Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 18

‘Tirmina korida’

‘Tirmina korida’

‘N tirmina korida’. — 2 TIMÓTEO 4:7.

KÁNTIKU 129 Nu kontinua ta aguenta firmi

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki nos tudu nu meste faze?

BU TA gostaba di partisipa na un korida ki bu sabe ma é difísil, inda más si bu sta duenti ô kansadu? Talvês nau. Má, apóstlu Polu fla ma tudu kristons verdaderu sta na un korida. (Heb. 12:1) I nos tudu, jóven ô algen grandi, fórti ô kansadu, nu meste aguenta ti fin si nu krê resebe kel prémiu ki Jeová ta oferese-nu. — Mat. 24:13.

2. Sima sta na 2 Timóteo 4:7, 8, pamodi ki Polu podia daba kel konsedju sobri kóre sen dizisti?

2 Polu podia daba kel konsedju sobri kóre sen dizisti, pamodi el konsigi ‘tirmina korida’. (Lé 2 Timóteo 4:7, 8.) Má, ki tipu di korida Polu staba ta pâpia di el?

KI TIPU DI KORIDA NU STA NA EL?

3. Ki tipu di korida Polu pâpia di el?

3 Alvês Polu ta skrebeba sobri kuzas ki es ta fazeba na jogus di Grésia na ténpu antigu, pa inxinaba lisons inportanti. (1 Cor. 9:25-27; 2 Tim. 2:5) Txeu bês, el konpara vida di kristons ku algen ki sta na un korida. (1 Cor. 9:24; Gál. 2:2; Fil. 2:16) Un algen ta entra na es ‘korida’ óras ki el da se vida pa Jeová i batiza. (1 Ped. 3:21) El ta txiga méta óras ki Jeová da-l kel prémiu di vida pa tudu ténpu. — Mat. 25:31-34, 46; 2 Tim. 4:8.

4. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

4 Modi ki vida di un kriston é sima partisipa na un korida pa un lugar lonji? Ten txeu kuza ki é igual. Má, na kel studu li nu sta ben odja três di es. Primeru, nu meste sigi kel kaminhu sértu; sugundu, nu ten ki konsentra na méta; i tirseru, nu ten ki vense kes prubléma ki pode kontise na kaminhu.

SIGI KEL KAMINHU SÉRTU

Nos tudu nu meste kontinua na kel kaminhu ki ta leba pa vida (Odja parágrafus 5 ti 7.) *

5. Ki kaminhu nu debe sigi, i pamodi?

5 Pa kes algen ki sta partisipa na un korida ganha prémiu, es ten ki sigi kel kaminhu ki skodjedu pa kes algen ki organiza kel korida. Di mésmu manera, si nu krê resebe kel prémiu di vida pa tudu ténpu, nu ten ki anda na kel kaminhu pa vida ô sigi izénplu di Jizus. (Atos 20:24 ; 1 Ped. 2:21) Má, Satanás ku kes algen ki ta sigi-l, krê pa nu sigi un kaminhu diferenti; es krê pa nu ‘kontinua ta kóre djuntu ku es’. (1 Ped. 4:4) Es ta faze trósa di kel kaminhu ki nu ta sigi, es ta fla ma kel kaminhu ki es sta na el é más midjór i ma ta da liberdadi. Má es sta nganadu. — 2 Ped. 2:19.

6. Kuzê ki bu ta prende ku izénplu di Brian?

6 Kalker algen ki ta kóre djuntu ku kes ki ta vive di akordu ku mundu di Satanás, lógu dipôs es ta da kónta ma kel kaminhu ki es skodje ka ta da liberdadi, má ta pô-s ta bira skravu. (Rom. 6:16) Odja izénplu di Brian. Se pai ku se mai insentiva-l pa el vive sima un kriston. Má, kantu el staba adulesenti, el kumesa ta duvida si kel kaminhu ta djudaba el ser filís. Nton, Brian disidi kóre djuntu ku kes ki ta sigiba ideias di mundu di Satanás. El fla: ‘Lógu dipôs, N da kónta ma kel liberdadi ki N krê tinha, ta ben poba mi skravu di kes kuza mariadu. Ku ténpu, N fika visiadu na dróga, na bebida i ta ten konportamentu seksual mariadu. Duránti txeu anu, N ba ta sprimenta drógas kada bês más pizadu i N bira skravu di txeu di es. N kumesa ta bende dróga pa N sustenta nha stilu di vida.’ Ti ki enfin, Brian disidi vive sima Jeová ta fla. El muda kaminhu ki el staba na el i el batiza na anu 2001. Gósi el é filís di verdadi i el sta ta anda na kaminhu pa vida. *

7. Sima sta na Mateus 7:13, 14, kal ki é kes dôs strada ki sta nos frenti?

7 Kel-li ta mostra pamodi ki nu debe skodje kel strada sértu! Satanás krê pa nos tudu para di kóre na kel strada pertadu ‘ki ta leba pa vida’ i pa nu kóre na kel strada largu ki kuazi tudu algen di kel mundu li sta na el. Txeu algen sta na kel strada la i é fásil anda na el. Má el ‘ta leba pa distruison’. (Lé Mateus 7:13, 14.) Pa nu kontinua na kel strada sértu i ka ser nganadu, nu meste kunfia na Jeová i obi ku el.

MANTE KONSENTRADU I IVITA TROPESA BU KABÉSA I OTUS ALGEN

Nu meste mante konsentradu i ivita poi otus algen ta kai (Odja parágrafus 8 ti 12.) *

8. Si un atléta kai, kuzê ki el ta faze?

8 Kes algen ki sta na un korida pa un lugar lonji, ta presta atenson na kaminhu ki sta ses frenti, pa es pode ka kai. Má, es pode da ku pé na un braku ô alguns di kes atléta pode poi ses kunpanheru ta kai sen krê. Si es kai, es ta labanta i es ta kontinua ta kóre. Es ka ta konsentra na kes kuza ki pô-s ta kai, má es ta konsentra sô na txiga méta i ganha kel prémiu.

9. Si nu kai, kuzê ki nu debe faze?

9 Na nos korida, nu pode tropesa txeu bês. Nu ta fadja na kuzas ki nu ta fla ô ki nu ta faze. Ô talvês nos kunpanherus di korida, ta faze algun kuza ki ta magua-nu. Nu ka debe spanta si kel-li kontise. Nos tudu é inperfetu, i nos tudu sta ta kóre na kel mésmu strada pertadu ki ta leba pa vida. Pur isu, nu pode spéra ma alvês nu ta “da” na kunpanheru. Polu sabia ma alvês nu pode da kunpanheru ‘algun razon di kexa’. (Col. 3:13) Má, envês di konsentra na kuzê ki pô-nu kai, nu konsentra na kel prémiu ki sta pa frenti. Si nu kai, nu labanta i nu kontinua ta kóre. Si nu dexa mágua ku rankor toma kónta di nos i nu nega labanta, nu ka ta txiga méta i nen nu ka ta resebe kel prémiu. Tanbê, nu pode ser un barera pa otus algen ki sta tenta kóre na kel strada ki ta leba pa vida.

10. Modi ki nu pode ivita ser ‘un pédra di tropesu’ pa otus?

10 Ten otu manera di nu ka ser ‘un pédra di tropesu’ pa nos kunpanherus di korida. Sénpri ki da, nu debe dexa-s faze kuzas di ses manera, envês di insisti pa es faze kuzas sô di nos manera. (Rom. 14:13, 19-21; 1 Cor. 8:9, 13) Kel-li é kel grandi diferénsa entri nos i kes atléta ki ta partisipa na un korida. Es ta konpiti ku kunpanheru i kada un di es ta sforsa pa ganha prémiu sô pa el. Kes algen la, ta pensa sô na ses interesi. Alguns ti ta tenta pintxa ses kunpanheru sô pa es pasa pa frenti. Má, anos nu ka sta ta konpiti ku kunpanheru. (Gál. 5:26; 6:4) Nos obijetivu é djuda tudu kes ki nu pode pa txiga méta djuntu ku nos i ganha kel prémiu di vida. Nton, nu tenta sigi konsedju di apóstlu Polu: ‘Ka nhos djobe sô nhos própi interesi, má tanbê interesi di otus.’ — Fil. 2:4.

11. Na kuzê ki un atléta ta konsentra i pamodi?

11 Alén di konsentra na strada ki sta ses frenti, kes atléta ta konsentra na méta. Sikrê es ka ta konsigi odja méta, es pode imajina ses kabésa ta txiga méta i ta resebe kel prémiu. Óras ki es ta pensa sénpri na kel prémiu, es ta fika ku más vontadi di kóre.

12. Pamodi se bondadi, kuzê ki Jeová ta promete-nu?

12 Na kel korida ki nu sta, Jeová ta ben mostra bondadi pa se povu. El promete ma ken ki tirmina korida, ta ben resebe un prémiu di vida pa tudu ténpu, na Séu ô na un paraízu na Téra. Bíblia ta pâpia di kel rekonpénsa li, asi pa nu pode imajina modi ki nos vida ta ben ser rei di sábi. Sénpri ki nu pensa na kel speransa ki Jeová da-nu, ta fika más difísil nu dexa algun kuza pô-nu kai pa nu ka labanta.

KONTINUA TA KÓRE SIKRÊ KU PRUBLÉMAS

Nu krê kontinua na korida pa vida sikrê ku prublémas (Odja parágrafus 13 ti 20.) *

13. Kuzê ki nu ten, ki kes atléta ka ten?

13 Kes atléta ki ta partisipaba na kes jogu na Grésia, tinha ki venseba alguns prubléma, sima kansera i dór. Má, tudu ses kunfiansa staba na kel trenu ki es ta resebeba i na ses própi forsa. Sima kes atléta, nos tanbê nu ta trenadu pa nu kóre na kel korida pa vida. Má nu ten un kuza ki es ka ten. Nu pode resebe puder di Jeová sénpri ki nu meste, pamodi se forsa ka ta kaba. Si nu kunfia na Jeová, el ta promete ma el ta trena-nu i ma el ta pô-nu fika fórti! — 1 Ped. 5:10.

14. Modi ki 2 Coríntios 12:9, 10 ta djuda-nu lida ku prublémas?

14 Apóstlu Polu tevi ki lida ku un monti prubléma. Es falta-l, es pirsigi-l i alvês el ta xintiba fraku. Tanbê, el tevi ki lida ku un prubléma ki el txoma di ‘un spinhu na karni’. (2 Cor. 12:7) El ka ta odjaba kes prubléma sima un motivu pa el dizistiba. Má, el ta odjaba kada un di kes prubléma sima un xansi pa el kunfiaba na Jeová. (Lé 2 Coríntios 12:9, 10.) Dja ki Polu ta pensaba di kel manera li, Jeová djuda-l na tudu se prublémas.

15. Si nu imita Polu, kuzê ki nu ta xinti?

15 Nos tanbê nu pode faltadu ô pirsigidu pamodi nos fé. Pode ser tanbê ki nu sta lida ku prublémas di saúdi ô nu sta xinti kansadu dimás. Má si nu imita Polu, kada un di kes prubléma li pode ser un xansi di nu xinti ma Jeová ta ama-nu i ma el ta djuda-nu.

16. Sikrê bu ka tene bon saúdi, kuzê ki bu pode faze?

16 Bu sta ta vive detadu na un kama ô xintadu na un kadera di róda? Bu sta ku duedju fraku ô bu ka sta ta odja dretu? Si kel-li sta kontise ku bo, bu ta pode kóre djuntu ku kes algen ki sta jóven i ki tene bon saúdi? Klaru ki sin! Txeu irmon di idadi ô ki sta duenti, sta kóre na kel strada ki ta leba pa vida. Es sabe ma es ka ta pode kóre na ses própi forsa. Má es ta kunfia na kel forsa ki es ta resebe di Jeová, óras ki es ta obi runion pa tilifóni ô odja runion pa internet. I es ta partisipa na pregason óras ki es ta prega pa dotoris, infermerus i ses família.

17. Kuzê ki Jeová ta atxa di kes ki tene saúdi fraku?

17 Si bu ka sta pode faze tudu kel ki bu ta krê pa Jeová, ka bu fika dizanimadu. Tanbê, ka bu pensa ma bu ka ta pode kontinua ta kóre na kel strada ki ta leba pa vida. Jeová ta ama-u pamodi el ta odja fé ki bu ten na el i bu sforsu pa aguenta firmi. Gósi, bu meste se ajuda mutu más inda, i nunka el ka ta bandona-u. (Sal. 9:10) Má, el ta bira más bu amigu inda. Odja kuzê ki un irman ki sta lida ku alguns prubléma di saúdi, fla: “Sima nhas prubléma di saúdi sta bira kada bês más txeu, N sta ta prega más poku. Má N sabe ma kel poku ki N ta faze ta dexa Jeová kontenti, i kel-li ta pô-m kontenti tanbê.” Óras ki bu sta xinti dizanimadu, lenbra ma bu ka sta bo sô. Pensa na izénplu ki apóstlu Polu dexa-nu i na se palavras ki ta konsola-nu: ‘N ta xinti alegria na frakézas. Óras ki N sta fraku, la ki N ta xinti xeiu di puder.’ — 2 Cor. 12:10.

18. Ki prubléma difísil alguns ta pasa pa el?

18 Alguns ki sta ta kóre na korida pa vida ta lida ku txeu tipu di prubléma. Es ta pasa pa prublémas ki otus algen ka ta konsigi odja i talvês nen es ka ta ntende. Pur izénplu, es ta lida ku depreson ô ku txeu fadiga. Pamodi ki prublémas di kes irmon pode ser más difísil inda? Pamodi óras ki un algen ta kebra un brasu ô ta sta na un karinhu di róda, tudu algen ta odja se prubléma i es ta xinti gana di djuda-l. Má, un algen ki sta ta lida ku un prubléma pamodi kuzê ki el sta ta pensa ô xinti, pode ka mostra ninhun sinal di sufrimentu. Se dór tanbê ta duê sima di un algen ki kebra un brasu. Má talvês el pode ka resebe kel amor i karinhu ki el meste.

19. Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di Mefibozéti?

19 Si bu tene un prubléma di saúdi i bu sta xinti ma otus algen ka ta ntende dretu bu situason, izénplu di Mefibozéti pode djuda-u ten más forsa. (2 Sam. 4:4) El éra manku i rei Davidi julga-l mariadu. Mefibozéti ka faze nada pa mereseba kes prubléma. Má simé, el ka dexa pensamentus mariadu toma kónta di el. Envês di kel-li, el konsentra na kes kuza dretu na se vida. El agradise pa bondadi ki Davidi mostraba el. (2 Sam. 9:6-10) Pur isu, kantu Davidi julga-l mariadu, Mefibozéti odja asuntu di un otu manera. El ka dexa kel éru ki Davidi faze, pô-l ta bira un algen disgostadu. I el ka kulpa Jeová pa kuzê ki Davidi faze. Mefibozéti konsentra na kuzê ki el podia fazeba pa apoiaba kel rei ki Jeová skodjeba. (2 Sam. 16:1-4; 19:24-30) Jeová dexa izénplu di Mefibozéti skrebedu na Bíblia, pa nu pode prende ku el. — Rom. 15:4.

20. Modi ki alguns algen ta xinti pamodi txeu preokupason, má di kuzê ki es pode ten sertéza?

20 Alguns irmon ku irmans ki ta lida ku txeu preokupason, ta fika nervozu dimás i es ka ta xinti avontádi na meiu di otus algen. Es ta atxa difísil sta na meiu di un monti algen. Má simé, es ta kontinua ta bai runions, asenbleias i kongrésus. Tanbê, es ta atxa difísil pâpia ku algen ki es ka konxe; má es ta pâpia ku otus na pregason. Si kel-li sta kontise ku bo, bu pode ten sertéza ma bu ka sta bo sô. Txeu algen sta ta luta ku kes mésmu prubléma li. Ka bu skese ma Jeová ta fika kontenti pamodi bu sta faze bu midjór. I dja ki bu ka dizisti, kel-li ta mostra ma Jeová sta abensua-u i el sta da-u kel forsa ki bu meste. * (Fil. 4:6, 7; 1 Ped. 5:7) Si bu sta ta sirbi Jeová sikrê ku prublémas di saúdi ô kalker otu tipu di prubléma, bu pode ten sertéza ma el sta kontenti ku bo.

21. Ku ajuda di Jeová, kuzê ki nos tudu ta konsigi faze?

21 Inda ben ki ten diferénsa entri un korida ki un atléta ta faze ku kel ki Polu pâpia di el. Na kel korida ki es ta fazeba na ténpu ki Bíblia skrebedu, éra sô un algen ki ta ganhaba prémiu. Má na kel na korida pa vida, tudu algen ki aguenta ti fin ta ganha kel prémiu di vida pa tudu ténpu. (João 3:16 ) I na un korida, tudu kes ki sta partisipa meste ten un bon saúdi, sinon es pode ka ganha. Má na korida pa vida, é ka tudu algen ki ten bon saúdi. Má simé, es ka ta dizisti. (2 Cor. 4:16) Ku ajuda di Jeová, nos tudu ki sta kóre nu ta tirmina nos korida!

KÁNTIKU 144 Pensa na bensons ki Deus ten pa bo!

^ par. 5 Txeu sérvu di Jeová oji ta sufri pamodi bedjisa i otus sta ta lida ku duénsa ki ta pô-s ta fika fraku. I nos tudu alvês nu ta xinti kansadu. Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki nos tudu nu pode kóre sen dizisti i ganha kel korida pa vida ki apóstlu Polu pâpia di el.

^ par. 6 Odja artigu A Bíblia Muda a Vida das Pessoas, na Sentinéla di 1 di janeru di 2013.

^ par. 20 Pa sabe kuzê más ki nu pode faze pa nu lida ku preokupason i modi ki alguns irmon sta ta konsigi lida ku el, odja prugrama di maiu di 2019 na jw.org®. Bai na BIBLIOTÉKA > JW BROADCASTING®.

^ par. 63 SPLIKASON DI FOTU: Kel irmon di más idadi sta konsigi mante na korida pa vida pamodi el sta okupadu na pregason.

^ par. 65 SPLIKASON DI FOTU: Nu pode poi un algen ta kai óras ki nu ta insisti pa el bebe bebida alkólika más di ki se limiti ô si nu ka poi limiti na kel ki nu ta bebe.

^ par. 67 SPLIKASON DI FOTU: Sikrê na un kama di ospital, un irmon sta kontinua na korida pa vida pamodi el sta da tistimunhu pa se dotor.