Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 11

Dipôs di dia di kazamentu

Dipôs di dia di kazamentu

‘Amor nunka ka ta kaba.’ — 1 CORÍNTIOS 13:8.

1, 2. Si kontise prublémas na kazamentu, nu debe atxa ma kazamentu ka da sértu? Splika.

 KAZAMENTU é un prezenti di Jeová i el pode traze txeu alegria. Má simé, tudu kazamentu ten ses prubléma. Alvês pode parse ma prublémas ka sta kaba i maridu ku mudjer pode ba ta afasta di kunpanheru.

2 Nu ka debe fika spantadu óras ki kontise prublémas na kazamentu. Kes prubléma li ka krê fla ma kazamentu ka da sértu, pamodi mésmu kes kazal ki ten prublémas difísil, konsigi atxa un manera di rezolve ses prubléma i bira ses kazamentu más fórti. Modi ki es konsigi?

NHOS FIKA MÁS AMIGU DI JEOVÁ I DI KUNPANHERU

3, 4. Alvês, kuzê ki ta kontise na kazamentu?

3 Kazamentu ta djunta dôs algen diferenti. Kada un di es ten ses kustumu, ses gostu, ses ideia i maneras diferenti di faze kuzas. Tanbê, pode ser ki maridu ku mudjer kriadu di manera diferenti. Pur isu, ta leba ténpu i ta iziji sforsu pa es konxe i ntende kunpanheru dretu.

4 Sima ténpu ta ba ta pasa, alvês maridu ku mudjer pode fika txeu okupadu ku ses kuza di faze, i es pode afasta di kunpanheru. Pode parse sima ki es sta ta vive siparadu déntu di mésmu kaza. Kuzê ki pode djuda-s fika más unidu?

Konsedjus di Bíblia é inportanti pa un bon kazamentu

5. (a) Kuzê ki pode djuda un kazal fika más unidu? (b) Di akordu ku Hebreus 13:4, kuzê ki nu debe pensa di kazamentu?

5 Jeová ta da bons konsedju ki pode djuda maridu ku mudjer bira más se amigu i más amigu di kunpanheru. (Salmo 25:4; Isaías 48:17, 18 ) El ta fla-nu: ‘Pa tudu algen ruspeta kazamentu’. (Hebreus 13:4 ) Un kuza ki nu ta ruspeta é un kuza ki nu ta da txeu valor. I nu ka ta trata-l di kalker manera. Má nu ta kuida di el dretu. É si ki Jeová krê pa nu pensa sobri kazamentu.

AMOR PA JEOVÁ PODE DJUDA BU KAZAMENTU

6. Di akordu ku Mateus 19:4-6, kuzê ki Jeová krê pa kazamentu?

6 É Jeová ki faze kel primeru kazamentu. Se Fidju Jizus tanbê fla: ‘Nhos ka lé ma kel ki kria-s na komésu faze-s ómi ku mudjer, i el fla: ‘Pamodi kel-li, ómi ta dexa se pai ku se mai i el ta djunta ku se mudjer, i es dôs ta bira un karni sô’? Nton, es é ka dôs más, má un karni sô. Pur isu, kel ki Deus djunta na mésmu kanga, ómi ka debe sipara.’ (Mateus 19:4-6 ) Kel testu li ta mostra ma désdi komésu Jeová kreba pa kazamentu duraba pa tudu ténpu. Tanbê el kreba pa tudu família ser unidu i pa es vive djuntu i filís.

7. Kuzê ki pode djuda maridu ku mudjer ten un kazamentu más fórti?

7 Má oji, un monti kazal ta pasa pa txeu prubléma i preokupasons mutu más di ki antis. Alvês prublémas é txeu dimás ki es ta atxa ma ses kazamentu ka ta konpo más, i es ta dizisti. Má, óras ki nu ntende kuzê ki Jeová ta pensa sobri kazamentu, kel-li pode djuda-nu ten un kazamentu más fórti. — 1 João 5:3.

8, 9. (a) Na ki momentu ki nu debe sigi orientason ki Jeová ta da sobri kazamentu? (b) Modi ki nu ta mostra ma kazamentu ten txeu valor pa nos?

8 Konsedjus ki Jeová ta da é sénpri bon pa nos. Sima dja nu odja, un di kes konsedju é ‘pa nu ruspeta kazamentu’. (Hebreus 13:4; Eclesiastes 5:4 ) Si nu ta sigi orientasons ki Jeová ta da-nu, mésmu óras ki é difísil, nu pode ten sertéza ma nu ta ten bons rezultadu. — 1 Tessalonicenses 1:3; Hebreus 6:10.

9 Kazamentu ten txeu valor pa nos. Pur isu, nu ka krê faze i nen fla nada ki pode straga nos kazamentu. Má nu krê pa el fika más fórti. Modi ki nu pode faze kel-li?

MOSTRA RUSPETU PA KUZAS KI BU TA FLA I KI BU TA FAZE

10, 11. (a) Ki prublémas gravi ta kontise na alguns kazamentu? (b) Pamodi ki nu debe toma kuidadu ku manera ki nu ta pâpia ku nos maridu ô nos mudjer?

10 Ten txeu manera ki un algen pode mágua se maridu ô se mudjer. Nu sabe ma kristons ka debe sota ses mudjer ô ses maridu. Má alvês, nu pode uza palavras ki ta mágua kunpanheru. I kes palavra pode ser sima un arma. Un mudjer fla: “Nha maridu ta fla-m kuzas ki ta due-m txeu. N pode ka tene ninhun sinal na korpu. Má sénpri el ta uza palavras duru i el ta fla-m kuzas sima: ‘Ami dja N kansa ku bo!’ i ‘Bu ka ta sirbi pa nada!’ Kes palavra li dexa-m ku frida na nha korason.” Un maridu fla ma se mudjer sénpri ta rabaxaba el i ta txomaba el di nómis. El fla: “Ka ta da pa konta kuzê ki nha mudjer ta fla-m. Pur isu, N ka ta konsigi pâpia ku el i N ta fika na trabadju ti tardi sô pa N ka bai kaza. Asi N ta ivita prublémas.” Oji é normal pesoas uza palavras ki ta mágua i ki ta ofende kunpanheru.

11 Óras ki maridu ku mudjer ta uza palavras ki ta mágua kunpanheru, pode dura txeu ténpu pa es skese. É klaru ki é ka si ki Jeová krê pa maridu ku mudjer trata kunpanheru. Má, un maridu ku mudjer pode mágua kunpanheru sen es da kónta. Talvês bu ta atxa ma bu ta trata bu maridu ô bu mudjer dretu, má kuzê ki el ta atxa? Si bu maridu ô bu mudjer fika tristi pamodi un kuza ki bu fla, bu sta dispostu na muda? — Gálatas 5:15; Efésios 4:31.

12. Óras ki un algen é kazadu, kuzê ki pode prujudika se amizadi ku Jeová?

12 Manera ki un maridu ô un mudjer ta pâpia ku kunpanheru é inportanti pa Jeová, ka ta nporta si es sta es sô ô na frenti di otus algen. (Lé 1 Pedro 3:7.) Tiago 1:26 ta fla: ‘Si un algen atxa ma el ta adora Deus, má el ka ta kontrola se língua, el sta ngana se própi korason, i se adorason ka ten valor.’

13. Kal ki é un otu manera ki un algen pode mágua se maridu ô se mudjer?

13 Tanbê ten otus manera ki un maridu ku mudjer pode mágua kunpanheru. Pur izénplu, modi ki bu maridu ô bu mudjer ta xinti si bu kumesa ta pasa txeu ténpu ku un otu algen? Bu pode sta ta faze kel-li pa un bon motivu, sima trabadja na pregason ô djuda un algen rezolve un prubléma. Má, bu maridu ô bu mudjer ta fika tristi pamodi kel-li? Un irman fla: “N ta fika tristi óras ki N ta odja nha maridu ta da un irman di kongregason txeu atenson. N ta xinti ma el sta da-m poku valor.”

14. (a) Kuzê ki nu ta prende na Génesis 2:24 ? (b) Kuzê ki nu debe pergunta nos kabésa?

14 Anos é kristons, pur isu nu ten responsabilidadi di djuda nos pai ku nos mai i nos irmons na kongregason. Má óras ki nu kaza, nos maridu ô nos mudjer debe sta na frenti di otus algen. Jeová fla ma maridu debe ‘djunta ku se mudjer’. (Génesis 2:24 ) Kuzas ki nos maridu ô nos mudjer ta xinti debe ser txeu inportanti pa nos. Pergunta bu kabésa: ‘N sta ta da nha maridu ô nha mudjer ténpu, atenson i amor ki el ta meste i ki el ta merese?’

15. Pamodi ki nu debe toma kuidadu pa nu ka bira txeu amigu di un algen ki é ka nos maridu ô nos mudjer?

15 Si nu bira txeu amigu di un algen ki é ka nos maridu ô nos mudjer, nu pode ten prublémas na kazamentu. Nu pode kria sentimentus pa kel algen i nu kumesa ta gosta di el. (Mateus 5:28 ) Kel sentimentu pode bira más fórti i pô-nu ta faze algun kuza ki ta straga nos kazamentu.

‘KAMA DI KAZADU DEBE SER PURU’

16. Ki konsedju Bíblia ta da sobri kazamentu?

16 Dipôs di fla ma nu debe ruspeta kazamentu, Bíblia ta da kel konsedju li: ‘Kama di kazadu debe ser puru, pamodi Deus ta ben julga kes ki ta faze konportamentu seksual mariadu i kes ki ta faze adultériu.’ (Hebreus 13:4 ) Na Bíblia, ‘kama di kazadu’ siginifika relason seksual entri maridu ku mudjer. (Provérbios 5:18 ) Modi ki maridu ku mudjer pode mostra ruspetu na kel asuntu li?

17. (a) Kuzê ki txeu algen oji ta atxa sobri traison na kazamentu? (b) Má kuzê ki kristons debe pensa sobri adultériu?

17 Oji, alguns algen ta atxa ma traison na kazamentu é normal. Má nu ka pode dexa es manera di pensa muda-nu. Jeová ta fla klaru ma el ta ôdia konportamentu seksual mariadu i adultériu. (Lé Romanos 12:9; Hebreus 10:31; 12:29 ) Si nu faze séksu ku un algen ki é ka nos maridu ô nos mudjer, nos kazamentu ka ta fika puru. Tanbê, kel-la ta mostra falta di ruspetu pa leis di Jeová i nu ta perde nos amizadi ku el. Pur isu, nu debe toma kuidadu pa nu ka ten pensamentus mariadu pa un algen, ki é ka nos maridu ô mudjer. Pamodi kel-la, pode ser un di kes primeru pasu ki ta poi algen ta faze adultériu. — Jó 31:1.

18. (a) Pamodi ki faze adultériu é sima adora un deus falsu? (b) Kuzê ki Jeová ta atxa di adultériu?

18 Kel Lei ki Jeová daba Muizes, ta flaba ma adultériu éra un pekadu gravi dimás, sima adoraba un deus falsu. I kastigu pa kes dôs pekadu li éra mórti. (Levítico 20:2, 10 ) Pamodi ki faze adultériu éra sima adora un deus falsu? Si un israelita adoraba un deus falsu, el ka sta kunpriba se promésa di ser fiel pa Jeová. Di mésmu manera, si un israelita fazeba adultériu, el ka sta kunpriba se promésa di ser fiel ku se maridu ô se mudjer. (Êxodo 19:5, 6; Deuteronómio 5:9; Malaquias 2:14.) Kel-li ta mostra ma Jeová ta atxa ma adultériu é un pekadu gravi dimás.

19. Ki konparason ta djuda-nu sta disididu na ka faze adultériu?

19 Oji nu ka meste sigi más kel Lei ki Jeová daba Muizes. Má Jeová inda ta pensa mésmu kuza sobri adultériu. Sima nunka nu ka ta adoraba un deus falsu, tanbê nunka nu ka debe trai nos maridu ô nos mudjer. (Salmo 51:1, 4; Colossenses 3:5 ) Si nu faze kel-li, nu ta mostra falta di ruspetu pa kel algen ki nu sta kazadu ku el i pa Jeová. — Djobe párti PRENDE MÁS nu 26.

KUZÊ KI BU PODE FAZE PA BU KAZAMENTU FIKA MÁS FÓRTI

20. Modi ki sabedoria ta djuda na kazamentu?

20 Kuzê ki bu pode faze pa bu kazamentu fika más fórti? Bíblia ta fla: ‘É através di sabedoria ki ta fazedu un kaza, i é através di disirnimentu ki el ta bira firmi.’ (Provérbios 24:3 ) Un kaza ki fazedu dretu é sábi di sta i é suguru. Tanbê kazamentu pode ser si, si maridu ku mudjer ten sabedoria. Un algen ki ten sabedoria ta faze kuzas ki ta poi se maridu ô se mudjer xinti suguru, sábi i filís.

21. Modi ki konhisimentu di Bíblia pode midjora bu kazamentu?

21 Bíblia tanbê ta fla sobri kel kaza: ‘Através di konhisimentu ses kuartu ta fika xeiu di tudu tipu di tizorus di valor i bunitu.’ (Provérbios 24:4 ) Kel ki bu ta prende na Bíblia ta djuda-u midjora bu kazamentu. (Romanos 12:2; Filipenses 1:9 ) Óras ki bu ta lé Bíblia i nos publikason djuntu ku bu mudjer ô bu maridu, nhos pâpia sobri kuzê ki nhos pode faze pa nhos sigi kes konsedju. Nhos djobe manera di trata kunpanheru ku amor i ruspetu. Tanbê nhos mostra bondadi i nhos tenta ntende kunpanheru. Nhos pidi Jeová pa djuda nhos ten kes kualidadi ki ta poi kazamentu bira fórti. Asi ta fika más faxi nhos ama kunpanheru. — Provérbios 15:16, 17; 1 Pedro 1:7.

Buska orientason di Jeová na adorason na família

22. Pamodi ki nu debe trata nos maridu ô nos mudjer ku amor i ruspetu?

22 Nu debe faze tudu kel ki nu pode pa nu trata nos maridu ô nos mudjer ku amor i ruspetu. Asi, nos kazamentu ta fika más fórti i filís. I más inportanti inda, Jeová ta fika kontenti ku nos. — Salmo 147:11; Romanos 12:10.