Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 11

“Xeiu di alegria i di spritu santu”

“Xeiu di alegria i di spritu santu”

Lisons ki nu pode prende ku Paulu kantu pesoas nega obi notísias sábi.

Ku bazi na Atus 13:1-52

1, 2. (a) Pamodi ki diziginason di Barnabé ku Saulu éra diferenti di diziginason di kes otu misionáriu? (b) Modi ki ses trabadju djuda pa Atus 1:8 kunpri?

 É UN dia rei di sábi pa kongregason di Antiokia. La sta alguns proféta i instrutoris, má spritu santu skodje Barnabé ku Saulu pa leba notísias sábi pa kes lugar más lonji. a (Atus 13:1, 2) Antis, alguns ómi mandadu pa ba prega notísias sábi prinsipalmenti na kes lugar ki dja tinha kristons. (Atus 8:14; 11:22) Di es bês, Barnabé ku Saulu, djuntu ku Juan Markus, ki é ses ajudanti, sta ta mandadu pa kes lugar ki maioria di algen ka obi ta papiadu di notísias sábi.

2 Uns 14 anu antis, Jizus dja flaba se sigidoris: “Nhos ta ben ser nhas tistimunha na Jiruzalen, na tudu Judea i Samaria, i ti na párti más lonji di téra.” (Atus 1:8) Kel diziginason di Barnabé ku Saulu di ser misionáriu ta ben djuda pa profesia di Jizus kunpri! b

“Sipara-m Barnabé i Saulu pa kel trabadju” (Atus 13:1-12)

3. Pamodi ki viaja pa kes lugar lonji na ténpu di apóstlus éra difísil?

3 Oji, na poku ténpu pesoas ta konsigi viaja pa lugaris lonji pamodi nu ten karu i avion. Má kes kuza li ka tinha na ténpu di apóstlus. Na kel ténpu, algen ta viajaba prinsipalmenti apé i txeu bês na stradas difísil. Pesoas ta andaba sô uns 30 kilómetru na un dia di viajen i éra txeu kansadu! c Nton, Barnabé ku Saulu sabia ma ses diziginason ka ta sérba fásil, es tinha ki sforsaba txeu i fazeba txeu sakrifisiu. — Mat. 16:24.

4. (a) Kuzê ki orienta irmons pa skodje Barnabé ku Saulu, i modi ki kes otu kriston reaji? (b) Modi ki nu pode apoia kes ki ta resebe diziginasons na kongregason?

4 Pamodi ki spritu santu orienta pa sipara Barnabé ku Saulu “pa kel trabadju”? (Atus 13:2) Bíblia ka ta fla. Má nu sabe ma é spritu santu ki orienta pa kes ómi li skodjedu. Ka ten nada ki ta mostra ma kes proféta i instrutoris na Antiokia éra kóntra kel disizon li. Má, es apoia ses diziginason i es ka tinha siumis di Barnabé ku Saulu. Imajina modi ki Barnabé ku Saulu xinti animadu kantu ses irmons faze jejun i orason, i “es poi mô riba di Barnabé i Saulu i es dexa-s bai.” (Atus 13:3) Nos tanbê nu debe faze tudu kel ki nu ta pode pa djuda kes ki resebe diziginasons na kongregason, i kel-li ta inklui kes ómi ki skodjedu pa toma kónta di kongregason. Envês di xinti invéja di kes ki resebe kes priviléjiu li, nu debe “ten txeu konsiderason pa es i trata-s ku amor pamodi trabadju ki es ta faze.” — 1 Tes. 5:13.

5. Modi ki Barnabé ku Saulu prega na ilha di Xipri?

5 Barnabé ku Saulu anda apé ti Selúsia, ki éra un sidadi ki tinha un kais, ki ta fikaba pértu di Antiokia. Di la, es panha barku i es bai ti ilha di Xipri ki éra un viajen di uns 200 kilómetru. d Dja ki Barnabé éra di Xipri, di serteza el tinha vontadi di prega notísias sábi pa kes algen di se téra. Kantu es txiga na Salamina, ki éra un sidadi na kósta lésti di Xipri, kes ómi li ka perde ténpu. Lógu “es kumesa ta pâpia di palavra di Deus na kes sinagóga di kes judeu.” e (Atus 13:5) Barnabé ku Saulu bai di un pónta pa kel otu na Xipri, talvês ta da tistimunhu na kes sidadi prinsipal. Kel-li krê fla ma talvês es anda uns 160 kilómetru!

6, 7. (a) Ken ki éra Sérjiu Paulu, i pamodi ki Barjizus tenta inpidi-l di obi notísias sábi? (b) Kuzê ki Saulu faze pa para Barjizus?

6 Na kel ténpu, kes algen na Xipri ta adoraba deus falsu. Kel-li fika klaru kantu Barnabé ku Saulu txiga na Pafus, ki ta fikaba na kósta oésti di Xipri. La es inkontra ku “Barjizus, ki éra un fitiseru i un proféta falsu.” I “el staba ku governador Sérjiu Paulu, ki éra un ómi intilijenti.” f Na kel ténpu, txeu romanu inportanti i ti mésmu “un ómi intilijenti”, sima Sérjiu Paulu, ta ba djobeba un fitiseru ô astrólugu pa djudaba es toma disizons inportanti. Má, Sérjiu Paulu staba interesadu na mensajen di Reinu i el “staba ku gana di obi palavra di Deus.” Barjizus, ki tanbê éra konxedu pa Elimas ki krê fla “fitiseru”, ka fika kontenti ku kel-li. — Atus 13:6-8.

7 Barjizus éra kóntra mensajen di Reinu. Na verdadi, el sabia ma úniku manera di proteje se puzison éra “disvia governador di fé”. (Atus 13:8) Má Saulu ka sta ba dexaba kel fitiseru Barjizus influensiaba Sérjiu Paulu. Nton, kuzê ki Saulu faze? Kel stória ta fla: “Saulu, ki tanbê ta txomadu Paulu, fika xeiu di spritu santu, el djobe-l [Barjizus] ku atenson i el fla: ‘Ó fidju di Diabu, ómi xeiu di tudu tipu di mintira i maldadi, inimigu di tudu kel ki é justu, bu ka ta para di distorse kaminhus rétu di Jeová? Odja! Mô di Jeová sta kóntra bo, i bu ta fika ségu, sen odja lus di sól pa un ténpu.’ Kel óra, se odju bira turvu i sukuru i el kumesa ta anda ta da vólta, ta tenta atxa un algen pa gia-l.” g Modi ki Sérjiu Paulu reaji? “Kantu governador odja kuzê ki kontise, el bira ta kridita, pamodi el fika dimiradu ku kes ensinu di Jeová.” — Atus 13:9-12.

Sima Paulu, nu ta difende verdadi ku koraji óras ki nu sta ta pirsigidu.

8. Modi ki nu pode imita koraji di Paulu?

8 Paulu ka xinti medu di Barjizus. Di mésmu manera, óras ki kes algen ki é kóntra nos tenta frakise fé di un algen ki sta interesadu na notísias sábi, nu ta ser korajozu i nu ta difende verdadi. É klaru ki nos palavra debe ser “sénpri sábi, tenpradu ku sal”. (Kol. 4:6) Má nu ta faze tudu kel ki nu pode pa djuda un algen ki sta interesadu kontinua ta prende sobri Jeová sikrê kel-li ta irita otus algen. Sima Barjizus, relijion falsu ta tenta “distorse kaminhus rétu di Jeová”, pur isu nu ka debe xinti medu di pâpia sobri tudu kes kuza mariadu ki es ta fla i ki es ta faze. (Atus 13:10) Sima Paulu, nu krê pâpia verdadi ku koraji i djuda kes ki krê prende más sobri Jeová. Oji, Deus ka ta da-nu puder pa nu faze milagris sima el da Paulu. Má nu ten serteza ma el ta uza se spritu santu pa djuda kes algen sinseru konxe verdadi. — Juan 6:44.

Un “palavra ki ta da povu koraji” (Atus 13:13-43)

9. Modi ki Paulu ku Barnabé da un bon izénplu pa kes ómi ki ta toma kónta di kongregason oji?

9 Paulu, Barnabé i Markus sai di Pafus i es viaja uns 250 kilómetru di barku ti Perji, ki ta fikaba na kósta di Ázia Menór. Dipôs di kel-li, Lukas ki skrebe livru di Atus, muda manera ki el pâpia di kel grupu li. Atus 13:13 ta pâpia sobri “Paulu i se kunpanherus”. Kel-li pode krê fla ma Paulu kumesa ta orienta es grupu di ómis. Má, ka ten nada na Bíblia ki ta mostra ma Barnabé fika ku invéja di Paulu. Envês di kel-li, kes dôs ómi li kontinua ta trabadja djuntu pa kunpri vontadi di Deus. Paulu ku Barnabé da un bon izénplu pa kes ómi ki oji ta toma kónta di kongregason. Envês di konpiti ku kunpanheru pa ten un puzison más inportanti di ki kel otu, kristons ta lenbra di kes palavra di Jizus: “Nhos tudu é irmon.” Tanbê el fla: “Kenha ki engrandese se kabésa ta rabaxadu, i kenha ki rabaxa se kabésa ta engrandesedu.” — Mat. 23:8, 12.

10. Splika modi ki éra kel viajen di Perji ti Antiokia di Pisídia.

10 Kantu es txiga na Perji, Juan Markus dexa Paulu ku Barnabé i el volta pa Jiruzalen. Bíblia ka ta fla pamodi ki el dexa-s dirapenti. Paulu ku Barnabé kontinua ta viaja, es bai di Perji pa Antiokia di Pisídia, un sidadi ki ta fikaba na pruvínsia di Galásia. Kel-li foi un viajen difísil, pamodi Antiokia di Pisídia ta fikaba uns 1.100 métru pa riba di nível di mar. Pa bai ti la, es tinha ki viajaba pa montanhas i kel-la éra prigozu pamodi ladrons txeu bês ta atakaba kes algen ki ta pasaba pa la. Alén di tudu kel-li, ta parse ma Paulu staba ku prublémas di saúdi. h

11, 12. Kantu Paulu pâpia na sinagóga na Antiokia di Pisídia, modi ki el tenta bira se mensajen interesanti?

11 Na Antiokia di Pisídia, Paulu ku Barnabé entra na sinagóga na un sábadu. Kel stória ta fla: “Dipôs ki es lé Lei i livrus di Profétas na públiku, prizidenti di sinagóga manda fla-s: ‘Ómis, irmons, si nhos tene algun palavra ki ta da povu koraji, nhos pâpia.’” (Atus 13:15) Paulu labanta pa pâpia.

12 Paulu kumesa se diskursu ta fla: “Ómis, israelitas i tudu nhos ki ta ruspeta Deus”. (Atus 13:16) Kel-li ta mostra ma el staba ta pâpia ku judeus i ku pruzélitus. Kes ómi li inda ka setaba ma Jizus éra Misías. Nton, modi ki Paulu rasusina ku es? Primeru, Paulu pâpia sobri kuzê ki Jeová dja fazeba pa nason di Israel. El splika modi ki Jeová “pô-s bira un povu poderozu kantu es éra stranjeru na téra di Ijitu” i modi ki dipôs di liberta-s, Deus “mostra paxénxa ku es na dizértu” duránti 40 anu. Paulu tanbê splika modi ki Jeová djuda-s toma kel téra ki el prometeba es i modi ki Jeová “da-s kel téra pa ser ses eransa.” (Atus 13:17-19) Alguns algen fla ma Paulu staba ta pâpia di kes párti di Skrituras ki kes algen obi ta ledu un bokadinhu antis na leitura di dia di sábadu. Si é simé, kel-li ta mostra ma Paulu konsigi “bira tudu kuza pa tudu tipu di algen.” — 1 Kor. 9:22.

13. Modi ki nu pode poi pesoas ku vontadi di prende más sobri Jeová?

13 Sima Paulu, nu krê pâpia di un manera ki ta interesa pesoas. Pur izénplu, óras ki nu sabe kuzê ki un algen ta kridita na el, nu pode pâpia sobri kuzas ki é inportanti pa el. Alén di kel-li, nu pode pâpia di testus di Bíblia ki kel algen konxe. Alvês é midjór pidi pa kel algen lé na se Bíblia. Nu debe pensa na maneras diferenti di poi kes algen ki sta ta obi-nu ku vontadi di prende más sobri Jeová.

14. (a) Modi ki Paulu kumesa ta pâpia di notísias sábi sobri Jizus, i kuzê ki el fla pa poi pesoas ta presta atenson na se mensajen? (b) Modi ki kel monti di algen reaji kantu Paulu tirmina se diskursu?

14 Dipôs Paulu splika ma kes rei di Israel éra gentis grandi di Jizus. Tanbê el splika modi ki Juan Batista pripara povu pa seta es “salvador, Jizus”. Dipôs Paulu splika modi ki Jizus matadu i resusitadu. (Atus 13:20-37) Paulu fla: “Pur isu... N sta ta aviza nhos ma Deus ta púrdua nhos pekadu através di mórti di kel ómi li, i através di el, tudu kel ki ta kridita pode fika livri di kulpa”. Dipôs Paulu fla pamodi ki es meste prestaba atenson na kel mensajen. El fla-s: “Nhos toma kuidadu pa ka kontise ku nhos kes kuza ki Profétas dja flaba: ‘Nhos odja, anhos ki ta faze trósa, nhos fika spantadu, i nhos dizaparse, pamodi N sta faze un óbra na nhos dia, un óbra ki nunka nhos ka ta kridita, sikrê algen konta nhos el tintin pa tintin.’” Bíblia ta fla kuzê ki kontise kantu Paulu tirmina di pâpia: “Kes algen inplora-s pa es pâpia di kes asuntu li na kel otu sábadu.” Talvês Paulu ka staba ta spera ma povu ta reajiba di kel manera li. Alén di kel-li, dipôs ki runion na sinagóga kaba “txeu judeu i otus ki ta sigiba relijion di judeus sigi Paulu ku Barnabé”. — Atus 13:38-43.

“Nu ta bai pa kes otu nason” (Atus 13:44-52)

15. Kuzê ki kontise na kel otu sábadu?

15 Na kel otu sábadu, “kuazi tudu algen di sidadi” djunta pa obi Paulu. Má alguns di kes judeu staba xatiadu i “es kumesa ta pâpia kóntra Paulu i kóntra kes kuza ki el staba ta fla.” Má ku koraji, Paulu ku Barnabé fla-s: “Nu meste papiaba di palavra di Deus primeru ku nhos. Má dja ki nhos nega-l i nhos atxa ma nhos ka merese vida pa tudu ténpu, gósi nu ta bai pa kes otu nason. Pamodi Jeová da-nu kel órdi li: ‘N skodje-u pa bu ser lus pa kes nason, pa bu leba salvason ti na kes párti más lonji di téra.’” — Atus 13:44-47; Isa. 49:6.

Es “fika kóntra Paulu i Barnabé, i es kumesa ta pirsigi-s... I kes disiplu kontinua xeiu di alegria i di spritu santu.” — Atus 13:50-52

16. Modi ki judeus reaji kantu Paulu ku Barnabé pâpia ku es, i kuzê ki es faze kantu judeus pô-s pa fóra di sidadi?

16 Kes algen di nason fika txeu kontenti ku kuzê ki es obi i “tudu kes ki tinha bon atitudi pa ganha vida pa tudu ténpu bira ta kridita.” (Atus 13:48) Lógu palavra di Jeová spadja pa kel país interu. Má kes judeu reaji di un manera diferenti. Paulu ku Barnabé fla-s ma es foi primeru ki obi notísias sábi sobri Misías, má es nega-l i é pamodi kel-li ki Deus ta ba julgaba es. Kes judeu poi kes mudjer inportanti i kes ómi más inportanti di sidadi ta fika kóntra Paulu i Barnabé, i “es kumesa ta pirsigi-s i es bota-s fóra di ses tiritóriu.” Modi ki Paulu ku Barnabé reaji? Es “sakudi téra di ses pé kóntra kes algen i es bai pa Ikóniu.” Kel-la kaba ku relijion di kristons na Antiokia di Pisídia? É klaru ki nau! Kes disiplu ki fika la “kontinua xeiu di alegria i di spritu santu.” — Atus 13:50-52.

17-19. Modi ki nu pode imita kel bon izénplu di Paulu ku Barnabé, i modi ki kel-li ta djuda-nu kontinua ku alegria?

17 Nu pode prende ku izénplu di kes disiplu li ki kontinua ku ses alegria sikrê es pirsigidu. Nu ka ta para di prega mésmu óras ki pesoas ku autoridadi ta tenta inpidi-nu di pâpia sobri Reinu di Deus. Repara tanbê, ma kantu kes algen na Antiokia nega kel mensajen, Paulu ku Barnabé “sakudi téra di ses pé”. Es ka faze kel-li pamodi es staba ku raiba, má pa mostra ma es ka éra responsável pa kuzas ki ta ben kontiseba ku kes algen. Es da kónta ma es ka ta pode kontrolaba modi ki otus algen ta reajiba. Má es pode kontrolaba si es ta kontinuaba ta prega. Di serteza es ka dexa di prega kantu es bai pa Ikóniu!

18 I kes disiplu ki fika na Antiokia? Es tinha ki vive na meiu di pesoas ki staba ta pirsigi-s. Má ses alegria ka ta dipendeba di modi ki pesoas ta reajiba. Jizus fla: “Filís é kes ki ta obi palavra di Deus i ta faze sima el ta fla!” (Luk. 11:28) I é kel-li própi ki kes disiplu na Antiokia di Pisídia disidi faze.

19 Sima Paulu ku Barnabé, nu debe lenbra sénpri ma nos responsabilidadi é prega notísias sábi. Kel disizon di seta ô nega kel mensajen ta dipende sô di kes algen ki sta ta obi-nu. Si kes algen ki nu sta ta da tistimunhu ka sta interesadu na verdadi, nu pode sigi izénplu di kes kriston na ténpu di apóstlus. Mésmu óras ki nu pirsigidu, nu pode kontinua ku nos alegria óras ki nu ta pensa na valor ki notísias sábi ten, i nu ta dexa pa Deus gia-nu através di se spritu santu. — Gál. 5:18, 22.

b Na kel ténpu, ka izistiba kongregasons na lugaris lonji sima Antiokia di Síria, ki ta fikaba uns 550 kilómetru pa nórti di Jiruzalen.

c Odja kuadru “ Viajen na kes strada”.

d Na ténpu di apóstlus, barku pode viajaba uns 160 kilómetru na un dia si el staba ta bai na direson di béntu. Má si ténpu staba mariadu kel viajen pode duraba mutu más ténpu.

e Odja kuadru “ Kes sinagóga di judeus”.

f É romanus ki ta governaba Xipri i es ta skodjeba un governador pa reprizentaba es na kel ilha.

g Apartir di es momentu, Saulu pasa ta txomadu Paulu. Alguns ta fla ma el pasa ta uza es nómi romanu pa faze Sérjiu Paulu un omenájen. Má, Paulu kontinua ta uza kel nómi li dipôs ki el sai di Xipri. Kel-li ta mostra ma el ka uza kel nómi li pa faze Sérjiu Paulu un omenájen, má el disidi uza se nómi romanu pamodi el mandadu pa ser “apóstlu pa nasons”. Tanbê pode ser ki el pasa ta uza nómi Paulu pamodi se nómi ebraiku Saulu, ta parseba ku un palavra gregu ki tinha un siginifikadu mariadu. — Rom. 11:13.

h Paulu skrebe se karta pa irmons na Galásia alguns anu dipôs. Na kel karta, Paulu skrebe: “Foi pamodi un duénsa ki N tevi nha primeru oportunidadi pa pâpia ku nhos sobri kes notísia sábi.” — Gál. 4:13.