Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 23

“Nhos obi kuzê ki N sta ben fla pa N difende”

“Nhos obi kuzê ki N sta ben fla pa N difende”

Paulu difende verdadi na frenti di un grupu di algen ki staba xatiadu i tanbê na Sinédriu.

Ku bazi na Atus 21:18–23:10

1, 2. Pamodi ki Paulu bai Jiruzalen i ki prublémas el ta ba pasa pa el?

 MÁS un bês, Paulu sta ta anda na kes rua pertadu i movimentadu na Jiruzalen. Pa senténas di anu, Jiruzalen foi kel séntru di adorason pa Jeová li na téra. Txeu algen di Jiruzalen ten orgulhu di stória di ses sidadi i di ses nason. Paulu sabe ma txeu kriston na Jiruzalen inda sta konsentradu na Lei di Muizés i es sta ta dura ki seta kel novu manera ki Jeová sta ta inxina-s. Nton Paulu sta odja ma kes irmon na Jiruzalen meste kel kontribuison ki irmons manda, má tanbê es meste koriji ses manera di pensa. Pur isu, Paulu sai di Éfezu i el bai pa Jiruzalen pa ba djuda-s. (Atus 19:21) Sikrê el sabe ma el ta pasaba pa prigu, el ka muda se planus di bai pa la.

2 Kuzê ki Paulu ta ba pasa pa el na Jiruzalen? Un di kes prubléma é ki kes irmon kridita na kes mintira ki es obi sobri Paulu. É kes inimigu di Kristu ki ta ba poi txeu di kes prubléma ta kontise. Es ta ba faze akuzasons falsu kóntra Paulu, es ta sota-l i es ta ba amiasa mata-l. Tudu kes kuza li tanbê ta ba da Paulu oportunidadi di difende se fé. Se umildadi, koraji i fé na lida ku kes prubléma li é un bon izénplu pa kristons oji. Nu ben odja di ki manera.

“Es kumesa ta da Deus glória” (Atus 21:18-20a)

3-5. (a) Kenha ki Paulu inkontra ku el na Jiruzalen i kuzê ki es pâpia di el? (b) Ki lisons nu pode prende di kel runion ki Paulu faze ku ansions na Jiruzalen?

3 Na kel otu dia, dipôs ki Paulu i se kunpanherus txiga na Jiruzalen, es ba inkontra ku kes ansion ki ta tomaba kónta di kongregason. Kel stória li ka ta pâpia di ninhun di kes apóstlu ki inda staba bibu. Talvês na kel ténpu li dja es baba pa otu párti di mundu pa es ba prega. Má, Tiagu irmon di Jizus inda staba la. (Gál. 2:9) Talvês, Tiagu éra prizidenti di kel runion kantu “tudu kes ansion staba la” ku Paulu. — Atus 21:18.

4 Paulu kunprimenta kes ansion i “el kumesa ta konta-s tintin pa tintin kes kuza ki Deus faze na kes nason através di trabadju di pregason ki el faze.” (Atus 21:19) Talvês kes irmon fika inkorajadu kantu es obi kes spiriénsia. Oji tanbê nu ta fika inkorajadu óras ki nu ta obi kes bon rezultadu di trabadju di pregason na otus lugar. — Pro. 25:25.

5 Talvês na algun momentu, Paulu pâpia di kes kontribuison ki el traze di Europa. Kes irmon fika txeu kontenti i ku gratidon kantu es fika ta sabe ma ses irmons na lugaris lonji ta preokupaba txeu ku es. Kantu kes ansion obi kes spiriénsia di Paulu, “es kumesa ta da Deus glória”. (Atus 21:20a) Di mésmu manera, oji kes irmon ki sta pasa pa disgrasa ô ki tene un duénsa gravi tanbê ta fika kontenti i ku gratidon óras ki ses irmons ta da-s ajuda i ta fla-s kuzas ki ta da-s koraji.

Inda txeu algen tinha “zelu pa Lei” (Atus 21:20b, 21)

6. Ki prubléma es konta Paulu?

6 Nton kes ansion fla Paulu ma kes irmon na Judea staba inkomodadu ku kuzê ki es obi sobri el. Es fla: “Irmon, odja kantu milhar di judeu ki bira krenti, i es tudu ten zelu pa Lei. Má es obi ta fladu ma bu sta ta inxina tudu kes judeu ki ta vive na otus nason pa bandona Lei di Muizés, ta fla-s pa es ka faze ses fidju sirkunsizon i nen pa es ka sigi ses kustumu.” a — Atus 21:20b, 21.

7, 8. (a) Ki manera di pensa mariadu txeu kriston na Judea tinha? (b) Kel manera di pensa mariadu ki kes kriston judeu tinha krê fla ma es ka éra fiel? Splika.

7 Pamodi ki kristons inda staba ta insisti na obi ku Lei di Muizés, enbóra dja pasaba más di 20 anu ki Lei kabadu ku el? (Kol. 2:14) Na anu 49 D.K., kes apóstlu i ansions faze un runion na Jiruzalen i es manda un karta pa kes kongregason ta fla ma kes kriston ki ka éra judeu ka meste fazeba sirkunsizon i obiba ku Lei di Muizés. (Atus 15:23-29) Dja ki kel karta ka ta papiaba di kristons judeu, txeu di es ka intende ma es ka meste obiba ku Lei di Muizés.

8 Kel manera di pensa mariadu ki kes kriston judeu tinha krê fla ma es ka éra fiel? Nau, é ka kel-li. Antis di es biraba kriston es ka ta adoraba kes deus falsu. Nton, dipôs ki es bira kriston es ka sigi ninhun kustumu di relijion falsu. Éra Jeová ki daba kel Lei ki éra txeu inportanti pa kes kriston judeu. Kel Lei ka tinha nada mariadu i el ka tinha nada aver ku dimónis. El tinha aver ku un kontratu ki Deus dja fazeba antis ku se povu i gósi kes kriston staba dibaxu di un kontratu novu. Nton Jeová ka staba ta iziji más pa es obiba ku Lei pa el setaba ses adorason. Kes kriston judeu ki staba ta insisti ma pesoas tinha ki kontinuaba ta sigi Lei, ka staba ta kunfia na kel manera novu di adoraba Jeová. Jeová staba ta mostra-s kuzas novu sobri manera sértu di adora-l i es tinha ki setaba kes kuza. b — Jer. 31:31-34; Luk. 22:20.

“Kuzê ki es sta ta fla sobri bo é ka verdadi” (Atus 21:22-26)

9. Kuzê ki Paulu inxina sobri Lei di Muizés?

9 Pesoas obi ma Paulu staba ta inxina kes judeu na otus nason “pa es ka faze ses fidju sirkunsizon i nen pa es ka sigi ses kustumu.” Éra simé? Paulu prega kes notísia sábi pa kes algen di nason i el splika-s sobri kel disizon ma es ka meste obiba ku Lei. Tanbê el mostra ma éra un éru insisti ku kes algen di nason ma es debe fazeba sirkunsizon i obiba ku Lei di Muizés. (Gál. 5:1-7) Paulu tanbê prega kes notísia sábi pa judeus na kes sidadi ki el vizita. Di serteza, Paulu splika kes judeu ki staba ta obi-l ma mórti di Jizus foi fin di Lei i ma Deus ka staba ta spera pa es obiba ku Lei, pa es sérba justu. — Rom. 2:28, 29; 3:21-26.

10. Ki manera di pensa ikilibradu Paulu tinha sobri Lei i sirkunsizon?

10 Má, Paulu ka kritika kes ki krê kontinuaba ta sigi alguns kustumu di judeus, sima ka trabadjaba na sábadu ô ka kume alguns kumida. (Rom. 14:1-6) El ka kria un régra sobri sirkunsizon. Na verdadi, Paulu pidi Timótiu pa fazeba sirkunsizon pamodi el ka kreba pa judeus diskunfiaba di Timótiu, dja ki es sabia ma se pai éra gregu. (Atus 16:3) Kada algen ta disidiba si el ta fazeba sirkunsizon ô nau. Paulu fla kes irmon na Galásia: “Faze sirkunsizon ô ka faze sirkunsizon ka ten ninhun valor, má kuzê ki ta konta é fé ki ta mostradu djuntu ku amor.” (Gál. 5:6) Má, éra eradu un algen faze sirkunsizon pa obiba ku Lei ô pa el tinha aprovason di Jeová. Faze kel-li ta mostraba falta di fé.

11. Kuzê ki kes ansion fla Paulu pa faze, má kuzê ki el ka ta fazeba? (Odja tanbê nóta di rodapé.)

11 Enbóra kes kuza ki irmons obi sobri Paulu ka éra verdadi, kes kriston judeu inda staba inkomodadu ku kuzê ki es obi. Pamodi kel-li, ansions da Paulu kel orientason li: “Nu tene kuatu ómi ki faze un promésa pa Deus. Leba kes ómi li ku bo, faze serimónia di purifikason djuntu ku es i paga ses dispéza, pa es rapa ses kabésa. Asi tudu algen ta fika ta sabe ma kuzê ki es sta ta fla sobri bo é ka verdadi, pamodi bu sta ta konporta dretu i tanbê bu sta ta obi ku Lei.” c — Atus 21:23, 24.

12. Modi ki Paulu mostra ma el staba prontu pa obi ku kes ansion na Jiruzalen?

12 Paulu pode flaba ma prubléma ka éra kes kuza ki es staba ta fla sobri el, má éra kes kriston judeu ki staba ta insisti ma es tinha ki obiba ku Lei di Muizés. Má el staba prontu pa fazeba kel ki ansions pidi-l, si ka éra kóntra vontadi di Deus. Algun ténpu antis, el skrebe: “Pa kes ki sta dibaxu di lei, N bira sima si N sta dibaxu di lei, pa N pode ganha kes ki sta dibaxu di lei, enbóra ami N ka sta dibaxu di lei.” (1 Kor. 9:20) Paulu faze kel ki ansions na Jiruzalen pidi-l pa el faze i el bira sima si el staba “dibaxu di lei”. Se bon izénplu ta inxina-nu ma nu debe obi ku ansions i ka insisti na faze kuzas di nos manera. — Ebr. 13:17.

Paulu faze kuzê ki kes ansion pidi-l pamodi ka éra kóntra vontadi di Deus. Bu ta faze mésmu kuza tanbê?

“El ka merese vive!” (Atus 21:27–22:30)

13. (a) Pamodi ki alguns judeu ranja konfuzon na ténplu? (b) Modi ki Paulu salvadu?

13 Kuzas ka kóre dretu na ténplu. Faltaba poku dia pa kes kuatu ómi tirmina di kunpriba ses promésa. Kes judeu di Ázia odja Paulu na ténplu i es faze un akuzason falsu kóntra el. Es fla ma el staba ta leba pesoas di nason pa ténplu i ta poi algen ta rabela. Si komandanti di trópa di Roma ka baba ténplu pa djobe kuzê ki staba ta kontise, es pode daba Paulu pankada i ti mata-l. Kantu el txiga, el fla kes trópa pa prende Paulu. Paulu ta ba fikaba más di kuatu anu prézu. Sikrê Paulu staba prézu, inda el ka staba suguru. Kantu kel komandanti pergunta kes judeu pamodi ki es staba ta ataka Paulu, es fika ta grita i ta akuza-l di kuzas diferenti. Na meiu di kel konfuzon, kel komandanti di trópa ka konsigi intende nada. Nton, kes trópa tevi ki karega Paulu i leba-l pa un lugar más suguru. Kantu Paulu ku kes trópa di Roma staba kuazi ta entra na kuartel, Paulu fla kel komandanti: “N ta pidi-u favor, pa bu dexa-m pâpia ku povu.” (Atus 21:39) Kel komandanti konkorda i Paulu difende se fé ku koraji.

14, 15. (a) Kuzê ki Paulu splika kes judeu? (b) Kuzê ki kel komandanti di Roma faze pa sabe pamodi ki judeus staba txeu xatiadu ku Paulu?

14 Paulu kumesa ta fla: “Nhos obi kuzê ki N sta ben fla pa N difende.” (Atus 22:1) Paulu kumesa ta pâpia ku kes monti di algen na língua ebraiku i pamodi kel-li es fika kétu. El splika-s klaru pamodi ki el bira un sigidor di Kristu. Kantu Paulu faze kel-li, el pâpia di alguns kuza ki si kes judeu kreba es pode ba konfirmaba. Paulu studa na pé di un instrutor txeu ruspetadu, ki txomaba Gamaliel, i el ta pirsigiba sigidoris di Kristu, ki éra un kuza ki talvês txeu algen ki staba la sabia. Má, kantu el staba ta bai pa Damasku, el tevi un vizon di Kristu ki dja staba resusitadu, ta pâpia ku el. Kes algen ki staba ta viaja ku Paulu odja un lus ta límia i es obi un vós, má es ka konsigi intende nada. (Atus 9:7; 22:9) Dipôs, dja ki Paulu ka staba ta odja, pamodi kel vizon ki el tevi, kes ómi ki staba ku el leba-l pa Damasku. La un ómi ki kes judeu di kel lugar konxeba dretu, ki txomaba Ananias, faze un milagri i el poi Paulu ta odja otu bês.

15 Paulu fla tanbê ma dipôs ki el volta pa Jiruzalen, Jizus parse pa el na ténplu. Kantu kes judeu obi kel-li, es fika txeu xatiadu i es kumesa ta grita: “Nhos tra kel ómi li di téra, pamodi el ka merese vive!” (Atus 22:22) Pa salva Paulu, kel komandanti leba-l pa kuartel di trópa. Kel komandanti krê sabeba pamodi ki judeus staba txeu xatiadu ku Paulu. Pur isu, el da órdi pa kes trópa sota Paulu pa pode sabe kuzê ki el fazeba. Má kantu kes trópa staba ta ba sota Paulu, el fla-s ma el éra un sidadon di Roma. I el pergunta-s si di akordu ku lei di Roma es tinha direitu di sotaba el. Oji tanbê Tistimunhas di Jeová ta uza alguns lei pa difende ses fé. (Oja kuadru “ Lei di Roma i sidadons di Roma” i “ Situasons ki nu tevi ki bai tribunal na nos ténpu”.) Kantu kel komandanti obi ma Paulu éra un sidadon di Roma, el da kónta ma el meste atxaba un otu manera di tinha más informason. Na kel otu dia, el leba Paulu pa Sinédriu, ki éra kel tribunal más altu di judeus, pa tenta sabe pamodi ki es staba ta akuza-l.

“Ami é farizeu” (Atus 23:1-10)

16, 17. (a) Fla kuzê ki kontise kantu Paulu pâpia na Sinédriu. (b) Modi ki Paulu da un izénplu di umildadi kantu es sota-l?

16 Paulu kumesa se diféza na Sinédriu, ta fla: “Ómis, irmons, ti dia di oji N vive ku nha konsénsia linpu dianti di Deus.” (Atus 23:1) El ka konsigi fla más nada. Bíblia ta fla: “Nton, Ananias, kel saserdóti prinsipal, manda kes ki staba pértu di el pa da-l na bóka.” (Atus 23:2) Kel-li foi un grandi insultu! Kel-li ta mostra ma kel saserdóti prinsipal tinha prekonseitu. El atxa ma Paulu staba ta konta mintira antis di dexa-l difende. Nu ka ta fika dimiradu pamodi Paulu fla-l: “Deus ta da-u tanbê, paredi kaiadu! Bu ta xinta pa bu julga-m di akordu ku Lei i omésmu ténpu bu ta viola Lei, ta manda pa es sota-m?” — Atus 23:3.

17 Kes algen ki staba la, fika spantadu ka pamodi kuzê ki es faze Paulu má pamodi kuzê ki Paulu fla. Es fla: “Bu sta ta insulta saserdóti prinsipal di Deus?” Paulu da-s un lison di umildadi i di ruspetu pa Lei kantu el fla-s: “Irmons, N ka sabia ma el éra saserdóti prinsipal. Pamodi sta skrebedu: ‘Ka bu pâpia mal di un autoridadi di bu povu.’” d (Atus 23:4, 5; Êxo. 22:28) Nton Paulu kumesa ta rasusina ku es di un manera diferenti. El sabia ma un párti di kes algen ki staba na Sinédriu éra farizeu i kel otu párti éra saduseu. Nton el fla: “Ómis, irmons, ami é farizeu, fidju di farizeus. É pamodi speransa di resureison di mortus ki N sta ta julgadu.” — Atus 23:6.

Sima Paulu, óras ki nu ta da pesoas di otus relijion tistimunhu, nu ta pâpia ku es sobri kuzas ki es ta konkorda ku nos.

18. Pamodi ki Paulu fla ma el éra farizeu i modi ki nu pode rasusina ku pesoas sima Paulu faze?

18 Pamodi ki Paulu fla ma el éra un farizeu? É pamodi el éra “fidju di farizeus.” Kel-li krê fla ma el éra di un família ki ta fazeba párti di kel seita li. Pamodi kel-li, txeu algen inda ta atxaba ma el éra farizeu. e Má, modi ki Paulu pode flaba ma el éra farizeu dja ki farizeus ta kriditaba na ensinus falsu sobri resureison? Kes farizeu ta kriditaba ma alma di un algen ta kontinuaba bibu dipôs ki el móre i ma alma di kes algen justu ta viveba otu bês na korpu di otu algen. Paulu ka ta kriditaba na kes ensinu li. El ta kriditaba na resureison sima Jizus inxinaba. (Juan 5:25-29) Má simé, Paulu ta konkordaba ku kes farizeu ki ta kriditaba ma dipôs ki un algen móre el pode viveba otu bês. Kel-li éra diferenti di kuzê ki kes saduseu ta inxinaba, pamodi es ka ta kriditaba na kel-la. Óras ki nu ta pâpia ku kes algen ki é katóliku ô protestanti, nu pode rasusina ku es sima Paulu faze. Nu pode fla-s ma nu ta kridita na Deus tanbê. É verdadi ma talvês es ta kridita na trindadi, má nos nu ta kridita na kel Deus ki Bíblia ta pâpia di el. Má sima es, nu ta kridita na Deus.

19. Pamodi ki kel runion di Sinédriu tirmina ku txeu konfuzon?

19 Kuzê ki Paulu fla poi kes algen di Sinédriu ta fika divididu. Bíblia ta fla: “Es kumesa ta grita riju, alguns di kes instrutor di lei ki éra di partidu di farizeus, labanta i es kumesa ta diskuti ku forsa: ‘Nu ka atxa nada mariadu na kel ómi li, i si un spritu ô un anju pâpia ku el... ’” (Atus 23:9) Kes saduseu ka ta kriditaba na anjus. Nton kantu es obi kel-li es fika txeu xatiadu! (Odja kuadru “ Kes saduseu i kes farizeu”.) Kel konfuzon fika grandi dimás ki kel komandanti di Roma tevi ki salva apóstlu Paulu otu bês. (Atus 23:10) Má simé, Paulu ka staba fóra di prigu. Kuzê ki ta ba kontiseba ku el? Nu ta ben prende más sobri kel-li na kel otu kapítlu.

a Dja ki tinha txeu kriston judeu, talvês tinha txeu kongregason ki ta fazeba runion na kaza di irmons.

b Alguns anu antis, apóstlu Paulu skrebe se karta pa Ebreus i el splika ma kel kontratu novu éra mutu más midjór di ki kel antigu. Na kel karta, el mostra klaru ma kel kontratu novu ben fika na lugar di kel antigu. Kes kuza ki Paulu skrebe djuda kristons rasusina ku kes judeu ki staba kóntra es. Tanbê kes kuza ki Paulu fla fortalese fé di kes kriston ki ta daba txeu valor pa Lei di Muizés. — Ebr. 8:7-13.

c Alguns studiozu ta kridita ma kes ómi fazeba un votu di Nazireu. (Núm. 6:1-21) Na verdadi, kel votu li ki staba dibaxu di Lei di Muizés, dja ka tinha valor más. Má simé, Paulu ta atxaba ma ka éra mariadu un ómi kunpri un promésa ki el faze pa Jeová. Pur isu, ka éra mariadu Paulu pagaba dispéza di kes ómi i baba djuntu ku es. Nu ka sabe dretu kal ki é promésa ki kes ómi faze. Má txeu bês, Nazireus ta sakrifikaba un animal pa purifikaba di ses pekadu. I nu pode ten serteza ma Paulu ka ta konkordaba na fazeba kel-li. Dipôs ki Jizus da se vida pa nos, ki éra un sakrifisiu perfeitu, kes sakrifisiu di animal ka tinha valor más. Nu ka sabe tudu kuza ki Paulu faze, má nu pode ten serteza ma el ka ta konkordaba na faze nada ki se konsénsia ka ta dexaba el faze.

d Alguns algen ta fla ma Paulu ka konsigi rekonhese saserdóti prinsipal pamodi el ka ta konsigi odjaba dretu. Ô dja ki talvês el pasa txeu ténpu fóra di Jiruzalen, el ka sabia ken ki éra saserdóti prinsipal. Tanbê pode ser ki pamodi staba un monti di algen, Paulu ka konsigi odja ken ki manda da-l na bóka.

e Na anu 49 D.K., kantu kes apóstlu i kes ansion staba ta djobe si kes algen di nason tinha ki obiba ku Lei di Muizés, es fla ma alguns kriston ki staba la ‘éra di seita di farizeus, ki bira krenti’. (Atus 15:5) Ta parse ma kel-li éra pamodi es éra farizeu antis di bira kriston.