Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 16

Difende verdadi sobri mórti

Difende verdadi sobri mórti

‘Nu ta faze diferénsa entri palavra ki ben di verdadi i palavra ki ben di éru.’ — 1 JOÃO 4:6.

KÁNTIKU 73 Djuda-nu ten koraji

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

Envês di partisipa na kustumus ki Deus ka gosta, tenta konsola bus família ki perde un algen ki es ta ama (Odja parágrafus 1 i 2.) *

1-2. (a) Kal ki é alguns di kes mintira ki Satanás ta uza pa ngana algen? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

SATANÁS é ‘pai di mintira’. Désdi komésu di stória di mundu, el sta ta ngana algen. (João 8:44 ) Alguns di se mintiras, ta inklui ensinus falsu sobri mórti i vida dipôs di mórti. I txeu di kes kustumu i agoru ta ben di kes mintira la. Pamodi kel-li, txeu di nos irmon i irmans tevi di ‘luta duru pa fé’, óras ki algen di ses família ô di ses zóna móre. — Jud. 3.

2 Si bu sta pasa pa un di kes prubléma li, kuzê ki pode djuda-u mante firmi i difende kuzê ki Bíblia ta inxina sobri mórti? (Efé. 6:11) Modi ki bu pode konsola i anima un irmon ô irman di kongregason ki sta fazedu preson pa partisipa di kes kustumu ki Deus ka gosta? Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki Jeová ta djuda-nu. Má primeru, nu sta ben odja kuzê ki Bíblia ta fla sobri mórti.

VERDADI SOBRI KUZÊ KI TA KONTISE ÓRAS KI UN ALGEN MÓRE

3. Kal ki foi rezultadu di kel primeru mintira?

3 Deus nunka ka kreba pa umanus moreba. El faze Adon ku Eva pa es viveba pa tudu ténpu. Má es tinha ki obiba ku Jeová, ki daba es un órdi sinplis: ‘Kel arvi di konhisimentu di kel ki é dretu i di kel ki é mariadu, bu ka debe kume, pamodi dia ki bu kume-l, di sertéza bu ta móre.’ (Gén. 2:16, 17) Má Satanás ranja prublémas. El uza un kóbra pa pâpia ku Eva. El fla: ‘É klaru ki nhos ka ta móre.’ Eva kridita na kel mintira i el kume kel fruta. Dipôs, Adon tanbê kume kel fruta. (Gén. 3:4, 6) Di kel manera li, pekadu ku mórti toma kónta di mundu. — Rom. 5:12.

4-5. Modi ki Satanás kontinua ta ngana algen?

4 Adon ku Eva móre sima Deus dja flaba. Má Satanás ka para di konta mintira sobri mórti. Ku ténpu, el ba ta kria otus mintira. Un di kes mintira ki el ta konta, é ma óras ki korpu móre, kel algen ta kontinua ta vive sima un spritu. Ten txeu tipu di kes mintira li. I ti oji, txeu algen ta nganadu pa es. — 1 Tim. 4:1.

5 Pamodi ki txeu algen ta kridita na mintiras di Satanás? Pamodi ninhun di nos ka krê móre. Nu fazedu pa nu vive pa tudu ténpu. Pur isu, el ta pruveta di kel-li pa ngana pesoas. (Ecl. 3:11) Pa nos, mórti é un inimigu. — 1 Cor. 15:26.

6-7. (a) Satanás konsigi sukundi verdadi sobri mórti? Splika. (b) Modi ki kes verdadi di Bíblia ta djuda-nu ka ten medu di mortus?

6 Nbóra Satanás ta faze tudu sforsu, el ka ta konsigi sukundi verdadi sobri mórti. Na verdadi, nu sta vive na un ténpu ki txeu algen sabe i ta inxina kuzê ki Bíblia ta fla sobri mórti i resureison. (Ecl. 9:5, 10; Atos 24:15 ) Kes verdadi ta konsola-nu, ta djuda-nu ka xinti medu i ta tra-nu dúvida sobri kuzê ki ta kontise óras ki un algen móre. Pur izénplu, nu ka ten medu di mortus i nen nu ka ten medu ma algun kuza mariadu sta ta kontise ku es. Nu sabe ma es ka sta bibu i ma es ka ta pode prujudika ningen. É sima si es sta na un sónu pizadu. (João 11:11-14 ) Nu sabe tanbê ma mortus ka ta xinti ténpu ta pasa. Pur isu, na resureison, nen kes algen ki dja ten txeu ténpu ki móre ka ta ba xinti ma pasa txeu ténpu. Pa es, kel ténpu ki es pasa mortu ta ser sima si es fitxa odju i es abri-l kel óra.

7 Bu ka ta konkorda ma kuzê ki ta kontise óras ki un algen móre é klaru, sinplis i ta faze sentidu? El é txeu diferenti di kes mintira di Satanás, ki ta sirbi sô pa konfundi algen kabésa. Se mintiras, ta ngana txeu algen i tanbê ta mantxa nómi di nos Kriador. Pa djuda-nu ntende midjór stragus ki Satanás dja faze, nu ben odja respósta di kes pergunta li: Modi ki mintiras di Satanás ta ofende Jeová? Modi ki es ta poi pesoas ta pensa ma nu ka meste kridita na sakrifisiu di resgati di Jizus? Modi ki kes mintira ta omenta nos dór i sufrimentu?

MINTIRAS DI SATANÁS DJA FAZE TXEU STRAGU

8. Sima sta na Jeremias 19:5, modi ki kes mintira di Satanás sobri mórti ta mantxa nómi di Jeová?

8 Mintiras di Satanás sobri mórti ta mantxa nómi di Jeová. Kes mintira li ta inklui kel ensinu falsu ma mortus ta kema na lumi. Kel-li é un ofénsa pa Deus! Di ki manera? Kes mintira li ta poi pesoas ta kridita ma kel Deus di amor é mau sima Diabu. (1 João 4:8 ) Modi ki kel-li ta pô-u ta xinti? Más inportanti inda, modi ki Jeová ta xinti? Na verdadi, Jeová ta ôdia kalker tipu di maldadi. — Jeremias 19:5.

9. Kuzê ki kes mintira di Satanás ta poi algen ta pensa sobri sakrifisiu di Jizus ki sta na João 3:16 i 15:13 ?

9 Mintiras di Satanás sobri mórti ta krê mostra ma nu ka meste sakrifisiu di resgati di Jizus. (Mat. 20:28) Otu mintira ki Satanás ta konta é ma umanus ten un alma ki ka ta móre. Si kel-li éra verdadi, tudu algen ta viveba pa tudu ténpu. Jizus ka mesteba da se vida pa resgata-nu pa nu pode viveba pa tudu ténpu. Lenbra ma sakrifisiu di Kristu é kel próva más grandi di amor ki dja el mostra pa umanus. (Lé João 3:16; 15:13.) Imajina modi ki Jeová ku se Fidju ta xinti ku kes mintira di Satanás, ki ta poi algen ta pensa ma sakrifisiu di Jizus ka ten valor!

10. Ki izénplus ta mostra ma mintiras di Satanás ta traze dór i sufrimentu pa pesoas?

10 Mintiras di Satanás ta poi pesoas ta xinti inda más dór i sufrimentu. Txeu bês, pai ku mai ki sta ta sufri pamodi ses fidju móre, ta obi ta fladu ma Deus toma kel mininu pa el ba ser un anju na Séu. Kel mintira di Satanás li, ta djuda ô ta poi kel mai ku kel pai ta xinti más dór? Otu mintira ki Satanás ta konta é ma Deus ta kema algen na inférnu. I alguns uza kel mintira li pa es pode tortura pesoas. Pur izénplu, alguns algen ki éra kóntra kes ensinu di igreja, es ta kemaba es na staka. Di akordu ku un livru sobri Inquisição Espanhola  *, alguns di kes ki ta fazeba kel krimi la, talvês ta pensaba ma es staba sô ta mostra kes algen kuzê ki ta ba kontiseba ku es na inférnu pa tudu ténpu. Asi, antis di es móre es podia rapendeba i skapa di inférnu. Na txeu lugar pesoas ta xinti obrigadu pa adora ses família ki dja móre, onra-s ô pidi ses benson. Otus algen ta kridita ma ses família ki dja móre pode kastiga-s. Nton es ta faze algun kuza pa agrada-s. Kes mintira ki Satanás ta uza ka ta konsola ningen. Envês di es da konsolu es ta traze preokupason i txeu medu.

MODI KI NU PODE DIFENDE VERDADIS DI BÍBLIA

11. Modi ki famílias ku amigus, ku bon intenson, pode tenta konvense-nu pa nu partisipa na kustumus ki Bíblia ta kondena?

11 Amor ki nu ten pa Deus i pa se Palavra, ta djuda-nu obi ku Jeová mésmu óras ki nos família ô amigus, ku bon intenson, ta tenta konvense-nu pa nu partisipa na kes kustumu sobri mortus ki Bíblia ta kondena. Es pode krê pô-nu na vergónha óras ki es ta fla ma nu ka ta ama i nen nu ka ta ruspeta kel algen ki móre. Ô es pode fla-nu ma nos manera di pensa, ta poi kel mortu ta faze mal pa kes algen ki sta bibu. Modi ki nu pode difende kes verdadi di Bíblia? Odja modi ki bu pode sigi alguns prinsípiu di Bíblia.

12. Kal ki é alguns tipu di kustumu ki ta bai kóntra kel ki Bíblia ta fla?

12 Sta disididu na ‘sipara’ di kustumus ki Bíblia ta kondena. (2 Cor. 6:17) Na un país di Karibi, txeu algen ta kridita ma dipôs ki un algen móre, se “fantasma” pode fika un ténpu na meiu di algen bibu pa vinga di kes ki ta maltrataba el. Un livru fla ma kel “fantasma” pode traze txeu prubléma pa un zóna. Na alguns lugar na Áfrika, na kaza ki un algen móre, es ten kustumu di kubri spedju i di bira fotus ku róstu pa paredi. Pamodi ki es ta faze si? Alguns ta fla ma mortus ka pode odja ses róstu. Anos é sérvus di Jeová, pur isu nu ka ta kridita na ninhun di kes stória inventadu i nen nu ka ta partisipa na ninhun di kes kustumu ki ta spadja kes mintira di Satanás. — 1 Cor. 10:21, 22.

Faze piskiza na Bíblia i pâpia ku famílias ki é ka Tistimunhas di Jeová sobri kuzê ki Bíblia ta inxina, pode djuda-u ivita prublémas (Odja parágrafus 13 i 14.) *

13. Sima sta na Tiago 1:5, kuzê ki bu debe faze si bu ka ten sertéza si un kustumu é dretu ô mariadu?

13 Si bu ka ten sertéza si un kustumu é dretu ô mariadu, ora pa Jeová i pidi-l se sabedoria. (Lé Tiago 1:5.) Dipôs faze piskiza na nos publikason. Si meste, pâpia ku ansions di bu kongregason. Es ka ta fla-u kuzê ki bu ten ki faze, má es pode mostra-u prinsípius di Bíblia inportanti sima kes ki dja nu odja. Óras ki bu ta faze si, bu ta trena bu “kapasidadi di pensa”, i kel kapasidadi li ta djuda-u “sabe kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu.” — Heb. 5:14.

14. Modi ki nu pode ivita faze otus algen tropesa?

14 ‘Faze tudu kuza pa glória di Deus. Ka nhos ser motivu di tropesu.’ (1 Cor. 10:31, 32) Óras ki nu ta partisipa na algun tipu di kustumu ô tradison, nu debe pensa na modi ki kel disizon pode prujudika konsénsia di otus, inda más konsénsia di nos irmons. Nunka nu ka krê faze un algen tropesa! (Mar. 9:42) Tanbê, nu krê toma kuidadu pa nu ka ofende kes algen ki é ka Tistimunhas di Jeová. Amor ta djuda-nu pâpia ku es ku ruspetu i di manera ki ta da glória pa Jeová. É klaru ki nu ka krê diskuti ku pesoas nen kritika ses tradison ô faze-s trósa. Nu ka debe skese ma amor ten txeu puder! Óras ki nu ta mostra amor, ruspetu i preokupason pa otus, nu pode ti toka korason di kes algen ki é kóntra nos.

15-16. (a) Pamodi ki é bon nu dexa otus algen sabe ma nos é Tistimunha di Jeová? Da un izénplu. (b) Modi ki palavras ki sta na Romanos 1:16 pode djuda-nu?

15 Dexa gentis di bu zóna sabe ma bo é un Tistimunha di Jeová. (Isa. 43:10) Si algen di bu família móre, bus família i bus vizinhu pode fika xatiadu si bu ka partisipa na alguns di ses kustumu. Má, si dja es sabe ma bo é Tistimunha di Jeová, é más faxi bu lida ku kel situason. Francisco ki ta mora na Mosanbiki, skrebe: “Kantu mi ku nha mudjer Carolina nu konxe verdadi, nu fla nos família ma nu ka ta adora mortus más. Nos disizon fika na próva kantu irman di Carolina móre. Na kel lugar, es ten kustumu di faze un serimónia undi es ta da kel mortu banhu. Dipôs, kel família más pértu di kel algen ki móre, ten ki durmi três noti na kel lugar ki es bota kel agu ki es da-l banhu. Kes algen ta kridita ma kel-la ta kalma spritu di kel algen ki móre. Família di Carolina ta speraba ma el ta sigiba kel kustumu la.”

16 Kuzê ki Francisco ku se mudjer faze? Francisco splika: “Nu ta ama Jeová i nu krê agrada-l, pur isu nu disidi ka partisipa di kel kustumu. Família di Carolina fika uma xatiadu. Es fla ma nu sta mostraba falta di ruspetu pa kel algen ki móre, i ma es ka ta vizitaba nos i nen es ka ta djudaba nos más. Dja nu splikaba es na kuzê ki nu ta kridita, nton nu prifiri ka pâpia más di kel asuntu li timenti es staba xatiadu. Alguns di nos família difende-nu, es fla ma dja nu splikaba es nos disizon. Ku ténpu, família di Carolina fika más kalmu i nu konsigi faze pas ku kunpanheru. Alguns ti bai nos kaza i es pidi-nu publikason.” Na kes situason li, nunka nu ka debe fika ku vergónha di fla kuzê ki nu ta kridita na el i di difende verdadi sobri mortus. — Romanos 1:16.

KONSOLA I DJUDA KES KI STA TA SUFRI

Amigus di verdadi ta konsola i ta apoia kes algen ki perde un algen ki es ta ama (Odja parágrafus 17 ti 19.) *

17. Kuzê ki pode djuda-nu ser un amigu di verdadi di un irmon ki perde un algen ki el ta ama?

17 Óras ki un kriston ta perde un algen ki el ta ama, nu ten ki faze nos midjór pa nu ser un ‘amigu di verdadi, un irmon ki nase pa ténpu di frónta.’ (Pro. 17:17) Modi ki nu pode ser un ‘amigu di verdadi’, inda más óras ki un irmon ô un irman sta ta frontadu pa el partisipa na algun tipu di kustumu ki ta bai kóntra Bíblia? Nu ben odja dôs prinsípiu di Bíblia ki pode djuda-nu konsola kes ki perde algen ki es ta ama.

18. Pamodi ki Jizus txora, i kuzê ki nu pode prende ku se izénplu?

18 ‘Txora ku kes ki sta ta txora’. (Rom. 12:15) Alvês nu pode fika sen sabe kuzê ki nu ta fla un algen ki sta txeu tristi pamodi móre un algen ki el ta ama. Na kel situason li, nos lágua pode fla mutu más ki palavras. Kantu Lázaru móre, Maria, Marta i otus algen txora-l. Kantu Jizus txiga dipôs di kuatu dia, tanbê el ‘kumesa ta txora’, mésmu ki el sabia ma el ta ba resusitaba Lázaru. (João 11:17, 33-35 ) Láguas di Jizus ta mostra modi ki Jeová xinti ku mórti di Lázaru. Kantu se família da kónta ma Jizus staba ta txora, es odja ma el ta amaba es di verdadi i kel-la konsola Marta ku Maria txeu. Di mésmu manera, óras ki nos irmon ta xinti nos amor i preokupason, es sabe ma es ka sta es sô, má es sta serkadu di amigus ki ta nporta ku es.

19. Si un irmon perde un algen ki el ta ama, modi ki nu pode sigi kel konsedju ki sta na Eclesiastes 3:7 ?

19 ‘Ténpu pa fika kaladu i ténpu pa pâpia’. (Ecl. 3:7) Un otu manera di konsola un irmon ki perde un algen ki el ta ama, é pa nu obi-l ku atenson. Dexa-l tra pa fóra tudu kel ki el sta ta xinti i ka bu liga si el fla algun kuza ki pode ofende-u. (Jó 6:2, 3 ) Talvês kel irmon pode sta inda preokupadu dimás ku se famílias ki é ka Tistimunha di Jeová. Pur isu, faze orason ku el. Inplora Jeová ki é ‘Kel ki ta obi orason’ pa djuda kel irmon ten forsa i pa da-l sabedoria. (Sal. 65:2) Si da, lé Bíblia djuntu ku el. Ô nhos pode lé un artigu di nos publikason, sima un stória di vida ki pode da-l koraji.

20. Kuzê ki nu sta ben odja na kel otu studu?

20 É un priviléjiu grandi sabe verdadi sobri mórti i ten speransa di resureison. (João 5:28, 29) Pur isu, na kel ki nu ta fla i ki nu ta faze, nu krê difende verdadi di Bíblia ku koraji. Tanbê, sénpri ki da, nu krê pâpia di kel verdadi li ku otus. Na kel otu studu nu sta ben odja otu manera ki Satanás ta uza pa el ka dexa pesoas prende verdadi: fitisaria ô bruxaria. Tanbê nu sta ben odja pamodi ki nu meste ivita diverson i alguns kuza ki pode sta ligadu ku kel armadilha ki dimónis ta uza.

KÁNTIKU 24 Nhos ben pa monti di Jeová

^ par. 5 Satanás i se dimónis ta ngana pesoas ku mintiras sobri kuzê ki ta kontise óras ki un algen móre. Kes mintira ta poi txeu algen ta kridita na kustumus ki é kóntra kel ki Bíblia ta inxina. Kel studu li ta ben djuda-u kontinua fiel pa Jeová óras ki otus ta tenta pô-u ta nvolve na kes kustumu.

^ par. 10 Inquisição Espanhola éra un tipu di tribunal di alguns séklu atras, ki ta pirsigiba i ta torturaba kes algen ki éra kóntra kes ensinu di igreja.

^ par. 56 SPLIKASON DI FOTU: Un kazal di Tistimunha di Jeová ta konsola se família ki sta ta txora pamodi móre un algen ki el ta ama.

^ par. 58 SPLIKASON DI FOTU: Dipôs di faze piskiza sobri kustumus ki ten aver ku mórti, un irmon ta splika ku kalma se krénsa pa se família.

^ par. 60 SPLIKASON DI FOTU: Ansions di un kongregason ta konsola i ta djuda un irmon pamodi móre un algen ki el ta ama.