Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 16

“Bu irmon ta ben labanta”!

“Bu irmon ta ben labanta”!

“Jizus fla [Marta]: ‘Bu irmon ta ben labanta.’”  JUAN 11:23.

KÁNTIKU 151 Jeová ta ben txoma-s

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

1. Modi ki un rapazinhu mostra fé na resureison?

 UN RAPAZINHU ki txoma Mateus, ten un duénsa gravi i pur isu el tevi ki faze txeu operason. Kantu el tinha 7 anu, el ku se família staba ta odja un prugrama di JW Broadcasting®. Kuazi na fin di kel prugrama, es odja un múzika ki ta pâpia di resebe kes algen ki nu ta ama na resureison. b Dipôs di prugrama, Mateus txiga na se mai ku se pai, el pega-s na mô i el fla-s: “Dja nhos odja, mamá ku papá? Sikrê N móre, N ta ben labanta na resureison. Nhos pode spéra-m, tudu ta fika dretu.” Bu ta imajina modi ki se mai ku se pai fika kontenti kantu es odja ma ses fidju ten un fé fórti na resureison?

2-3. Pamodi ki é bon pensa na kel promésa di resureison?

2 Di vês en kuandu, é bon nu pensa na kel promésa di Bíblia ma ta ben ten un resureison na futuru. (Juan 5:28, 29) Pamodi? Pamodi nunka nu ka ta sabe ki óra ki nu pode panha un duénsa ki ta poi nos vida na prigu ô ki óra ki pode móre un algen ki nu ta ama. (Ecl. 9:11; Tia. 4:13, 14) Nos speransa di resureison pode djuda-nu aguenta firmi óras ki nu ta pasa pa kes prubléma li. (1 Tes. 4:13) Bíblia ta da-nu sertéza ma nos Pai ki sta na séu konxe-nu dretu i el ta ama-nu txeu. (Lukas 12:7) Jeová konxe-nu dretu di tal manera ki el ta ben resusita-nu ku kel mésmu manera di ser i ku nos lenbransa. Jeová ta ama-nu txeu el ta da-nu xansi di vive pa tudu ténpu, sikrê nu móre el ta resusita-nu!

3 Na kel studu li, primeru nu ta ben odja pamodi ki nu pode kridita na promésa di resureison. Dipôs, nu ta ben odja un stória di Bíblia ki ta poi nos fé ta bira más fórti i ki ten kes palavra ki sta na téma di kel studu li: “Bu irmon ta ben labanta.” (Juan 11:23) I dipôs, nu ta ben odja modi ki nu pode bira nos fé na resureison más fórti.

PAMODI KI NU PODE KRIDITA NA PROMÉSA DI RESUREISON

4. Pa nu kridita na un promésa, di kuzê ki nu debe ten sertéza? Da un izénplu.

4 Pa nu kridita na un promésa, nu debe ten sertéza ma kel algen ki faze kel promésa tene gana i tanbê el ten puder ô kapasidadi di kunpri-l. Odja un izénplu: Imajina ma un tenporal faze txeu stragu na bu kaza i un amigu txiga na bo i el ta promete-u: ‘N ta djuda-u konpo bu kaza.’ El fla-l di korason i bu ten sertéza ma el tene gana di djuda-u. Si el é bon na faze kaza i el tene kes feraménta ki ta mestedu, nton lógu bu ta kridita ma el ta pode djuda-u. Pur isu, bu ta kunfia na se promésa. Kuzê ki nu pode fla di promésa ki Deus faze di resureison? El tene gana i el ten puder di kunpri-l?

5-6. Pamodi ki nu pode ten sertéza ma Jeová tene gana di resusita kes algen ki dja móre?

5 Jeová tene gana di resusita kes algen ki dja móre? Klaru. El uza se spritu santu pa poi txeu skritor di Bíblia ta skrebe sobri se promésa di un resureison na futuru. (Isa. 26:19; Ose. 13:14; Apo. 20:11-13) I óras ki Jeová ta faze un promésa, sénpri el ta kunpri-l. (Jos. 23:14) Na verdadi, Jeová tene gana di resusita kes algen ki dja móre. Pamodi ki nu pode fla kel-li?

6 Pensa na kuzê ki Jó fla. El tinha sertéza ma sikrê el moreba, Jeová tinha gana di odja-l ta vive otu bês. (Jó 14:14, 15, nóta di rodapé.) Jeová ta xinti mésmu kuza pa tudu kes algen ki ta sirbi-l ki dja móre. El tene gana di resusita-s pa es ten un bon saúdi i pa es ser filís. I kes bilhon di algen ki móre sen ten xansi di prende sobri Jeová? Nos Deus ki ta ama-nu krê resusita-s tanbê. (Atus 24:15) El krê pa es ten oportunidadi di bira se amigu i vive pa tudu ténpu na téra. (Juan 3:16) É klaru ki Jeová tene gana di resusita kes algen ki dja móre.

7-8. Pamodi ki nu pode ten sertéza ma Jeová ten puder di resusita kes algen ki dja móre?

7 Jeová tanbê ten puder di resusita mortus? Klaru ki sin! El é ‘Tudu-Poderozu’. (Apo. 1:8) Nton el ten puder pa kaba ku kalker di nos inimigu, ti mésmu mórti. (1 Cor. 15:26) Sabe di kel-li ta da-nu forsa i ta konsola-nu. Odja spiriénsia di un irman ki txoma Emma Arnold. El ku se família pasa pa txeu provason duránti Sugundu Géra na Mundu Interu. Móre alguns di ses família na kanpu di konsentrason Nazista. Pa konsola se fidju-fémia, Emma fla: “Si kes algen ki móre ka ta viveba nunka más, nton kel-li krê fla ma mórti ki é nos inimigu é más fórti di ki Deus. Má kel-li é ka verdadi ô nau?” Di sertéza ka ten nada más fórti di ki Jeová! Deus Tudu-Poderozu ki kria vida ten puder di da kes algen ki móre vida otu bês.

8 Otu motivu ki nu ten pa kridita ma Deus ta ben resusita kes algen ki dja móre é pamodi se mimória ka ten limiti. El ta txoma kada stréla pa se nómi. (Isa. 40:26) Tanbê el ta lenbra di kes algen ki dja móre. (Jó 14:13; Lukas 20:37, 38) El pode lenbra sen prubléma di tudu kuza di kes algen ki dja móre, sima ses aparénsia, ses manera di ser, ses stória di vida i ses lenbransa.

9. Pamodi ki bu ta kridita na promésa di resureison ki Jeová ta ben faze na futuru?

9 É klaru ki nu pode kridita na promésa di resureison ki Jeová ta ben faze na futuru, pamodi nu sabe ma el tene gana i puder di faze-l. Odja otu motivu ki nu ten pa kridita na promésa di resureison: Jeová dja fazeba kel-li antis. Na ténpu ki Bíblia skrebedu, el da alguns ómi fiel puder di resusita mortus. Un di kes ki dadu kel puder li éra Jizus. Gósi nu ben odja stória di un resureison ki Jizus faze, ki sta na Juan kapítlu 11.

UN GRANDI AMIGU DI JIZUS MÓRE

10. Kuzê ki kontise kantu Jizus staba ta prega na kel otu ladu di Jurdon, i kuzê ki el faze? (Juan 11:1-3)

10 Juan 11:1-3. Imajina kuzê ki kontise na Betánia kuazi na fin di anu 32. Jizus tinha bons amigu na kel zóna, Lázaru i se dôs irman, Maria ku Marta. (Lukas 10:38-42) Má Lázaru fika duenti i se irmans staba preokupadu. Es manda fla Jizus ki staba na kel otu ladu di Jurdon, ki ta fikaba uns dôs dia di kaminhu lonji di Betánia. (Juan 10:40) Infilismenti kantu Jizus resebe notísia ma Lázaru staba duenti, Lázaru móre. Enbóra Jizus sabia ma se amigu dja moreba, el fika la más dôs dia i dipôs el bai pa Betánia. Nton, kantu Jizus txiga la, dja tinha kuatu dia ki Lázaru dja moreba. Jizus staba ta bai fazeba un kuza ki ta djudaba se amigus i ki ta daba Deus glória. — Juan 11:4, 6, 11, 17.

11. Ki lison sobri amizadi kel stória li ta inxina-nu?

11 Kel stória li ta inxina-nu un lison sobri amizadi. Pensa na kel-li: Kantu Maria ku Marta manda fla Jizus ma Lázaru staba duenti, es ka pidi-l pa el bai pa Betánia. Sô es fla-l ma se grandi amigu staba duenti. (Juan 11:3) Kantu Lázaru móre, Jizus pode resusitaba el, sikrê el staba lonji. Má simé, Jizus disidi bai Betánia pa el fikaba djuntu ku se amigas Maria ku Marta. Bu ten un amigu ki ta ben djuda-u sikrê bu ka pidi-l? Nton, bu pode kunfia ma el ta djuda-u na ‘ténpu di frónta.’ (Pro. 17:17) Sima Jizus, nu debe ser kel tipu di amigu li! Nu kontinua ku kel stória pa nu odja kuzê ki kontise dipôs.

12. Kuzê ki Jizus promete Marta, i pamodi ki el pode kriditaba na kel promésa? (Juan 11:23-26)

12 Juan 11:23-26. Marta fika ta sabe ma Jizus staba pértu di Betánia. El kóre pa bai inkontra ku el i el fla-l: “Sinhor, si bu staba li nha irmon ka ta moreba.” (Juan 11:21) É verdadi, ki el pode kuraba Lázaru. Má Jizus krê fazeba un kuza ki ta dexaba algen más dimiradu inda. El fla Marta: “Bu irmon ta ben labanta.” Tanbê el da Marta más un motivu pa kridita na se promésa kantu el fla: “Ami é resureison i vida”. Deus da Jizus puder pa resusita kes algen ki móre. Antis dja el resusitaba un minina lógu dipôs ki el móre. I tanbê dja el resusitaba un rapás, ki pa kel ki ta parse, moreba na kel dia. (Lukas 7:11-15; 8:49-55) Má el ta konsigi resusitaba un algen ki dja tinha kuatu dia mortu i ki se korpu dja kumesaba ta disfaze?

“LÁZARU, BEN PA FÓRA!”

Jizus xinti konpaxon di se amigus ki staba tristi. (Odja parágrafus 13 i 14.)

13. Sima sta na Juan 11:32-35, modi ki Jizus reaji kantu el odja Maria i otus algen ta txora? (Odja dizenhu.)

13 Juan 11:32-35. Pensa na kuzê ki ben kontise dipôs. Maria, kel otu irman di Lázaru, bai inkontra ku Jizus. El fla kel mésmu kuza ki se irman dja flaba: “Sinhor, si bu staba li, nha irmon ka ta moreba.” El i kes otu algen staba tristi dimás. Kantu Jizus odja-s i obi-s ta txora, el fika txeu tristi. Pamodi el xinti txeu péna di se amigus, el txora. El ta intende modi ki mórti di un algen ki nu ta ama ta duê. Di sertéza el tene gana di kaba ku kuzas ki ta pô-nu ta txora!

14. Kuzê ki nu pode prende sobri Jeová kantu Jizus txora pamodi el odja Maria ta txora?

14 Manera ki Jizus reaji kantu el odja Maria ta txora ta inxina-nu ma Jeová é un Deus ki ten konpaxon. Pamodi ki nu pode fla kel-li? Sima nu odja na kel studu ki pasa, Jizus ta imita se Pai di manera perfeitu na pensamentus i na kuzê ki el ta xinti. (Juan 12:45) Jizus txora pamodi el xinti txeu péna di se amigus ki staba tristi. Nton, nu sabe ma Jeová tanbê ta xinti txeu péna di nos óras ki el ta odja-nu ta txora pamodi tristéza. (Sal. 56:8) Kel-li ka ta pô-nu ku gana di bira más amigu di nos Deus ki ten konpaxon?

Jizus mostra ma el ten puder di resusita mortus. (Odja parágrafus 15 i 16.)

15. Sima sta na Juan 11:41-44, kuzê ki kontise na sipultura di Lázaru? (Odja dizenhu.)

15 Juan 11:41-44. Jizus bai pa sipultura di Lázaru i el pidi-s pa es tra kel pédra ki ta tapaba el. Marta ka krê pa es fazeba kel-la, pamodi el fla ma kel korpu debe dja staba ta txera. Jizus responde: “N ka flaba bo ma, si bu kriditaba, bu ta odjaba glória di Deus?” (Juan 11:39, 40) Dipôs, Jizus labanta róstu pa séu i el faze orason na meiu di tudu algen. El krê daba Jeová tudu glória pa kuzê ki staba ta ben kontise dipôs. Dipôs, Jizus fla ku vós altu: “Lázaru, ben pa fóra!” I Lázaru sai di sipultura. Jizus faze un kuza ki txeu algen ta atxaba ma éra inposível. — Odja nóta di studu na Juan 11:17.

16. Modi ki kel stória ki sta na Juan kapítlu 11 ta bira nos fé na resureison más fórti?

16 Kel stória ki sta na Juan kapítlu 11 ta bira nos fé na speransa di resureison más fórti. Di ki manera? Lenbra ma Jizus promete Marta: “Bu irmon ta ben labanta.” (Juan 11:23) Sima se Pai, Jizus tene gana i el ten puder di kunpri kel promésa li. Kantu el txora el mostra ma el ten un dizeju fórti di resusita algen i kaba ku tristéza ki mórti ta poi algen ta xinti. I na kel óra ki Lázaru sai di sipultura, Jizus prova otu bês ma el ten puder di resusita mortus. Tanbê, pensa na kuzê ki Jizus fla Marta: “N ka flaba bo ma, si bu kriditaba, bu ta odjaba glória di Deus?” (Juan 11:40) Nu ten bons motivu pa kridita ma Jeová ta ben kunpri se promésa di ben resusita kes algen ki dja móre. Má kuzê ki nu pode faze pa nos fé na resureison más fórti inda?

KUZÊ KI NU PODE FAZE PA NOS FÉ NA RESUREISON BIRA MÁS FÓRTI

17. Kuzê ki nu debe lenbra di el óras ki nu ta lé kes stória na Bíblia sobri resureison?

17 Lé i midita na kes resureison ki kontise na pasadu. Bíblia ta pâpia di 8 algen ki resusitadu pa vive li na téra. c Pamodi ki nu ka ta studa kes stória li ku atenson? Óras ki bu faze kel-li, lenbra ma kes ómi, mudjer i mininus éra algen sima nos. Odja kuzê ki bu pode prende. Pensa na modi ki kada izénplu ta mostra ma Deus tene gana i puder di poi kes algen mortu ta vive otu bês. I más inportanti inda, tra ténpu pa midita na resureison di Jizus, ki é kel resureison más inportanti ki kontise. Lenbra ma un monti algen odja kel resureison li i ma el é un bon bazi pa nos fé. — 1 Cor. 15:3-6, 20-22.

18. Modi ki bu pode uza dretu nos múzika i kántikus ki ta pâpia sobri resureison? (Odja nóta di rodapé.)

18 Uza dretu kes múzika i kántikus ki ta pâpia di resureison. d (Efé. 5:19) Es ta poi resureison ta bira más rial pa nos i es ta bira nos fé na resureison ta bira más fórti. Obi-s i trena-s, asi pa bu pode kanta-s dretu. I na bu adorason na família pâpia sobri kuzê ki kes létra krê fla. Dikora kes létra i pensa txeu na es, asi es ta bira nos fé más fórti i es ta toka nos korason. Nton, si bu pasa pa un provason ki ta poi bu vida na prigu ô si algen ki bu ta ama móre, spritu di Jeová ta djuda-u lenbra di kes múzika i kántikus ki ta konsola-u i da-u forsa.

19. Kuzê ki nu pode imajina sobri resureison? (Odja kuadru “ Kuzê ki bu ta ben pergunta-s?”)

19 Uza bu kapasidadi di imajina. Jeová da-nu kapasidadi di imajina nos kabésa na mundu novu. Un irman fla: “N pasa txeu ténpu ta imajina nha kabésa na mundu novu, ki é sima si N ta konsigi xinti txeru di kes flor ta abri na Paraízu.” Imajina bu kabésa ta inkontra ku kes ómi i mudjeris di fé ki Bíblia ta pâpia di es. Kenha ki bu tene gana di ba inkontra ku el? Ki perguntas bu ta faze-l? Tanbê, imajina bu kabésa ta inkontra ku kes algen ki bu ta ama ki dja móre. Pensa na kes primeru kuza ki bu ta fla-s, na modi ki bu ta brasa-s ku amor i modi ki bu ta fika kontenti di odja-s.

20. Kuzê ki nu debe sta disididu na faze?

20 Nu ta agradese Jeová txeu pamodi el da-nu speransa di resureison! Nu pode ten sertéza ma kel promésa li ta ben kunpri, pamodi Jeová tene gana i el ten puder di kunpri-l. Pur isu, nu debe sta disididu na kontinua ta bira nos fé na resureison más fórti. Si nu faze kel-li nu ta bira más amigu di Jeová, ki na verdadi ta promete kada un di nos: ‘Kes algen ki bu ta ama ta ben labanta!’

KÁNTIKU 147 Deus promete vida pa tudu ténpu

a Si un algen ki bu ta ama móre, di sertéza promésa di resureison ta konsola-u txeu. Má modi ki bu ta splikaba otus algen pamodi ki bu ta kridita na kel promésa li? I modi ki bu pode bira bu fé na resureison más fórti? Obijetivu di kel studu li é djuda nos tudu bira nos fé na speransa di resureison más fórti.

b Múzika ku téma Sta kuazi ta kontise sai na prugrama di JW Broadcasting di novenbru di 2016.

c Odja kuadru Oito ressurreições registradas na Bíblia na Sentinéla 1 di agostu di 2015, pájina 4.

d Odja kes kántiku li na livru Kanta pa Jeová di korason:Odja bu kabésa na Paraízu” (Kántiku 139), “Pensa na bensons ki Deus ten pa bo!” (Kántiku 144), i “Jeová ta ben txoma-s” (Kántiku 151). Odja tanbê kes múzika li na jw.org: “Sta kuazi ta kontise”, “Kel mundu novu ki sta ben” i “Ben odja kel ki Deus ten pa bo”.