Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 7

Bu ta da vida valor sima Deus ta da?

Bu ta da vida valor sima Deus ta da?

‘É ku bo ki sta fonti di vida’. — SALMO 36:9.

1, 2. (a) Ki prezenti inportanti Jeová da-nu? (b) Kuzê ki el da-nu pa nu ten un vida más midjór?

 VIDA é un grandi prezenti ki Jeová da-nu. (Génesis 1:27 ) El krê pa nu ten kel midjór vida ki ten. Pur isu el da-nu prinsípius. Es ta djuda-nu sabe diferénsa entri kuzê ki é dretu ô mariadu i toma bons disizon. (Hebreus 5:14 ) Jeová ta uza prinsípius pa djuda-nu pensa dretu. Óras ki nu ta sigi kes prinsípiu li, nos vida ta fika más midjór. Asi, nu ta odja pamodi ki es é txeu inportanti.

2 Nu pode pasa pa situasons difísil na vida. Alvês, pode kontise situasons ki Bíblia ka ta fla klaru kuzê ki nu ten ki faze. Pur izénplu, pode ser ki nu meste faze un tratamentu ki ta nvolve uza sangi. Modi ki nu pode toma un disizon ki Jeová ta fika kontenti ku nos? Na Bíblia, nu ta atxa txeu prinsípiu ki ta inxina-nu kuzê ki Jeová ta pensa sobri vida i sangi. Si nu ntende kes prinsípiu, nu ta toma bons disizon i nu ta fika ku un konsénsia trankilu. (Provérbios 2:6-11 ) Gósi, nu sta ben odja alguns di kes prinsípiu.

KUZÊ KI JEOVÁ TA PENSA SOBRI VIDA I SANGI?

3, 4. (a) Kuzê ki sangi ta reprizenta? (b) Modi ki Jeová mostra-nu kuzê ki el ta pensa sobri sangi?

3 Vida ten txeu valor pa Jeová. Bíblia ta fla-nu ma sangi é sagradu pamodi el ta reprizenta vida. Dipôs ki Kain mata se irmon Abel, Jeová fla-l: ‘Sangi di bu irmon sta ta txoma-m la di txon.’ (Génesis 4:10 ) Sangi di Abel ta reprizentaba se vida. Kantu Deus pâpia di sangi di Abel, el staba ta pâpia di vida di Abel.

4 Dipôs di Dilúviu na ténpu di Nué, Deus fla ma tudu algen pode kume karni. Má tanbê el fla: ‘Má sô ka nhos kume karni di un animal ku se sangi, ki é se vida.’ (Génesis 9:4 ) Kel órdi li éra pa tudu algen na ténpu di Nué, i tanbê pa nos oji. Kel-li ta mostra klaru ma pa Jeová, sangi ta reprizenta vida. Nton, pa nos tanbê sangi debe reprizenta vida. — Salmo 36:9.

5, 6. Modi ki Lei di Muizes ta mostra kuzê ki Jeová ta pensa sobri vida i sangi?

5 Na kel Lei ki Deus daba Muizes, el fla: ‘Si algun ómi kume sangi di kalker kriatura, sen falta N ta bira kóntra kel algen ki kume sangi, i N ta tra-l di meiu di povu. Pamodi vida di un kriatura sta na se sangi’. — Levítico 17:10, 11.

6 Lei di Muizes ta flaba ma, óras ki un algen ta mataba un animal pa el kume, el tinha ki bazaba sangi na txon. Kel-li ta mostra ma el staba ta da Jeová vida di kel animal otu bês. Pamodi é Jeová ki é Kriador di vida. (Deuteronómio 12:16; Ezequiel 18:4) Má, Jeová ka fla israelitas ma es tinha ki traba tudu góta di sangi di kel animal. Basta es traba kel ki es ta konsigiba, es podia kumeba kel karni ku konsénsia trankilu. Di kel manera li, es ta mostraba ruspetu pa sangi di kel animal i pa Jeová ki da-nu vida. Lei tanbê ta mandaba israelitas pa ofereseba sakrifisius di animal pa es tinha perdon di pekadus. — Djobe pártis PRENDE MÁS nu 1920.

7. Modi ki Davidi mostra ruspetu pa sangi?

7 Nu ben odja un izénplu ki ta mostra ma sangi ten txeu valor. Kantu Davidi staba na géra ku filisteus, se trópas repara ma el staba ku txeu sedi. Pur isu, es faze un kuza ki poi ses vida na prigu. Es entra na lugar ki ses inimigu staba i es bai panha agu. Má kantu es traze Davidi agu, el nega bebe i ‘el baza-l pa Jeová.’ Davidi fla: ‘Nunka N ka ta fazeba un kuza di kel-li, ó Jeová! Modi ki N pode bebe sangi di ómis ki riska ses vida?’ Davidi sabia ma vida i sangi ten txeu valor pa Deus. — 2 Samuel 23:15-17.

8, 9. Kuzê ki kristons ta pensa sobri sangi?

8 Na ténpu di apóstlus, povu di Deus ka meste ofereseba sakrifisius di animal. Má inda es tinha ki sigiba alguns párti di Lei, sima lei sobri sangi. Es ka podia uzaba sangi. Si un algen uzaba sangi, el sta ta fazeba mésmu pekadu ki kes algen ki ta faze konportamentu seksual mariadu i adorason falsu. — Atos 15:28, 29.

Modi ki N ta splikaba nha disizon sobri uza kes párti más pikinoti di sangi?

9 Oji ta kontise mésmu kuza ku kristons. Nu sabe ma é Jeová ki kria vida i tudu vida é di sel. Tanbê, nu sabe ma sangi é sagradu i el ta reprizenta vida. Pur isu, nu ta sigi prinsípius di Bíblia óras ki nu ta toma algun disizon sobri tratamentu di saúdi, ki ta nvolve uza sangi.

TRATAMENTU DI SAÚDI KI TA NVOLVE UZA SANGI

10, 11. (a) Kuzê ki Tistimunhas di Jeová ta pensa sobri da ô toma sangi i sobri kes kuatu párti prinsipal di sangi? (b) Kuzê ki kada kriston ten ki disidi?

10 Tistimunhas di Jeová ta ntende ma óras ki Bíblia ta fla pa ‘ka uza sangi’, algen ka debe kume nen el ka debe bebe sangi. Má é ka sô kel-li. Tanbê el siginifika ma nu ka debe poi sangi na nos korpu di ninhun manera. Pur izénplu, nu ka debe da ô toma sangi i nen guarda nos sangi pa nu ben uza-l dipôs. Tanbê nu ka debe seta ninhun di kes kuatu párti prinsipal di sangi: glóbulus burmedju, glóbulus branku, plaketas i plasma.

11 Na kes kuatu párti prinsipal di sangi pode tradu otus párti más pikinoti ki pode uzadu pa faze ramedi. Kada kriston ten ki disidi si el ta seta ô nau kes párti más pikinoti di sangi. Tanbê, el ten ki disidi si el ta seta faze tratamentu di saúdi ki pode uzadu se própi sangi. Kada algen ten ki disidi kuzê ki debe fazedu ku se própi sangi, duránti un operason, na faze un izami ô un tratamentu di saúdi. — Djobe párti PRENDE MÁS nu 21.

12. (a) Pamodi ki Jeová ta nporta ku disizons ki nu ta toma ku bazi na konsénsia? (b) Modi ki nu pode toma bons disizon sobri tratamentus di saúdi?

12 Ten alguns disizon ki nu ten ki uza nos konsénsia. Má, Jeová ta preokupa ku kes tipu di disizon li? Klaru ki sin. Pamodi el ta krê sabe kuzê ki nu ta pensa i kuzê ki nu ta xinti. (Lé Provérbios 17:3; 24:12.) Nton, modi ki nu pode toma bons disizon, óras ki nu ta meste faze un tratamentu di saúdi? Nu debe pidi Jeová pa orienta-nu i nu meste faze piskiza pa sabe más sobri kel tratamentu. Dipôs, nu debe dexa Bíblia gia nos konsénsia. Nu ka debe fika ta pergunta otus algen kuzê ki es ta fazeba si es staba na nos lugar. Tanbê, otus algen ka debe tenta fla-nu ki disizon nu debe toma. Kada kriston ten ki leba ‘se própi karga.’ — Gálatas 6:5; Romanos 14:12.

LEIS DI JEOVÁ TA MOSTRA MA EL TA AMA-NU

13. Kuzê ki lei sobri sangi ta inxina-nu sobri Jeová?

13 Leis di Jeová ta mostra ma el ta ama-nu. Tudu ki el ta pidi-nu é pa nos ben. (Salmo 19:7-11 ) Má é ka sô pamodi kel-la ki nu ta obi ku el. Nu ta faze kel-li pamodi nu ta ama-l. Pur isu, nu ka ta da nen nu ka ta toma sangi. (Atos 15:20 ) Faze kel-li tanbê ta proteje nos saúdi. Oji, kuazi tudu algen sabe ma da ô toma sangi pode ser prigozu pa nos saúdi. I txeu dotor ta atxa ma faze operason sen uza sangi é más bon pa saúdi. Kel-li ta mostra klaru ma Jeová é un Pai ki ta ama-nu i sénpri el sabe kuzê ki é midjór pa nos. —  Isaías 55:9; João 14:21, 23.

14, 15. (a) Ki leis di ténpu antigu ta mostra ma Jeová sénpri preokupa ku se povu? (b) Modi ki nu pode mostra ma nu ta ruspeta vida?

14 Jeová sénpri preokupa ku se povu. Nu pode odja kel-li na leis ki el da israelitas na ténpu antigu. Pur izénplu, un lei ta flaba ma es tinha ki fazeba un paredi riba kaza, pa ningen ka kaíba di la. (Deuteronómio 22:8 ) Otu lei ta flaba ma dónu di un boi runhu tinha ki kontrolaba se animal pa el ka atakaba i nen pa el ka mataba ningen. (Êxodo 21:28, 29) Si algun algen moreba pamodi un israelita ka obiba ku kes lei li, el éra kulpadu.

15 Kes lei li ta mostra ma vida ten txeu valor pa Jeová. Kuzê ki nu ta prende ku kel-li? Nu debe ruspeta vida. Nu ta mostra kel-li na manera ki nu ta kuida di nos kaza i di nos karu. Tanbê na manera ki nu ta konduzi i pa diverson ki nu ta skodje. Alguns algen, prinsipalmenti jóvens, ta faze kuzas ki ta poi ses vida na prigu, pamodi es ta atxa ma nada mariadu ka ta kontise. Má é ka si ki Jeová krê pa nu pensa. El krê pa nu ruspeta nos vida i vida di otus algen. — Eclesiastes 11:9, 10.

16. Kuzê ki Jeová ta pensa di un algen ki ta tra mininu?

16 Vida di tudu algen é inportanti pa Jeová, ti mésmu vida di un mininu na bariga di se mai. Nu ta odja kel-li na Lei ki Jeová daba Muizes. Kel lei ta flaba ma si un algen prujudikaba un mudjer grávida sen el krê, i kel mudjer ô se fidju móre, kel algen éra kulpadu pa se mórti. I mésmu ki el faze-l sen intenson, el tinha ki matadu tanbê. (Lé Êxodo 21:22, 23.) Deus ta atxa ma ti un mininu na bariga di se mai é un vida. Kel-li ta mostra ma tra mininu é un kuza mariadu. Modi ki el ta xinti óras ki el ta odja milhons di mininu ta matadu tudu anu pamodi es ka dexadu nase?

17. Kuzê ki pode konsola un mudjer ki tra un mininu antis di el konxe Jeová?

17 Má i si un mudjer tra mininu antis di el prende sobri Jeová? El pode ten sertéza ma Jeová pode purdua-l pa kuzê ki el faze, pamodi Jizus móre pa paga nos pekadus. (Lucas 5:32; Efésios 1:7 ) Si un mudjer dja kustuma tra mininu, má el rapende di korason, el ka meste fika ta kulpa se kabésa. ‘Jeová ten mizerikórdia ku konpaxon. Sima undi sól ta sai sta lonji di undi ki sól ta kanba, é si ki el ta poi nos pekadus lonji di nos.’ — Salmo 103:8-14.

TRA ÓDIU DI BU KORASON

18. Pamodi ki é prigozu ôdia un algen?

18 Pa nu ruspeta vida di otus algen, ta dipende di kuzê ki nu ta xinti pa es. Pur izénplu, talvês nu ka mutu gosta di un algen. Si nu ka toma kuidadu, kel-li pode bira ódiu. Bíblia ta fla: ‘Tudu kel ki ta ôdia se irmon é asasinu’. (1 João 3:15 ) Ódiu pode poi un algen ka ta ruspeta otu, ta inventa mintira sobri el ô ti ta dizeja pa kel algen móre. Jeová sabe kuzê ki nu ten na korason. (Levítico 19:16; Deuteronómio 19:18-21; Mateus 5:22 ) Si nu da kónta ma nu sta ku ódiu di un algen, nu ten ki faze tudu ki nu pode, pa nu rinka kel ódiu di nos korason. — Tiago 1:14, 15; 4:1-3.

19. Kal ki é otu manera ki nu ta mostra ma nu ta ruspeta vida?

19 Ten un otu manera ki nu ta mostra ma nu ta ruspeta vida. Bíblia ta fla ma Jeová ta ‘ôdia kenha ki gosta di violénsia.’ (Salmo 11:5 ) Si nu divirti ku kuzas ki ten violénsia, nu sta mostra ma nu gosta di violénsia. Nu ka krê intxi nos menti ku palavras, ideias i imaji violéntu. Má, nu krê intxi nos menti ku kuzas ki é linpu i ki ta djuda-nu sta na pas. —  Filipenses 4:8, 9.

FIKA LONJI DI ORGANIZASONS KI KA TA RUSPETA VIDA

20-22. (a) Kuzê ki Jeová ta pensa di mundu di Satanás? (b) Modi ki povu di Deus ta mostra ma es ‘ka ta faze párti di mundu’?

20 Mundu di Satanás ka ta ruspeta vida. Pur isu, pa Jeová kel mundu li ten kulpa di sangi ô es é kulpadu di asasinatu. Dja ten txeu ténpu ki milhons di algen i sérvus di Jeová sta ta móre pamodi góvernus. Bíblia ta fla ma kes govérnu é sima animal runhu. (Daniel 8:3, 4, 20-22; Apocalipse 13:1, 2, 7, 8 ) Na mundu di oji, bénda di arma ta da txeu dinheru. Pesoas ta fika riku dimás pamodi es ta bende armas ki ta mata un monti algen. Kel-li ta mostra klaru ma ‘mundu interu sta na puder di Malvadu.’ — 1 João 5:19.

21 Má, kristons verdaderu ‘ka ta faze párti di mundu’. Es ka ta mete na pulítika i nen na géra. Dja ki es ka ta mata otus, es ka ta apoia nada nen ningen ki ta mata otus. (João 15:19; 17:16 ) Óras ki es pirsigidu, es ka ta uza violénsia pa es difende. Jizus inxina ma nu ten ki ama ti nos inimigus. — Mateus 5:44; Romanos 12:17-21.

22 Relijion tanbê sta nvolvidu na mórti di milhons di algen. Óras ki Bíblia ta pâpia sobri Babilónia kel Grandi ki é tudu kes relijion falsu, el ta fla: ‘Atxadu na el sangi di profétas, di santus i di tudu kes ki matadu na Téra.’ Ta da pa ntende pamodi ki Jeová fla: ‘Nhos sai di el, nha povu’. Kes ki ta adora Jeová ka ta faze nada ki ten aver ku relijion falsu. — Apocalipse 17:6; 18:2, 4, 24.

23. Kuzê ki un algen ten ki faze pa ‘sai di’ Babilónia kel Grandi?

23 Pa un algen sai di Babilónia kel Grandi, el ten ki dexa klaru ma el ka ta faze párti di relijion falsu. Pur izénplu, talvês nu meste pidi pa es tra nos nómi di kel relijion ki nu ta staba na el. Tanbê, nu ten ki ôdia kes kuza mariadu ki relijions falsu ta faze. Kes relijion falsu ta dexa i es ta insentiva pesoas pa ten konportamentu seksual mariadu, mete na pulítika i faze kalker kuza pa es fika riku. (Lé Salmo 97:10; Apocalipse 18:7, 9, 11-17 ) Dja ten txeu ténpu ki milhons di algen sta móre pamodi kes kuza li.

24, 25. Modi ki konxe Jeová ta djuda-nu ten pas i un konsénsia trankilu?

24 Antis di nu prende sobri Jeová, di un manera ô di otu nu ta apoiaba kes kuza mariadu di mundu di Satanás. Má gósi dja nu muda. Nu pasa ta ten fé na resgati i nu da nos vida pa Jeová. Pur isu, gósi nu ten pas i un konsénsia trankilu, pamodi nu sabe ma Deus sta kontenti ku nos. — Atos 3:19; Isaías 1:18.

25 Si dja nu kustuma apoia algun organizason ki ka ta ruspeta vida, Jeová pode purdua-nu pamodi Jizus móre pa nos pekadu. Nu ta da txeu valor pa vida. Nu ta mostra kel-li óras ki nu ta faze tudu ki nu pode pa djuda otus algen prende sobri Jeová, sai di mundu di Satanás i bira se amigu. — 2 Coríntios 6:1, 2.

PÂPIA KU OTUS ALGEN SOBRI REINU

26-28. (a) Kuzê ki Jeová manda Ezekiel faze? (b) Kuzê ki Jeová ta manda-nu faze oji?

26 Na ténpu antigu, Jeová manda proféta Ezekiel pa aviza pesoas ma ka ta dura Jiruzalen ta sérba distruídu. Tanbê, el tinha ki flaba es kuzê ki es tinha ki fazeba pa es salvaba. Si Ezekiel ka avizaba povu, Jeová ta kulpaba el pa vida di kes algen. (Ezequiel 33:7-9 ) Ezekiel mostra ma el ta da valor pa vida pamodi el faze tudu ki el pode pa avizaba kes algen.

27 Jeová manda-nu pa nu aviza pesoas ma ka ta dura mundu di Satanás ta distruídu. Tanbê nu meste djuda-s prende sobri Jeová pa es pode ben vive na Paraízu. (Isaías 61:2; Mateus 24:14 ) Nu krê faze tudu ki nu pode pa pâpia di notísia sábi ku otus algen. Nu krê fla mésmu kuza ki apóstlu Polu fla: ‘N sta linpu di sangi di nhos tudu, pamodi N ka dexa di fla nhos kal ki é vontadi di Deus.’ — Atos 20:26, 27.

28 Na kel otu kapítlu nu ta ben odja modi ki nu pode fika puru ô linpu.