pa Roma? (b) Kuzê ki nu ta ben pâpia di el na kel otu kapítlu?

22 Kel stória li di viajen di Paulu sta skrebedu di manera izatu. Un profesor di universidadi fla: “Kel stória ki Lukas skrebe é un di kes stória más rial ki sta na Bíblia. Kes informason ki el ta da tintin pa tintin sobri viajen na mar na ténpu di apóstlus i situason na ladu orienti di Mediterániu é izatu.” Pur isu, ta parse ma Lukas ba ta toma nóta timenti kes kuza staba ta kontise i dipôs el uza-s pa skrebe kel stória. Talvês Lukas ba ta toma kes nóta timenti el staba ta viaja ku Paulu. Si é kel-li ki kontise, inda tinha txeu kuza pa el skrebeba na kel otu párti di viajen. Kuzê ki ta ba kontiseba ku Paulu óras ki es txigaba na Roma? Nu ben odja.

a Dja ki pesoas konxeba kes tipu di kóbra li, kel-li ta mostra ma na kel ténpu tinha kóbra na ilha di Malta. Na nos ténpu, ka ten kóbra na Malta. Talvês kel-li kontise pamodi mudansas na anbienti sima ténpu ba ta pasa. Ô talvês kes kóbra dizaparse di la pamodi kel ilha ba ta fika ku más algen.