Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 24

“Ten koraji!”

“Ten koraji!”

Paulu konsigi skapa di un planu pa mata-l i el difende se kabésa dianti di governador Félis.

Ku bazi na Atus 23:11–24:27

1, 2. Pamodi ki Paulu ka fika dimiradu ku kel pirsigison ki el pasa pa el na Jiruzalen?

 DJA es libra Paulu di un monti di algen na Jiruzalen ki sta xatiadu. I gósi dja es torna pô-l prézu otu bês. Má el ka sta dimiradu ku pirsigison ki el sta ta pasa pa el. Es fla Paulu ma “prizon i tribulason” staba ta spera-l na Jiruzalen. (Atus 20:22, 23) Enbóra Paulu ka sabe kuzê ki sta ba kontise ku el la, el sabe ma el ta kontinua ta sufri pamodi nómi di Jizus. — Atus 9:16.

2 Ti mésmu kes proféta kriston fla Paulu ma judeus ta pô-l prézu i “intrega-l na mô di pesoas di nason.” (Atus 21:4, 10, 11) Un grupu di judeu tenta mata Paulu, i poku ténpu dipôs ta parseba ma es ta ba kortaba el padás-padás kantu es staba ta diskuti sobri kel ki Paulu fla. Gósi, apóstlu Paulu sta prézu i es poi trópas di Roma pa fika djuntu ku el i el sta ta spera pa el julgadu pamodi kes akuzason ki es faze kóntra el. (Atus 21:31; 23:10) Paulu sta ta meste di koraji própi!

3. Di undi ki ta ben kel inkorajamentu ki ta djuda-nu kontinua ta faze nos trabadju di pregason?

3 Na es ténpu di fin, nu sabe ma “tudu kes ki krê vive ta sigi Kristu Jizus i ta adora Deus, tanbê ta pirsigidu.” (2 Tim. 3:12) Nos tanbê nu meste ten koraji pa nu kontinua na nos trabadju di pregason. Nu ten txeu gratidon pa kel inkorajamentu ki nu ta resebe di “skravu fiel i prudenti” através di publikasons i di runions ki ta ben na ténpu sértu. (Mat. 24:45) Jeová garanti-nu ma ninhun inimigu di kes notísia sábi ka ta ben ten bons rezultadu. Es ka ta ben kaba ku povu di Jeová i nen es ka ta ben para nos trabadju di pregason. (Isa. 54:17; Jer. 1:19) Má, kuzê ki kontise ku apóstlu Paulu? El dadu koraji pa kontinua ta da un tistimunhu konplétu sikrê ku opozison? Si é kel-li ki kontise, modi ki Paulu dadu koraji i kuzê ki el faze?

Kel planu ki es faze ku juramentu fadja (Atus 23:11-34)

4, 5. Modi ki Paulu resebe koraji ki el mesteba i pamodi ki kel-li kontise na óra sértu?

4 Apóstlu Paulu resebe kel koraji ki el staba ta meste na kel noti ki el tradu di konfuzon na Sinédriu. Bíblia ta fla: “Sinhor parse na se ladu i el fla-l: ‘Ten koraji! Pamodi sima bu da un tistimunhu konplétu sobri mi na Jiruzalen, tanbê bu ten ki da tistimunhu na Roma.’” (Atus 23:11) Kes palavra di Jizus li, da Paulu koraji i da-l serteza ma el ta libertadu. El sabia ma el ta skapaba ku vida, el ta txigaba na Roma i el ta tinha priviléjiu di da tistimunhu di Jizus la.

“Es é más di 40 ómi ki sta faze planu kóntra Paulu”. — Atus 23:21

5 Paulu resebe koraji na óra sértu. Na kel otu dia, más di 40 ómi judeu “faze un planu i es jura ta pidi ses kabésa praga, ma es ka ta kumeba nen es ka ta bebeba timenti es ka mataba Paulu.” Kel planu ku “juramentu” ki es faze ta mostraba modi ki kes judeu staba disididu na mata apóstlu Paulu. Si es fadjaba na fazeba kel-li, es ta kriditaba ma un kuza mariadu ta kontiseba ku es. (Atus 23:12-15) Ses planu, ki ansions i saserdótis prinsipal aprova, éra pa es txoma Paulu otu bês pa Sinédriu i pa es fazeba el perguntas. Má na kaminhu pa Sinédriu, kes ómi ki staba kóntra Paulu ta fikaba sukundidu pa ataka-l i mata-l.

6. Modi ki Paulu fika ta sabe di planu di kes judeu i kuzê ki jóvens pode prende di kel stória li?

6 Má subrinhu di Paulu fika ta sabe di kel planu i el konta Paulu. Nton Paulu fla se subrinhu pa el ba konta Kláudiu Lízia, ki éra komandanti di trópa di Roma, kuzê ki el obi. (Atus 23:16-22) Di serteza Jeová ta ama kes jóven ki sima kel subrinhu di Paulu, ta mostra koraji i ta poi suguransa di povu di Deus na frenti di ses suguransa i di manera lial, es ta faze tudu kel ki es pode pa djuda na trabadju di Reinu.

7, 8. Kuzê ki Kláudiu Lízia faze pa mante Paulu suguru?

7 Lógu ki Kláudiu Lízia, ki éra komandanti di mil trópa, fika ta sabe di kel planu kóntra Paulu, el manda 470 trópa, alguns ku lansa i otus na kabalu, pa leba Paulu ku suguransa di Jiruzalen pa Sezarea. Kantu es txiga Sezarea kes trópa intrega Paulu pa governador Félis. a Sezarea éra séntru di govérnu romanu na Judea. La tinha txeu judeu, má maioria di algen ki ta moraba la éra di otus nason. Sezarea tinha pas, má na Jiruzalen txeu algen tinha prekonseitu pamodi relijion i tinha txeu konfuzon. Sezarea tanbê éra kel lugar prinsipal na Judea ki trópas di Roma ta fikaba.

8 Lízia faze sima lei di Roma ta fla i el manda un karta pa Félis ta splika kel kazu. Lízia fla ma kantu el fika ta sabe ma Paulu éra sidadon di Roma, el salva-l pamodi judeus “staba kuazi ta mata-l”. Lízia fla ma el ka ta atxaba ma Paulu éra kulpadu di faze algun kuza “ki mereseba mórti ô kadia.” Má pamodi kel planu ki es faze kóntra Paulu, el staba ta manda-l pa Félis, asi pa el obi kes algen ki staba ta akuza Paulu i toma un disizon sobri kel asuntu. — Atus 23:25-30.

9. (a) Modi ki violadu direitu ki Paulu tinha dja ki el éra sidadon di Roma? (b) Modi ki nu pode tra pruvetu di nos direitu di ser sidadon di un país?

9 Tudu kuza ki Lízia skrebe na kel karta éra verdadi? Nau. El krê pa governador pensaba ma el faze kuzas di manera dretu. El ka salva Paulu pamodi el fika ta sabe ma el éra sidadon di Roma. Tanbê Lízia ka fla ma el manda mara Paulu “ku dôs korenti” i ma dipôs el manda “pa es ba ta sota-l timenti es ta fazeba el pergunta”. (Atus 21:30-34; 22:24-29) Kantu el faze kes kuza li, el viola direitu di Paulu, dja ki el éra sidadon di Roma. Oji Satanás ta uza kes algen di relijion falsu ki ten txeu zelu pa pirsigi povu di Deus. I es pode tenta tra nos direitu di adora Deus. Má sima apóstlu Paulu, povu di Deus txeu bês ta uza direitu ki es ten di ser sidadon di un país pa ten proteson.

“N sta prontu pa N faze nha diféza” (Atus 23:35–24:21)

10. Ki akuzason gravi es faze kóntra Paulu?

10 Na Sezarea, Paulu “fika prézu na palásiu di Eródis” ta spera pa kes algen ki akuza-l txiga di Jiruzalen. (Atus 23:35) Dipôs di sinku dia, txiga Ananias, ki éra saserdóti prinsipal, Tértulu, ki ta fazeba diskursu pa públiku, i un grupu di ansions. Tértulu kumesa ta da Félis txeu ilojiu pa kes kuza ki el staba ta faze pa djuda judeus. Ta parse ma kes ilojiu éra pa pô-l ta xinti sábi i fika kontenti ku el. b Dipôs, Tértulu kumesa ta pâpia sobri kazu di Paulu i el fla kel-li sobri el: “Kel ómi li é un praga, i el sta poi tudu kes judeu ta rabela na téra interu i el é un di kes xéfi di seita di kes nazarenu. Tanbê el tenta kontamina ténplu, pur isu nu pega-l.” Kes judeu ki staba ku el tanbê “apoia kel akuzason, ta fla ma tudu kes kuza éra verdadi.” (Atus 24:5, 6, 9) Éra un kuza gravi ser akuzadu di poi judeus ta rabela, di ser xéfi di un seita prigozu i di kontamina ténplu. Un algen ki akuzadu di kes kuza li, es pode ti daba el senténsa di mórti.

11, 12. Kuzê ki Paulu fla pa difende di kel akuzason kóntra el?

11 Nton, Paulu dexadu pâpia. I el kumesa ta fla: “N sta prontu pa N faze nha diféza.” El nega tudu kes akuzason. Apóstlu Paulu ka kontamina ténplu, nen el ka poi judeus ta rabela. El fla ma na verdadi dja el tinha “txeu anu” fóra di Jiruzalen i el txiga ku “un kontribuison” pa irmons ki bira póbri talvês pamodi fómi i pirsigison. Paulu insisti ma antis di el entra na ténplu, el staba “purifikadu” i ma el sforsa pa ten “un konsénsia linpu dianti di Deus i di ómis.” — Atus 24:10-13, 16-18.

12 Má Paulu rekonhese ma el staba ta adora Deus di se gentis grandi “di akordu ku kaminhu, kel ki es ta txoma di seita”. Má el insisti ma el ta kriditaba “na tudu kes kuza ki sta na Lei i ki sta skrebedu na Profétas.” I sima kes algen ki staba ta akuza-l, el ta kriditaba ma ta ben ten “resureison di kes algen justu i tanbê di kes algen injustu.” Nton Paulu dizâfia kes algen ki staba ta akuza-l, kantu el fla: “Pa kes ómi li fla kuzê ki N faze di mariadu kantu es staba ta julga-m dianti di Sinédriu. Sô si é pamodi kel un kuza li ki N fla ku vós altu kantu N staba na ses meiu: ‘É pamodi resureison di kes algen mortu ki oji N sta ta julgadu na nhos frenti!’” — Atus 24:14, 15, 20, 21.

13-15. Pamodi ki Paulu é un bon izénplu di algen ki pâpia ku koraji na frenti di autoridadis?

13 Paulu da-nu un bon izénplu pa nu sigi si un dia nu ten ki pâpia na frenti di autoridadis pamodi nos adorason. Tanbê si nu akuzadu ma nu poi konfuzon, ma nu poi otus algen ta rabela kóntra govérnu ô ma nu ta faze párti di un ‘seita prigozu’, izénplu di Paulu ta djuda-nu. Diferenti di Tértulu, Paulu ka tenta ilojia Félis pa pô-l ta fika kontenti ku el. Paulu mante kalmu i el mostra ruspetu. Ku jetu, Paulu pâpia di manera klaru i el foi onéstu. Paulu fla ma kes “judeu di pruvínsia di Ázia” ki akuzaba el di kontamina ténplu ka staba la i ma el tinha direitu di papiaba ku es i obiba ses akuzason. — Atus 24:18, 19.

14 Más inportanti inda, Paulu ka tinha medu di pâpia sobri se krénsas. Ku koraji, Paulu pâpia sobri se krénsa na resureison, enbóra el tevi txeu prubléma kantu el pâpia sobri kel-li na Sinédriu. (Atus 23:6-10) Kantu Paulu staba ta difende, el distaka kel speransa di resureison. Pamodi? Pamodi kantu Paulu staba ta prega verdadi sobri Jizus i ma el resusitadu, kes algen ki éra kóntra el ka kridita. (Atus 26:6-8, 22, 23) Na verdadi, Paulu staba ta julgadu pamodi el ta kriditaba na resureison, prinsipalmenti na resureison di Jizus.

15 Sima Paulu, nos tanbê nu pode da tistimunhu ku koraji. Kel ki Jizus fla se disiplus pode da-nu forsa. El fla: “Tudu algen ta ben ôdia nhos pamodi nha nómi. Má kenha ki aguenta firmi ti fin ta ser salvu.” Nu debe fika preokupadu ku kel ki nu ta fla? Nau, pamodi Jizus fla: “Óras ki es leba nhos, pa es intrega nhos, ka nhos fika preokupadu dimás ku kuzê ki nhos ta fla. Má nhos fla kel ki nhos dadu na kel óra, pamodi é ka nhos ki ta pâpia, má é spritu santu.” — Mar. 13:9-13.

“Félis fika ku medu” (Atus 24:22-27)

16, 17. (a) Fla kuzê ki kontise na kel julgamentu ki Félis faze Paulu. (b) Pamodi ki talvês Félis fika ku medu, má pamodi ki el kontinua ta odja Paulu?

16 É ka primeru bês ki governador Félis staba ta obi kuzê ki kristons ta kriditaba na el. Bíblia ta fla: “Félis konxeba dretu tudu kuza ki ten aver ku es Kaminhu [kel-li é un palavra ki ta uzadu pa pâpia di relijion di kristons], el âdia es asuntu i el fla: ‘Óras ki Lízia, kel komandanti di trópa dixi, N ta ben toma un disizon sobri es kazu.’ El da kel xéfi di trópa órdi pa el mante Paulu prézu, má pa el da-l algun liberdadi i pa el dexa se povu kuida di se nisisidadis.” — Atus 24:22, 23.

17 Alguns dia dipôs, Félis ben ku se mudjer Druzila, ki éra judeu i el manda buska Paulu i “el obi-l ta splika kuzê ki pesoas debe fazeba pa kridita na Kristu Jizus.” (Atus 24:24) Má, kantu Paulu kumesa ta pâpia sobri “justisa, kontrola nos kabésa i kes julgamentu ki sta pa ben, Félis fika ku medu”. El fika si talvês pamodi el tinha konsénsia pizadu di kes kuza mariadu ki el fazeba. Dipôs, el manda Paulu sai i el fla-l: “Pa gósi bu pode bai, má óras ki N atxa un oportunidadi N ta manda txoma-u otu bês.” Dipôs di kel-li, Félis torna odja Paulu txeu bês, ka pamodi el krê prendeba verdadi, má pamodi el staba ta spera ma Paulu ta subornaba el. — Atus 24:25, 26.

18. Pamodi ki Paulu pâpia ku Félis i se mudjer sobri “justisa, kontrola nos kabésa i kes julgamentu ki sta pa ben”?

18 Pamodi ki Paulu pâpia ku Félis i se mudjer sobri “justisa, kontrola nos kabésa i kes julgamentu ki sta pa ben”? Lenbra ma es krê sabeba “kuzê ki pesoas debe fazeba pa kridita na Kristu Jizus.” Dja ki Paulu sabia ma es ta fazeba konportamentu seksual mariadu, maldadi i injustisa, el staba ta mostra klaru kuzê ki tudu kes ki krê biraba sigidor di Jizus debe fazeba. Kel ki Paulu fla mostra kel grandi diferénsa entri kes lei justu di Deus i manera ki Félis i se mudjer ta lebaba ses vida. Talvês kel-li djuda-s intende ma Deus ta ben julga tudu algen pa kel ki es ta pensa, ki es ta pâpia i ki es ta faze. I ma kel julgamentu ki Deus ta ben faze é más inportanti di ki kel ki Félis ta fazeba Paulu. Nu ka ta fika dimiradu pamodi ki Félis “fika ku medu”.

19, 20. (a) Na nos trabadju di pregason, modi ki nu debe lida ku kes algen ki ta parse ma tene interesi na verdadi má ki ka krê muda di vida? (b) Modi ki nu sabe ma Félis ka éra amigu di Paulu?

19 Na nos trabadju di pregason, talvês nu pode atxa pesoas ki é sima Félis. Na komésu, pode parse ma es tene interesi pa verdadi, má es ka krê obi ku Deus i muda di vida. Nu debe toma kuidadu óras ki nu ta djuda kes algen li. Má sima Paulu, nu pode pâpia ku jetu óras ki nu ta mostra-s kuzê ki es debe faze pa agrada Deus. Talvês verdadi ta toka ses korason. Má si fika klaru ma es ka krê para di faze kel ki Jeová ta ôdia, nu ka ta obriga-s pa es muda. Envês di kel-li, nu ta ba djobe kes algen ki krê prende verdadi.

20 Na kazu di Félis, nu ta odja kal ki éra se motivason di verdadi na kes palavra li: “Kantu pasa dôs anu, Pórsiu Festu fika na lugar di Félis. I dja ki Félis krê agradaba judeus, el dexa Paulu na kadia.” (Atus 24:27) Félis ka éra amigu di Paulu. Félis sabia ma kristons ka staba ta tenta rabela kóntra govérnu i nen es ka staba ta tenta poi otus algen ta faze kel-li. (Atus 19:23) Tanbê el sabia ma Paulu ka violaba ninhun lei di Roma. Má simé, Félis dexa apóstlu Paulu prézu, asi pa el pode “agradaba judeus”.

21. Kuzê ki kontise ku Paulu dipôs ki Pórsiu Festu bira governador i kuzê ki di serteza kontinua ta da-l forsa?

21 Sima kel últimu versíklu di kapítlu 24 di Atus ta mostra, Paulu inda staba prézu kantu Pórsiu Festu bira governador na lugar di Félis. Nton, alguns bês Paulu tevi ki ba pâpia ku autoridadis diferenti. Na verdadi, kel apóstlu korajozu li lebadu “na frenti di kes rei i governador”. (Luk. 21:12) Sima nu ta ben odja, dipôs el da tistimunhu pa kel governador ki tinha más puder na kel ténpu. Duránti tudu kes kuza li ki Paulu pasa pa el, se fé na Deus nunka ka bira fraku. Di serteza Paulu kontinua ta ten forsa pamodi Jizus fla-l: “Ten koraji!”

b Tértulu agradese Félis pa “pas” ki el traze pa ses nason. Má antis di povu rabela kóntra Roma, govérnu di Félis tevi pas más poku di ki kalker otu govérnu antis di el. Tanbê Tértulu ka staba ta konta verdadi kantu el fla ma judeus tinha “txeu gratidon” pa kes mudansa ki Félis faze na ses nason. Na verdadi, maioria di judeus ta odiaba el pamodi el éra un governanti duru i pamodi el uza txeu violénsia pa para ses revólta. — Atus 24:2, 3.