Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Jóvens, nhos ten métas spritual?

Jóvens, nhos ten métas spritual?

‘Dexa tudu kuzas ki bu ta faze na mô di Jeová, i bus planu ta da sértu.’ — PROVÉRBIOS 16:3.

KÁNTIKUS: 135, 144

1-3. (a) Ki situason tudu jóvens ta pasa pa el? Da un izénplu. (Odja fotu na komésu di studu.) (b) Kuzê ki pode djuda jóvens lida ku es situason?

IMAJINA ma bu sta bai pa un atividadi inportanti na un sidadi lonji. Pa txiga la bu ten ki toma otokaru. Na paraji di otokaru, bu ta fika trapadjadu ku kes monti di algen i txeu otokaru. Inda ben ki bu sabe undi bu sta bai i ki otokaru ki bu debe toma pa bu txiga la! Bu sabe ma panha un kalker otokaru pode leba-u pa un lugar mariadu.

2 Jóvens di oji sta sima kes pasajeru li. Adulesentis ten un viaji kunpridu pa faze, ka di otokaru, má na vida. Alvês, es pode xinti trapadjadu ku txeu oportunidadi i disizons ki es ten ki toma. Jóvens, pode ser faxi toma bons disizon, si nhos sabe pa undi nhos krê bai na vida. Pa undi ki nhos debe bai?

3 Es studu ta ben responde kel pergunta li i djuda jóvens konsentra ses vida na sirbi Jeová. Kel-li ta siginifika inklui Jeová na tudu disizons ki bu ta toma, sima skóla, trabadju, ten un família i otus asuntu. Tanbê ta siginifika ten métas spritual. Jóvens ki ta mante konsentradu na sirbi Jeová pode ten sertéza ma el ta abensua-s i es ta ten susésu na vida. — Lé Provérbios 16:3.

PAMODI KI É BON TEN MÉTAS SPRITUAL?

4. Kuzê ki nu ta odja na es studu?

4 É bon ten métas spritual désdi sédu na vida. Pamodi? Nu ta ben odja três motivu. Kes dôs primeru ta mostra ma ten méta spritual pode djuda un algen ten un amizadi fórti ku Jeová. Kel tirseru ta mostra ma ten métas óras ki bo é jóven ta traze bons rezultadu na vida.

5. Kal ki é motivu prinsipal di ten métas spritual?

5 Kel motivu prinsipal di ten métas spritual é mostra Jeová ma nu sta kontenti pa tudu ki el faze pa nos. Un skritor di salmos fla: ‘É bon agradise Jeová. Pamodi bu da-m alegria, ó Jeová, ku kuzas ki bu faze; N ta grita di alegria pamodi trabadjus di bu mô.’ (Sal. 92:1, 4) Pensa na tudu ki Jeová dja da-u. Bu vida, Bíblia, kongregason, konhisimentu sobri Jeová i speransa di un futuru sábi. Óras ki bu ten un méta spritual é un manera di agradise Jeová pa tudu kel ki dja el da-u. Kel-li ta poi bu amizadi ku Jeová más fórti.

6. (a) Modi ki métas spritual pode afeta bu amizadi ku Jeová? (b) Ki métas bu pode ten sikrê bo é jóven inda?

6 Sugundu motivu é ki óras ki bu ta sforsa pa alkansa bus méta spritual, Jeová ta odja ma bu krê faze bu midjór i el ta da valor pa kel ki bu ta faze. Kel-la ta pô-u más amigu di Jeová. Apóstlu Polu promete: ‘Pamodi Deus é ka injustu pa skese di nhos óbra i amor ki nhos mostra pa se nómi’. (Heb. 6:10) Nunka bo é jóven dimás pa ten métas. Christine tinha 10 anu kantu el disidi lé stórias di vida sobri Tistimunhas di Jeová. Ku 12 anu di idadi, Toby poi méta di lé Bíblia interu antis di el batiza. Kantu Maxim tinha 11 anu i se irman Noemi tinha 10 anu, es batiza. Es tudu dôs tinha méta di trabadja na Betel. Pa djuda-s lenbra sénpri di ses méta, es poi pitison di Betel pregadu na un paredi di ses kaza. Pamodi ki bu ka ta pensa na ki métas ki é bon pa bo i kumesa ta trabadja pa es? — Filipenses 1:10, 11.

7, 8. (a) Pamodi ki é más faxi toma bons disizon óras ki nu ten métas? (b) Pamodi ki un jóven disidi ka faze kursu?

7 Kel tirseru motivu pa ten métas sédu na vida é pa djuda-u toma disizons. Adulesentis ten disizons inportanti pa toma na vida. Es ten ki disidi sobri skóla, trabadju i otus kuza. Kes disizon li é sima txiga na un kruzamentu. Pa ki ladu bu debe bai? Si sta klaru na bu menti na undi ki bu krê txiga, ta ser fásil bu disidi. Provérbios 21:5 ta fla: ‘Algen ki ta faze planus ku kuidadu, di sertéza ta ten bons rezultadu’. Kantu más sédu bu ten bons méta, más sédu bu ta ten bons rezultadu. É kel-li ki kontise ku Damaris. Na adulesénsia, el tevi ki toma un disizon inportanti.

8 Damaris finda liseu ku bons nóta. Es oferese-l un bolsa pa el bai studa direitu na universidadi, má el ka seta. Pamodi? El fla: “Kantu mi éra más nova dja N disidiba ser pionera. N sabia ma N mesteba di trabadja sô metadi dia. Si N fazeba kursu di direitu, N ta ganhaba txeu dinheru, má éra difísil N atxaba un trabadju di metadi dia.” Damaris dja ten más di 20 anu pionera. Kuzê ki el atxa di kel disizon ki el toma kantu el éra adulesenti? “Na nha trabadju N ta lida ku adivogadus. Es ta faze kel trabadju ki N podia fazeba si N skodjeba kel kursu. Má txeu di es, é ka filís na ses trabadju. Nha disizon di ser pionera djuda-m libra di diziluzon na nha trabadju i N ta xinti kontenti di sirbi Jeová pa tudu kes anu li.”

9. Pamodi ki jóvens di kongregason merese txeu ilojiu?

9 Milharis di jóvens na kongregason, na mundu interu, merese txeu ilojiu. Es ta kúnfia na Jeová i es ta konsentra ses vida na métas spritual. Pur isu, es ten un vida filís i omésmu ténpu es ta prende sigi orientason di Jeová na tudu kuza ki es ta faze. Kel-li ta inklui skóla, trabadju i ten un família. Salumon skrebe: ‘Kúnfia na Jeová di tudu bu korason; ka bu kúnfia na bu própi ntendimentu.’ (Prov. 3:5, 6) Jóvens na kongregason, Jeová ta da nhos txeu valor. El ta ama, proteje, orienta i abênsua nhos.

STA PRIPARADU PA DA TISTIMUNHU

10. (a) Pamodi ki pregason debe sta na primeru lugar na nos vida? (b) Modi ki nu pode midjora nos pregason?

10 Un jóven ki krê kontinua ta faze vontadi di Jeová, el ta da txeu valor pa pregason. Jizus Kristu fla ma ‘notísias sábi ten ki pregadu primeru.’ (Marcos 13:10 ) Dja ki pregason é txeu urjenti, el debe sta na primeru lugar na nos vida. Kuzê ki bu ta atxa di poi méta di faze más na pregason? Bu pode ser pioneru? Má i si bu ka sta gosta txeu di pregason? I modi ki bu pode midjora bu manera di da tistimunhu? Bu pode faze dôs kuza: Pripara dretu i ka bu dizisti di pâpia ku otus sobri Jeová. Bu ta fika dimiradu óras ki bu odja modi ki bu pode xinti alegria na pregason.

Modi ki bu ta pripara pa da tistimunhu? (Odja parágrafus 11 i 12.)

11, 12. (a) Modi ki jóvens pode pripara pa da un bon tistimunhu? (b) Modi ki un jóven konsigi da un bon tistimunhu na skóla?

11 Bu pode trena modi ki bu ta responde un pergunta ki bus koléga di skóla sénpri ta faze. Pur izénplu: “Kuzê ki N debe faze si algen krê pa N faze séksu ku el?” Ten txeu artigu na nos site jw.org ki ta djuda-u reponde es pergunta. Bai na ENSINUS DI BÍBLIA > JÓVENS. Tanbê bu pode bai na bruxura ku téma Respóstas pa 10 pergunta ki jóvens ta faze. Bu ta atxa kel pergunta li na lison 7. Kel-li ta djuda-u pripara bu respósta. Bu ta atxa alguns testu di Bíblia ki bu pode uza sima 1 Tessalonicenses 4:3, 1 Coríntios 6:18 i Romanos 1:24. Kel bruxura li tanbê pode djuda-u responde otus pergunta. — 1 Pedro 3:15.

12 Óras ki parse xansi, insentiva bus koléga pa entra na nos site jw.org. É kel-li ki kontise ku Luca un jóven di 15 anu. Se turma staba ta studa sobri relijion. El da kónta ma livru ki es sta ta uzaba, ta flaba alguns mintira sobri Tistimunhas di Jeová. Nbóra el xinti medu, Luca pidi se profesóra pa dexa-l splika midjór alguns di nos krénsa. Tanbê, el mostra nos site jw.org pa turma interu. Se profesóra pasa-s trabadju di kaza pa bai sisti vídiu Vence o Bullying Sem Recorrer à Violênsia!. Luca fika txeu kontenti pamodi el da un bon tistimunhu.

13. Pamodi ki nu ka debe dizisti óras ki nu pasa pa prublémas?

13 Ka bu dizisti sikrê kaminhu ki bu sta bai na el tene alguns braku. (2 Tim. 4:2) Óras ki bu pasa pa prublémas, ka bu dizisti di bus méta. Katarina tinha 17 anu di idadi kantu el poi méta di da tistimunhu pa tudu kolégas di trabadju. Un algen ofende-l un monti bês, má el ka fika ku medu. Se bon konportamentu dexa se koléga Hans dimiradu. El pasa ta lé nos publikason, ta studa Bíblia i el batiza. Katarina muda di kel lugar sen sabe di kes kuza li. Imajina se alegria kantu 13 anu dipôs, el staba xintadu na Salon di Reinu ku se família i ken ki bai faze diskursu éra Hans. Inda ben ki Katarina ka dizisti di se méta di da tistimunhu pa se kolégas di trabadju!

KA BU DISTRAI

14, 15. (a) Kuzê ki pode djuda-u ka kai na preson di kolégas? (b) Modi ki jóvens pode lida ku preson di kolégas?

14 Ti gósi, nu odja pamodi ki é inportanti nu konsentra na sirbi Jeová i ten métas spritual. Má, txeu jóven di bu idadi ta pensa na uza vida sô pa divirti. Talvês es ta krê konvida-u pa bu divirti ku es. Pur isu, más sédu ô más tardi bu ten ki mostra ma bu sta disididu na alkansa bus méta. Ka bu dexa preson di kolégas distrai-u. Pensa otu bês na kel izénplu di otokaru. Bu ta subiba na kalker otokaru sô pamodi kes algen ki sta la, ta parse ma es sta divirti? Klaru ki nau.

15 Ten txeu manera di nu ivita preson di kolégas. Pur izénplu, ivita situasons ki é faxi bu kai na tentason. (Prov. 22:3) Pensa tanbê na maus rezultadu di faze kuzas mariadu. (Gál. 6:7) Otu kuza ki pode djuda-nu, é ser umildi i seta ma nu meste di konsedju. Ser umildi ta djuda-u obi konsedju di bu pai ku bu mai i di otus algen ku más spiriénsa na kongregason. — 1 Pedro 5:5, 6.

16. Da un izénplu ki ta mostra ma é inportanti ser umildi.

16 Ser umildi djuda Christoph seta bons konsedju. Lógu ki el batiza, el kumesa ta bai trena na un jináziu. Otus jóven di kel jináziu konvida-l pa el faze párti di un klubi di disportu. El ba pâpia di es asuntu ku un ansion i kel ansion fla-l pa el pensa na alguns prigu, sima ser influensiadu pa spritu di konpitison. Má simé Christoph disidi entra na klubi. Ku ténpu, el diskubri ma kel disportu éra violéntu i ti prigozu. Nton, el pidi konsedju na txeu ansion i tudu es da-l konsedju ku bazi na Bíblia. El fla: “Jeová manda-m bons algen pa da-m konsedju. N seta konsedju di Jeová, nbóra leba ténpu pa N faze kel-la.” Abo tanbê é umildi pa seta konsedju?

17, 18. (a) Kuzê ki Jeová krê pa jóvens oji? (b) Kuzê ki bu pode faze pa bu ka rapende óras ki bu bira grandi? Da un izénplu.

17 Bíblia ta fla: ‘Jóven fika kontenti, timenti bo é jóven, i dexa bu korason fika filís na bu juventudi.’ (Ecl. 11:9) Sin, Jeová krê pa bu korason fika kontenti. Es studu dja mostra un manera di faze kel-li. Mante konsentradu na bus méta spritual i poi Jeová na tudu bus planu. Kantu más sédu bu kumesa faze-l, más faxi bu ta xinti orientason, proteson i bensons di Jeová. Pensa na tudu konsedju ki bu ta atxa na Palavra di Deus i guarda na bu korason kes palavra li: ‘Nton lenbra, di bu Grandiozu Kriador na bu juventudi’. — Ecl. 12:1.

18 Ningen ka ta fika jóven pa tudu ténpu. Jóvens ta bira grandi faxi. É tristi fla ma txeu di es rapende di disizons mariadu ki es toma kantu es éra jóven ô di ka poi ninhun méta na ses vida. Má, jóvens ki oji mante konsentradu na métas spritual, óras ki es bira grandi es ta fika kontenti ku disizons ki es toma. É kel-li ki kontise ku Mirjana. El éra bon na djuga kantu el éra jóven. El konvidadu pa partisipa na konpitison entri txeu país. Má, el disidi entra na sirvisu pa ténpu interu. Dipôs di 30 anu, el kontinua na sirvisu djuntu ku se maridu. Mirjana fla: “Fama, ónra, puder i rikéza ta kaba faxi i es é ka más inportanti na vida. Sirbi Deus i djuda pesoas konxe-l é midjór méta ki ten.”

19. Pamodi ki bu ta atxa ma é bon konsentra na métas spritual désdi sédu?

19 Jóvens na kongregason merese ilojius pamodi es ka dizisti di sirbi Jeová sikrê ku prublémas. Jóvens ta faze kel-li óras ki es ten métas spritual i óras ki es ta poi trabadju di pregason na primeru lugar na ses vida. Tanbê, es ka ta dexa kuzas di es mundu distrai-s. Adulesentis pode ten sertéza ma tudu ses sforsu ten valor. Lenbra tanbê ma nhos pode konta ku ajuda di irmons i irmans ki ta ama nhos. I más inportanti, si nhos kúnfia na Jeová nhos ta ten susésu na vida.