Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

‘Nha Reinu ka ta faze párti di es mundu’

‘Nha Reinu ka ta faze párti di es mundu’

‘É pa kel-li ki N ben mundu: pa N da tistimunhu di verdadi.’ — JOÃO 18:37.

KÁNTIKUS: 15, 74

1, 2. (a) Kuzê ki sta ta poi mundu kada bês más divididu? (b) Ki perguntas nu sta ben responde na es studu?

UN IRMAN na Europa konta sobri se vida na pasadu. El fla: “Désdi pikinoti, N ta odjaba sô injustisa. Pur isu, N fika kóntra pulítika di nha país i N ta apoiaba kes algen ki krê fazeba txeu mudansa na pulítika. Tanbê, duránti txeu ténpu N ta namoraba ku un terorista.” Un irmon na Áfrika tanbê splika pamodi ki el éra violéntu. El fla: “N ta kriditaba ma nha tribu éra más inportanti ki tudu kes otu, pur isu N entra na un partidu pulítiku. Nu inxinadu mata nos inimigus ku lansa, ti kes ki nos éra di mésmu tribu, má ki ta apoiaba otus partidu.” Otu irman ki tanbê ta mora na Europa fla: “Ami éra rasista i N ta odiaba kalker algen di otu país ô di otu relijion.”

2 Kes izénplu ki dja nu odja ta mostra kuzê ki sta kontise oji. Txeu partidu pulítiku ta uza violénsia pa toma independénsia. Pesoas ki ta briga pa ses partidu sta ta bira kada bês más txeu. I na un monti país, stranjerus ta tratadu mariadu. Sima Bíblia dja flaba, na ténpu di fin, pesoas ‘ka ta krê djobeba pas ku kunpanheru’. (2 Tim. 3:1, 3) Dja ki mundu sta kada bês más divididu, modi ki sérvus di Jeová pode kontinua unidu? Nu pode prende txeu ku izénplu di Jizus. Kes algen di se ténpu, tanbê staba divididu. Na kel studu li, nu ta ben responde três pergunta inportanti: Pamodi ki Jizus ka apoia ninhun grupu pulítiku? Modi ki el mostra ma povu di Deus ka debe mete na pulítika? I modi ki Jizus inxina-nu ma nunka nu ka debe uza violénsia?

JIZUS KA TA APOIABA KES ALGEN KI KREBA INDIPENDÉNSIA

3, 4. (a) Kuzê ki txeu judeu di ténpu di Jizus staba ta spéra? (b) I modi ki atitudi di kes judeu mexe ku disiplus di Jizus?

3 Txeu di kes judeu ki Jizus ta pregaba, tinha gana pa romanus daba es liberdadi. Tinha un grupu pulítiku ki txomaba zelotis. Es ta fazeba di tudu pa es sérba un povu livri. Txeu di kes zeloti sigi un ómi ki txomaba Judas di Galilea. El éra un misías falsu ki vive na ténpu di apóstlus i ki ngana un monti algen. Un ómi judeu ki ta skrebeba stória, ki txomaba Juzefu, skrebe ma Judas ta insentivaba povu pa rabela kóntra Roma. Tanbê el ta flaba ma kes judeu ki ta pagaba Roma inpostu éra “kobardu”. Má dipôs romanus mata Judas. (Atos 5:37) Alguns zeloti ta uzaba violénsia pa konsigiba kuzê ki es kreba.

4 Tanbê tinha txeu judeu ki staba ta spéra Misías. Es ta pensaba ma Misías ta libertaba es di Roma i ta poba Israel bira un grandi nason, sima éra antis. (Lucas 2:38 ; 3:15 ) Txeu di es ta kriditaba ma Misías ta ben finkaba un reinu na Téra, na Israel. Asi, tudu kes judeu ki staba spadjadu na otus lugar ta voltaba pa ses téra. Ti mésmu Juan Batista manda pergunta Jizus: ‘Abo é Kel ki Sta pa Ben, ô nu debe spéra otu algen?’ (Mat. 11:2, 3) Talvês Juan krê sabeba si inda ta binha algun algen pa libertaba Israel. Un ténpu dipôs, dôs disiplu staba ta bai pa Emaús i es nkontra ku Jizus dipôs ki el resusitadu. (Lé Lucas 24:21.) Lógu dipôs di kel-li, apóstlus pergunta Jizus: ‘Sinhor, é di es bês li ki nhu ta torna da Israel si reinu?’ — Atus 1:6, BPK.

5. (a) Pamodi ki povu di Galilea kreba pa Jizus sérba ses rei? (b) Modi ki Jizus koriji ses manera di pensa?

5 Kes judeu ta speraba ma Misías ta rezolveba ses prubléma. É pur isu ki povu di Galilea kreba pa Jizus sérba ses rei. Talvês es ta pensaba ma el ta sérba midjór líder ki ten. El éra bon na pâpia, el ta kuraba duentis i el daba kumida pa kes ki staba ku fómi. Dipôs ki el da sinku mil ómi kumida, Jizus da kónta kuzê ki es krê fazeba ku el. Bíblia ta fla: ‘Nton, kantu Jizus da kónta ma es staba ta ben faze-l rei, el torna bai pa monti, el sô.’ (João 6:10-15 ) Na kel otu dia, tudu kel alegria di povu kaba. Dipôs, Jizus splika-s kal ki éra obijetivu di se trabadju. El ben inxina-s sobri Reinu di Deus. El ka binha pa da-s kumida ku otus kuza ki es staba ta meste. El fla-s: ‘Ka nhos trabadja pa kumida ki ta kaba, má nhos trabadja pa kumida ki ta dura pa tudu ténpu’. — João 6:25-27.

6. Modi ki Jizus mostra klaru ma el ka ta meteba na pulítika? (Odja dizenhu na komésu di studu.)

6 Poku antis di Jizus móre, el sabia ma alguns di se sigidoris staba ta spéra ma el ta sérba rei na Jiruzalen. Pa koriji ses manera di pensa, Jizus konta-s un ilustrason sobri minas. Kel ilustrason éra sobri un ‘ómi di un família inportanti’, ki tinha ki viajaba pa un lugar lonji duránti txeu ténpu. (Lúkas 19:11-13, 15, BPK ) Jizus tanbê fla Pilátus ma el ka ta mete na pulítika di mundu. Pilátus pergunta Jizus: ‘É bo ki é Rei di judeus?’ (João 18:33 ) Talvês Pilátus fika ku medu pa Jizus ka poi gentis rabela kóntra govérnu di Roma. Má Jizus responde-l: ‘Nha Reinu ka ta faze párti di es mundu.’ (João 18:36 ) Jizus nega mete na pulítika pamodi se Reinu ta fikaba na Séu. El fla ma se trabadju na Téra éra ‘da tistimunhu di verdadi.’ — João 18:37.

Nu debe konsentra na prublémas di mundu ô na Reinu di Deus? (Odja parágrafu 7.)

7. Pamodi ki alvês é difísil ivita apoia un partidu pulítiku mésmu na nos korason?

7 Jizus sabia dretu kuzê ki Jeová mandaba el faze na Téra. Tanbê óras ki nu ntende dretu kuzê ki Jeová krê pa nu faze, nu ta ivita apoia kalker grupu pulítiku, mésmu na nos korason. Nen sénpri é ka fásil faze kel-li. Un enkaregadu di grupu di kongregason fla: “Pesoas na nha tiritóriu sta kada bês más radikal. Es ta xinti txeu orgulhu di ses povu i es ta kridita ma ses vida pode bira más midjór si algen di ses povu governa-s.” Tanbê el fla: “Inda ben ki irmons ta proteje ses union, pamodi es ta mante konsentradu na prega notísias sábi di Reinu. Es sabe ma é Deus ki ta ben kaba ku injustisa i otus prubléma ki nu ta pasa.”

JIZUS KA METE NA PULÍTIKA

8. Da un izénplu ki ta mostra modi ki judeus na ténpu di Jizus ta sufreba injustisa.

8 Óras ki pesoas ta odja injustisa ta kontise, es ta xinti más gana di apoia algun partidu pulítiku. Na ténpu di Jizus, txeu algen mete na pulítika pamodi inpostu ki es staba ta paga. É pur isu ki Judas di Galilea rabela, kantu Roma manda tudu algen pa faze rejistu. Asi, es ta tinha sertéza ma tudu algen staba ta paga inpostu. I tinha txeu tipu di inpostu, sima di nogósiu, di txon i di kaza. Tanbê kes kobrador di inpostu ta furtaba povu. I kel-li poi situason ta fika más piór. Txeu kobrador di inpostu ta pagaba funsionárius di govérnu di Roma pa daba es autoridadi. Dipôs es ta uzaba kel autoridadi pa pruveta di inpostu ki es ta kobraba. Un xéfi di kobradoris di inpostu na Jerikó, ki txomaba Zakeu, bira riku pamodi el ta kobraba pesoas txeu dinheru. — Lucas 19:2, 8.

9, 10. (a) Modi ki inimigus di Jizus tenta pô-l ta mete na pulítika? (b) Kuzê ki nu ta prende ku se respósta? (Odja dizenhu na komésu di studu.)

9 Inimigus di Jizus kreba pa el daba algun opinion sobri pagamentu di inpostu. Es pergunta-l kuzê ki el ta atxa di ‘inpostu pa kabésa’, ki éra un tipu di dinheru ki romanus ta kobraba. (Lé Mateus 22:16-18.) Es ka gostaba di kel inpostu pamodi kel-la éra un manera di romanus kontrolaba es. Si Jizus kritikaba kel inpostu, kes ki ta apoiaba Eródis podia flaba ma el éra kóntra govérnu. Má si Jizus flaba ma es devia pagaba inpostu, kes otu algen podia biraba kóntra el. Nton, kuzê ki Jizus faze?

10 Jizus toma kuidadu pa ka mete na kel asuntu li. El fla: ‘Nhos paga Séza kel ki é di Séza, má nhos da Deus kel ki é di Deus.’ (Mat. 22:21) É klaru ki Jizus sabia ma txeu kobrador di inpostu ta furtaba povu, má el ka konsentra na kel-la. Pamodi el sabia ma é sô Reinu di Deus ki ta rezolve prublémas di mundu. Jizus dexa un izénplu pa tudu se sigidoris. Es ka debe mete na pulítika, sikrê ta parse ma un di kes partidu sta ta faze kuza dretu. Sigidoris di Jizus Kristu debe buska Reinu i justisa di Deus. É pur isu ki nu ta prifiri ka da ninhun opinion i nen nu ka ta reklama pamodi alguns injustisa. — Mat. 6:33.

11. Kal ki é midjór manera di luta kóntra injustisa?

11 Txeu Tistimunha di Jeová dja xinti gana di luta pamodi injustisa. Má Bíblia djuda-s muda ses manera di pensa. Odja kuzê ki un irman na Gran-Britanha fla: “Na universidadi N tinha aula di sosiolojia i kel-li pô-m ta ten opinion fórti sobri pulítika. N kria lutaba pa direitu di algen prétu, pamodi sénpri es trata-nu ku injustisa. Nbóra ami éra bon na ganha diskusons, sénpri N ta xintiba dizanimadu. Inda N ka ntendeba, ma pa vense diskriminason pesoas tinha ki mudaba ses korason. Má kantu N kumesa ta studa Bíblia, N odja ma N tinha ki mudaba nha korason primeru. I kenha ki djuda-m foi un irman di rasa branku. Gósi ami é pioneru fíksu na un kongregason di língua jestual i N sta ta prende pâpia ku tudu tipu di algen.”

‘TORNA POI SPADA NA SE LUGAR’

12. Disiplus di Jizus devia tomaba kuidadu ku ki tipu di ‘fermentu’?

12 Na ténpu di Jizus, relijion ta meteba txeu na pulítika. Livru A vida Diária nos Tempos de Jesus ta fla ma divizons ki tinha entri judeus ‘ta kontiseba pamodi partidus pulítiku’. Pur isu, Jizus aviza se disiplus: ‘Nhos mante odju abértu; nhos toma kuidadu ku fermentu di farizeus i ku fermentu di Eródis.’ (Mar. 8:15) Kantu Jizus pâpia di Eródis, talvês el sta ta flaba di kes partidu pulítiku ki ta apoiaba Eródis. Kel otu grupu ki éra farizeus, kreba pa judeus fikaba independenti di Roma. Tanbê, livru di Mateus ta pâpia di avizu ki Jizus da se disiplus sobri saduseus, ki ta kreba pa Roma kontinuaba ta manda na judeus. Asi es ta kontinuaba ku kel autoridadi ki romanus ta daba es. É pur isu ki Jizus fla se disiplus pa es toma kuidadu ku ‘fermentu’ ô ku kuzas ki kes três grupu ta inxinaba. (Mat. 16:6, 12) Jizus da kel avizu li poku ténpu dipôs ki povu krê fazeba el rei.

13, 14. (a) Ki izénplu ta mostra ma pulítika djuntadu ku relijion ta traze violénsia i injustisa? (b) Pamodi ki é ka dretu nu uza violénsia mésmu si nu tratadu ku injustisa? (Odja dizenhu na komésu di studu.)

13 Óras ki relijion ta mete na pulítika, é más faxi kontise violénsia. Má, Jizus inxina se disiplus pa ka mete na kes asuntu li. Pur isu, kes saserdóti prinsipal ta odjaba Jizus sima un inimigu di pulítika i di relijion, un amiasa pa ses puder. Es fla: ‘Si nu dexa-l kontinua si, tudu algen ta poi fé na el, i romanus ta ben i ta tra-nu nos lugar i nos nason.’ (João 11:48 ) Nton, Kaifás ki éra saserdóti prinsipal, kumesa ta faze planus pa mata Jizus. — João 11:49-53 ; 18:14.

14 Di noti, Kaifás manda trópas pa prende Jizus. Má Jizus da kónta ma es krê mataba el. Pur isu, na kel komemorason ki el faze ku se apóstlus, el pidi-s pa es ranja spada. Dôs spada ta txigaba pa Jizus inxinaba es un lison inportanti. (Lucas 22:36-38 ) Dipôs, ben un monti di algen pa prende Jizus. Pedru fika uma xatiadu ku kel injustisa ki el panha un spada i el da un di kes ómi pankada. (João 18:10 ) Má Jizus fla Pedru: ‘Torna poi spada na se lugar, pamodi tudu kes ki uza spada é spada ki ta mata-s.’ (Mat. 26:52, 53) Kel lison inportanti li, staba di akordu ku orason ki Jizus fazeba alguns óra antis. Na kel orason el flaba ma se disiplus ka debe faze párti di mundu. (Lé João 17:16.) É sô Deus ki ten direitu di luta kóntra injustisa.

15, 16. (a) Modi ki Palavra di Deus djuda pesoas ka mete na violénsia? (b) Ki diferénsa Jeová ta odja entri mundu di oji i se povu?

15 Kel irman na Europa, ki nu pâpia di el na komésu di studu, tanbê prende mésmu lison. El fla: “N odja ma violénsia ka ta traze justisa. Alvês kes algen ki ta uza violénsia ta perde ses vida, i es é ka filís. Má ami é filís pamodi Bíblia inxina-m ma é sô Deus ki ta traze justisa na mundu. Dja N ten 25 anu ta prega kel mensaji li.” Kel irmon na Áfrika troka lansa pa ‘spada di spritu’ ki é Palavra di Deus. Gósi, el ta prega un mensaji di pas pa tudu algen, ka ta nporta di ki tribu kel algen é. (Efé. 6:17) I dipôs ki kel otu irman na Europa bira Tistimunha di Jeová, el kaza ku un irmon di un rasa ki antis el ta odiaba. Es tudu três faze kes mudansa li pamodi es krê imitaba Jizus Kristu.

16 É rei di inportanti faze kes mudansa li! Bíblia ta konpara mundu sima un mar brabu, pamodi el ka tene pas. (Isa. 17:12; 57:20, 21; Apo. 13:1) Timenti mundu sta ta lida ku revóltas, divizon i violénsia pamodi pulítika, povu di Jeová ta kontinua unidu i na pas. Imajina modi ki Jeová ta fika kontenti óras ki el ta odja se povu unidu, sikrê na un mundu txeu divididu. — Sofonias 3:17.

17. (a) Ki três kuza ta djuda-nu kontinua unidu? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel otu studu?

17 Nu prende três kuza ki ta djuda-nu kontinua unidu: (1) kúnfia ma sô Reinu di Deus é ki ta ben kaba ku injustisa, (2) ka mete na pulítika i (3) ka uza violénsia. Má alvês, nos union pode fika na prigu pamodi diskriminason. Modi ki kristons na ténpu di apóstlus lida ku kel situason li? I modi ki nu pode imita-s? Nu ta ben odja na kel otu studu.