Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 14

Sigi pasus di Jizus di manera fiel

Sigi pasus di Jizus di manera fiel

‘Kristu sufri pa nhos, el dexa nhos un izénplu pa nhos sigi se pasus di manera fiel.’ — 1 PEDRO 2:21.

KÁNTIKU 13 Kristu é nos izénplu

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

Jizus dexa se pasus pa nu pode sigi-l di manera fiel (Odja parágrafus 1 i 2.)

1-2. Di ki manera Jizus é sima un gia pa nos? Da un izénplu.

IMAJINA ma bo ku alguns amigu sta faze un kaminhada pa un dizértu sô areia. Djuntu ku nhos sta un gia ki ten txeu spiriénsa pa djuda nhos. Timenti el sta anda, el ta dexa marka di se pasus na areia. Dipôs di un ténpu, bu ka ta konsigi odja kel gia más. Má, bu ka ta fika dizusperadu. Envês di kel-li, bo ku bus amigu nhos ta sforsa pa nhos sigi tudu pasus di kel gia!

2 Nu pode fla ma tudu kristons verdaderu sta faze un kaminhada na un kaminhu izoladu i prigozu, ki é kel mundu mau li. Má, nu ta fika kontenti pamodi Jeová da-nu un gia perfetu ki é se Fidju, Jizus Kristu. I nu pode sigi di manera fiel kes pasu ki el dexa. (1 Ped. 2:21) Un livru ki ta pâpia di Bíblia, fla ma na kel versíklu li, Pedru konpara Jizus ku un gia. Sima un gia ta dexa marka di se pasus na txon, Jizus dexa se pasus pa nu sigi. Na kel studu li nu sta ben ntende midjór kuzê ki siginifika sigi pasus di Jizus. Nu ta ben responde kes três pergunta li: Kuzê? Pamodi? i Modi?

KUZÊ KI SIGINIFIKA SIGI PASUS DI JIZUS?

3. Kuzê ki siginifika sigi pasus di un algen?

3 Kuzê ki siginifika sigi pasus di un algen? Alvês, Bíblia ta uza palavras sima “anda” i “pé” pa pâpia di modi ki un algen ta vive se vida. (Gén. 6:9; Pro. 4:26) Izénplu ki un algen ta dexa pode ser konparadu ku kes marka di pasu ki el ta dexa pa tras timenti el sta ta anda. Pur isu, nu pode fla ma sigi pasus di un algen siginifika sigi se izénplu ô imita-l.

4. Kuzê ki siginifika sigi pasus di Jizus?

4 Nton, kuzê ki siginifika sigi pasus di Jizus? Kel-li krê fla imita se izénplu. Na kel testu ki tradu téma di kel studu li, Pedru staba ta fla ma Jizus foi un bon izénplu di algen ki aguenta firmi kantu el sufri. Má ten txeu manera di nu imita Jizus. (1 Ped. 2:18-25) Na verdadi, vida interu di Jizus, tudu kel ki el fla i ki el faze é un izénplu pa nu imita.

5. Algen inperfetu ta pode imita izénplu perfetu di Jizus? Splika.

5 Dja ki nos é inperfetu, nu ta pode imita izénplu di Jizus? Nu ta pode sin. Pedru ka fla ma nu debe sigi pasus di Jizus di manera perfetu. Má, el fla pa nu ‘sigi pasus [di Jizus] di manera fiel.’ Nu pode faze nos midjór déntu di nos limitason. Di kel manera li, nu ta sigi kel konsedju di apóstlu Juan: ‘Kontinua ta anda sima [Jizus] anda.’ — 1 João 2:6.

PAMODI KI NU DEBE SIGI PASUS DI JIZUS?

6-7. Pamodi ki nu pode fla ma si nu sigi pasus di Jizus nu ta bira más amigu di Jeová?

6 Si nu sigi pasus di Jizus nu ta bira más amigu di Jeová. Pamodi ki nu pode fla kel-li? Primeru, Jizus dexa un grandi izénplu sobri modi ki nu ta vive di un manera ki ta agrada Deus. (João 8:29) Pur isu, si nu sigi pasus di Jizus nu ta agrada Jeová. I nu pode ten sertéza ma nos Pai na Séu ta bira más amigu di kes ki ta sforsa txeu pa bira se amigu. — Tia. 4:8.

7 Sugundu, Jizus imita se Pai di manera perfetu. É pur isu ki Jizus podia flaba: ‘Kenha ki odja-m, dja odja Pai tanbê.’ (João 14:9) Nu pode imita kes kualidadi di Jizus i manera ki el ta trataba algen. Pur izénplu, el xinti péna di un leprozu, el poi na lugar di un mudjer ki tinha un duénsa gravi i el xinti konpaxon di kes algen ki ses família ô amigu móre. Óras ki nu ta imita Jizus, tanbê nu sta ta imita Jeová. (Mar. 1:40, 41; 5:25-34; João 11:33-35) Kantu más nu imita kes kualidadi di Jeová, más fórti nos amizadi ku el ta bira.

8. Splika pamodi ki sigi pasus di Jizus ta djuda-nu ‘vense’ mundu.

8 Si nu sigi pasus di Jizus nu ka ta dexa kel mundu mau li distrai-nu. Na kel últimu noti di Jizus li na Téra, el podia flaba: ‘N vense mundu.’ (João 16:33) El krê flaba ma el ka dexa pensamentus, obijetivus i konportamentu di pesoas di kel mundu li influensia-l. El ka dexa nada distrai-l di kel obijetivu prinsipal ki el ben pa Téra: santifika nómi di Jeová. I nos? Kel mundu li ten txeu kuza ki pode distrai-nu na nos sirvisu pa Jeová. Pur isu, nu meste mante konsentradu na faze vontadi di Jeová sima Jizus. Asi, nos tanbê nu ta pode fla ma nu ‘vense’ mundu. — 1 João 5:5.

9. Kuzê ki nu debe faze pa nu kontinua na kel strada di vida pa tudu ténpu?

9 Si nu sigi pasus di Jizus es ta leba-nu pa vida pa tudu ténpu. Kantu un jóven riku pergunta modi ki el ta ganha vida pa tudu ténpu, Jizus responde-l: ‘Ben ser nha sigidor.’ (Mat. 19:16-21) Kantu el pâpia ku kes judeu ki ka ta kriditaba ma el éra Kristu, el fla: ‘Nhas ovelha ta sigi-m. N ta da-s vida pa tudu ténpu’. (João 10:24-29) I kantu el pâpia ku Nikodemus, un ménbru di Sinédriu, Jizus fla ma ‘tudu kel ki mostra fé na el’ ta ‘ten vida pa tudu ténpu.’ (João 3:16) Modi ki nu pode mostra fé na Jizus? Óras ki nu ta faze kel ki el inxina i imita se izénplu. Si nu faze kel-li, nu ta kontinua na kel strada ki ta leba-nu pa vida pa tudu ténpu. — Mat. 7:14.

MODI KI NU PODE SIGI PASUS DI JIZUS DI MANERA FIEL?

10. Kuzê ki nu debe faze pa nu ‘konxe’ Jizus más dretu? (João 17:3 )

10 Pa nu sigi pasus di Jizus di manera fiel, nu meste konxe-l primeru. (Lé João 17:3.) ‘Konxe’ Jizus é un kuza ki nu meste kontinua ta faze. Nu meste sabe kada bês más sobri se kualidadis, se manera di pensa i se manera di konporta. Sikrê dja nu ten txeu anu na verdadi, nu meste sforsa pa nu kontinua ta ‘konxe’ Jeová i Jizus.

11. Kuzê ki nu pode prende na kes kuatu Ivanjélhu?

11 Pa djuda-nu konxe se Fidju, Jeová da-nu ku amor kes kuatu Ivanjélhu. Kes kuatu livru di Bíblia li, ta konta stória di vida i di trabadju di pregason di Jizus. Tanbê es ta konta kes kuza ki Jizus fla i ki el faze i es ta mostra-nu modi ki el ta xintiba. Kes kuatu livru li, ta djuda-nu ‘pensa ku txeu atenson’ na izénplu di Jizus. (Heb. 12:3) Kes Ivanjélhu ta mostra-nu kes pasu ki Jizus dexa pa nu sigi. Pur isu, si nu krê konxe Jizus mutu más inda, nu meste studa-s. Asi, nu ta konsigi sigi pasus di Jizus di manera fiel.

12. Kuzê ki nu debe faze pa nu prende más txeu di kes Ivanjélhu?

12 Pa nu prende más txeu di kes Ivanjélhu, nu debe faze más di ki sô le-s. Nu meste tra ténpu pa nu studa-s ku kuidadu i pa nu midita txeu na es. (Konpara ku Josué 1:8, nóta di rodapé.) Nu ben odja dôs kuza ki ta djuda-nu midita na kes Ivanjélhu i aplika kes kuza ki nu ta lé na es.

13. Modi ki bu pode entra na stórias di kes Ivanjélhu?

13 Primeru, entra na stórias di kes Ivanjélhu. Uza bu imajinason. Tenta odja, obi i xinti kuzê ki staba ta kontise. Un kuza ki pode djuda-u faze kel-li é faze piskiza. Organizason di Jeová dja da-nu txeu feraménta pa djuda-nu studa. Tanbê djobe kontestu ô kes kuza ki kontise antis i dipôs di kel stória ki bu sta studa. Djobe más informason sobri kes algen i kes lugar ki kel stória ta pâpia di es. Odja modi ki kel stória ki bu sta lé ta kontadu na kes otu Ivanjélhu. Alvês, un skritor di un Ivanjélhu ta pâpia di un kuza interesanti ki otus ka ta pâpia di el.

14-15. Modi ki nu pode aplika na nos vida kes kuza ki nu ta lé na kes Ivanjélhu?

14 Sugundu, aplika na bu vida kes kuza ki bu ta lé na kes Ivanjélhu. (João 13:17) Dipôs di studa ku kuidadu un di kes stória di Ivanjélhu, pergunta bu kabésa: ‘Ten algun lison na kel Ivanjélhu li, ki N pode aplika na nha vida? Modi ki N pode uza kel stória li pa N djuda un algen?’ Tenta pensa na un algen. Dipôs, na óra sértu, konta-l ku amor i ku jetu, kuzê ki bu prende.

15 Nu ben odja un izénplu sobri modi ki nu pode aplika kes dôs sujiston li. Nu sta ben studa stória di kel viúva póbri ki Jizus odja na ténplu.

KEL VIÚVA PÓBRI NA TÉNPLU

16. Konta kel stória ki sta na Marcos 12:41.

16 Entra na kel stória. (Lé Marcos 12:41.) Tenta imajina kuzê ki staba ta kontise. É 11 di nizan di anu 33. Sta falta poku dia pa mórti di Jizus. El pasa kuazi tudu se ténpu ta inxina na ténplu. Kes xéfi di relijion faze-l txeu opozison. Alguns di es faze-l perguntas difísil ki es pensa ma el ka sabia respósta. (Mar. 11:27-33; 12:13-34) Gósi Jizus dja bai pa otu párti di ténplu. El sta konsigi odja kes kófri di tizoru. Nton, ta parse ma el sta na kel párti di ténplu ki ta txomadu di Pátiu di Mudjeris. El xinta i el kumesa ta odja pesoas ta poi ses kontribuison na kes kófri. El odja un monti di algen riku ta poi txeu muéda. Talvês el sta pértu i el sta konsigi obi barudju di kes muéda ta kai na kes kófri.

17. Kuzê ki kel viúva faze, sima sta na Marcos 12:42 ?

17 Marcos 12:42. Dipôs di un ténpu, un kuza txoma atenson di Jizus. El odja un viúva ki sta ‘pasaba nisisidadi’. (Luc. 21:2) El tinha un vida txeu difísil. Ta parse ma el ka ta tinha dinheru ki ta txigaba pa el kunpraba kes kuza di dia-dia ki el ta mesteba. Má simé, el bai ti na un di kes kófri, sen txoma atenson i el poi na el dôs muéda pikinoti. Kes muéda éra txeu pikinoti ki talvês nen es ka faze barudju kantu es kai déntu kófri. Má Jizus sabe kuzê ki el poi na kófri. Dôs muéda di lépton, kel muéda más pikinoti ki es ta uzaba na kel ténpu. Se valor é mutu poku ki ka ta da nen pa kunpra sô un pardal, ki éra un di kes pasu más baratu ki un algen pode kunpraba pa kume.

18. Sima sta na Marcos 12:43, 44, kuzê ki Jizus fla sobri kel kontribuison di kel viúva?

18 Marcos 12:43, 44. Jizus fika txeu dimiradu ku kel viúva. El txoma se disiplus, el ponta mô pa kel viúva i el fla-s: ‘Kel viúva póbri li poi na kófris di tizoru más txeu di ki tudu kes otu.’ Dipôs, Jizus splika: ‘Tudu kes otu [prinsipalmenti kes riku] poi kel ki ta restaba es, má el, na se nisisidadi, el poi tudu kel ki el tinha, tudu kel ki el tinha pa vive.’ Kantu kel viúva fiel poi kes últimu muéda ki el tinha na kófri di ténplu, tanbê el poi se vida na mô di Jeová. — Sal. 26:3.

Sima Jizus, ilôjia kes irmon ki sta da Jeová ses midjór (Odja parágrafus 19 i 20.) *

19. Ki lison inportanti nu ta prende sobri kuzê ki Jizus fla di kel viúva póbri?

19 Aplika na bu vida kuzê ki bu prende na kel stória. Pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki N prende di kuzas ki Jizus fla sobri kel viúva póbri?’ Para i bu pensa un poku na kel viúva. Di sertéza, el ta gostaba di da más pa Jeová. Má simé, kel viúva faze kel ki el ta pode. El da Jeová kel midjór ki el tinha. I Jizus sabia ma pa Jeová, se kontribuison tinha txeu valor. Ali nu ta atxa un lison inportanti pa nos: Jeová gosta txeu óras ki nu ta da-l nos midjór, ki é nos sirvisu di tudu alma i di tudu korason. (Mat. 22:37; Col. 3:23) Jeová ta fika kontenti óras ki el ta odja-nu ta faze tudu kel ki nu ta pode! Tanbê el ta da valor pa kel ténpu ki nu ta gasta i forsa ki nu ta uza pa prega, pa sisti runion i pa faze kalker otu kuza na nos adorason pa el.

20. Modi ki bu pode aplika kel lison ki bu prende na kel stória di kel viúva? Da un izénplu.

20 Modi ki bu pode aplika kuzê ki bu prende sobri kel viúva? Pensa na kes irmon ki bu konxe. Talvês algun di es sta xinti dizanimadu pamodi es ta atxa ma es ka sta konsigi faze txeu pa Jeová. Pur izénplu, talvês bu konxe un irman ki dja sta di idadi i ki tene saúdi fraku. El ka tene forsa más pa el faze txeu na pregason sima el ta fazeba antis. Pamodi kel-li, el sta xinti kulpadu i ti ma el ka ta sirbi pa nada. Ô nton, talvês bu sta lenbra di un irmon ki sta ku un duénsa ki ka ten kura ki ta pô-l ta sufri txeu. Dja ki el ka sta konsigi bai tudu runion na Salon di Reinu, el sta xinti dizanimadu. Kuzê ki bu pode faze? Nton pâpia ku es kes palavra ‘ki ta sirbi pa djuda’. (Efé. 4:29) Konta-s kes lison ki ta anima-nu ki bu prende na stória di kel viúva póbri. Asi, bu ta djuda-s ten sertéza ma Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta da-l nos midjór, mésmu ki nos midjór ta parse poku. (Pro. 15:23; 1 Tes. 5:11) Óras ki bu ta ilôjia irmons pamodi es sta da ses midjór pa Jeová, bu ta mostra ma bu sta sigi pasus di Jizus di manera fiel.

21. Kuzê ki bu sta disididu na faze?

21 Nu ta fika kontenti pamodi na kes Ivanjélhu nu ta prende txeu kuza sobri vida di Jizus. Es ta djuda-nu imita-l i sigi pasus di Jizus di manera fiel! Kuzê ki bu ta atxa di studa kes Ivanjélhu na bu studu pesoal ô na bu adorason na família? Ka bu skese ma pa bu prende más txeu di kes Ivanjélhu bu meste entra na kes stória i aplika kuzê ki bu prende. Má sô imita kuzê ki Jizus faze ka ta txiga, tanbê nu meste obi ku kuzê ki el fla. Na kel otu studu nu ta ben prende sobri kes últimu palavra ki Jizus fla antis di el móre.

KÁNTIKU 15 Lova Fidju di Jeová

^ par. 5 Kes kriston verdaderu meste ‘sigi pasus [di Jizus] di manera fiel.’ Ki pasus Jizus dexa pa nu sigi? Kel studu li ta ben responde kel pergunta li. Tanbê nu sta ben odja pamodi ki nu debe sigi pasus di Jizus di manera fiel i modi ki nu pode faze kel-li.

^ par. 60 SPLIKASON DI DIZENHU KU FOTUS: Dipôs di midita na kuzê ki Jizus fla sobri kel viúva póbri, un irman sta ilôjia un otu irman ki dja sta di idadi i ki sta faze se midjór pa Jeová.