Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Pa kura un duénsa, nu ka debe sô trata kes sintóma, má nu debe rezolve raís di kel prubléma

DIZAFIUS

Rezolve raís di kes prubléma

Rezolve raís di kes prubléma

Bu ta atxa ma algun dia ómis ta rezolve kes prubléma ki ta tra-nu pas i suguransa i ki ta poi nos futuru na prigu? Pa nu konsigi rezolve un prubléma dretu, nu ka debe sô trata kes sintóma, má nu debe rezolve raís di kel prubléma.

Odja kuzê ki kontise ku Tom. El fika duenti i dipôs el móre. Pamodi ki kel-li kontise? Kel dotor ki staba ta trabadja na kel ospital ki resebe Tom, un poku antis di el móre, fla: “Kantu kes primeru sintóma parse, ningen ka pensa na djobe kal ki éra raís di ses prubléma.” Ta parse ma kes primeru dotor ki kuida di Tom sô da-l ramedi pa trata kes sintóma i djuda-l xinti midjór.

Pesoas sta ta faze algun kuza sima kel-li pa rezolve prublémas di mundu? Pur izénplu, pa djuda kaba ku krimi, govérnus ta kria leis, ta poi kanbras di suguransa i ta omenta nunbru di pulísia. Kes kuza li pode djuda un bokadinhu, má es ka ta rezolve raís di kes prubléma. Na verdadi, kuzê ki ta poi pesoas ta faze algun kuza é kuzê ki es ten na menti i na korason, ô ses dizeju, ses pensamentu i ses sentimentu.

Daniel, ki ta vive na un país ki ta fika na Mérka di Sul ki sta ku krizi na ikonomia, fla: “Nu ta lebaba un vida normal. Nu ka tinha medu di algen atakaba nos ku armas. Má gósi dja nu ka ten pas na ninhun sidadi ô vila. Kel krizi mostra kuzê ki txeu algen tinha na korason. Es ta pensa sô na ses kabésa i es ka ta ruspeta vida i kuzas di otus algen.”

Un ómi ki txoma Elias * fuji di un géra na Orienti Médiu, i más tardi el studa Bíblia. El fla: “Famílias, xéfis di pulítika i di relijion, ta insentivaba txeu ómi na nha sidadi pa partisipa na géra, asi pa es biraba un algen inportanti. Má kes inimigu di kes otu ladu tanbê ta insentivaba ses ómi pa faze mésmu kuza! Tudu kel-li faze-m odja ma kunfia na govérnus di ómi sô ta dexa-nu diziludidu.”

Un livru antigu di sabedoria ten razon kantu el fla:

  • ‘Tendénsia di korason di ómi é mau désdi se juventudi’. — Génesis 8:21.

  • ‘Korason ta trai algen más di ki kalker otu kuza i el sta dizusperadu. Ken ki pode konxe-l?’. — Jeremias 17:9.

  • ‘Di korason ta sai pensamentus mariadu: asasinatu, adultériu, konportamentu seksual mariadu, furtu, tistimunhu falsu i blasfémia.’ — Mateus 15:19.

Ómis ka ta konsigi atxa un soluson pa maldadi ki ten na menti i na korason di pesoas. Na verdadi ta parse ma kel maldadi li sta fika kada bês más piór, i kes prubléma di mundu sta mostra kel-li própi. (2 Timóteo 3:1-5) Nbóra ómis ten mutu más konhisimentu i mutu más manera di pâpia ku kunpanheru di ki antis, kes kuza li ka sta djuda-s rezolve ses situason! Nton, pamodi ki nu ka sta konsigi bira mundu un lugar midjór? Kel-li dja pasa nos kapasidadi? Nu ta konsigi midjora kel mundu li mê?

NU TA KONSIGI MIDJORA KEL MUNDU LI MÊ?

Mésmu si kontise un milagri i nu konsigi kaba ku maldadi na korason di pesoas, simé nu ka ta konsigi biraba kel mundu li un lugar suguru pa tudu algen. Pamodi? Pamodi tudu algen ten ses limitason.

Na verdadi ‘ómi é ka kapás di gia se kabésa.’ (Jeremias 10:23) Sin, nu ka kriadu pa governa nos kabésa. Sima nu ka kriadu pa vive dibaxu di agu ô na spasu, tanbê nu ka kriadu pa governa otus algen!

Sima nu ka kriadu pa vive dibaxu di agu, tanbê nu ka kriadu pa nu governa otus algen

Pensa na kel-li: Bu ta atxa ma maioria di pesoas gosta pa algen fla-s modi ki es debe vive i kuzê ki es debe faze ô ka faze? Es ta fika kontenti óras ki algen ta fla-s kuzê ki es debe pensa sobri asuntus sima abortu, péna di mórti i modi ki es debe kria ses fidjus? Kes-li é sô alguns kuza ki ta dividi pesoas. Pode ser difísil seta, má kel ki Bíblia ta fla ta faze sentidu. Nu ka ten kapasidadi i nen direitu di governa otus algen. Nton, undi ki nu pode atxa ajuda?

Midjór respósta é kel-li: Nos Kriador pode djuda-nu. Afinal é el ki faze-nu! I diferenti di kel ki txeu algen ta pensa, el ka skese di nos. Na verdadi, kes bon konsedju ki nu ta atxa na Bíblia ta mostra ma el ta ama-nu. Óras ki nu ntende kel livru li ki é sen igual, nu ta kumesa ta konxe midjór nos kabésa. I nu ta pasa ta sabe pamodi ki kontise txeu disgrasa na stória di ómi. Tanbê nu ta ntende kuzê ki un filózofu alemon krê flaba kantu el skrebe: “Povus i govérnus nunka ka prende nada ku stória, nen es ka aji di akordu ku kes prinsípiu ki stória inxina-s.”

KES KONSEDJU DI BÍBLIA TA PROTEJE-NU!

Un bês un ómi ku txeu sabedoria fla ma ‘sabedoria ta mostra ma el é justu pamodi tudu se fidjus’, ô se rezultadus. (Lucas 7:35) Un izénplu di un bon konsedju é kel ki sta na Isaías 2:22, ki ta fla: ‘Pa nhos própi ben, nhos para di kunfia na ómi’. Kel bon konsedju li pode djuda-nu ka spéra pa un kuza ki nunka ka ta ben kontise. Kenneth, ki ta mora na un sidadi txeu violéntu na Mérka di Nórti fla: “Pulítikus ta promete ma es ta ben midjora kuzas, má es ka ta konsigi faze kel-la. I kada bês ki es fadja na kunpri ses promésa, N ta odja ma Bíblia ten razon.”

Daniel, ki dja nu papiaba di el antis, skrebe: “Kada dia ki pasa, N ta fika más konvensidu ma ómis ka ta konsigi governa dretu. . . . Sô pamodi bu ten dinheru na banku ô pamodi bu faze alguns invistimentu ka krê fla ma bu ta ten un futuru suguru. Dja N odja pesoas ta fika txeu diziludidu ku kel-li.”

Bíblia ta faze más di ki sô proteje-nu di kes speransa falsu. Tanbê el ta da-nu un speransa di verdadi pa futuru, sima nu ta ben odja na kel otu artigu.

^ Mudadu alguns nómi.