Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Prende más

Prende más

 1 PRINSÍPIUS

Leis di Deus ten bazi na prinsípius. Prinsípius é kes verdadi prinsipal ki nu ta atxa na Bíblia. Es ta djuda-nu ntende kuzê ki Deus ta pensa ô kuzê ki el ta xinti sobri un asuntu. Prinsípius ta djuda-nu toma bons disizon na nos vida i faze kel ki é dretu. Es ta djuda-nu más txeu na kes situason ki Bíblia ka ten un lei klaru sobri kuzê ki nu debe faze.

Kapítlu 1, parágrafu 8

 2 OBI KU JEOVÁ

Obi ku Jeová siginifika faze kel ki el ta fla pa nu faze di livri vontadi. Jeová krê pa nu obi ku el pamodi nu ta ama-l. (1 João 5:3 ) Si nu ta ama Deus i nu ta kúnfia na el, nu ta sigi ses konsedju na tudu situason. Nu ta obi ku el sikrê nu sta na un situason difísil. Si nu obi ku Jeová nu ta ser filís gósi i na futuru nu ta ben ten txeu benson, sima el promete-nu. — Isaías 48:17.

Kapítlu 1, parágrafu 10

 3 LIBERDADI DI SKODJE

Jeová da tudu algen liberdadi di skodje. Kel-li siginifika ma é nos ki ta skodje kuzê ki nu ta faze. Jeová ka kria-nu pa nu ser sima robô. (Deuteronómio 30:19; Josué 24:15 ) Nu pode uza nos liberdadi pa toma bons disizon. Má si nu ka toma kuidadu, nu pode toma disizons mariadu. Dja ki nu ten liberdadi di skodje, nu ten ki disidi si nu krê ser lial pa Jeová i prova ma nu ta ama-l di verdadi.

Kapítlu 1, parágrafu 12

 4 RÉGRAS DI KONPORTAMENTU

Jeová ta disidi kal ki é régras di konportamentu ki nu debe sigi na nos vida. Bíblia ta fla-nu kes régra di konportamentu i modi ki es ta djuda-nu ten un vida filís. (Provérbios 6:16-19; 1 Coríntios 6:9-11 ) Kes régra ta djuda-nu sabe kuzê ki Deus ta atxa ma é dretu ô mariadu. Tanbê es ta djuda-nu sabe modi ki nu ta trata algen ku amor, modi ki nu pode toma bons disizon i modi ki nu ta mostra bondadi pa otus algen. Konportamentu di mundu sta ta bira kada bês más piór, má kel ki Jeová ta fla ma é dretu ô mariadu ka ta muda. (Deuteronómio 32:4-6; Malaquias 3:6 ) Sigi kes régra di konportamentu di Jeová ta proteje-nu di txeu prubléma i di sufrimentu.

Kapítlu 1, parágrafu 17

 5 KONSÉNSIA

Konsénsia é kapasidadi ki nu ten déntu nos di sabe si un kuza é dretu ô mariadu. Jeová da tudu algen konsénsia. (Romanos 2:14, 15 ) Pa nos konsénsia trabadja dretu, nu ten ki trena-l di akordu ku leis di Jeová. Asi, el ta djuda-nu toma disizons ki ta dexa Jeová kontenti. (1 Pedro 3:16 ) Nos konsénsia pode aviza-nu óras ki nu sta ba toma un disizon mariadu. Tanbê si nu faze un kuza mariadu nos konsénsia pode fika pizadu. Nos konsénsia pode bira fraku, má Jeová ta djuda-nu bira-l fórti otu bês. Un konsénsia linpu ta da-nu pas i ta djuda-nu ten ruspetu pa nos kabésa.

Kapítlu 2, parágrafu 3

 6 GRANDI RUSPETU PA DEUS

Grandi ruspetu pa Deus siginifika ma nu debe ten txeu amor i ruspetu pa el, ki nu ka ta faze nada ki ta pô-l fika tristi. Grandi ruspetu pa Deus ta djuda-nu faze kel ki é dretu i ivita faze kel ki é mariadu. (Salmo 111:10 ) El ta pô-nu ta obi ku tudu kuza ki Jeová ta fla. Tanbê el ta djuda-nu kunpri nos promésas ki nu faze pa Jeová, pamodi kel grandi ruspetu ki nu ten pa el. Nu ta mostra ma nu ten grandi ruspetu pa Jeová na nos manera di pensa, na manera ki nu ta trata otus algen i na disizons ki nu ta toma tudu dia.

Kapítlu 2, parágrafu 9

 7 RAPENDIMENTU

Rapendimentu krê fla ma nu xinti txeu tristéza pamodi un kuza ki nu faze mariadu. Kes ki ta ama Deus ta xinti txeu tristi óras ki es da kónta ma es faze un kuza ki Jeová ta fla ma é mariadu. Óras ki nu peka nu ten ki pidi Jeová pa purdua-nu através di sakrifisiu di resgati di Jizus. (Mateus 26:28; 1 João 2:1, 2 ) Óras ki nu rapende di korason i nu para di faze un kuza mariadu, nu pode ten sertéza ma Jeová ta purdua-nu. Nu ka meste xinti kulpadu más pa kuzas ki nu fazeba antis. (Salmo 103:10-14; 1 João 1:9; 3:19-22 ) Nu ten ki faze txeu sforsu pa nu prende ku nos éru, muda kalker manera di pensa mariadu ki nu ten i vive sima leis di Jeová ta fla.

Kapítlu 2, parágrafu 18

 8 DIZASOSIASON

Óras ki un algen ki faze un pekadu gravi ka rapende i el nega sigi leis di Jeová, el ka pode kontinua ta faze párti di kongregason. El meste ser dizasosiadu. Óras ki un algen ta dizasosiadu, nu ka pode trata ku el i nu ta para di pâpia ku el. (1 Coríntios 5:11; 2 João 9-11 ) Dizasosiason ka ta dexa pa nómi di Jeová i di kongregason fika suju. (1 Coríntios 5:6) Dizasosiason tanbê é un disiplina ki ta djuda algen rapende di se pekadu i volta pa Jeová. — Lucas 15:17.

Kapítlu 3, parágrafu 19

 9 ORIENTASON I KONSEDJU

Jeová ta ama-nu i el krê djuda-nu. Pur isu, el ta uza Bíblia i otus algen ki ta ama-l pa da-nu konsedju i orientason. Nu meste txeu ajuda, pamodi nos é inperfetu. (Jeremias 17:9 ) Óras ki nu ta obi i nu ta sigi konsedju di kes algen ki Jeová ta uza pa orienta-nu, nu ta mostra ma nu ta ruspeta Jeová i ma nu ta obi ku el. — Hebreus 13:7.

Kapítlu 4, parágrafu 2

 10 ORGULHU I UMILDADI

É faxi nu pensa sô na nos kabésa i nu ser orgulhozu pamodi nos é inperfetu. Má Jeová krê pa nu ser umildi. Txeu bês nu ta prende ser umildi óras ki nu konpara nos kabésa ku Jeová i nu odja ma nos é pikinoti. (Jó 38:1-4 ) Otu manera inportanti di mostra ma nos é umildi, é prende pensa más na otus i kuzê ki é bon pa es, di ki na nos kabésa. Txeu bês, orgulhu ta poi algen ta atxa ma el é midjór di ki otu algen. Má un algen umildi ta konsigi odja ma el ten ses pontu fórti i tanbê ma el ten ses pontu fraku. El ka ten medu di seta se éru, di pidi diskulpa i di seta ideia ô konsedjus di otus algen. Un algen umildi ta kúnfia na Jeová i el ta sigi se orientason. — 1 Pedro 5:5.

Kapítlu 4, parágrafu 4

 11 AUTORIDADI

Autoridadi é direitu ki algen ten di da órdi i di toma disizons. Jeová é kel ki ten más autoridadi na Séu ku na Téra. Dja ki el kria tudu kuza, el é algen más poderozu ki ta izisti. Sénpri el ta uza se autoridadi pa djuda otus. Jeová da alguns umanu responsabilidadi pa kuida di nos. Pur izénplu, mai ku pai, ansions na kongregason i govérnus ten algun autoridadi i Jeová ta krê pa nu obi ku es. (Romanos 13:1-5; 1 Timóteo 5:17 ) Má, óras ki leis di ómi ta fla-nu pa nu faze kuzas ki é kóntra leis di Deus, nu ta obi primeru ku leis di Deus. (Atos 5:29 ) Si nu obi ku kes algen ki Jeová da autoridadi, nu ta mostra Jeová ma nu ta ruspeta se disizons.

Kapítlu 4, parágrafu 7

 12 ANSIONS

Ansions é irmons ki ten txeu spiriénsa, ki Jeová ta uza pa kuida di kongregason. (Deuteronómio 1:13; Atos 20:28 ) Es ta djuda-nu mante nos amizadi ku Jeová fórti. Tanbê es ta djuda-nu adora Jeová ku pas i di un manera organizadu. (1 Coríntios 14:33, 40 ) Ansions ta skodjedu ku spritu santu óras ki es tene kes kualidadi ki sta na Bíblia. (1 Timóteo 3:1-7; Tito 1:5-9; 1 Pedro 5:2, 3 ) Nu ta fika kontenti di obi ku ansions, pamodi nu ta kúnfia i nu ta apoia organizason di Jeová. — Salmo 138:6; Hebreus 13:17.

Kapítlu 4, parágrafu 8

 13 XÉFI DI FAMÍLIA

Jeová da mai ku pai responsabilidadi di toma kónta di ses fidjus i di kes ki ta mora na ses kaza. Má, Bíblia ta fla ma maridu é kabésa ô xéfi di família. Si na un família ka ten un pai, kel mai ta ser xéfi di família. Un xéfi di família ten responsabilidadi di da se família kumida, ropa i un lugar pa es mora. Tanbê el ten un grandi responsabilidadi, ki é djuda-s adora Jeová. Pur izénplu, el ta sforsa pa djuda se família sisti tudu runion, bai pregason i pa es studa Bíblia djuntu. Un xéfi di família tanbê ten responsabilidadi di toma disizons. Sénpri el ta tenta imita Jizus na ser ikilibradu i na mostra bondadi, nunka el ka ta ser duru ô mau ku se família. Óras ki el ta faze si, se kaza ta ser un lugar di amor na undi ki tudu algen ta xinti suguru. Tanbê amizadi di se família ku Jeová, ta fika más fórti.

Kapítlu 4, parágrafu 12

 14 GRUPU ENKAREGADU DI ÓBRA

Grupu Enkaregadu di Óbra é un grupu di ómis ki ten speransa di ba vive na Séu i ki Deus ta uza pa orienta trabadju di se povu. Na ténpu di apóstlus, Jeová uza un grupu enkaregadu di óbra pa orientaba kes primeru sigidor di Jizus na ses adorason i na ses trabadju di pregason. (Atos 15:2 ) Oji, Grupu Enkaregadu di Óbra é un grupu di irmons ki ta inxina, orienta i proteje povu di Deus. Óras ki kes irmon ta toma disizons, es ta kúnfia na Palavra di Deus i na se spritu santu. Jizus txoma kel grupu di ómis skodjedu ku spritu santu di ‘skravu fiel i prudenti’. — Mateus 24:45-47.

Kapítlu 4, parágrafu 15

 15 KUBRI KABÉSA

Alvês ta pididu pa un irman faze algun kuza na kongregason ki normalmenti éra un irmon ki ta fazeba. Óras ki kel irman ta faze kel trabadju, el debe kubri kabésa pa mostra ma el ta ruspeta manera ki Jeová ta faze kuzas. Má, el meste kubri kabésa sô na alguns situason. Pur izénplu, si el sta djuntu ku un irmon ki é batizadu i el ba faze un studu di Bíblia, el debe kubri kabésa. — 1 Coríntios 11:11-15.

Kapítlu 4, parágrafu 17

 16 KA METE NA ASUNTUS DI MUNDU

Nu ka ta mete na pulítika nen na géra pamodi nu ka ta nvolve na asuntus di mundu. (João 17:16 ) Povu di Jeová ta apoia sô Reinu di Deus. Nu ka ta mete na asuntus di mundu, sima Jizus ka mete.

Jeová fla-nu pa nu ‘obi ku govérnus i ku autoridadis’. (Tito 3:1, 2; Romanos 13:1-7 ) Má lei di Jeová tanbê ta fla ma nu ka debe mata algen. Nton, konsénsia di un sérvu di Jeová ka ta dexa-l bai trópa ô bai géra. Si un kriston pididu pa el faze un otu trabadju pa djuda sosiadadi envês di bai trópa, el meste pensa i disidi si se konsénsia ta dexa-l faze kel-la.

Nu ta adora sô Jeová, pamodi é el ki kria-nu. Nu ka ta kanta inu nasional nen saúda ô adora bandera, má nu ten ruspetu pa país undi nu ta vive. (Isaías 43:11; Daniel 3:1-30; 1 Coríntios 10:14 ) Tanbê, sérvus di Jeová ta toma ses disizon pa es ka vota na ninhun kandidatu ô partidu pulítiku. Kel-li é pamodi dja es toma ses disizon di apoia Reinu di Deus. — Mateus 22:21; João 15:19; 18:36.

Kapítlu 5, parágrafu 2

 17 SPRITU DI MUNDU

Mundu ta krê pô-nu pensa sima Satanás. Kes algen ki ka ta obi ku Jeová nen es ka ta ama-l ô imita-l, es ta pensa sima Satanás. (1 João 5:19 ) Pensa i faze kuzas di kel manera li ta txomadu di spritu di mundu. (Efésios 2:2 ) Povu di Jeová ta faze di tudu pa es ka sigi spritu di mundu. (Efésios 6:10-18 ) Envês di kel-li, nu ta ama manera ki Jeová ta faze kuzas i nu ta sforsa pa nu pensa sima el.

Kapítlu 5, parágrafu 7

 18 BANDONA I FIKA KÓNTRA ORGANIZASON DI JEOVÁ

Ten algen ki ta fika kóntra verdadi ki sta na Bíblia. Es ta rabela kóntra Jeová i kóntra Jizus ki é Rei di Reinu di Deus. Tanbê es ta tenta disvia otus pa fika di ses ladu. (Romanos 1:25 ) Es ta krê poi dúvida na kabésa di kes algen ki ta adora Jeová. Na ténpu di apóstlus, alguns fika kóntra organizason di Jeová. Oji tanbê, ten algen ki ta faze si. (2 Tessalonicenses 2:3 ) Kes ki é lial pa Jeová ka ta ten nada aver ku kes tipu di algen li. Nunka nu ka ta lé ô obi ideia di kes algen ki é kóntra organizason di Jeová, pamodi algen sta ta faze-nu preson ô pamodi kuriozidadi. Nos é lial pa Jeová i é sô el ki nu ta adora.

Kapítlu 5, parágrafu 9

 19 SPIASON Ô PERDON DI PEKADUS

Na lei di Muizes, óras ki israelitas ta ba pidiba pa Jeová purduaba ses pekadu, es ta lebaba animal pa sakrifikaba i es ta ofereseba azeti ku otus kuza. Kes sakrifisiu i oférta ta txomada di spiason. Kel-li ta lenbraba israelitas ma Jeová krê purduaba ses pekadu i di nason interu. Dipôs, Jizus ben da se vida pa paga nos pekadus. Pur isu nu ka meste más di kes sakrifisiu i ofértas. Jizus oferese un sakrifisiu perfetu, un bês pa tudu ténpu. — Hebreus 10:1, 4, 10.

Kapítlu 7, parágrafu 6

 20 RUSPETU PA VIDA DI ANIMAL

Na lei di Muizes, pesoas podia mataba animal pa es kume. Tanbê Jeová pidi-s pa es uzaba es pa ofereseba sakrifisiu. (Levítico 1:5, 6 ) Má Jeová nunka ka dexa pa se povu maltrataba kes animal. (Provérbios 12:10 ) Lei di Muizes tinha régras ki ta protejeba animal pa es ka maltratadu. Lei tanbê ta flaba ma israelitas tinha ki trataba ses animal dretu. — Deuteronómio 22:6, 7.

Kapítlu 7, parágrafu 6

 21 PÁRTIS MÁS PIKINOTI DI SANGI I TRATAMENTUS

Pártis más pikinoti di sangi. Kes kuatu párti prinsipal di sangi é: glóbulus burmedju, glóbulus branku, plaketas i plasma. Kalker di kes kuatu párti prinsipal li tanbê pode divididu na pártis más pikinoti. *

Sérvus di Jeová ka ta toma sangi konplétu nen kalker un di kes kuatu párti prinsipal. Má, es debe toma kes párti más pikinoti di sangi? Bíblia ka ta da un respósta klaru sobri kel asuntu li. Pur isu kada kriston ten ki toma se disizon, sima se konsénsia trenadu ku Bíblia ta fla-l.

Alguns kriston ka ta toma ninhun di kes párti pikinoti di sangi. Talvês es ta pensa na kel Lei ki Deus daba israelitas ki ta flaba ma óras ki un algen mataba un animal, el tinha ki bazaba kel sangi na txon. — Deuteronómio 12:22-24.

Otus ta atxa ma es pode toma kes párti más pikinoti di sangi. Ses konsénsia ta fla-s ma ka ten ninhun prubléma. Talvês es ta pensa ma kes párti más pikinoti di sangi dja ka ta reprizenta vida di kel algen ô di kel animal ki el tradu di el.

Óras ki bu ta disidi si bu ta toma algun di kes párti pikinoti di sangi ô nau, pensa na kes situason li:

  • Ten alguns ramedi ki ta fazedu ku kes párti más pikinoti di sangi, sima alguns ki ta sirbi pa djuda algen para di perde sangi. Nton, si N disidi ma N ka ta toma kes párti más pikinoti di sangi, N ta ntende ma tanbê N sta ta nega toma kes tipu di ramedi la?

  • N pode disidi ma N ta seta un párti más pikinoti di sangi ô más di ki un, má N ka ta seta kes otu. N ta konsigi splika dotor é pamodi?

Tratamentus. Nu ka ta da sangi nen nu ka ta guarda nos sangi duránti uns simana antis di nu faze un operason. Má ten otus tratamentu ki ta uzadu sangi di un algen. Kada un di nos ten ki disidi modi ki nos sangi ta uzadu óras ki nu ta faze un operason, un análizi ô otu tratamentu. Na kes tipu di tratamentu li, sangi di un algen pode tradu di se korpu pa un ténpu. — Pa más informason, djobe Sentinéla di 15 di otubru di 2000, na purtugês, pájinas 30 i 31.

Pur izénplu, ten un tratamentu ki txoma hemodiluição. Na kel tratamentu li, antis di fazedu operason ta tradu sangi di kel algen i el ta podu otu líkidu (expansor de volume ) na lugar di se sangi. Duránti operason ô dipôs, es ta torna pô-l se sangi.

Ten un otu tratamentu ki ta txomadu di recuperação intra-operatória de células. Kel tratamentu li ta fazedu óras ki un algen perde sangi na operason. Kel sangi ki el perde ta panhadu, ta labadu i dipôs ta torna podu na kel algen. Es pode faze-l duránti operason ô lógu dipôs.

Maneras ki dotoris ta faze kes tratamentu li pode ten alguns diferénsa. Pur isu, antis di nu seta faze un operason, un análizi ô otu tratamentu, nu debe ten sertéza modi ki sta ba fazedu análizi di nos sangi ô modi ki el sta ba uzadu na algun otu tratamentu.

Óras ki bu ta disidi si bu ta seta pa fazedu alguns tipu di tratamentu ku bu sangi, pensa na kes situason li:

  • Nu pode ligadu na un mákina ki párti di nos sangi tradu fóra di nos korpu i duránti un ténpu, ta fitxadu mákina pa kel sangi para di kóre. Na kel situason li, nha konsénsia ta atxa ma kel sangi inda ta faze párti di mi ô el ta atxa ma kel sangi debe bazadu na txon? — Deuteronómio 12:23, 24.

  • Na algun tratamentu nos sangi pode tradu di nos korpu, fazedu algun kuza na el i dipôs ta torna podu na nos korpu. Nha konsénsia ta seta un tratamentu di kel tipu li?

  • N ta ntende ma si N fla ma N ka ta seta ninhun tipu di tratamentu ki pode fazedu ku nha sangi, kel-li krê fla ma tanbê N ka ta seta faze izamis di sangi, hemodiálise ô uza un mákina korason-pulmon?

Antis di nu disidi si nu ta toma kes párti más pikinoti di sangi ô sobri tratamentus ki ta uza nos sangi, nu meste faze orason pa pidi Jeová orientason i dipôs faze piskiza. (Tiago 1:5, 6 ) Dipôs di kel-li, nu ten ki uza nos konsénsia trenadu ku Bíblia pa nu faze nos própi disizon. Nu ka debe pergunta otus algen kal ki é ses disizon, nen nu ka debe tenta pô-s ta toma un disizon ki nu ta atxa ma é midjór. — Romanos 14:12; Gálatas 6:5.

Kapítlu 7, parágrafu 11

 22 KONPORTAMENTU PURU

Pa nu ten konportamentu linpu, nu debe faze tudu kel ki é puru ô linpu pa Jeová. Tanbê, nu ten ki ser linpu na kel ki nu ta pensa i na kel ki nu ta pâpia. Jeová ta fla ma nu debe fika lonji di tudu tipu di konportamentu seksual mariadu. (Provérbios 1:10; 3:1 ) Nu ten ki faze di tudu pa nu sta puru sima Jeová ta krê, sikrê nu pasa pa algun tentason di faze kuzas mariadu. Sénpri nu meste pidi pa Jeová djuda-nu mante nos menti linpu i faze di tudu pa luta kóntra tentason di konporta mariadu. — 1 Coríntios 6:9, 10, 18; Efésios 5:5.

Kapítlu 8, parágrafu 11

 23 KONPORTAMENTU DISKARADU I INPURÉZA

Konportamentu diskaradu é óras ki un algen ka ta kunpri leis di Jeová na se manera di pâpia ô na kuzas ki el ta faze, i el ta faze-l sen vergónha. Un algen ki ta faze si, ta mostra txeu falta di ruspetu pa leis di Jeová. Si un algen konporta di manera diskaradu, ansions ta forma un kumison pa julga pa trata di kel asuntu. Ten txeu tipu di pekadu ki nu pode txoma di inpuréza. Ansions pode forma un kumison pa julga pa trata di alguns tipu di inpuréza, ta dipende si kel inpuréza é gravi ô nau. — Gálatas 5:19-21; Efésios 4:19; pa sabe más informason, djobe Perguntas dos Leitores na Sentinéla di 15 di julhu di 2006, na purtugês.

Kapítlu 9, parágrafu 7; kapítlu 12, parágrafu 10

 24 MASTURBASON

Masturbason é óras ki un algen ta mexe na se órgon seksual di manera mariadu pa el pode xinti vontadi di faze séksu. Óras ki algen ta faze si, el sta ta uza séksu di un manera suju pamodi Jeová krê pa séksu ser un kuza linpu entri maridu ku mudjer. I kel-la é un manera di es mostra amor pa kunpanheru. Kes algen ki ten kel ábitu li, ta prujudika ses amizadi ku Jeová. Masturbason ta kria na un algen dizejus di faze séksu di manera mariadu i el ta poi algen ta pensa mariadu sobri séksu. (Colossenses 3:5 ) Ken ki ten kel ábitu li i el ka sta konsigi para, ka debe dizisti simé. (Salmo 86:5; 1 João 3:20 ) Si bu ten kel prubléma li, faze orason i pidi Jeová di korason pa el djuda-u. Ivita kuzas sima pornografia, pamodi el ta poi algen ku menti suju. Pâpia ku bu mai ô ku bu pai ki ta sirbi Jeová. Tanbê, bu pode pâpia ku un amigu maduru ki ta ruspeta leis di Jeová. (Provérbios 1:8, 9; 1 Tessalonicenses 5:14; Tito 2:3-5 ) Bu pode ten sertéza ma Jeová ta odja i el ta da txeu valor pa sforsu ki bu ta faze pa bu ten un konportamentu linpu. — Salmo 51:17; Isaías 1:18.

Kapítlu 9, parágrafu 9

 25 KAZA KU MÁS DI KI UN ALGEN

Jeová kria kazamentu pa ser entri un ómi ku un mudjer. Na Israel antigu, Deus dexa kes ómi pa es kaza ku más di ki un mudjer, má é ka éra kel-la ki el kreba désdi komésu. Oji, Jeová ka ta dexa pa se sérvus sta kazadu ku más di ki un algen. Un maridu debe ten sô un mudjer i un mudjer debe ten sô un maridu. — Mateus 19:9; 1 Timóteo 3:2.

Kapítlu 10, parágrafu 12

 26 DIVÓRSIU I SIPARASON

Jeová kreba pa maridu ku mudjer fika djuntu pa vida interu. (Génesis 2:24; Malaquias 2:15, 16; Mateus 19:3-6; 1 Coríntios 7:39 ) El ta dexa un maridu ku un mudjer divôrsia sô si un di es faze adultériu. Na kes situason li, Jeová ta dexa pa kel algen ki traídu disidi si el krê divôrsia ô nau. — Mateus 19:9.

Má alvês, alguns kriston ta disidi sipara di kunpanheru, sikrê ninhun di es ka faze adultériu. (1 Coríntios 7:11 ) Un sérvu di Jeová pode pensa na siparason na kes três situason li:

  • Óras ki un maridu ta nega sustenta se família i es ta fika sen ninhun dinheru i sen kumida. — 1 Timóteo 5:8.

  • Óras ki maridu ô mudjer ta sota kel otu di manera ki el ta xinti ma se vida ô saúdi sta na prigu. — Gálatas 5:19-21.

  • Óras ki maridu ô mudjer ka ta dexa kel otu sirbi Jeová di manera ki el ta xinti ma se amizadi ku Jeová sta na prigu. — Atos 5:29.

Kapítlu 11, parágrafu 19

 27 ILOJIU I NKORAJAMENTU

Nos tudu nu meste pa algen ilojia-nu i pa da-nu koraji. (Provérbios 12:25; 16:24 ) Pa nu da algen forsa i konsolu, nu debe pâpia ku el ku amor i bondadi. Pâpia ku nos irmon di kes manera li ta djuda-s aguenta firmi i kontinua ta sirbi Jeová, sikrê ku txeu prubléma. (Provérbios 12:18; Filipenses 2:1-4 ) Si un algen sta xinti dizanimadu, nu debe obi-l ku ruspetu i tenta ntende kuzê ki el sta xinti. Asi nu ta sabe kuzê ki nu pode fla-l ô faze pa djuda-l. (Tiago 1:19 ) Nu debe sforsa pa nu konxe nos irmons ku irmans dretu. Faze si ta djuda-nu ntende kuzê ki es meste di verdadi. Asi nu ta konsigi djuda-s txiga na kel Deus di tudu konsolu i ki ta da koraji, i es ta xinti konsoladu. — 2 Coríntios 1:3, 4; 1 Tessalonicenses 5:11.

Kapítlu 12, parágrafu 16

 28 FÉSTAS DI KAZAMENTU

Bíblia ka ten régras pa fla modi ki ta fazedu féstas di kazamentu. Kustumus i leis sobri kel-li é ka igual na tudu lugar. (Génesis 24:67; Mateus 1:24; 25:10; Lucas 14:8 ) Párti más inportanti di kazamentu é kel votu ki un kazal ta faze dianti di Jeová. Txeu kazal ta disidi konvida ses família ku ses amigu pa sta ku es óras ki es ta faze ses votu di kazamentu. Tanbê, es ta pidi pa un ansion faze-s un diskursu di Bíblia. É kel kazal ki ta disidi si es ta faze fésta ô nau i ki tipu di fésta es ta faze. (Lucas 14:28; João 2:1-11 ) Kalker tipu di fésta di kazamentu ki un kazal disidi faze, es debe ten sertéza ma el ta da ónra pa Jeová. (Génesis 2:18-24; Mateus 19:5, 6 ) Bíblia ten prinsípius ki pode djuda-s toma un bon disizon. (1 João 2:16, 17 ) Si kazal disidi ma ta ten bebida alkólika na ses fésta di kazamentu, es ten ki ten sertéza ma ta kontroladu modi ki ta uzadu kes bebida. (Provérbios 20:1; Efésios 5:18 ) Si es disidi ma ta ba ten múzika ô otu tipu di diverson, es debe ten sertéza ma tudu kes kuza ta da ónra pa Jeová. Envês di preokupa sô ku kel dia di kazamentu, un kazal ki ta sirbi Jeová debe preokupa más ku ses amizadi ku Deus i ku kunpanheru. — Provérbios 18:22; pa sabe más informason, djobe Sentinéla di 15 di otubru di 2006, pájinas 18-23, 23-27, 28-31.

Kapítlu 13, parágrafu 18

 29 TOMA BONS DISIZON

Nu krê uza prinsípius ki sta na Palavra di Deus pa nu toma bons disizon. Pur izénplu, un algen ki é ka Tistimunha di Jeová pode konvida se maridu ô se mudjer ki é Tistimunha di Jeová pa kume djuntu ku ses família na un dia di kes fésta di mundu. Si kel-la kontise ku bo, kuzê ki bu ta faze? Si bu konsénsia ta dexa-u bai, bu pode splika bu maridu ô bu mudjer ma si fazedu algun tradison ki ten aver ku relijion falsu, bu ka ta partisipa. Tanbê si bu disidi na bai, bu debe pensa si otus algen ka ta tropesa. — 1 Coríntios 8:9; 10:23, 24.

Imajina ma bu patron oferese-u más dinheru na fin di anu ô un prezenti na ténpu di algun fésta. Bu debe toma-l? Ta dipende di kuzê ki bu patron ta pensa. El ta atxa ma kel prezenti ta faze párti di kel fésta? Ô sô el krê mostra-u ma el sta kontenti ku bu trabadju? Respósta di kes dôs pergunta li i di otus, ta djuda-u disidi si bu ta seta ô nau.

Un otu situason é si algen da-u un prezenti na ténpu di Natal ô fin di anu i el fla-u: “N sabe ma bu ka ta partisipa na kel fésta li, má N krê da-u kel prezenti li simé.” Talvês kel algen sta sô ta mostra-u se amizadi. Má, i si bu ten algun motivu pa pensa ma kel algen sta ta tenta pô-u na próva ô pô-u ta partisipa na kel fésta? Dipôs di pensa na kel-li, bu debe disidi si bu ta seta kel prezenti ô nau. Na tudu disizons ki nu ta toma, nu krê ten un konsénsia linpu i ser fiel pa Jeová. — Atos 23:1.

Kapítlu 13, parágrafu 22

 30 KUZAS KI TEN AVER KU NOGÓSIUS I LEIS

Kuazi sénpri, óras ki algen tene prubléma ku kunpanheru, es pode rezolve-l faxi ku pas. Asi kel prubléma ka ta bira más txeu. (Mateus 5:23-26 ) Tudu kriston debe pensa primeru na da glória pa Jeová i mante kongregason unidu. — João 13:34, 35; 1 Coríntios 13:4, 5.

Si kontise algun prubléma ku dôs irmon pamodi algun asuntu ki ten aver ku nogósiu, es debe tenta rezolve-l sen leba pa tribunal. Na 1 Coríntios 6:1-8, apóstlu Polu fla pa irmons ka leba kunpanheru pa tribunal. Faze si, pode poi algen ta pensa mal di Jeová i di kongregason. Na Mateus 18:15-17, nu ta atxa três pasu ki kristons debe da pa rezolve prublémas, sima óras ki algen ta suja nómi di kel otu ô ngana algen na nogósiu ô na otus kuza. (1) Es debe tenta rezolve kel prubléma es sô. (2) Si es ka konsigi, es debe pidi ajuda di un ô dôs irmon na kongregason. (3) Si ka rezolve simé, es pode pidi pa grupu di ansions na kongregason trata di asuntu. Si situason txiga na kel pontu li, ansions ta uza prinsípius di Bíblia pa djuda kes algen txiga na un akordu i rezolve kel prubléma na pas. Si ten algun algen ki ka krê sigi kuzê ki Bíblia ta fla, talvês ansions pode disidi forma un kumison pa julga.

Ten txeu situason ki talvês nu meste bai tribunal. Pur izénplu, óras ki un algen sta ta trata kuzas ki ten aver ku divórsiu, óras ki es meste disidi ken ki ta fika ku fidjus ô óras ki mudjer meste pa el dadu dinheru di kumida. Tanbê, óras ki algen meste toma un indeminizason, óras ki un inpréza fla ma dja el da na pédra pamodi el ka tene dinheru i pa trata kuzas ki ten aver ku eransa ô testamentu. Si un kriston bai tribunal pa rezolve kes asuntu li ku pas, el ka sta ta viola konsedju ki apóstlu Polu da.

Si fazedu un krimi gravi sima furta, mata algen ô viola un mininu ô un algen grandi, un kriston ki fla pulísia ô tribunal kuzê ki kontise, el ka sta ta viola konsedju di apóstlu Polu.

Kapítlu 14, parágrafu 14

 31 MANHAS DI SATANÁS

Satanás ta tenta ngana algen désdi ténpu di jardin di Éden. (Génesis 3:1-6; Apocalipse 12:9) El sabe ma si el konsigi muda nos manera di pensa el ta pô-nu ta faze kuza mariadu. (2 Coríntios 4:4; Tiago 1:14, 15 ) El ta uza pulítika, relijion, kumérsiu, diverson, skóla i otus kuza pa pô-nu ta pensa sima el i pa poi ta parse ma se manera di pensa sta sértu. — João 14:30; 1 João 5:19.

Satanás sabe ma fika-l poku ténpu pa el ngana algen. Nton, el sta faze tudu kel ki el pode pa ngana tudu algen ki el konsigi. Kes ki ta sirbi Jeová é kes ki más el krê ngana. (Apocalipse 12:12 ) Si nu ka toma kuidadu, poku-poku Satanás pode pô-nu ta pensa sima el. (1 Coríntios 10:12 ) Pur izénplu, Jeová krê pa kazamentu dura pa tudu ténpu di vida di un algen. (Mateus 19:5, 6, 9 ) Má, txeu algen ta atxa ma kazamentu é sima un kuza ki ka ten txeu valor, ki óras ki bu krê bu pode kaba ku el. Txeu filmi i prugramas di tilivizon ta poi algen ta pensa si. Nu ka pode dexa pa mundu pô-nu ta pensa sima es.

Otu manera ki Satanás ta tenta ngana-nu é pô-nu ta krê ser indipendenti. (2 Timóteo 3:4 ) Si nu ka toma kuidadu nu pode dexa di ruspeta kes algen ki Jeová da autoridadi. Pur izénplu, un irmon pode kumesa ka ta krê sigi orientasons ki ansions ta da na kongregason. (Hebreus 12:5 ) Ô un irman pode kumesa ka ta konkorda ku disizon ki Jeová toma di poi ómi ta ser xéfi di família. — 1 Coríntios 11:3.

Nu meste sta disididu na ka dexa pa Satanás pô-nu ta pensa sima el. Má, nu krê pensa sima Jeová i mante nos ‘menti konsentradu na kuzas spritual’. — Colossenses 3:2; 2 Coríntios 2:11.

Kapítlu 16, parágrafu 9

 32 TRATAMENTU DI SAÚDI

Nu krê ten un bon saúdi i óras ki nu sta duenti nu krê atxa kel midjór tratamentu ki ten. (Isaías 38:21; Marcos 5:25, 26; Lucas 10:34 ) Oji, ten txeu dotor i txeu tipu di tratamentu ki es ta oferese. Óras ki nu ta disidi ki tipu di tratamentu nu ta seta, nu debe sigi prinsípius di Bíblia. Nu sabe ma é sô Reinu di Deus ki ta ben kaba ku tudu duénsa. Nton, nu ka krê konsentra na nos duénsa i skese di nos adorason pa Jeová. — Isaías 33:24; 1 Timóteo 4:16.

Nu meste ten txeu kuidadu pa nu ka seta ninhun tratamentu ki ten aver ku dimónis. (Deuteronómio 18:10-12; Isaías 1:13 ) Pur isu, antis di nu seta un tratamentu ô un ramedi, nu meste diskubri tudu kuza sobri el i sabe si el ka ten nada aver ku dimónis. (Provérbios 14:15 ) Nunka nu ka debe skese ma Satanás ta krê ngana sérvus di Jeová i pô-s ta nvolve ku dimónis. Si nu ten algun dúvida ma un tipu di tratamentu sta ligadu ku dimónis é midjór nu ka seta-l. — 1 Pedro 5:8.

Kapítlu 16, parágrafu 18

^ Alguns dotor ta atxa ma kes kuatu párti prinsipal é sima kes párti más pikinoti. Pur isu, bu meste splika-s bu disizon di ka toma sangi ô kalker di kes kuatu párti prinsipal ki é: glóbulus burmedju, glóbulus branku, plaketas i plasma.