Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STÓRIA DI VIDA

N konsoladu di tudu nhas preokupason

N konsoladu di tudu nhas preokupason

Na kel otu ladu di riu Indo, ki oji é Pakiston, ta fika un sidadi ki txoma Sukkur. É na kel lugar ki N nase, dia 9 di novénbru di 1929. Na kel ténpu, un misionáriu inglês oferese nha pai ku nha mai uns livru. Kes livru ta inxinaba sobri Bíblia. Es djuda-m toma un disizon inportanti: ser Tistimunha di Jeová.

ES TA txomaba kes livru di koleson arkuíris. Kes dizenhu koloridu ta mexeba ku nha imajinason. Pur isu, lógu N kumesa ta xinti vontadi di prende sobri Deus. I kes livru djuda-m faze kel-li.

Na kel ténpu, Índia staba kuazi ta entra na sugundu géra na mundu interu. Nton, nha vida kumesa ta piora. Nha pai ku nha mai sipara i dipôs es divôrsia. Má, N ka ta konsigi ntendeba modi ki dôs algen ki N ta amaba txeu bandona kunpanheru. N ta xintiba mi sô i bandonadu. Ami éra ses úniku fidju i N fika ta xinti ma N ka tinha ningen más pa konsolaba mi i pa djudaba mi.

Mi ku nha mai nu ta moraba na Karachi, kapital di kel pruvínsia. Un dia, Fred Hardaker ki éra un dotor ki dja tinha txeu idadi, bai nos kaza. El éra Tistimunha di Jeová, sima kel misionáriu ki dexaba nha família ku kes livru. El oferese nha mai un studu di Bíblia. Nha mai seta, má el fla-l ma talvês N ta krê studaba. Na kel otu simana, un kumesa ta studa ku irmon Fred Hardaker.

Uns simana dipôs, N kumesa ta bai runion. Es ta fazeba runion na undi ki irmon Hardaker ta daba konsulta. Na kel runion, staba uns 12 irmon di idadi. Es kuida di mi, sima ki mi éra ses fidju. Inda N ta lenbra ma es ta xintaba na nha ladu i es ta nbaxaba pa es papiaba ku mi. Es éra amigus ki N sta mesteba txeu.

Poku ténpu dipôs, irmon Hardaker konvida-m pa N sai ku el na pregason. El inxina-m uza fonógrafu ki nu ta karegaba na mô. Nu ta uzaba el na pregason pa poi ta toka diskursus di Bíblia. Kes diskursu éra kurtu. Alguns algen ki nu ta atxaba na kaza ka ta gostaba di kes diskursu pamodi es ta flaba kuzas klaru. Má, ami N gostaba txeu di pregason. N tinha txeu zelu i N ta gostaba di pâpia ku otus algen sobri kes verdadi di Bíblia.

Timenti Japon staba ta pripara pa ataka Índia, kes autoridadi di Inglatéra fika ta pirsigi Tistimunhas di Jeová más txeu inda. Pur isu, na mês di julhu di 1943, ami tanbê N fika prujudikadu pamodi kel-li. Diretor di skóla, ki éra pastor di igreja anglikanu, kóre ku mi di skóla. El fla nha mai ma mi éra un mau izénplu pa kes otu minís pamodi mi éra Tistimunha di Jeová. Nha mai fika xatiadu i el ka dexa-m fika djuntu ku kes otu Tistimunhas di Jeová. Dipôs di algun ténpu, el manda-m pa N ba fika djuntu ku nha pai na un sidadi ki txomaba Peshawar, ki ta fikaba na 1.370 km pa nórti. Nha amizadi ku Jeová bira fraku pamodi N fika lonji di nhas irmon i sen publikasons.

N TORNA BIRA AMIGU DI JEOVÁ

Na anu 1947, N torna volta pa Karachi pa N ba djobe trabadju. Dipôs ki N txiga la, N ba vizita dotor Hardaker na se klínika. El fika txeu kontenti di odja-m otu bês.

El pensa ma N bai la pamodi N staba duenti. Pur isu, el pergunta-m: “Kuzê ki bu tene?”

N fla-l: “Nada N ka tene, dotor. N meste studa Bíblia.”

El pergunta-m: “Ki dia ki bu krê pa nu kumesa?”

N fla-l: “Si ta da, pode ser gósi li.”

Nu pasa un noti sábi ta studa Bíblia. N xinti sima ki N staba ta volta pa kaza. Nha mai faze di tudu pa tenta inpidi-m di sta djuntu ku irmons. Má di es bês N staba disididu na mante firmi na verdadi. Na dia 31 di agostu di 1947 N batiza. Dipôs, ku 17 anu, N kumesa sirvisu di pioneru.

SIRVISU DI PIONERU DA-M TXEU ALEGRIA

Primeru lugar ki N mandadu sirbi foi na Quetta, ki antis éra undi trópas di Inglatéra ta staba. Na anu di 1947, tiritóriu di Índia divididu pa kria dôs país: Índia i Pakiston. * Pamodi kel-li, kontise txeu violénsia entri relijions i uns 14 milhon di algen dexa ses kaza i es bira rafujiadus. Kel-li foi un di kes grupu más grandi na stória ki muda di un país pa kel otu. Musulmanus ki ta staba na Índia bai pa Pakiston i kes indu i sikis di Pakiston bai pa Índia. Na meiu di tudu kes konfuzon, N panha un konboiu ki staba xeiu di algen na sidadi di Karachi. Duránti kel viaji, N ba ta pega na un féru ki ta fikaba na ladu fóra di konboiu ti txiga Quetta.

Na asenbleia na Índia, na 1948

Na Quetta, N konxe un pioneru spesial ki txomaba George Singh. El tinha uns 20 i pokus anu. George da-m un bisikléta bédju pa djudaba mi anda na un tiritóriu ki tinha txeu montanha. Kuazi sénpri N ta pregaba mi sô. Na 6 mês, dja N tinha 17 studu di Bíblia i alguns di kes studanti bira nos irmons. Un di es, éra xéfi di trópas ki txomaba Sadiq Masih. El djuda-nu mi ku George na traduzi alguns publikason di Bíblia na língua urdu, ki é língua ofisial di Pakiston. Ku ténpu, Sadiq bira un publikador zelozu.

Ta bai pa skóla di Jiliádi na barku Queen Elizabeth

Dipôs, N volta pa Karachi i N sirbi djuntu ku irmons Henry Finch i Harry Forrest, es éra misionárius ki txigaba di Skóla di Jiliádi na kes ténpu. Es djuda-m txeu! Un bês, mi ku irmon Henry Finch nu bai prega na nórti di Pakiston. Na meiu di kes montanha grandi na kel lugar, nu atxa txeu algen umildi ki ta papiaba língua urdu. Es gostaba txeu di kes verdadi di Bíblia. Dôs anu dipôs, N bai skóla di Jiliádi. Dipôs, N volta pa Pakiston i N fika ta uza un párti di nha ténpu pa vizita kongregasons. N ta moraba na un kaza pa misionárius na Lahore, djuntu ku más três irmon misionáriu.

N PASA PA MOMENTUS DIFÍSIL

Alguns misionáriu na Lahore ka ta daba dretu ku kunpanheru. Nton, na 1954, filial tevi ki toma midida i faze alguns mudansa. Ami tanbê N staba nvolvidu na prubléma, pur isu N dadu un konsedju duru. N fika dizanimadu ku nha kabésa pamodi N xinti ma N fadja ku nha diziginason. Pur isu, N volta pa Karachi i dipôs N bai pa Londris na Inglatéra, ku speransa di kumesa tudu di novu.

Nha kongregason na Inglatéra tinha txeu betelita. Pryce Hughes ki éra responsável di filial, ta trataba mi ku amor i el ta preokupaba ku mi txeu. Un bês, el fla-m ma irmon Rutherford ki éra enkaregadu pa óbra na mundu interu daba el un konsedju duru. Kantu irmon Pryce Hughes tenta da diskulpa, irmon Rutherford disiplina-l. N fika spantadu di odja ma irmon Pryce konta-m kel kuza li ku róstu kontenti. El fla-m ma na komésu el fika xatiadu. Má dipôs el da kónta ma el mesteba di kel konsedju i ma disiplina é un próva di amor di Jeová. (Heb. 12:6) Kuza ki el fla-m mexe ku nha korason i djuda-m kontinua ta sirbi Jeová ku alegria.

Na kel ténpu, nha mai muda pa Londris i el seta un studu di Bíblia di John E. Barr, ki dipôs ben faze párti di Grupu Enkaregadu di Óbra. El faze prugrésu i el batiza na 1957. Alguns ténpu dipôs, N fika ta sabe ma nha pai antis di el móre tanbê el ta studaba Bíblia.

Na anu di 1958, N kaza ku un irman ki txoma Lene, ki é di Dinamarka ki ta moraba na Londris. Na kel otu anu, nu abensuadu ku primeru di nos sinku fidju ki txoma Jane. Tanbê N resebe alguns priviléjiu na kongregason di Fulham. Ku ténpu, nu muda pa un lugar ku klima más kenti, pamodi saúdi di Lene. Pur isu, na 1967, nu bai vive na sidadi di Adelaide, na Austrália.

UN DISGRASA KI KONTISE NA NOS VIDA

Nos kongregason na Adelaide, tinha 12 irmon di idadi, ki éra skodjedu ku spritu santu. Es tinha txeu zelu na pregason. Na poku ténpu, dja nu staba konsentradu na sirbi Jeová.

Na anu di 1979, nase nos últimu fidju ki txomaba Daniel. El nase ku un prubléma gravi di saúdi i el tinha poku ténpu di vida. * Ti oji é difísil splika tristéza ki nu xinti na kel ténpu. Nu ta fazeba di tudu pa nu kuidaba di el dretu i tanbê di kes otu fidju. Daniel tinha un prubléma gravi na korason i alvês se péli ta fikaba azul pamodi falta di ar. Nton, nu tinha ki lebaba el ospital kel óra. Sikrê ku se prublémas di saúdi, el éra spértu i el tinha txeu amor. Tanbê el ta amaba Jeová. Óras ki nu ta oraba antis di kume, el ta pertaba se dôs mô, el ta nbaxaba kabésa i el ta flaba di tudu se korason: “Amén!” Sô dipôs ki el ta kumeba.

Kantu Daniel tinha kuatu anu, el panha un duénsa gravi ki txoma leucemia. Mi ku Lene nu fika txeu dizanimadu i sen forsa. N xinti ma N ta panhaba un ataki di nervu. Un dia, ki nu xinti ma nu ka sta aguentaba más, nu resebe vizita na nos kaza di Neville Bromwich ki éra nos enkaregadu di grupu di kongregason. Na kel noti, ku lágua na odju, el da-nu un abrasu fórti i nos tudu txora. Se palavras konsola-nu txeu. El sai di nos kaza déntu di 1 óra di madrugada. Lógu dipôs, Daniel móre. Mórti di Daniel foi di kes piór disgrasa na nos vida. Má simé, nu konsigi aguenta kel situason, ku sertéza ma nada, nen mórti, ka ta pode sipara Daniel di amor di Jeová. (Rom. 8:38, 39) Nu tene gana pa txiga ténpu ki nu ta ben sta djuntu ku el na mundu novu! — João 5:28, 29.

NU STA KONTENTI DI DJUDA OTUS

Oji, mésmu dipôs ki N pasa pa dôs prubléma gravi di saúdi, inda mi é ansion na kongregason. Tudu kel ki N pasa na vida pô-m ta poi na lugar di otus i xinti péna di es, prinsipalmenti kes ki sta ku prubléma. N ta sforsa pa N ka julga ningen. Má, N ta pergunta nha kabésa: ‘Modi ki spiriénsa di vida di kel algen muda se manera di pensa i kuza ki el ta xinti? Modi ki N pode mostra ma N ta preokupa ku el? Modi ki N pode djuda-l faze vontadi di Jeová?’ N gosta txeu di vizita irmons! Óras ki N ta konsola otus ami tanbê N ta xinti konsoladu i animadu.

Vizita irmons ta da-m txeu alegria

N ta xinti sima kel skritor di salmo, ki fla sobri Jeová: ‘Óras ki preokupasons toma kónta mi, bu konsola-m i bu pô-m fika kalmu.’ (Sal. 94:19) Jeová nunka ka bandona-m, sénpri el djuda-m na prublémas ki N pasa na família, na pirsigison pamodi relijion, diziluzon i óras ki N staba dizanimadu. N ka ten dúvida ma Jeová sénpri foi un pai pa mi!

^ par. 19 Antis, Pakiston éra formadu pa Pakiston Osidental (ki gósi é Pakiston) i Pakiston Oriental (ki gósi é Bangladesh).

^ par. 29 Odja artigu Os desafios e as recompensas de criar filhos com síndrome de Down, na Despertai! di junhu di 2011.