Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Kuzê ki nu pode prende ku universu

Kuzê ki nu pode prende ku universu

Universu ti inda ta dexa kes algen ki ta studa astronomia * dimiradu. Es kontinua ta dizenvolve ekipamentus pa studa-l. Kuzê ki es diskubri?

Universu é organizadu. Ten un artigu di un revista * ki ta fla: “Galáksias ô grupus di stréla ka sta spadjadu na séu atoa, má es sta organizadu.” Modi ki kel-li é posível? Sientistas ta kridita ma kel-li é posível pamodi un matéria ki nu ka ta odja, ki ta txomadu di matéria sukuru. Alguns algen ta txoma kel matéria sukuru di “un forsa invizível ki ta poi kes. . . galáksia, grupus di galáksia i un monti grupu di galáksia. . . ta fika na ses lugar.”

Pamodi ki universu é organizadu di kel manera li? Bu ta atxa ma tudu kes kuza li fika organizadu es sô? Allan Sandage, ki dja móre, é konxedu pa ser “un di kes midjór astrónomu ki vive na kes últimu 100 anu” i el ta kriditaba na Deus. Odja komentáriu ki el faze:

“N ta atxa ma ka ten manera di tudu kel órdi li parse el sô. Algun kuza organiza-l.”

Universu sta priparadu pa sustenta vida. Odja un kuza ki sientistas ta txoma di forsa fraku. Kel forsa li ka ta dexa pa lumi di sól paga. Si kel forsa li éra más fraku, sól nunka ka ta izistiba. Má si kel forsa li éra más fórti, sól dja kemaba ti ki dja el dizaparseba.

Forsa fraku é un di kes lei ki ta izisti i ki ta permiti pa ten vida. Un jornalista ki ta skrebe sobri asuntus di siênsia, fla ma si sô un di kes lei éra diferenti, “strélas, planétas i galáksias, nunka ka ta izistiba. Ta sérba kuazi inposível ten vida.”

Universu ten un lugar sértu pa algen vive. Téra ten kel atimosféra sértu, kuantidadi di agu sértu i un lua ku tamanhu perfetu ki ta djuda pa Téra fika na se lugar. Ten un organizason * ki fla ma Téra é kel úniku lugar ki ta da pa nu vive na el, pamodi kes txeu sistéma konplikadu ki el ten. *

Di akordu ku un skritor, nos sistéma solar sta “na meiu di nada” na nos galáksia. Má é pamodi el sta izoladu ki é posível ten vida na Téra. Si nu ta viveba más pértu di otus stréla, sima pur izénplu na meiu di nos galáksia ô na se vólta, ta tinha txeu radiason ki pode poba nos vida na prigu. Envês di kel-li, Téra sta na un párti di “galáksia ki ta da pa nu vive.”

Ku bazi na konhisimentu ki el ten sobri universu i se leis, ten un sientista * ki fla: “N ka pode kridita ma nos vida na universu parse sô si, di nada, un asidenti ki kontise na stória, un kuza ki kontise na universu sen splikason. . . . Ten ki ten un motivu pa nu sta li.” Kel sientista li ka ta inxina ma Deus kria universu i pesoas, má kuzê ki bu ta atxa? Ta parse ma universu ku Téra, fazedu pa ten vida na es. Kel-li é ka un sinal ma un algen kria-s?

^ par. 2 Astronomia é siênsia ki ta studa strélas, planétas i otus kuza ki ta sta i ki ta kontise fóra di Téra.

^ par. 3 Astronomy

^ par. 8 National Geographic

^ par. 8 Kel artigu li di National Geographic ka krê flaba ma Deus kria Téra i algen. Má, el krê flaba ma Téra é lugar sértu pa nu vive na el.

^ par. 10 Paul Davies