Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 28

“Ti na párti más lonji di téra”

“Ti na párti más lonji di téra”

Tistimunhas di Jeová sta kontinua kel trabadju di pregason ki disiplus di Jizus kumesa dja ten kuazi 2 mil anu.

1. Kuzê ki kes kriston na pasadu faze i ki Tistimunhas di Jeová sta ta faze oji?

 ES STA ta prega ku zelu. Ku umildadi, es ta seta ajuda i orientason di spritu santu. Óras ki es ta pirsigidu, es ka ta para di prega. I Deus sta ta abensua-s txeu. Tudu kel-li kontise ku kes primeru kriston i el sta ta kontise tanbê ku Tistimunhas di Jeová.

2, 3. Pamodi ki livru di Atus é spesial?

2 Di serteza kes stória interesanti ki nu ta atxa na livru di Atus dja da-u txeu koraji i dja poi bu fé ta fika más fórti. Kel livru li é spesial pamodi el é úniku livru ki Deus manda skrebe pa konta kuzê ki kes primeru kriston faze dipôs ki Jizus bai pa séu.

3 Livru di Atus ta pâpia di 95 algen di 32 país, 54 sidadi i 9 ilha. El é un stória sábi sobri pesoas ki ka tinha un puzison inportanti, sobri xéfis di relijion, pulítikus orgulhozu i kes algen ki pirsigi kristons ku violénsia. Má prinsipalmenti el é un stória sobri nos irmons ku irmans na ténpu di apóstlus ki lida ku prublémas na vida i tanbê prega notísias sábi ku zelu.

4. Pamodi ki nu ta xinti sima si nu sta pértu di apóstlu Paulu, Tabita i otus tistimunha fiel di pasadu?

4 Dja ten kuazi 2 mil anu désdi ténpu di Pedru i Paulu, ki éra dôs apóstlu zelozu, di Lukas, ki éra un dotor ki es kreba txeu, di Barnabé, ki éra un algen ki gostaba di da, di Stevon, ki éra txeu korajozu, di Tabita, ki gostaba di djuda otus algen, di Lídia, ki gostaba di resebe otus algen dretu i di txeu otus tistimunha fiel. Enbóra dja ten txeu ténpu ki es vive, nu ta xinti sima si nu sta pértu di es. Pamodi? Pamodi sima es, Jizus manda-nu faze disiplus. (Mat. 28:19, 20) Nu ta xinti txeu kontenti di faze kel trabadju li!

“... ti na párti más lonji di téra.” — Atus 1:8

5. Na undi ki kes primeru sigidor di Jizus kumesa ses trabadju di pregason?

5 Pensa na kel trabadju ki Jizus da se sigidoris. Jizus fla-s: “Óras ki spritu santu ben riba nhos, nhos ta resebe puder i nhos ta ben ser nhas tistimunha na Jiruzalen, na tudu Judea i Samaria, i ti na párti más lonji di téra.” (Atus 1:8) Primeru, spritu santu da kes disiplu puder pa da tistimunhu “na Jiruzalen”. (Atus 1:1–8:3) Dipôs, ku orientason di spritu santu, es da tistimunhu “na tudu Judea i Samaria”. (Atus 8:4–13:3) I dipôs es kumesa ta prega kes notísia sábi “ti na párti más lonji di téra.” — Atus 13:4–28:31.

6, 7. Kuzê ki nu ten ki ta djuda-nu faze trabadju di pregason ki nos irmons na ténpu di apóstlus ka tinha?

6 Nos irmons di ténpu di apóstlus ka tinha Bíblia konplétu pa uza na trabadju di pregason. Peloménus ti anu 41 D.K. es ka tinha Ivanjélhu di Mateus. Antis di livru di Atus tirmina di skrebedu pa vólta di anu 61 D.K., tinha sô alguns karta ki Paulu skrebe. Pur isu, kes primeru kriston ka tinha Bíblia konplétu i publikasons pa daba kes algen ki mostraba interesi. Antis di kes judeu bira disiplu di Jizus, dja es obiba kes livru di Bíblia ki skrebedu na ebraiku ta ledu na sinagóga. (2 Kor. 3:14-16) Má simé, es meste studaba Skrituras dretu, dja ki talvês es tinha ki flaba kes testu di kabésa.

7 Oji maioria di nos ten un Bíblia i txeu publikason ki ten bazi na Bíblia. Nu sta ta faze disiplus i ta pâpia di kes notísia sábi na 240 país i na txeu língua.

Spritu santu ta djuda-nu ten puder

8, 9. (a) Kuzê ki spritu santu djuda disiplus di Jizus faze? (b) Kuzê ki skravu fiel sta ta faze ku ajuda di spritu santu di Deus?

8 Kantu Jizus manda se sigidoris ser se tistimunhas, el fla-s: “Óras ki spritu santu ben riba nhos, nhos ta resebe puder”. Ku orientason di spritu santu ô forsa di Deus, kes sigidor di Jizus ku ténpu ta konsigi daba tistimunhu na téra interu. Ku ajuda di spritu santu Pedru i Paulu konsigi kura duentis, tra dimónis i ti resusita pesoas. I spritu santu da kes kriston na ténpu di apóstlus puder, asi es konsigi faze un trabadju más inportanti inda. El djuda kes apóstlu i kes otu disiplu inxina otus algen sobri konhisimentu izatu ki ta da vida pa tudu ténpu. — Juan 17:3.

9 Na dia di Pentikósti di anu 33 D.K., disiplus di Jizus pâpia “na línguas diferenti, sima spritu ta daba es kapasidadi di pâpia.” Di kel manera li, es da tistimunhu “sobri kes kuza grandi di Deus.” (Atus 2:1-4, 11) Oji Deus ka ta faze un milagri pa pô-nu ta pâpia na línguas diferenti. Má ku ajuda di spritu santu, skravu fiel ta faze publikasons ku bazi na Bíblia na txeu língua. Pur izénplu, tudu mês ta fazedu milhons di kópia di revistas Sentinéla i Nhos korda!, i jw.org ten publikasons ku bazi na Bíblia i vídius na más di 1.000 língua. Tudu kel-li ta djuda-nu pâpia di “kes kuza grandi di Deus” pa pesoas di tudu nason, tribu i língua. — Apo. 7:9.

10. Kuzê ki sta ta fazedu désdi 1989?

10 Désdi anu 1989, skravu fiel sta ta sforsa pa Traduson di Mundu Novu traduzidu na txeu língua. Kel Bíblia li dja traduzidu na más di 200 língua, i dja fazedu más di 240 milhon di kópia. I kel nunbru li sta kontinua ta omenta. É klaru ki é Jeová ku se spritu santu ki poi kel-li ta kontise.

11. Kuzê ki sta ta fazedu pa traduzi nos publikasons?

11 Milharis di irmon sta ta djuda na trabadju di traduson na más di 150 país i tiritóriu. Kel-li ka ta dexa-nu dimiradu pamodi ka ten ninhun otu organizason na téra ki spritu santu ta gia pa da un “tistimunhu konplétu” na mundu interu sobri Jeová Deus, se Reinu ki dja sta ta governa na séu, i se Rei. — Atus 28:23.

12. Kuzê ki djuda Paulu i otus kriston faze ses trabadju di pregason?

12 Kantu Paulu da kes judeu i kes algen di nason tistimunhu na Antiokia di Pisídia, “kes ki tinha bon atitudi pa ganha vida pa tudu ténpu bira ta kridita.” (Atus 13:48) Lukas tirmina livru di Atus ta fla ma Paulu ‘ta papiaba sobri Reinu di Deus ku tudu koraji, i nada ka ta inpidiba el.’ (Atus 28:31) Undi ki Paulu staba ta prega? El staba na Roma, ki éra kapital di kel govérnu ki ta mandaba na mundu. Ka ta inporta si kes primeru sigidor di Jizus pâpia di kes notísia sábi através di diskursu ô di otus manera, es faze tudu ses trabadju di pregason ku ajuda i orientason di spritu santu.

Nu ta aguenta firmi sikrê ku pirsigison

13. Pamodi ki nu debe faze orason óras ki nu ta pasa pa pirsigison?

13 Kantu kes primeru disiplu di Jizus pasa pa pirsigison, es pidi Jeová pa da-s koraji. Kal ki foi rezultadu? Spritu santu da-s forsa pa es pâpia di palavra di Deus ku koraji. (Atus 4:18-31) Nos tanbê, nu ta ora ta pidi sabedoria i forsa pa nu kontinua ta prega, sikrê ku opozison. (Tia. 1:2-8) Nu ta kontinua ta prega pamodi Deus ta abensua-nu i el ta djuda-nu ku se spritu santu. Nen opozison, nen pirsigison ku violénsia ka ta pô-nu ta para di prega. Óras ki nu ta pirsigidu, nu meste ora ta pidi spritu santu, sabedoria i koraji pa pâpia di kes notísia sábi. — Luk. 11:13.

14, 15. (a) Kal ki foi rezultadu di kel “pirsigison ki kontise pamodi Stevon”? (b) Na nos ténpu, modi ki txeu algen na Sibéria prende verdadi?

14 Antis di inimigus di Stevon mata-l, el da un tistimunhu ku koraji. (Atus 6:5; 7:54-60) Kantu kumesa un “grandi pirsigison” na kel ténpu, tudu kes disiplu spadja pa Judea i Samaria interu, ménus kes apóstlu. Má kel-li ka para trabadju di da tistimunhu. Filipi bai Samaria pa “prega... sobri Kristu”, i el tevi bons rezultadu. (Atus 8:1-8, 14, 15, 25) Tanbê stória ta fla: “Kes algen ki spadjadu pamodi pirsigison ki kontise pamodi Stevon, bai pa Finísia, Xipri i Antiokia. Má es pâpia di kel mensajen sô pa kes judeu. Má alguns ómi entri es ki éra di Xipri i di Sireni, bai pa Antiokia i es kumesa ta pâpia ku kes algen ki ta papiaba gregu, ta pâpia ku es sobri kes notísia sábi di Sinhor Jizus.” (Atus 11:19, 20) Na kel ténpu, pirsigison djuda pa mensajen di Reinu txiga na otus lugar.

15 Na nos ténpu, kontise un kuza kuazi igual na Union Suviétika. Prinsipalmenti na anus 1950, milharis di Tistimunha di Jeová mandadu prézu pa Sibéria. Dja ki es spadjadu pa zónas diferenti, kes notísia sábi kontinua ta pregadu na txeu lugar. Txeu Tistimunha di Jeová ka ta konsigiba dinheru pa viaja uns 10 mil kilómetru pa bai prega kes notísia sábi, má govérnu manda-s pa otus lugar di país. Un irmon fla: “Ku ajuda di kes autoridadi, milharis di algen na Sibéria prende verdadi.”

Jeová sta ta abensua-nu txeu

16, 17. Modi ki livru di Atus ta prova ma Jeová staba ta abênsua trabadju di pregason?

16 Di serteza Jeová staba ta abênsua kes primeru kriston. Paulu i otus irmon planta i rega, “má Deus kontinua ta pô-l ta kria.” (1 Kor. 3:5, 6) Kes stória na livru di Atus ta prova ma kada bês más algen staba ta bira sérvu di Jeová pamodi el staba ta abênsua trabadju di pregason. Pur izénplu, “palavra di Deus kontinua ta spadja i nunbru di disiplu bira kada bês más txeu na Jiruzalen.” (Atus 6:7) Dja ki es staba ta prega na más lugar, “tudu kongregason na Judea, Galilea i Samaria entra na un ténpu di pas, i es fika kada bês más fórti. I dja ki kongregason ta andaba ku grandi ruspetu pa Jeová i ta resebe konsolu di spritu santu, es kontinua ta bira más txeu.” — Atus 9:31.

17 Na Antiokia di Síria, txeu kriston korajozu da tistimunhu di verdadi pa kes judeu i pa kes algen ki ta papiaba gregu. Kel stória ta fla: “I mô di Jeová staba ku es, i un monti di algen bira ta kridita na Sinhor i es kumesa ta sigi-l.” (Atus 11:21) Sobri kel tistimunhu ki Paulu i otus irmon da na kel sidadi, Bíblia ta fla: “Palavra di Jeová staba ta omenta i ta spadja.” (Atus 12:24) Grasas-a kel tistimunhu ki Paulu i otus irmon da kes algen di nason, ku “puder di Jeová, se palavra kontinua ta omenta i ta ganha forsa.” — Atus 19:20.

18, 19. (a) Modi ki nu sabe ma “mô di Jeová” sta ku nos? (b) Da un izénplu ki ta mostra ma Jeová sta ta djuda se povu.

18 Di serteza “mô di Jeová” sta ku nos oji tanbê. Pamodi kel-li txeu algen sta ta seta verdadi, ta da ses vida pa Jeová i ta batiza. Tanbê é sô ku ajuda di Deus ki nu ta konsigi aguenta opozison i ti pirsigison ku violénsia, i kontinua ta prega, sima Paulu i kes otu kriston na ténpu di apóstlus. (Atus 14:19-21) Jeová sta sénpri prontu pa djuda-nu. ‘Se brasu ki ta dura pa tudu ténpu’ sénpri ta djuda-nu na kalker prubléma ki nu ta pasa pa el. (Deut. 33:27) Tanbê nu debe lenbra sénpri ma pamodi se grandi nómi, Jeová nunka ka ta bandona se povu. — 1 Sam. 12:22; Sal. 94:14.

19 Un izénplu ki ta mostra ma Jeová ta djuda se povu é kuzê ki kontise ku família di irmon Harald Abt. Dja ki el kontinua ta da tistimunhu, kes nazista manda-l pa kanpu di konsentrason di Sachsenhausen duránti Sugundu Géra na Mundu Interu. Na maiu di 1942, Gestapo ki éra pulísia nazista, bai kaza di se mudjer, ki txomaba Elsa, i el toma ses fidju-fémia. Elsa podu prézu i el mandadu pa txeu kanpu di konsentrason. Elsa fla: “Kes anu ki N pasa na kanpu di konsentrason na Alimanha, inxina-m un lison inportanti. N prende ma spritu santu di Jeová pode da-nu forsa óras ki nu ta pasa pa un grandi provason. Antis di N podu prézu, N leba karta di un irman ki flaba ma óras ki nu ta pasa pa provason, spritu santu di Jeová ta djuda-nu mante kalmu. N pensa ma el staba ta izajera. Má kantu N pasa pa provason, N odja ma kuzê ki el fla éra verdadi. É kel-li ki ta kontise própi! É difísil un algen imajina kel-li si nunka el ka pasa pa un kuza sima kel-li. Má é kel-li ki kontise ku mi.”

Kontinua ta da un tistimunhu konplétu!

20. Kuzê ki Paulu faze timenti el staba prézu na un kaza i modi ki kel-li pode da alguns di nos irmons koraji?

20 Na fin di livru di Atus, nu ta atxa Paulu ‘ta pâpia sobri Reinu di Deus’ ku zelu. (Atus 28:31) Dja ki Paulu staba prézu na un kaza, el ka ta konsigi pregaba di kaza en kaza na Roma. Má simé, el kontinua ta da tistimunhu pa tudu kes ki ta ba vizitaba el. Oji alguns irmon i irmans ki nu krê txeu ka ta pode sai di kaza, talvês es sta na kama ô es sta na kes lugar ki ta podu algen di idadi ô duenti. Má simé, ses amor pa Deus i ses dizeju di da tistimunhu ta kontinua kada bês más fórti. Nu ta ora pa es i nu pode pidi nos Pai na séu pa djuda-s atxa pesoas ki krê prende sobri el i sobri se vontadi.

21. Pamodi ki nu debe da tistimunhu ku urjénsia?

21 Maioria di nos ta pode partisipa na pregason di kaza en kaza i na otus manera di faze disiplus. Nton, kada un di nos debe faze nos midjór pa kontinua ta prega kes notísia sábi i djuda da un tistimunhu “ti na párti más lonji di téra.” Nu ten ki faze kel trabadju li ku urjénsia, dja ki nu sta ta odja klaru “sinal” ma nu sta ta vive na ténpu di fin. (Mat. 24:3-14) Nu ka pode perde ténpu! Gósi nu tene txeu kuza pa faze “na óbra di Sinhor”. — 1 Kor. 15:58.

22. Kuzê ki nu debe sta disididu na faze timenti nu sta ta spera pa dia di Jeová txiga?

22 Timenti nu sta ta spera ‘kel grandi i terível dia di Jeová’, nu debe sta disididu na kontinua ta da tistimunhu ku koraji i di manera fiel. (Joel 2:31) Inda nu pode atxa txeu algen ki é sima kes algen di Berea ki “tinha txeu interesi na resebe palavra di Deus”. (Atus 17:10, 11) Nton, nu ta faze nos trabadju ti ki el tirmina! Ta ben ser sima si nu ta ben fladu: “Bu faze dretu, skravu bon i fiel!” (Mat. 25:23) Si ku zelu nu faze nos párti na trabadju di faze disiplus i nu kontinua fiel pa Jeová, di serteza nu ta ben xinti alegria pa tudu ténpu pamodi nu tevi priviléjiu di partisipa na da un “tistimunhu konplétu” sobri Reinu di Deus!