Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Bu pode vense un atitudi negativu

Bu pode vense un atitudi negativu

Bu pode vense un atitudi negativu

MODI ki bu ta nkara difikuldadis ki bu ta pasa pa el? Txeu algen ki ta ntende di kel asuntu li, ta fla ma manera ki bu ta responde kel pergunta li, ta mostra si bu ten un atitudi negativu ô puzitivu. Nos tudu nu ta pasa pa difikuldadis na vida. Má alguns algen ta pasa pa difikuldadis más di ki otus. Nton pamodi ki alguns algen ta konsigi vense prublémas i es ta sta prontu pa más dizafiu timenti otus ta dizisti faxi dianti di kalker difikuldadi, ti kes más pikinoti?

Pur izénplu, imajina ma bu sta ta djobe trabadju. Bu ta bai pa un entrivista má es ka ta kontrata-u. Kuzê ki bu ta pensaba? Bu pode pensa ma prubléma sta na bo i ma bu situason nunka ka ta muda, i bu ta fla bu kabésa: ‘Ningen ka ta kontrataba un algen sima mi. Nunka N ka ta atxa trabadju.’ Ô inda más piór, bu pode dexa kel un situason li pô-u ta pensa ma tudu kuza na bu vida ta da mariadu, i bu ta fla bu kabésa: ‘N ka ta faze nada dretu. N ka ta sirbi pa nada.’ Na kes dôs kazu li, kel algen sta ta mostra un atitudi txeu negativu.

Modi ki bu pode luta kóntra un atitudi negativu

Kuzê ki bu pode faze? Primeru kuza ki é txeu inportanti, é presta atenson i rekonhese kes pensamentu negativu ki bu ta ten. Dipôs bu meste luta kóntra es. Tenta pensa na otus motivu pamodi ki un kuza mariadu kontise na bu vida. Pur izénplu, é verdadi mê ma bu ka kontratadu pamodi bu ka ta sirbi na ninhun otu trabadju? Ô é pamodi kel algen ki entrivista-u staba ta djobe un algen ki ten otus kapasidadi?

Si bu konsentra na kel ki é verdadi mê, bu ta odja ma alguns di kes pensamentu negativu é izajeradu. Pamodi bu ka setadu es un bês li, kel-li krê fla ma bu ka ta sirbi pa nada? Ô bu ta konsigi pensa na algun otu ária di bu vida, sima atividadis spritual, na manera ki bu ta trata bu família ô bus amigu, undi ki bu pode ten algun susésu? Prende odja kuza sénpri di manera puzitivu, ka sima un disgrasa. Afinal, bu ta konsigi sabe si nunka bu ka ta atxa un trabadju? Ten monti kuza ki bu pode faze pa bu ka pensa di un manera negativu.

Pensamentu puzitivu ta djuda-nu alkansa métas

Na kes últimu anu, piskizadoris da un splikason di kuzê ki é speransa, má ka mutu konplétu. Es ta fla ma speransa ta poi algen kridita ma el é kapás di alkansa se obijetivus. Sima kel otu artigu ta ben mostra, speransa na verdadi é más di ki kel-li, má kel splikason li ta sirbi di txeu manera. Si nu konsentra na speransa di kel manera li, el ta djuda-nu dizenvolve un pensamentu más puzitivu, ki ta pô-nu ta alkansa nos obijetivus.

Pa nu kridita ma nu ta konsigi alkansa nos métas na futuru, nu meste ten un lista di métas ki dja nu konsigi alkansa. Si bu ta atxa ma bu ka ten un lista di métas ki dja bu konsigi alkansa, talvês é bon bu pensa dretu na kes méta ki bu ta poi pa bu kabésa. Primeru, bu ten algun méta? É faxi bu dexa kuzas di dia-dia ka dexa-u para pa pensa na kuzê ki bu krê faze di verdadi ku bu vida, na kuzê ki é más inportanti pa bo. Sobri es prinsípiu di poi métas klaru, nu ta odja más un bês ma Bíblia, dja ten txeu ténpu, da-nu un bon lison: ‘Pa nhos konfirma kuzê ki é más inportanti’. — Filipenses 1:10.

Óras ki dja nu sabe kal ki é nos métas, ta fika más fásil skodje kes méta prinsipal na txeu ária di nos vida, sima na nos amizadi ku Deus, na nos família, na nos trabadju i na skóla. Má é inportanti nu ka poi txeu méta lógu na komésu. Tanbê é midjór nu skodje kes ki nu sabe ma nu ta pode alkansa sen txeu difikuldadi. Si un méta é difísil dimás, nu pode fika dizanimadu i dizisti. Pur isu normalmenti é midjór panha kes méta grandi pa nu alkansa na txeu ténpu i dividi-s na métas pikinoti pa nu alkansa na poku ténpu.

Ta fladu ma “si bu krê un kuza, bu ta konsigi.” I alvês ta parse ma kel-li é verdadi. Óras ki nu disidi kal ki é nos métas prinsipal, nu meste krê i sforsa pa alkansa-s. Nu pode fika más disididu na alkansa nos métas si nu pensa na pamodi ki es é inportanti i si nu pensa na rekonpénsas ki nu ta ten óras ki nu alkansa-s. É klaru ki difikuldadis ta parse, má nu debe pensa ma es é dizafius ki nu pode vense, envês di pensa ma es é prublémas ki ka ten soluson.

Má tanbê nu debe pensa na kuzê ki nu meste faze pa nu alkansa nos obijetivus. Profesor Charles Snyder, ki studa txeu sobri valor di speransa, ta fla ma talvês é bon pensa na maneras diferenti di alkansa un méta. Asi, si nu ka konsigi alkansa nos méta di kel primeru manera, nu ta tenta di kel sugundu manera, di kel tirseru manera, i nu ta ba ta tenta.

Profesor Charles fla tanbê ma é bon prende rekonhese óras ki txiga ténpu di troka un méta pa kel otu. Si nu ka sta konsigi alkansa un méta di ninhun manera, é ka bon fika ta pensa na el un bês bai pamodi kel-li ta dizanima-nu. Má si nu troka-l pa un méta ikilibradu, nu ta ten más un kuza pa da-nu speransa.

Bíblia ta pâpia di un izénplu ki ta djuda-nu ntende kel-li. Rei Davidi krê fazeba ténplu pa se Deus, Jeová. Má Deus fla Davidi ma éra se fidju Salumon ki ta tinha kel priviléjiu li. Envês di el insisti i fika xatiadu pamodi kuzas ka bai sima el ta gostaba, Davidi muda se métas. El konsentra na djunta kel ki se fidju ta mesteba pa faze kel konstruson li. — 1 Reis 8:17-19; 1 Crónicas 29:3-7.

Sikrê nu konsigi ten más speransa pamodi nu vense un atitudi negativu i nu pasa ta ten atitudi puzitivu i bons méta, talvês inda na alguns kuza nu pode meste más speransa. Pamodi? Pamodi txeu di kes kuza ki ta pô-nu sen speransa, nu ka ta pode kontrola-s di ninhun manera. Óras ki nu ta pensa na kes prubléma grandi dimás ki algen na Téra ta pasa pa el, sima pobréza, géra, injustisa, amiasa di duénsa, di mórti, modi ki nu pode kontinua ta ten speransa simé?

[Fotu na pájina 7]

Si bu ka kontratadu pa un trabadju ki bu ta gostaba di ten, bu ta pensa lógu ma nunka bu ka ta atxa trabadju?

[Fotu na pájina 8]

Rei Davidi mostra un manera di pensa ikilibradu i el muda se métas kantu el tinha ki faze kel-li