Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 12

Es “pâpia ku koraji pamodi autoridadi di Jeová”

Es “pâpia ku koraji pamodi autoridadi di Jeová”

Paulu ku Barnabé éra umildi i korajozu, i es aguenta firmi na pregason.

Ku bazi na Atus 14:1-28

1, 2. Kuzê ki kontise timenti Paulu ku Barnabé staba na Listra?

 SIDADI di Listra sta ku txeu konfuzon. Un ómi ki nase manku sta ta salta di alegria dipôs ki dôs ómi, ki ningen ka konxe, kura-l. Kes algen sta dimiradu ku kuzê ki kontise i es sta ta pensa ma kes dôs ómi é deus. Nton, un saserdóti di Zeus sta leba koroas di flor pa kes dôs ómi. I el sta ta pripara pa sakrifika uns toru pa kes ómi. Paulu i Barnabé sta ta grita pa kes algen para i es sta ratxa ses ropa. Dipôs es kóre pa meiu di kes monti di algen i es fla-s pa es para di adora-s. Foi sô ku txeu sforsu ki es konsigi konvense kel monti di algen pa ka adora-s.

2 Nton, txiga judeus di Antiokia di Pisídia i di Ikóniu ki é kóntra es. Es konta mintira sobri Paulu i Barnabé, i kes algen di Listra kumesa ta ôdia kes dôs ómi li. Kel monti di algen, ki antis krê adoraba Paulu, gósi sta na se vólta i ta da-l ku pédra ti ki el dismaia. Dipôs es rasta korpu di Paulu, ki sta ku sangi i ku pankada, pa fóra di portons di sidadi pamodi es pensa ma dja el móre.

3. Ki perguntas nu sta ben responde na kel kapítlu li?

3 Kuzê ki poi kes kuza orível li ta kontise? Kuzê ki kes algen ki sta ta prega notísias sábi oji pode prende ku kel ki kontise ku Barnabé, Paulu i kes algen di Listra? Modi ki ansions pode imita izénplu di Barnabé ku Paulu ki aguenta firmi na ses pregason, “ta pâpia ku koraji pamodi autoridadi di Jeová”? — Atus 14:3.

“Un monti di algen... bira krenti” (Atus 14:1-7)

4, 5. Pamodi ki Paulu i Barnabé viaja pa Ikóniu, i kuzê ki kontise la?

4 Alguns dia antis, Paulu i Barnabé staba na Antiokia di Pisídia ki éra un sidadi di Roma. La, alguns judeu fika kóntra es i es kóre ku Paulu i Barnabé. Má envês di fika dizanimadu, kes dôs ómi li “sakudi téra di ses pé” kóntra kes algen di kel sidadi ki nega obi ses mensajen. (Atus 13:50-52; Mat. 10:14) Paulu i Barnabé sai di la na pas i es dexa kes inimigu sufri kel kastigu ki Deus ta ba daba es. (Atus 18:5, 6; 20:26) Má kes dôs misionáriu ka perde ses alegria i es kontinua ses viajen di pregason. Es viaja uns 150 kilómetru pa sudésti i es txiga na un planaltu ki tinha un bon txon ki ta fikaba entri kes monti Tauru i kes monti Sulton.

5 Kel primeru lugar ki Paulu ku Barnabé para foi Ikóniu. Kel lugar li éra influensiadu pa kultura gregu i el éra un di kes sidadi más inportanti di pruvínsia di Roma di Galásia. a Txeu judeu i pruzélitu ta viveba na kel sidadi la. Sima éra di kustumu, Paulu i Barnabé entra na sinagóga i es kumesa ta prega. (Atus 13:5, 14) Es “pâpia di tal manera ki un monti di algen, tantu judeus i gregus, bira krenti.” — Atus 14:1.

6. Pamodi ki Paulu i Barnabé éra bons instrutor, i modi ki nu pode imita-s?

6 Pamodi ki Paulu i Barnabé éra bons instrutor? Paulu konxeba Skrituras rei di dretu. El éra bon na pâpia di stórias di Skrituras, profesias i Lei di Muizés pa prova ma Jizus éra kel Misías ki prometedu. (Atus 13:15-31; 26:22, 23) Barnabé ta mostraba klaru ma el ta preokupaba ku pesoas pa manera ki el ta papiaba ku es. (Atus 4:36, 37; 9:27; 11:23, 24) Nen Paulu nen Barnabé ka ta kunfiaba na kes kuza ki es sabia, má es ta papiaba “pamodi autoridadi di Jeová”. Modi ki bu pode imita kes misionáriu li na bu trabadju di pregason? Konxe Palavra di Deus dretu. Skodje testus di Bíblia ki pode interesa kes algen. Djobe maneras di konsola kes algen ki bu ta da tistimunhu. I envês di uza bu sabedoria, uza sénpri Palavra di Jeová pa inxina.

7. (a) Modi ki pesoas ta reaji óras ki nu ta pâpia ku es sobri notísias sábi? (b) Di kuzê ki bu debe lenbra si bu família sta divididu pamodi bu ta adora Jeová?

7 Má, é ka tudu algen na Ikóniu ki staba kontenti ku kuzê ki Paulu ku Barnabé staba ta fla. Lukas skrebe: “Kes judeu ki ka kridita, poi kes algen di nason ta fika xatiadu i ta fika kóntra irmons.” Paulu i Barnabé da kónta ma éra inportanti pa es fikaba i difendeba notísias sábi. I es “pasa txeu ténpu ta pâpia ku koraji”. Pamodi kel-li, “kes algen di sidadi staba divididu. Alguns toma ladu di kes judeu i otus toma ladu di kes apóstlu.” (Atus 14:2-4) Oji, pesoas ta reaji di maneras diferenti óras ki nu ta pâpia ku es di notísias sábi. Pa alguns, notísias sábi é un kuza ki ta uni algen, má pa otus é un kuza ki ta dividi algen. (Mat. 10:34-36) Si bu família sta divididu pamodi bu ta adora Jeová, lenbra ma pesoas txeu bês ta fika kóntra nos pamodi es ta kridita na informasons falsu i na mintiras sobri nos. Má, bu bon konportamentu pode prova ma kes kuza ki es ta fla sobri nos é mintira, i ku ténpu es pode muda di ideia. — 1 Ped. 2:12; 3:1, 2.

8. Pamodi ki Paulu ku Barnabé sai di Ikóniu, i kuzê ki nu ta prende ku ses izénplu?

8 Dipôs di algun ténpu, kes inimigu na Ikóniu faze un planu pa da Paulu ku Barnabé ku pédra. Kantu kes dôs misionáriu li fika ta sabe di ses planu, es disidi ba prega na otu lugar. (Atus 14:5-7) Oji publikadoris di Reinu tanbê ta aji ku sabedoria. Óras ki pesoas ta pâpia kuzas mariadu sobri nos ô sobri nos mensajen, nu ta pâpia ku koraji. (Flp. 1:7; 1 Ped. 3:13-15) Má óras ki pesoas ta fika violéntu, nu ta ivita faze kalker kuza ki pode poi nos vida ô vida di nos irmons na prigu sen nisisidadi. — Pro. 22:3.

“Nhos volta pa kel Deus bibu” (Atus 14:8-19)

9, 10. Undi ki Listra ta fikaba, i kuzê ki nu sabe sobri kes algen ki ta moraba la?

9 Paulu ku Barnabé bai pa Listra, ki éra un kolónia di Roma i ki ta fikaba uns 30 kilómetru pa sudésti di Ikóniu. Listra ku Antiokia di Pisídia tinha txeu kuza igual, má na Listra ka tinha txeu judeu. Enbóra ta parse ma kes algen di la ta papiaba gregu, na ses dia-a-dia es ta papiaba língua di Likaónia. Talvês pamodi kel sidadi ka tinha sinagóga, Paulu ku Barnabé kumesa ta prega na un lugar públiku. Na Jiruzalen, Pedru dja kuraba un ómi ki nase ku un difisénsia. I gósi na Listra, Paulu kura un ómi ki éra manku désdi ki el nase. (Atus 14:8-10) Pamodi kel milagri ki Pedru faze, un monti di algen bira ta kridita. (Atus 3:1-10) Má kantu Paulu kura kel ómi manku kes algen reaji di un manera diferenti.

10 Kes algen na Listra ta kriditaba na kes deus falsu. Nton, kantu kel ómi manku salta i el kumesa ta anda, kes algen pensa ma Paulu ku Barnabé éra deus. Es txoma Barnabé di Zeus, ki éra kel deus prinsipal di Grésia, i Paulu di Érmis, ki éra fidju di Zeus i pórta-vós di kes deus. (Odja kuadru “ Listra i adorason di Zeus i di Érmis”.) Má Barnabé i Paulu staba disididu na djuda kel monti di algen intende ma ka éra deus falsu ki daba es puder pa pâpia i faze milagris. Má foi Jeová, kel úniku Deus verdaderu. — Atus 14:11-14.

“Nhos dexa kes kuza ki ka ten valor, pa nhos volta pa kel Deus bibu, ki faze séu [i] téra”. — Atus 14:15

11-13. (a) Kuzê ki Paulu ku Barnabé fla kes algen di Listra? (b) Kal ki é kel primeru lison ki nu pode prende di kuzê ki Paulu ku Barnabé fla?

11 Mésmu dipôs di tudu kes kuza ki kontise, Paulu ku Barnabé faze ses midjór pa kontinua ta tenta da-s tistimunhu. Ku kel stória li, ki Lukas skrebe, nu pode prende un bon manera di prega notísias sábi pa kes algen ki ka konxe Bíblia i nen kes relijion kriston. Odja modi ki Paulu i Barnabé rasusina ku kes algen: “Ómis, pamodi ki nhos sta ta faze kes kuza li? Nos tanbê nos é ómi sima nhos, nu ten kes mésmu frakéza ki nhos. I nu sta ta pâpia ku nhos di kes notísia sábi, pa nhos dexa kes kuza ki ka ten valor, pa nhos volta pa kel Deus bibu, ki faze séu, téra, mar i tudu kes kuza ki ten na es. Na ténpu antigu, el dexa tudu nason pa anda na ses própi kaminhu, má simé, el ka dexa di faze kuzas dretu ki mostra ken ki el é, kantu el da nhos txuba di séu i ténpu di bon kodjéta. El da nhos txeu kumida i el intxi nhos korason di alegria.” — Atus 14:15-17.

12 Kuzê ki nu pode prende ku kes palavra ki Paulu ku Barnabé fla pa kes algen? Primeru, Paulu ku Barnabé ka atxa ma es éra más inportanti di ki kes algen. Es ka finji ser kuzê ki es ka éra. Envês di kel-li, ku umildadi es rekonhese ma es tinha frakézas sima kes algen. É verdadi, ma Paulu i Barnabé resebeba spritu santu i ma es libertadu di ensinus falsu. Tanbê es dadu speransa di ba governa ku Kristu. Má, es sabia ma kes algen di Listra pode resebeba kes mésmu benson si es obiba ku Kristu.

13 Kuzê ki nu ta atxa di kes algen ki nu ta da tistimunhu? Nu ta atxa ma es é un algen sima nos? Óras ki nu ta djuda otus algen prende verdadi di Palavra di Deus, nu ka ta seta ilojiu izajeradu, sima Paulu ku Barnabé? Charles Taze Russell, ki éra un bon instrutor i ki toma kónta di trabadju di pregason pa vólta di anu 1870 ti 1916, da un bon izénplu. El skrebe: “Nu ka krê ninhun omenájen, nen ninhun adimirason pa nos ô pa publikasons ki nu ta skrebe i nen nu ka krê pa nu txomadu Rabi.” Irmon Russell éra umildi sima Paulu ku Barnabé. Sima es, óras ki nu ta prega nu ka ta djobe glória pa nos kabésa má nu ta djuda pesoas konxe “kel Deus bibu”.

14-16. Kal ki é kel sugundu i kel tirseru lison ki nu pode prende di kuzê ki Paulu ku Barnabé fla pa kes algen di Listra?

14 Un sugundu lison ki nu ta prende di kel diskursu é ki Paulu ku Barnabé staba dispostu na faze mudansas na ses manera di prega. Diferenti di kes judeu i pruzélitus na Ikóniu, kes algen di Listra tinha poku ô ninhun konhisimentu di Skrituras ô di modi ki Deus trata nason di Israel. Má, kes algen ki staba ta obi Paulu ku Barnabé éra di un lugar ki txeu algen ta fazeba agrikultura. Na Listra ta txobeba txeu i kel txon di la ta daba txeu kumida. Pur isu, kes algen di la pode odjaba klaru kualidadis di Kriador na kuzas, sima ses téra ki éra bunitu i ki ta daba txeu kumida. I Paulu ku Barnabé uza kes informason li pa da kes algen tistimunhu. — Rom. 1:19, 20.

15 Nu pode faze mudansas na nos manera di prega sima es? Enbóra un agrikultor pode símia mésmu tipu di simenti na kes txon ki el ten, el ten ki uza maneras diferenti pa pripara kada txon. Talvês alguns txon dja sta prontu pa símia. Má otus txon pode meste más priparason. Di mésmu manera, kel simenti ki nu ta símia é sénpri mensajen di Reinu ki nu ta atxa na Palavra di Deus. Má, si nu imita Paulu ku Barnabé, nu ta tenta sabe kuzê ki kes algen ki nu ta da tistimunhu ta kridita na el. Dipôs, ku bazi na kes informason li nu ta muda nos manera di prega mensajen di Reinu pa kes algen. — Luk. 8:11, 15.

16 Nu pode prende un tirseru lison di kel stória sobri Paulu, Barnabé i kes algen di Listra. Mésmu ki nu faze txeu sforsu, alvês kel simenti ki nu ta símia pode rinkadu ô kai na un txon sô pédra. (Mat. 13:18-21) Si kel-li kontise, ka bu fika dizanimadu. Sima más tardi Paulu lenbra kes disiplu na Roma, “kada un di nos [kel-li ta inklui kada algen ki nu ta pâpia ku el sobri Palavra di Deus] ta ben presta kónta di nos kabésa pa Deus.” — Rom. 14:12.

“Es dexa-s na mô di Jeová” (Atus 14:20-28)

17. Dipôs di sai di Derbi, pa undi ki Paulu ku Barnabé viaja, i pamodi?

17 Dipôs ki kes algen di Listra rasta Paulu pa fóra di sidadi ta pensa ma dja el moreba, kes disiplu ben i es fika na se vólta, el labanta i es ranja-l un lugar pa el pasa noti na sidadi. Na kel otu dia, Paulu ku Barnabé bai pa Derbi, ki ta fikaba 100 kilómetru di distánsia. Kel viajen difísil talvês poi Paulu ta xinti txeu dór, pamodi el dadu ku pédra poku óra antis. Má simé, kantu el ku Barnabé aguenta firmi i kantu es txiga na Derbi, es djuda “txeu algen bira disiplu”. Dipôs, envês di es volta pa Antiokia di Síria, ki éra kel kaminhu más pértu, “es volta pa Listra, Ikóniu i Antiokia” di Pisídia. Pamodi ki es volta pa kes lugar la? Es volta pa da kes disiplu forsa, i pa “da-s koraji pa es kontinua na fé”. (Atus 14:20-22) Kes dôs ómi li da-nu un bon izénplu! Pa es, djuda kongregason éra más inportanti di ki ses própi interesi. Enkaregadus di grupu di kongregason i misionárius di nos ténpu ta imita ses izénplu.

18. Modi ki un irmon ta diziginadu pa bira ansion?

18 Alén di da disiplus forsa ku ses palavra i izénplu, Paulu ku Barnabé skodje “ansions pa kada kongregason”. Enbóra “spritu santu manda” Paulu ku Barnabé pa kel viajen misionáriu li, es ora i es faze jejun kantu “es dexa-s [kes ansion] na mô di Jeová”. (Atus 13:1-4; 14:23) Mésmu kuza ta kontise oji. Antis di ansions rekumenda un irmon pa el bira un ansion, kes ansion ta faze orason i es ta djobe si kel irmon ten kes kualidadi ki Bíblia ta fla ma un ansion debe ten. (1 Tim. 3:1-10, 12, 13; Titu 1:5-9; Tia. 3:17, 18; 1 Ped. 5:2, 3) Más inportanti é ka kantu ténpu ki kel algen dja ten ta sirbi Jeová. Má, manera ki kel irmon ta pâpia, manera ki el ta konporta i kuzê ki otus algen ta fla sobri el, debe mostra klaru ti ki pontu el ta dexa spritu santu orienta se vida. El ta sta kualifikadu pa toma kónta di ribanhu si el ten kes kualidadi ki Bíblia ta fla ma un ansion debe ten. (Gál. 5:22, 23) É enkaregadu di grupu di kongregason ki ten responsabilidadi di faze kes diziginason li. — Konpara ku 1 Timótiu 5:22.

19. Di kuzê ki ansions ta presta kónta, i modi ki es pode imita Paulu ku Barnabé?

19 Ansions sabe ma es ta presta kónta dianti di Deus pa manera ki es ta trata kes algen na kongregason. (Ebr. 13:17) Sima Paulu ku Barnabé, ansions ta sta na frenti di trabadju di pregason. Ku ses palavra es ta da kes otu disiplu forsa. Es ta sta prontu pa poi interesis di kongregason na frenti di ses própi interesi. — Flp. 2:3, 4.

20. Modi ki lé sobri trabadju ki nos irmons ku irmans sta ta faze di manera fiel pode djuda-nu?

20 Kantu Paulu ku Barnabé volta pa Antiokia di Síria, es konta “txeu kuza ki Deus dja fazeba através di es, i ma Deus abri kaminhu pa kes algen di nason pode kridita.” (Atus 14:27) Óras ki nu ta lé sobri trabadju ki nos irmons ku irmans sta ta faze oji i óras ki nu ta odja modi ki Jeová sta ta abênsua sforsu ki es sta ta faze, kel-li ta djuda-nu kontinua “ta pâpia ku koraji pamodi autoridadi di Jeová”.