Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

KAPÍTLU 9

‘Fuji di konportamentu seksual mariadu!’

‘Fuji di konportamentu seksual mariadu!’

‘Nhos poi menbrus di nhos korpu ta fika mortu, pa kuzas sima konportamentu seksual mariadu, inpuréza, paxon diskontroladu, dizejus mariadu i ganánsia.’ — COLOSSENSES 3:5.

1, 2. Kal ki é iska ki Balaon uza pa prujudika povu di Deus?

 UN PISKADOR ta bai piska na undi ki el sabe ma ten kel tipu di pexi ki el krê pega. El ta skodje iska dretu i el ta bota anzól na agu. El ta spéra ku paxénxa ti ki pexi morde iska. Óras ki kel-la kontise, kel piskador ta puxa anzól i el ta pega kel pexi.

2 Alvês ta kontise mésmu kuza ku algen. Pur izénplu, kantu israelitas staba kuazi ta entra na kel téra ki Deus prometeba es, es para poku ténpu pértu di Moabi. Kel rei di Moabi promete un ómi ki txomaba Balaon, ma el ta daba el txeu dinheru si el maldisuaba israelitas. Nton, Balaon pensa na un manera di poi israelitas ta prujudika ses kabésa. El skodje un bon iska. El manda mudjeris di Moabi pa bai tenta kes ómi israelitas la na ses kanpamentu. — Números 22:1-7; 31:15, 16; Apocalipse 2:14.

3. Kal ki foi rezultadu di iska di Balaon?

3 Má, iska di Balaon da sértu? Sin, pamodi milharis di ómis israelita faze ‘konportamentu seksual mariadu ku [mudjeris] di Moabi.’ Tanbê, es kumesa ta adora deuzis falsu sima Baal, kel deus di séksu. Pur isu, 24 mil israelita móre kantu ki es staba kuazi ta entra na kel téra ki Deus prometeba es. — Números 25:1-9.

4. Pamodi ki un monti israelita morde iska di Balaon?

4 Pamodi ki un monti israelita morde iska di Balaon? Pamodi es pensa sô na ses dizeju i es skese di tudu kuza ki Jeová dja fazeba pa es. Es tinha txeu motivu pa es sérba lial pa Jeová. Es éra skravu na Ijitu, má el liberta-s, el da-s kumida na dizértu i el leba-s pértu di kel téra ki el prometeba es. (Hebreus 3:12 ) Má simé, es kai na tentason di ten konportamentu seksual mariadu. Apóstlu Polu skrebe: ‘I ka nu faze konportamentu seksual mariadu, sima alguns di es faze konportamentu seksual mariadu, sô pa es kai.’ — 1 Coríntios 10:8.

5, 6. Kuzê ki nu pode prende ku kuza ki kontise ku israelitas?

5 Sima israelitas staba kuazi ta entra na kel téra ki Deus prometeba es, nos tanbê nu sta kuazi ta entra na kel mundu novu. (1 Coríntios 10:11 ) Na mundu ki nu sta vive oji, pesoas sta más visiadu na séksu di ki povu di Moabi. Kel-li pode prujudika sérvus di Jeová. Aliás, konportamentu seksual mariadu é iska ki Diabu más ta uza. — Números 25:6, 14; 2 Coríntios 2:11; Judas 4.

6 Pergunta bu kabésa: ‘Bale péna pasa sábi pa poku ténpu i perde vida pa tudu ténpu na mundu novu?’ Klaru ki nau! É mutu más midjór nu sforsa pa nu obi ku órdi di Jeová: ‘Fuji di konportamentu seksual mariadu!’ Bu ka ta konkorda? — 1 Coríntios 6:18.

KUZÊ KI É KONPORTAMENTU SEKSUAL MARIADU?

7, 8. Kuzê ki é konportamentu seksual mariadu? Pamodi ki kel-li é un asuntu sériu?

7 Txeu algen oji ka ten ninhun ruspetu pa leis di Deus sobri séksu. Na Bíblia, ‘konportamentu seksual mariadu’ é óras ki dôs algen ki ka é kazadu ta faze séksu. Kel-li tanbê ta inklui séksu ómi ku ómi, mudjer ku mudjer ô ku animal. Tanbê ta nvolve faze séksu pa bóka i pa pólpa, ô mexe na órgon seksual di otu algen pa el xinti vontadi di faze séksu. Kel-li é ka un asuntu ki nu ta xinti avontádi pa pâpia sobri el. Má, nu meste ntende-l dretu pa nu pode ivita kes kuza ki Jeová ta ôdia. — Djobe párti PRENDE MÁS nu 23.

8 Bíblia ta fla klaru ma si un algen kontinua ta ten konportamentu seksual mariadu, el ten ki ser dizasosiadu. (1 Coríntios 6:9; Apocalipse 22:15 ) Ken ki ta faze konportamentu seksual mariadu, ta perde ruspetu pa se kabésa i otus algen ka ta kúnfia más na el. Tanbê, konportamentu seksual mariadu sénpri ta traze prublémas, sima un gravidés sen sta priparadu, konsénsia pizadu, prublémas na kazamentu, duénsa i ti mórti. (Lé Gálatas 6:7, 8.) Si un algen para pa pensa na prublémas ki konportamentu seksual mariadu ta traze, ta fika más difísil pa el xinti gana di faze-l. Má, kuzê ki ta poi un algen ta pensa sô na se dizejus i krê faze konportamentu seksual mariadu? Txeu bês pornografia é kel primeru pasu.

PORNOGRAFIA É KEL PRIMERU PASU

9. Pamodi ki pornografia é prigozu?

9 Pornografia fazedu pa poi algen ku gana di faze séksu. Oji, pornografia sta na tudu kuza. El sta na revistas, livrus, múzikas, prugramas di tilivizon i na internet. Txeu algen ta atxa ma pornografia é un kuza normal, má na verdadi el é txeu prigozu. El ta poi un algen visiadu na séksu i el ta kumesa ta ten dizejus ki é ka normal. Un algen ki ta odja pornografia pode kumesa ta masturba, ta ten prublémas na kazamentu i ti el pode divôrsia. — Romanos 1:24-27; Efésios 4:19; djobe párti PRENDE MÁS nu 24.

É bon nu toma kuidadu óras ki nu ta uza internet

10. Modi ki konsedju ki sta na Tiago 1:14, 15 ta djuda-nu ivita konportamentu seksual mariadu?

10 É inportanti nu ntende kuzê ki ta poi un algen ta faze konportamentu seksual mariadu. Repara kuzê ki Tiago 1:14, 15 ta fla: ‘Kada un ta provadu óras ki se própi dizeju ta tenta-l i ta ngoda-l. Nton, óras ki dizeju bira fórti, pekadu ta nase, i óras ki fazedu pekadu, rezultadu é mórti.’ Pur isu, óras ki ben un pensamentu mariadu nu debe tra-l lógu di kabésa. Si dirapenti parse algun imaji ki ta pô-u ta pensa na séksu, tra odju di el! Fitxa konputador ô troka di kanal. Ka bu dexa dizejus mariadu entra na bu kabésa. Pamodi sinon el pode fika fórti i é más difísil bu kontrola-l. —  Mateus 5:29, 30.

11. Óras ki nu pensa na kuzas mariadu, modi ki Jeová pode djuda-nu?

11 Ka ten ningen ki konxe-nu sima Jeová. El sabe ma nos é inperfetu. Má tanbê el sabe ma nu pode vense dizejus mariadu. Jeová ta fla-nu: ‘Nhos poi menbrus di nhos korpu ta fika mortu, pa kuzas sima konportamentu seksual mariadu, inpuréza, paxon diskontroladu, dizejus mariadu i ganánsia.’ (Colossenses 3:5 ) Jeová sabe ma é ka faxi faze kel-li, má el ten paxénxa ku nos i el ta djuda-nu. (Salmo 68:19 ) Odja izénplu di un jóven ki tinha ábitu di odja pornografia i di masturba. Se kolégas di skóla fla-l ma faze kes kuza la é normal. Má el fla: “Kel-li prujudika nha konsénsia i N kai na un vida di konportamentu seksual mariadu.” El da kónta ma el meste kontrolaba se dizejus, i ku ajuda di Jeová el konsigi vense kel mau ábitu. Si bu ta pensa na kuzas ki ten aver ku séksu, pidi Jeová pa da-u ‘kel puder más di ki normal’ ki ta djuda-u ten pensamentus linpu. — 2 Coríntios 4:7; 1 Coríntios 9:27.

12. Pamodi ki nu debe ‘proteje nos korason’?

12 Salumon skrebe: ‘Más di ki kalker otu kuza ki bu debe guarda, proteje bu korason, pamodi é di el ki ta ben kes fonti di vida.’ (Provérbios 4:23 ) Nos ‘korason’ é kel algen ki nos é di pa déntu, kel algen ki Jeová ta odja. Nu ten ki proteje nos korason pamodi kes kuza ki nu ta odja pode mexe txeu ku nos. É pur isu ki Jó fla: ‘N faze un kontratu ku nhas odju. Nton modi ki N pode odja pa un vírjen ku intenson mariadu?’ (Jó 31:1 ) Sima Jó, nu meste kontrola kuzê ki nu ta odja i kuzê ki nu ta pensa na el. I sima un di kes skritor di Salmo faze, nu debe pidi na orason: ‘Ka bu dexa nhas odju odja pa kuzas ki ka ten valor’. — Salmo 119:37.

DINÁ TOMA UN MAU DISIZON

13. Ki tipu di amigas Diná skodje?

13 Nos amigus pode pô-nu ta faze kuza dretu ô mariadu. Si nu skodje amigus ki ta obi ku Deus, es pode djuda-nu faze mésmu kuza. (Provérbios 13:20; 1 Coríntios 15:33.) Kuza ki kontise ku Diná, ta mostra-nu pamodi ki é inportanti nu skodje dretu ken ki debe ser nos amigus. Diná éra un di kes fidju-fémia di Jakó, i el kriadu na un família ki ta adoraba Jeová. El ka ta fazeba konportamentu seksual mariadu, má el faze amizadi ku mininas di Kanan, ki ka ta adoraba Jeová. Gentis di Kanan ka ta pensaba sobri séksu sima Deus ta pensa, i tudu algen sabia ma es ta fazeba konportamentu seksual mariadu. (Levítico 18:6-25 ) Kantu Diná staba djuntu ku se amigas, el konxe un rapás ki txomaba Sikén. El tanbê éra di Kanan i el odja ma Diná éra uma bunita. Sikén éra kel rapás ‘más ruspetadu’ na se família. Má el ka ta amaba Jeová. — Génesis 34:18, 19.

14. Kuzê ki kontise ku Diná?

14 Sikén gostaba txeu di Diná. Pur isu, el faze un kuza ki pa el éra normal. El pega Diná i ‘el viola-l.’ (Lé Génesis 34:1-4.) Kel krimi li traze sufrimentu pa Diná i pa tudu se família. — Génesis 34:7, 25-31; Gálatas 6:7, 8.

15, 16. Modi ki nu pode ten sabedoria?

15 Nu ka meste faze mésmu éru sima Diná, pa nu pode prende ma orientasons di Jeová é bon pa nos. ‘Ken ki ta anda ku algen ki ten sabedoria, ta ten sabedoria, má ken ki ta sta djuntu ku algen tolu ta ten mau rezultadu.’ (Provérbios 13:20 ) Kontinua ta uza Bíblia pa djuda-u ntende ‘tudu bon kaminhu.’ Asi bu ta libra bu kabésa di txeu sufrimentu. — Provérbios 2:6-9; Salmo 1:1-3.

16 Modi ki nu pode ten sabedoria? Nu meste studa Palavra di Deus, faze orason antis di nu toma disizons i sigi bons konsedju ki skravu fiel i prudenti ta da-nu. (Mateus 24:45; Tiago 1:5 ) É klaru ki nu sabe ma nos é fraku i inperfetu. (Jeremias 17:9 ) Má, imajina ma un algen fla-u pa bu ivita un situason ki pode pô-u ta ten konportamentu seksual mariadu. Kuzê ki bu ta fazeba? Bu ta fikaba xatiadu ô bu ta sérba umildi i bu ta setaba kel konsedju? — 2 Reis 22:18, 19.

17. Da un izénplu ki ta mostra modi ki konsedju di un sérvu di Jeová pode djuda-nu.

17 Pur izénplu, imajina kel situason li. Un irman ki txoma Maria sta na se lugar di trabadju i un ómi kumesa ta mostra interesi na el i el konvida-l pa es sai. Kel ómi ka ta sirbi Jeová, má ta parse ma el é bon algen. Un otu irman ta odja-s djuntu i el ta tenta aviza Maria ma é prigozu sai ku kel ómi. Pode ser ki Maria ta kumesa ta da diskulpa, ô talvês el ka ta ntende pamodi ki el dadu konsedju. Maria ta fla ma el ta ama Jeová i ma el krê faze kel ki é dretu. Má si el kontinua ta sai ku kel ómi, el sta ta fuji di ‘konportamentu seksual mariadu’ ô el sta ta ‘kúnfia na se própi korason’? — Provérbios 22:3; 28:26; Mateus 6:13; 26:41.

PRENDE KU IZÉNPLU DI JUZÉ

18, 19. Splika modi ki Juzé fuji di konportamentu seksual mariadu.

18 Kantu Juzé éra jóven, el éra skravu na Ijitu. Tudu dia mudjer di se patron ta pidiba el pa es fazeba séksu. Má Juzé sabia ma kel-la éra mariadu. Juzé ta amaba Jeová i el krê fazeba se vontadi. Pur isu, sénpri ki mudjer di se patron ta tentaba el, el ta negaba. Dja ki Juzé éra skravu, el ka podia dexaba se patron. Un dia, mudjer di se patron tenta forsa-l pa es faze séksu, má Juzé ‘fuji pa fóra.’ —  Génesis 39:7-12.

19 Si Juzé ta pensaba na séksu ô el ta sunhaba ku mudjer di se patron, el podia kaíba na kel tentason. Má, se amizadi ku Jeová éra más inportanti di ki kalker otu kuza. El fla kel mudjer: ‘Nha patron ka nega-m nada, ménus nha, pamodi nha é se mudjer. Pur isu, modi ki N pode faze es grandi maldadi i peka kóntra Deus?’ — Génesis 39:8, 9.

20. Modi ki nu sabe ma Jeová staba kontenti ku Juzé?

20 Juzé staba lonji di se família i di se kaza, má simé el kontinua lial pa Deus i Jeová sénpri ta abensuaba el. (Génesis 41:39-49 ) Jeová staba kontenti ku lialdadi di Juzé. (Provérbios 27:11 ) Pode ser difísil fuji di konportamentu seksual mariadu. Má, ka bu skese di kes palavra li: ‘Nhos ki ta ama Jeová, nhos ôdia kel ki é mau, el ta guarda vida di kes algen ki é lial pa el; el ta libra-s di mô di algen mau.’ — Salmo 97:10.

21. Modi ki un jóven faze sima Juzé?

21 Povu di Jeová ta mostra koraji tudu dia, pamodi es ta ‘ôdia kel ki é mau’ i es ta ‘ama kel ki é bon.’ (Amós 5:15 ) Ka ta nporta kantu anu ki bu ten, bu pode ser fiel pa Jeová. Odja kuzê ki kontise ku un irmon jóven na skóla. Un minina fla-l: ‘Si bu djuda-m faze testi di matimátika, N ta faze séksu ku bo.’ Kuzê ki kel irmon faze? El aji sima Juzé. El fla: “Kel óra N fla-l nau. N mante ruspetu pa nha kabésa i un konsénsia linpu, pamodi mi é lial pa Jeová.” Kalker prazer ki bu ta xinti na faze konportamentu seksual mariadu, ta dura poku ténpu. Má, rezultadu é txeu dór i sufrimentu. (Hebreus 11:25 ) Óras ki nu ta obi ku Jeová sénpri nu ta ser filís. — Provérbios 10:22.

DEXA JEOVÁ DJUDA-U

22, 23. Modi ki Jeová ta pode djuda-nu, sikrê nu faze un pekadu gravi?

22 Satanás ta tenta uza konportamentu seksual mariadu pa el pô-nu ta faze kel ki Jeová ka krê. Kel-li pode ser un grandi prubléma. Nos tudu, un óra ô otu, nu pode pensa na kuza mariadu. (Romanos 7:21-25 ) Jeová ta ntende kel-li i el sabe ma ‘nos é di téra.’ (Salmo 103:14 ) Má i si un irmon faze un pekadu gravi sima konportamentu seksual mariadu? Ka ten más speransa pa el? Ten sin. Si el rapende di korason, Jeová ta djuda-l, pamodi el sta ‘prontu pa púrdua’. — Salmo 86:5; Tiago 5:16; Provérbios 28:13.

23 Tanbê Jeová da-nu ansions pa kuida di nos ku amor. Es é ómis ki Jeová da-nu sima un prezenti. (Efésios 4:8, 12; Tiago 5:14, 15 ) Es pode djuda-nu rekupera nos amizadi ku Jeová. — Provérbios 15:32.

TEN ‘BON JUÍS’

24, 25. Modi ki ten ‘bon juís’ pode djuda-nu fuji di konportamentu seksual mariadu?

24 Pa nu pode toma bons disizon, nu meste ntende modi ki leis di Jeová ta djuda-nu. Nu ka krê ser sima kel rapás di Provérbios 7:6-23. El ka tinha ‘bon juís’, pur isu el kai na tentason di faze konportamentu seksual mariadu. Ten bon juís é más di ki ser intelijenti. Óras ki nu ten bon juís, nu ta tenta ntende manera ki Jeová ta pensa i vive sima el ta fla. Lenbra di kes palavra li: ‘Ken ki ten bon juís ta ama se kabésa. Ken ki ta da valor pa sabedoria ta ten bon rezultadu.’ — Provérbios 19:8.

25 Bu ten sertéza ma kes orientason di Jeová é sénpri midjór? Bu ta kridita di korason ma sigi kes orientason ta pô-u ser filís? (Salmo 19:7-10; Isaías 48:17, 18 ) Si inda bu ka ten sertéza, lenbra di tudu kes kuza dretu ki Jeová dja faze pa bo. Bíblia ta fla: ‘Nhos prova i nhos odja ma Jeová é bon’. (Salmo 34:8 ) Sima bu ta ba ta sigi kel konsedju li, bu amor pa Deus ta fika más txeu. Sforsa pa bu gosta di kes kuza ki el ta gosta i ôdia kes kuza ki el ta ôdia. Intxi bu menti di kes kuza dretu: kes kuza ki é verdadi, justu, puru, kes kuza ki nu debe ama i ki ta papiadu ben di es. (Filipenses 4:8, 9 ) Nu pode ser sima Juzé, ki dexa sabedoria di Jeová gia se vida. — Isaías 64:8.

26. Kuzê ki nu sta ben odja na kapítlus 10 ku 11?

26 Ka ta nporta si bo é solteru ô kazadu, Jeová krê pa bu ten un vida sábi i pa bu ser filís. Na kapítlus 10 ku 11 nu ta ben odja kuzê ki pode djuda-nu ten un kazamentu filís.