Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

PRUBLÉMAS

Nos suguransa sta na prigu

Nos suguransa sta na prigu

“Kel jerason di oji sta ta vive na un ténpu ki tekinolojia, siênsia i ikonomia sta más avansadu di ki nunka. . . Má simé, talvês, el é kel primeru jerason ki sta leba kel mundu li pa un dizastri [na pulítika, na ikonomia i na anbienti].” — Relatório de Riscos Globais de 2018, Fórum Económico Mundial.

PAMODI KI TXEU ALGEN BEN INFORMADU STA PREOKUPADU KU NOS FUTURU I KU TÉRA? ODJA ALGUNS MOTIVU.

  • KRIMIS NA INTERNET: Un jornal di Austrália, * fla: “Internet sta bira un lugar kada bês más prigozu. El é un bon lugar pa kes algen ki ta abuza di mininu, pa kes ki ta poi komentárius pa ranja prubléma, pa kes ki ta ataka konputador di otus algen i pa kes ki ta faze trósa di otus algen.” Kel jornal kontinua ta fla: “Furta informasons di algen é un di kes krimi ki sta bira más txeu na mundu. . . . Internet ta da pesoas xansi di mostra kuzê ki es ten di más piór na es, ki é ses kapasidadi di faze maldadi.”

  • ALGUNS É RIKU DIMÁS I OTUS PÓBRI DIMÁS: Un rilatóriu ki fazedu ka dura li di un organizason ki ta da ajuda * fla ma rikéza di kes 8 algen más riku di mundu é igual ku kel di 3,6 bilhon di algen djuntadu, ki é metadi di tudu kes algen más póbri ki ten na mundu. Kel rilatóriu inda fla: “Ikonomia di kel mundu li é injustu pamodi kes poku algen ki é txeu riku ta fika kada bês más riku i kes póbri ta fika kada bês más póbri. I maioria di kes algen póbri li é mudjer.” Alguns ten medu ma kel-li pode poi pesoas ta revolta.

  • GÉRAS I PIRSIGISON: Un rilatóriu di 2018 di Dipartamentu di Nasons Unidu pa rafujiadus fla: “Nunka antis nu ka odjaba tantu rafujiadu sima gósi.” Más di 68 milhon di algen tevi ki dexa ses kaza prinsipalmenti pamodi géras i pirsigison. Kel rilatóriu kontinua ta fla: “Na kada 2 sugundu más ô ménus 1 algen é obrigadu dexa se kaza.”

  • ANBIENTI KONTAMINADU: Rilatório de Riscos Globais de 2018, fla: “Txeu tipu di animal i plantas sta dizaparse faxi. I poluison di ar i di mar sta amiasa kada bês más saúdi di pesoas.” Tanbê na alguns lugar, kuantidadi di insétus sta ta diminui uma faxi. I dja ki insétus ta djuda plantas da fruta, sientistas ten medu pa anbienti ka fika tudu distruídu. Kes lugar na mar ki ten koral tanbê sta na prigu. Sientistas ta fla ma duránti kes últimu 30 anu, más ô ménus metadi di kes lugar di koral móre.

Nu ta konsigi faze kes mudansa ki meste pa dexa mundu más suguru? Alguns ta atxa ma idukason pode djuda. Si kel-li é verdadi, é ki tipu di idukason ki pode djuda? Kes otu artigu ta ben responde kes pergunta li.

^ Téma di jornal: The Australian.

^ Oxfam International.