Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 15

Imita Jizus i bu ta ten pas

Imita Jizus i bu ta ten pas

‘I pas di Deus, ki ningen ka ta konsigi ntende, ta guarda nhos korason’. — FILIPENSES 4:7.

KÁNTIKU 113 Nu ten pas di Jeová

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Pamodi ki Jizus staba txeu preokupadu?

NA ÚLTIMU dia di vida di Jizus li na Téra, el staba txeu preokupadu. Faltaba poku ténpu pa el sérba prézu i pa el sufri un mórti kruel na mô di ómis mau. Má, Jizus ka staba sô preokupadu pamodi el staba kuazi pa móre. El ta amaba se Pai txeu i el kria agradaba el. Jizus sabia ma si el manteba fiel ti fin, el ta djudaba linpa nómi di Jeová di tudu mintiras. Jizus ta amaba pesoas, i el sabia ma úniku manera di umanus vive pa tudu ténpu, éra si el manteba fiel pa Jeová ti el móre.

2 Nbóra Jizus staba ku txeu preson na kel noti antis di el móre, el xinti un pas déntu di el. Dja el flaba se apóstlus: ‘N ta da nhos nha pas.’ (João 14:27 ) El staba ta xinti ‘pas di Deus,’ un kalma ki sô ken ki é amigu di Jeová ta ten. É kel pas la ki djuda Jizus lida ku se situason. — Fil. 4:6, 7.

3. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 Ninhun di nos nunka nu ka ta pasa pa kel mésmu tipu di preson ki Jizus pasa pa el. Má tudu kes ki ta sigi-l ta pasa pa prublémas. (Mat. 16:24, 25; João 15:20 ) I sima Jizus, alvês nu pode xinti preokupadu. Kuzê ki nu pode faze pa nu ka fika txeu preokupadu i perde nos pas? Na kel studu li, nu sta ben odja três kuza ki Jizus faze duránti se trabadju di pregason li na Téra, i modi ki nu pode imita-l óras ki nu ta pasa pa prublémas.

JIZUS TA ORABA SÉNPRI

Nu pode kontinua ta ten pas óras ki nu ta faze orason (Odja parágrafus 4 ti 7.)

4. Da alguns izénplu ki ta mostra ma Jizus ora txeu bês na se últimu dia di vida li na Téra, di akordu ku konsedju ki sta na 1 Tessalonicenses 5:17.

4 1 Tessalonicenses 5:17. Na se últimu dia di vida li na Téra, Jizus ora txeu bês. Kantu el inxina se disiplus modi ki es ta komemoraba se mórti, el faze orason antis di el pasa kel pon i antis di el pasa kel vinhu. (1 Cor. 11:23-25) Dipôs, antis di el sai di kel lugar undi ki es komemora Páskua, Jizus faze orason djuntu ku se disiplus. (João 17:1-26 ) Kantu Jizus ku se disiplus txiga na Monti di Olivera, el faze txeu orason. (Mat. 26:36-39, 42, 44) I kes últimu palavra ki Jizus fla antis di el móre, éra un orason. (Luc. 23:46) Jizus kria pa Jeová fazeba párti di kada momentu di kel dia inportanti. Pur isu, el faze txeu orason.

5. Pamodi ki apóstlus perde koraji?

5 Un di kes motivu ki poi Jizus ta aguenta ti fin, é pamodi el ta oraba sénpri pa se Pai ta pidi ajuda. Má, kes apóstlu, ka faze txeu orason na kel noti. Pur isu, kantu txiga óra di próva, es perde koraji. (Mat. 26:40, 41, 43, 45, 56) Kel-li ta mostra ma óras ki nu ta pasa pa prublémas, sô nu ta konsigi kontinua lial, si nu sigi izénplu di Jizus i ‘faze orason sénpri.’ Má, sobri kuzê ki nu debe ora?

6. Modi ki fé pode djuda-nu kontinua ku pas?

6 Nu pode ora ta pidi Jeová pa ‘da-nu más fé.’ (Luc. 17:5; João 14:1 ) Nu meste di fé pamodi Satanás ta prova tudu kes ki ta sigi Jizus. (Luc. 22:31) Modi ki fé ta djuda-nu kontinua ku pas mésmu óras ki nu ta pasa pa prublémas? Óras ki dja nu faze tudu kel ki nu pode pa lida ku un prubléma, é fé na Jeová ki ta djuda-nu dexa kel asuntu na se mô. Si nu faze si, nu ta ten pas déntu nos, pamodi nu ta kúnfia ma el ta rezolve-nu nos prubléma midjór ki nos. — 1 Ped. 5:6, 7.

7. Kuzê ki bu prende ku izénplu di Robert ?

7 Orason ta djuda-nu kontinua ku pas déntu nos, ka ta nporta ki prublémas nu sta pasa pa es. Odja izénplu di un irmon ki txoma Robert, un ansion fiel ki gósi ten más di 80 anu. El fla: “Konsedju ki sta na Filipenses 4:6, 7 djuda-m lida ku txeu prubléma na nha vida. N tevi ki lida ku prublémas di dinheru. I pa algun ténpu N perde priviléjiu di ser ansion.” Kuzê ki djuda Robert kontinua ku pas déntu di el? El fla: “Lógu ki N kumesa ta fika preokupadu, N ta faze orason. N ta kridita ma óras ki N ta faze txeu orason, N ta xinti más pas déntu mi.”

JIZUS TINHA TXEU ZELU NA PREGASON

Nu pode kontinua ta ten pas óras ki nu ta sai na pregason (Odja parágrafus 8 ti 10.)

8. Di akordu ku João 8:29, kal ki é otu motivu ki poi Jizus ta xinti pas déntu di el?

8 João 8:29. Kantu Jizus staba ta ser pirsigidu, el xinti pas déntu di el, pamodi el sabia ma el staba ta faze se Pai filís. Mésmu kantu éra difísil pa el, el kontinua ta obi ku Jeová. El ta amaba se Pai, pur isu faze se vontadi éra kuza más inportanti na se vida. Antis di el ben pa Téra, el éra ‘un bon trabadjador’ di Deus. (Pro. 8:30) I kantu el staba na Téra, el ta pruvetaba tudu oportunidadi pa inxina otus algen sobri se Pai. (Mat. 6:9; João 5:17 ) Kel trabadju li da Jizus txeu alegria. — João 4:34-36.

9. Modi ki trabadju di pregason ta djuda-nu kontinua ta ten pas déntu nos?

9 Nu pode imita Jizus óras ki nu ta obi ku Jeová i ‘ten sénpri txeu pa faze na óbra di Sinhor’. (1 Cor. 15:58) Óras ki nu ta ‘konsentra sô’ na nos trabadju di pregason, nu ta konsigi odja nos prubléma di otu manera. (Atos 18:5 ) Pur izénplu, txeu bês nu ta atxa pesoas na pregason ki ta pasa pa prublémas más piór ki di nos. Má, óras ki es ta prende ama Jeová i sigi se konsedju, ses vida ta fika más midjór i es ta xinti más filís. Tudu bês ki nu ta odja kel-li ta kontise, nu ta ten más kunfiansa ma Jeová ta kuida di nos. I kel kunfiansa li ta djuda-nu kontinua ta ten kel pas déntu nos. Un irman ki duránti tudu se vida luta kóntra depreson i ki ta xintiba ma el ka tinha valor, odja ma kel-li é verdadi. El fla: “Óras ki N ta sta na pregason, N ta xinti más filís i N ta konsigi kontrola nhas sentimentu. N ta atxa ma é trabadju di pregason ki ta pô-m ta xinti más pértu di Jeová.”

10. Kuzê ki bu prende ku izénplu di Brenda?

10 Odja tanbê izénplu di un irman ki txoma Brenda. El ku se fidju-fémia ta sufri di un duénsa gravi. Brenda ka ta pode anda, pur isu el ta sta na un kadera di róda. Óras ki el ta konsigi, el ta prega di kaza en kaza. Má un manera ki más el ta uza pa prega é tistimunhu pa karta. El fla: “Dipôs ki N ntende i seta ma nha duénsa ka ten kura na kel mundu li, N xinti más livri pa N konsentra na nha pregason. Óras ki N ta prega N ka ta fika ta pensa na nhas prubléma. Má N ta fika konsentradu na modi ki N ta djuda kes algen ki N atxa na pregason. Tanbê pregason ta djuda-m lenbra sénpri di speransa ki N ten pa futuru.”

JIZUS TA DEXABA SE AMIGUS DJUDA-L

Nu pode kontinua ta ten pas óras ki nu ten amigus di verdadi (Odja parágrafus 11 ti 15.)

11-13. (a) Kuzê ki apóstlus i otus algen faze pa es mostra ma es éra amigus di Jizus di verdadi? (b) Modi ki Jizus xinti ku ajuda di se amigus?

11 Duránti tudu ténpu di pregason di Jizus, el tinha amigus di verdadi ki éra se apóstlus fiel. Es éra kel tipu di amigu ki kel provérbiu li ta fla: ‘Ten un amigu ki ta ama más di ki un irmon.’ (Pro. 18:24) Jizus ta daba txeu valor pa se amigus. Duránti se trabadju di pregason, ninhun di se irmons di sangi ka tinha fé na el. (João 7:3-5 ) Ti mésmu na un situason, se irmons fla ma el staba dodu. (Mar. 3:21) Má se apóstlus éra diferenti, es éra fiel. Na kel noti antis di Jizus móre, el fla-s: ‘Anhos é kes ki fika ku mi na nhas provason’. — Luc. 22:28.

12 Alvês, apóstlus di Jizus ta dexaba el tristi. Má, Jizus ka ta konsentraba na ses fadja pamodi el sabia ma es tinha fé na el. (Mat. 26:40; Mar. 10:13, 14; João 6:66-69 ) Na kel noti antis di Jizus móre, el fla kes ómi fiel: ‘N ta txoma nhos di amigus, pamodi N fla nhos tudu kel ki N obi di nha Pai.’ (João 15:15 ) Di sertéza, amigus di Jizus da-l txeu koraji. Kel ajuda ki es da Jizus na se trabadju di pregason dexa-l txeu filís. — Luc. 10:17, 21.

13 Tanbê Jizus tinha otus amigu, ómis ku mudjeris, ki ta djudaba el na trabadju di pregason i di otus manera. Alguns ta konvidaba Jizus pa ba kumeba na ses kaza. (Luc. 10:38-42; João 12:1, 2 ) Otus ta viajaba ku el i es ta daba el kuzas ki es tinha. (Luc. 8:3) Jizus tinha amigus di verdadi pamodi el éra un bon amigu pa es. El ta fazeba kuzas dretu pa se amigus, i el ka ta izijiba txeu di es. Nbóra Jizus éra perfetu, el ta fikaba txeu kontenti ku ajuda ki se amigus inperfetu ta daba el. I nu pode ten sertéza ma es djuda Jizus kontinua ta ten pas déntu di el.

14-15. Modi ki nu pode faze amigus di verdadi, i modi ki es pode djuda-nu?

14 Amigus di verdadi ta djuda-nu kontinua fiel pa Jeová. I midjór manera di nu ten amigus di verdadi é pa nu ser un amigu di verdadi. (Mat. 7:12) Pur izénplu, Bíblia ta insentiva-nu pa nu uza nos ténpu i nos forsa inda más pa ‘kenha ki meste.’ (Efé. 4:28) Bu ta konsigi pensa na algen di bu kongregason ki bu pode djuda? Bu ta konsigi faze kónpra pa un irmon di bu kongregason ki ka ta pode sai di kaza pamodi idadi ô pamodi el sta duenti? Ô, bu ta pode da un almosu na bu kaza pa un família ki sta ku prubléma di dinheru? Si dja bu sabe modi ki ta uzadu site jw.org® i aplikativu JW Library®, bu pode mostra otus algen di bu kongregason modi ki es pode uza-s? Óras ki nu sta konsentradu na djuda otus, nu ta ten más xansi di ser filís. — Atos 20:35.

15 Nos amigus ta djuda-nu óras ki nu ta pasa pa prublémas, i es ta djuda-nu kontinua ta ten pas déntu nos. Sima kantu Eliú obi Jó ta pâpia di se prublémas, nos amigus di verdadi tanbê ta obi-nu ku paxénxa óras ki nu ta fla-s modi ki nu sta ta xinti. (Jó 32:4 ) Nu ka debe spéra ma nos amigus ta toma disizons pa nos. Má é bon nu obi-s, óras ki es da-nu algun konsedju ku bazi na Bíblia. (Pro. 15:22) Si nu sta pasa pa algun nisisidadi i nos amigus krê djuda-nu nu ka debe ser orgulhozu. Nu debe ser umildi sima Rei Davidi ki seta ajuda di se amigus. (2 Sam. 17:27-29) Amigus asi é un prezenti di Jeová. — Tia. 1:17.

MODI KI NU TA KONTINUA TA TEN PAS

16. Di akordu ku Filipenses 4:6, 7, kal ki é úniku manera di nu ten pas? Splika.

16 Filipenses 4:6, 7. Pamodi ki Jeová fla ma el ta da-nu pas ‘através di Kristu Jizus’? Pamodi sô nu ta pode ten pas déntu nos, si nu ten fé na Jizus i si nu ntende pamodi ki el é inportanti na promésas di Jeová. Pur izénplu, através di sakrifisiu di resgati di Jizus, tudu nos pekadu ta ser purduadu. (1 João 2:12 ) Pensa na kel-li ta konsola-nu! Dja ki Jizus é Rei di Reinu di Deus, el ta ben kaba ku tudu maldadi ki Satanás ku se mundu sta ta faze. (Isa. 65:17; 1 João 3:8; Apo. 21:3, 4) Sabe kel-li ta da-nu grandi speransa! I mésmu ki Jizus da-nu un trabadju difísil, el sta ku nos ta apoia-nu na es ténpu di fin ki nu sta vive. (Mat. 28:19, 20) Kel-li ta da-nu txeu koraji! Konsolu, speransa i koraji é alguns di kes kuza más inportanti ki nu meste pa nu ten pas déntu nos.

17. (a) Kuzê ki nu debe faze pa nu ka perde kel pas déntu nos? (b) Sima sta na João 16:33, kuzê ki nu ta konsigi faze?

17 Nton, kuzê ki bu pode faze pa bu kontinua ta ten pas mésmu óras ki prublémas krê kaba ku bo? Bu pode faze sima Jizus. Primeru, kontinua ta faze orason. Sugundu, obi ku Jeová i prega ku zelu mésmu óras ki é difísil faze kel-li. I tirseru, seta ajuda di bus amigu óras ki bu ta pasa pa prublémas. Si bu faze si, pas di Deus ta guarda bu menti i bu korason. I sima Jizus, bu ta konsigi vense kalker prubléma. — João 16:33.

KÁNTIKU 41 Obi nha orason

^ par. 5 Nos tudu nu ta lida ku prublémas ki pode tra-nu pas. Mésmu óras ki nu ta pasa pa txeu prubléma, kuzê ki nu pode faze pa nu kontinua ta xinti pas di Deus? Kel studu li sta ben pâpia di três kuza ki Jizus faze i ki nos tanbê nu pode faze.