Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

‘Nhos dexa nhos lus límia’ pa da glória pa Jeová

‘Nhos dexa nhos lus límia’ pa da glória pa Jeová

‘Nhos dexa nhos lus límia pa ómis, pa es pode da glória pa nhos Pai’. — MATEUS 5:16.

KÁNTIKUS: 77, 59

1. Kuzê ki ta pô-nu fika txeu kontenti?

NU TA fika txeu kontenti óras ki nu ta odja bons rezultadu di trabadju ki povu di Jeová sta ta faze! Na anu ki pasa, nu faze más di 10 milhon di studu di Bíblia. Kel-li ta mostra klaru ma sérvus di Jeová sta ta dexa ses lus límia! Tanbê, pensa na kes milhon di algen ki sisti Komemorason. Es prende ma resgati foi un próva grandi di amor di Deus pa nos. — 1 João 4:9.

2, 3. (a) Kuzê ki ka ta inpidi-nu di dexa nos lus límia? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

2 Tistimunhas di Jeová na mundu interu, ta pâpia txeu língua diferenti. Má simé nu sta unidu na lova nos Pai ki é Jeová. (Apo. 7:9) Ka ta nporta ki língua ki nu ta pâpia ô undi ki nu ta vive, nu pode límia nos lus na meiu di mundu. — Fil. 2:15.

3 Modi ki nu pode dexa nos lus límia? Na kel studu li, nu sta ben odja três manera ki nu pode faze kel-li: através di nos trabadju di pregason, di nos union i óras ki nu ta mante sienti. — Mateus 5:14-16.

DJUDA OTUS ALGEN ADORA JEOVÁ

4, 5. (a) Alén di trabadju di pregason, kal ki é kel otu manera di nu dexa nos lus límia? (b) Pamodi ki é bon nu trata pesoas dretu i sima un amigu? (Odja fotu na komésu di studu.)

4 Un manera inportanti di nu dexa nos lus límia é óras ki nu ta prega i faze disiplus. (Mat. 28:19, 20) Na anu 1925, revista Sentinéla na inglês fla: “Na es ténpu di fin, ningen ka ta pode ser fiel i sinseru pa Sinhor, si el perde xansi di dexa se lus límia.” Tanbê el fla: “Un algen ta faze kel-li óras ki el ta pâpia ku tudu algen sobri notísias sábi i óras ki el ta konporta di akordu ku kaminhu di lus.” Kel-li ta mostra ma nu ta dexa nos lus límia di dôs manera: através di pregason i através di nos konportamentu. Kes algen na nos tiritóriu i kes ki sta ta pasa na rua, ta sta ku odju na nos. Si sénpri nu kunprimenta-s ku róstu kontenti i sima un amigu, kes algen ta pensa ben di nos i di nos Deus ki nu ta adora.

5 Jizus fla se disiplus: ‘Óras ki nhos entra na kaza, nhos kunprimenta kel família.’ (Mat. 10:12) Na lugar ki Jizus ku se apóstlus ta pregaba, pesoas tinha ábitu di konvidaba algen stranhu pa ses kaza. Má oji, kuzas muda, na txeu lugar kel-la ka sta fazedu más. Txeu algen ta fika ku medu i xatiadu óras ki algen stranhu txiga na ses kaza. Má, si nu trata pesoas dretu i sima un amigu, pode ser ki es ta fika más trankilu. Txeu bês, un sorizu é midjór manera di kumesa un konbérsu. Kel-li tanbê ta kontise óras ki nu ta uza karinhu di publikason pa da tistimunhu pa públiku. Dja bu repara ma pesoas ta reaji mutu más midjór óras ki nu ta ri ku es i nu ta kunprimenta-s? Es ta xinti más avontádi pa panha un publikason. Alguns ti ta kumesa ta pâpia ku nos.

6. Kuzê ki un kazal ki dja sta grandi ta faze pa dexa ses lus límia?

6 Un kazal na Inglatéra ki dja sta grandi, ka ta konsigi faze txeu na pregason di kaza en kaza, pamodi ses prubléma di saúdi. Nton, es atxa un otu manera di dexa ses lus límia. Dja ki es ta mora pértu di un skóla, kel kazal ranja un méza ku publikasons i es poi na frenti di ses kaza. Asi, kes pai ku mai ki ta ba toma ses fidju na skóla, ta odja kes publikason. Txeu di kes pai ku mai toma kes dôs livru Os Jovens Perguntam volumi 1 ku volumi 2 i tanbê alguns bruxura. Un pionera di ses kongregason txeu bês ta ba faze kel mésmu trabadju djuntu ku es. Manera ki kel pionera ta trata pesoas i interesi di korason ki kel kazal ta mostra, poi un pai ta seta un studu di Bíblia.

7. Kuzê ki bu pode faze pa djuda rafujiadus na bu tiritóriu?

7 Na kes últimu anu ki pasa, txeu algen fuji di ses país i es bai vive sima rafujiadu na otus país. Kuzê ki bu pode faze pa djuda-s konxe Jeová? Primeru, tenta prende kunprimenta-s na ses língua. Nos aplikativu JW Language pode djuda-u faze kel-li. Dipôs, tenta prende alguns frazi ki pode djuda kes rafujiadu kria interesi. Tanbê, bu pode mostra-s nos site jw.org, undi es ta atxa txeu vídiu i publikasons na ses língua. — Deut. 10:19.

8, 9. (a) Modi ki runion ta djuda-nu na pregason? (b) Modi ki pai ku mai pode djuda ses fidju da komentárius na runion?

8 Jeová ta trena-nu dretu pa nu faze trabadju di pregason. Pur izénplu, runion Vida i pregason ta djuda-nu ten más kunfiansa pa nu faze revizitas i studus di Bíblia.

9 Mininus tanbê pode dexa ses lus límia. Txeu bês kes algen ki ta ba sisti runion, ta fika spantadu ku komentárius ki es ta da. Bu ta inxina bus fidju da komentáriu na ses própi palavra? Alguns algen seta verdadi dipôs ki es obi un mininu da un komentáriu sinplis i di korason. — 1 Cor. 14:25.

DJUDA NOS UNION FIKA MÁS FÓRTI

10. Modi ki Adorason na família pode djuda-nu?

10 Un otu manera di nu dexa nos lus límia é óras ki nu ta faze nos midjór pa djuda nos família i kongregason kontinua unidu. Pa nos família kontinua unidu, nu meste faze Adorason na família sénpri. Alguns família gosta di sisti JW Broadcasting i dipôs es ta pâpia modi ki es pode faze kel ki es prende na vídiu. Óras ki pai ku mai ta faze Adorason na família, es debe lenbra ma tudu algen na família é ka igual. Pur isu, tenta faze-l di un manera ki ta djuda kada un na família. — Sal. 148:12, 13.

Faze amizadi ku irmons di idadi é bon pa es i bon pa nos (Odja parágrafu 11.)

11-13. Kuzê ki nos tudu pode faze pa nu djuda kongregason kontinua más unidu?

11 Jóvens tanbê pode djuda kongregason kontinua unidu. Si bo é jóven, kuzê ki bu ta atxa di faze amizadi ku kes algen di más idadi na kongregason? Fla-s pa es konta-u kuzê ki djuda-s kontinua ta sirbi Jeová duránti tudu kel ténpu. Kel-li pode nkoraja nhos tudu dôs i nhos ta xinti más vontadi di kontinua ta dexa nhos lus límia. Otu kuza ki tudu algen pode faze é óras ki nu ta resebe dretu kes algen ki ta bai sisti nos runion na Salon di Reinu. Nu pode kunprimenta-s sima un amigu i ku róstu kontenti. Tanbê bu pode djuda-s atxa un lugar i mostra-s otus irmon. Sforsa pa bu djuda-s xinti sábi, sima ki es sta na ses kaza.

12 Óras ki bu skodjedu pa faze runion pa pregason, bu pode djuda kes algen di idadi kontinua ta dexa ses lus límia. Da-s un tiritóriu di akordu ku ses situason. Alvês, bu pode skodje un irmon más novu pa trabadja djuntu ku es i pa djuda-s. Tanbê tenta ntende situason di kes irmon ki ka sta konsigi faze txeu na pregason pamodi prublémas di saúdi ô otus difikuldadi. Si bu mostra ma bu ta ama bus irmon i bu trata-s dretu, bu ta konsigi djuda tudu algen na kongregason xinti más vontadi di prega ku koraji, ka ta nporta ses idadi ô ténpu ki es ten na verdadi. — Lev. 19:32.

13 Israelitas ta xintiba sábi óras ki es ta adoraba Jeová. Bíblia ta fla: ‘Modi ki é bon i sábi dimás irmons vive djuntu i unidu!’ (Lé Salmo 133:1, 2.) Óras ki es staba unidu éra sima un ólhu ki ta txeraba sábi. Nos tanbê nu pode ser sima kel ólhu óras ki nu ta nkoraja nos irmons i trata-s ku amor. Bu ta tenta faze kel-li na kongregason i djuda tudu algen kontinua unidu? Si bu sta faze si, bu merese ilojiu! Kontinua ta sforsa pa bu faze amizadi i mostra amor pa tudu algen na kongregason. — 2 Cor. 6:11-13, nóta di rodapé.

14. Kuzê ki bu pode faze pa dexa bu lus límia pa bus vizinhu?

14 Nos tanbê nu pode dexa nos lus límia pa nos vizinhus. Si nu trata-s ku amor i nu djuda-s na kuza ki es meste, kel-li pode pô-s ku gana di prende sobri Jeová. Pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki nhas vizinhu ta pensa di mi? N ta oferese djuda-s óras ki es meste? Nha kaza ta sta linpu i ben rumadu? Kuzê ki nhas vizinhu ta atxa di nha kaza?’ Sénpri ki da, pergunta otus irmon modi ki ses bon izénplu i ses amor djuda ses família, ses vizinhu, kolégas di trabadju ô di skóla. Bu pode ten sertéza ma es ten txeu kuza sábi pa es konta-u. — Efé. 5:9.

MANTE SIENTI

15. Pamodi ki nu meste mante sienti?

15 Si nu krê pa nos lus kontinua ta límia, nu ka debe skese na ki ténpu nu sta ta vive. Jizus aviza se disiplus txeu bês: ‘Nhos mante sienti’. (Mat. 24:42; 25:13; 26:41) Si nu atxa ma ‘grandi tribulason’ ka ta ben gósi ô ma nu ka ta sta bibu óras ki el ben kontise, nu pode kumesa ta pensa ma pregason é ka txeu inportanti. (Mat. 24:21) Asi, envês di nos lus límia ku forsa, nos lus pode ba ta bira fraku ô ti paga.

16, 17. Kuzê ki nu pode faze pa nu mante sienti?

16 Mundu di oji sta kada bês más piór. Pur isu, nu meste mante sienti. Má nu ten sertéza ma Jeová ta ben aji na óra sértu. (Mat. 24:42-44) Timenti kel dia ka txiga, nu meste ten paxénxa i mante sienti. Tanbê nu meste lé Bíblia tudu dia i faze orason sénpri. (1 Ped. 4:7) Tenta prende ku izénplus di irmons i irmans fiel ki mante sienti i ki kontinua ta dexa ses lus límia. Pur izénplu, lé stória di vida di Leonard Smith, ki sta na Sentinéla di 15 di abril di 2012, pájinas 18 ti 21.

17 Uza bu ténpu pa bu sirbi Jeová i pa djuda bus irmon. Faze kel-li ta pô-u xinti mutu más sábi i ténpu ta pasa más faxi. (Efé. 5:16) Uns 100 anu atras, nos irmons staba txeu okupadu na trabadju di Jeová i es faze txeu kuza. Má oji nu ten mutu más trabadju pa faze. Jeová poi se óbra ta kria di un manera ki nen nu ka ta imajinaba. Nos lus sta ta límia kada bês más txeu!

Vizitas ki ansions ta faze é un bon manera di nu ganha sabedoria di Deus, ki sta na Bíblia (Odja parágrafus 18 i 19.)

18, 19. Modi ki ansions pode djuda-nu mante sienti? Da un izénplu.

18 Nbóra nos inperfeson ta pô-nu ta faze kuzas mariadu, nu ta fika kontenti di sabe ma Jeová ta seta nos adorason. El da-nu ansions pa djuda-nu. Pur isu nu meste da-s txeu valor. (Lé Efésios 4:8, 11, 12.) Di prósimu bês ki bu resebe vizita di un ansion, apruveita kel xansi di prende ku el i obi se konsedjus.

19 Pur izénplu, un kazal na Inglatéra staba ku prubléma na kazamentu i es pidi ajuda na dôs ansion. Kel irman ta atxaba ma se maridu ka sta djudaba família mante ses amizadi ku Jeová. I se maridu tanbê ta atxaba ma el ka ta inxinaba dretu, pur isu, alvês el ka ta fazeba Adorason na família. Ansions djuda kel kazal pensa na izénplu di Jizus ku se disiplus. Jizus ta preokupaba ku es i el ta kuidaba di es. Nton, ansions insentiva kel maridu pa imita Jizus i es insentiva kel irman pa ten más paxénxa. Tanbê, es da kel kazal alguns ideia di modi ki es ta faze Adorason na família ku ses dôs fidju. (Efé. 5:21-29) Kel maridu sigi kes konsedju i kes ansion ilôjia kel família. Es fla-l pa el kontinua ta faze kel-li i pa el pidi spritu santu di Deus. Amor i interesi ki kes ansion mostra pa kel família, djuda-s pa ses lus kontinua ta límia.

20. Kuzê ki ta kontise si nu dexa nos lus límia?

20 Bíblia ta fla: ‘Filís é tudu kenha ki ten ruspetu pa Jeová, ki ta anda na Se kaminhus.’ (Sal. 128:1) Óras ki nu ta dexa nos lus límia, nu ta xinti más sábi. Pur isu, djuda otus algen pa adora Jeová, faze bu midjór pa poi nos union fika más fórti i mante sienti. Bons óbra ki nu ta faze é un izénplu pa otus algen i pode djuda-s da glória pa nos Pai, Jeová. — Mat. 5:16.