Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 17

Jeová ta djuda-u lida ku prublémas ki bu ka sta ta spéra

Jeová ta djuda-u lida ku prublémas ki bu ka sta ta spéra

‘Difikuldadis di algen justu é txeu, má Jeová ta libra-l di tudu es.’ — SALMO 34:19.

KÁNTIKU 44 Orason di un algen dizanimadu

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

1. Di kuzê ki nu pode ten sertéza?

 NOS é povu di Jeová, pur isu nu sabe ma el ta ama-nu i el krê pa nu ten kel midjór vida ki ten. (Rom. 8:35-39) Tanbê, nu ten sertéza ma si sénpri nu sigi prinsípius di Bíblia nu ta ten bons rezultadu. (Isa. 48:17, 18) Má modi ki nu debe reaji si nu pasa pa un prubléma ki nu ka staba ta spéra?

2. Ki prublémas nu pode pasa pa el i kuzê ki kes prubléma li pode pô-nu ta pensa?

2 Tudu sérvu di Jeová ta pasa pa prublémas. Pur izénplu, un algen di nos família pode dexa-nu tristi di algun manera. Nu pode pasa pa prublémas di saúdi gravi ki ka ta dexa-nu faze más pa Jeová. Nu pode pasa pa un dizastri na naturéza ô nu pode pasa pa pirsigison pamodi nos fé. Óras ki nu pasa pa kes prubléma li, talvês nu pode pergunta: ‘Pamodi ki kel-li sta ta kontise ku mi? N faze algun kuza mariadu? Kel-li ta mostra ma Jeová ka sta ta abênsua-m?’ Dja bu kustuma xinti asi? Si dja bu pasa pa kel-li, ka bu dizanima. Txeu sérvu di Jeová fiel sta ta luta ku sentimentus sima kes-li. — Sal. 22:1, 2; Hab. 1:2, 3.

3. Kuzê ki nu pode prende ku Salmo 34:19?

3 Salmo 34:19. Repara dôs pontu inportanti na kel salmu li: (1) Algen justu ta pasa pa prublémas. (2) Jeová ta libra-nu di nos provason. Modi ki Jeová ta libra-nu? Un manera é djuda-nu ten un ideia ikilibradu sobri vida na kel mundu li. Enbóra Jeová promete ma nu ta ten alegria na sirbi-l, kel-li ka krê fla ma nu ka ta pasa pa prublémas gósi. (Isa. 66:14) Jeová ta inkoraja-nu pa nu konsentra na futuru, na kel ténpu ki nu ta ben ten kel vida ki sénpri el kreba pa nu ten, ki é un vida filís i pa tudu ténpu. (2 Cor. 4:16-18) Timenti kel dia ka txiga, tudu dia el ta djuda-nu pa nu kontinua ta sirbi-l. — Lam. 3:22-24.

4. Kuzê ki nu ta ben odja na kel studu li?

4 Nu ben odja kuzê ki nu pode prende ku izénplus di sérvu di Jeová fiel, na ténpu ki Bíblia skrebedu i na nos ténpu. Nu ta ben odja ma nu pode pasa pa prublémas ki nu ka sta ta spéra. Má óras ki nu kunfia na Jeová, nunka el ka dexa di djuda-nu. (Sal. 55:22) Timenti nu sta studa kes izénplu li, pergunta bu kabésa: ‘Modi ki N ta reajiba na un situason sima kel-li? Modi ki kes izénplu li ta bira nha kunfiansa na Jeová más fórti? Kuzê ki N pode prende?’

NA TÉNPU KI BÍBLIA SKREBEDU

Jeová abênsua Jakó duránti 20 anu timenti el staba ta trabadja pa se tiu Labon, ki ingana-l. (Odja parágrafu 5.)

5. Ki prublémas Jakó pasa pa el pamodi Labon? (Odja dizenhu na kapa.)

5 Kes sérvu di Jeová na ténpu ki Bíblia skrebedu, pasa pa prublémas ki es ka staba ta spéra. Odja izénplu di Jakó. Se pai fla-l pa el kaza ku un di kes fidju-fémia di Labon, ki éra ses família i ki ta adoraba Jeová. Se pai da-l sertéza ma Jeová ta abensuaba el. (Gén. 28:1-4) Nton, Jakó faze sima se pai fla-l. El sai di téra di Kanan i el viaja pa kaza di Labon, ki tinha dôs fidju-fémia, Lia ku Rakel. Jakó ta amaba Rakel, ki éra fidju-fémia más pikinoti di Labon i el seta trabadja 7 anu pa se pai antis di el kaza ku el. (Gén. 29:18) Má kuzas ka kontise sima Jakó staba ta spéra. Labon ingana-l i el pô-l ta kaza ku se fidju-fémia más grandi, Lia. Labon dexa Jakó kaza ku Rakel un simana dipôs, má sô si el ta trabadjaba más 7 anu pa el. (Gén. 29:25-27) Labon tanbê foi injustu kantu el faze nogósiu ku Jakó. Labon splora Jakó duránti 20 anu! — Gén. 31:41, 42.

6. Ki otus prubléma Jakó pasa pa el?

6 Jakó pasa pa otus prubléma. Jakó tinha un família grandi i é ka tudu óra ki se fidjus ta daba dretu ku kunpanheru. Ti es bende ses irmon Juzé pa bira skravu. Dôs fidju di Jakó, Simion ku Levi, traze dizónra pa ses família i pa nómi di Jeová. Alén di kel-li, Rakel ki éra mudjer di Jakó ki el gostaba más txeu, móre timenti el staba ta ten ses sugundu fidju. I pamodi un grandi fómi, Jakó tevi ki muda pa téra di Ijitu na se bedjisa. — Gén. 34:30; 35:16-19; 37:28; 45:9-11, 28.

7. Modi ki Jeová mostra Jakó ma el staba kontenti ku el?

7 Sikrê ku tudu kes prubléma li, Jakó nunka ka perde se fé na Jeová i na Se promésas. I Jeová mostra Jakó ma el staba kontenti ku el. Pur izénplu, sikrê Labon trata Jakó di manera injustu, Jeová abênsua Jakó ku txeu kuza. I imajina modi ki Jakó fika txeu kontenti ku Jeová kantu ki el inkontra ku Juzé otu bês, ki éra kel fidju ki el pensa ma staba mortu! Kel amizadi fórti ki Jakó tinha ku Jeová djuda-l ka dizisti sikrê ku se prublémas. (Gén. 30:43; 32:9, 10; 46:28-30) Óras ki nu ten un amizadi fórti ku Jeová, tanbê nu pode lida dretu ku prublémas ki nu ka staba ta spéra.

8. Kuzê ki Rei Davidi krê fazeba?

8 Rei Davidi ka konsigi faze tudu kes kuza ki el kreba na sirvisu pa Jeová. Pur izénplu, Davidi tinha gana di faze un ténplu pa se Deus. El fla proféta Natan ma el krê fazeba kel-li. Natan fla-l: ‘Faze tudu kel ki sta na bu korason, pamodi Deus verdaderu sta ku bo.’ (1 Cró. 17:1, 2) Ta da pa imajina modi ki kes palavra li da Davidi koraji. Talvês el kumesa ta faze planu lógu pa kel grandi prujétu.

9. Modi ki Davidi reaji kantu es da-l kel notísia kasábi?

9 Má lógu dipôs, Natan bai atxa Davidi otu bês i el tinha notísias kasábi. ‘Na kel mésmu noti’, Jeová fla Natan ma ka éra Davidi ki ta fazeba kel ténplu, má éra un di se fidjus ki ta fazeba el. (1 Cró. 17:3, 4, 11, 12) Modi ki Davidi reaji kantu el resebe kel notísia li? El muda se métas. El konsentra na djunta dinheru i kes material ki se fidju Salumon ta ben mesteba na kel prujétu. — 1 Cró. 29:1-5.

10. Modi ki Jeová abênsua Davidi?

10 Lógu dipôs ki Jeová fla Davidi ma é ka éra el ki ta fazeba ténplu, el faze un kontratu ku Davidi. Jeová promete Davidi ma un di se disendentis ta ben governaba pa tudu ténpu. (2 Sam. 7:16) Na mundu novu, duránti govérnu di mil anu, Davidi ta fika kontenti dimás óras ki el fika ta sabe ma Jizus, ki é Rei ben di se família! Kel stória li ta djuda-nu odja ma sikrê nu ka ta pode faze tudu kel ki nu krê pa Jeová, nos Deus pode da-nu otus kuza sábi ki nunka nu ka staba ta spéra.

11. Modi ki Jeová abênsua kes kriston na ténpu di apóstlus sikrê Reinu di Deus ka ben na ténpu ki es staba ta spéra? (Atus 6:7)

11 Kes kriston na ténpu di apóstlus pasa pa alguns prubléma ki es ka staba ta spéra. Pur izénplu, es tinha gana pa Reinu di Deus binha ma es ka sabia na ki ténpu ki kel-la ta kontiseba. (Atus 1:6, 7) Nton kuzê ki es faze? Es kontinua okupadu na trabadju di pregason. Sima es ba ta prega na más lugar, es odja modi ki Jeová staba ta djuda-s. —  Atus 6:7.

12. Kuzê ki kes kriston na ténpu di apóstlus faze kantu es pasa pa un grandi fómi?

12 Tevi un ténpu ki ben “un grandi fómi na téra interu”. (Atus 11:28) Kel fómi li tanbê afeta kes kriston na ténpu di apóstlus. Imajina modi ki es sufri pamodi kel grandi fómi. Di sertéza, kes xéfi di família fika preokupadu ku modi ki es ta atxaba kumida pa sustenta ses família. Modi ki kel fómi afeta kes jóven ki staba ta faze planu pa faze más na pregason? Talvês es ta perguntaba si es debe speraba ti ki fómi kaba pa es fazeba más na pregason. Ka ta inporta ki situason kes kriston pasa pa el, es konsigi lida ku kel situason. Es kontinua ta prega di manera ki es ta podeba i es fika kontenti di dividi kes kuza ki es tinha ku kes irmon di Judea. — Atus 11:29, 30.

13. Ki bensons kes kriston tevi duránti kel fómi?

13 Ki bensons kes kriston tevi duránti kel fómi? Kes ki resebe ajuda odja klaru modi ki Jeová staba ta djuda-s. (Mat. 6:31-33) Talvês es fika más amigu di kes irmon i irmans ki djuda-s. I kes ki faze ses kontribuison ô ki djuda di otus manera fika kontenti di da kel ki es tinha. (Atus 20:35) Jeová abênsua es tudu pamodi es konsigi lida ku kel situason difísil.

14. Kuzê ki kontise ku Barnabé i ku apóstlu Paulu, i kal ki foi rezultadu? (Atus 14:21, 22)

14 Kes kriston na ténpu di apóstlus pirsigidu txeu bês, i alvês na óra ki es ka staba ta spéra. Repara kuzê ki kontise ku Barnabé i ku apóstlu Paulu, kantu es staba ta prega na Listra. Na komésu, kes algen di la resebe-s dretu i es obi-s. Má dipôs, kes algen ki éra kóntra es pâpia ku “kes monti di algen” i ku alguns di kes algen ki antis obiba es i es konvense-s pa da Paulu ku pédra i es dexa-l la kuazi ta móre. (Atus 14:19) Má Paulu ku Barnabé kontinua ta prega na otus lugar. Kal ki foi rezultadu? Es “djuda txeu algen bira disiplu” i ses palavra i ses izénplu bira fé di kes irmon más fórti. (Lé Atus 14:21, 22.) Paulu ku Barnabé konsigi djuda txeu algen pamodi es ka para di prega sikrê es pirsigidu kantu es ka staba ta spéra. Jeová sénpri ta abensua-nu si nu ka dizisti di faze se trabadju ki el manda-nu pa nu faze.

NA NOS TÉNPU

15. Kuzê ki bu prende ku izénplu di irmon Macmillan?

15 Antis di 1914, povu di Jeová staba ta spéra pa alguns kuza kontise. Odja izénplu di irmon Macmillan. Sima txeu algen di kel ténpu, irmon Macmillan pensa ma ka ta duraba el ta baba pa séu. Na un diskursu ki el faze na setenbru di 1914, el fla: “Kel-li talvês é últimu diskursu ki N sta ta faze.” É klaru ki kel-la ka foi se últimu diskursu. Dipôs, irmon Macmillan fla: “Talvês, alguns di nos pensa ma nu ta baba pa séu lógu. Kuzê ki nu debe fazeba éra kontinua okupadu na nos trabadju pa Sinhor.” Irmon Macmillan kontinua okupadu. El tinha txeu zelu na pregason. El tevi priviléjiu di inkoraja txeu irmon ki staba prézu pamodi es ka bai trópa. I el sisti tudu runion sikrê dja el staba algen di idadi. Ki rezultadu irmon Macmillan tevi pamodi el kontinua okupadu ta sirbi Jeová? Poku ténpu antis di el móre, na 1966, el fla: “Nha fé nunka ka bira fraku.” Kel-li é un grandi izénplu ki nos tudu debe imita, prinsipalmenti óras ki nos prubléma ta dura más ténpu di kel ki nu staba ta spéra! — Heb. 13:7.

16. Ki situason irmon Herbert Jennings i se mudjer pasa pa el? (Tiago 4:14)

16 Txeu sérvu di Jeová ta luta kóntra prublémas di saúdi ki es ka staba ta spéra. Pur izénplu, na stória di vida di irmon Herbert Jennings b el fla modi ki el ku se mudjer ta gostaba di ses diziginason di misionáriu na Gana. Má, ku ténpu el atxadu ku un duénsa gravi. Irmon Herbert pâpia di Tiago 4:14, i el fla ma se duénsa éra sima un dia di ‘manhan’ ki es ka sabia ma staba ta binha. (Lé.) El fla: “Nu odja ma ka tinha otu soluson. Pur isu, nu dexa Gana i kes txeu amigu ki nu tinha la i nu volta pa Kanadá [pa faze tratamentu].” Jeová djuda irmon Herbert i se mudjer kontinua ta sirbi-l di manera fiel, sikrê ku kel prubléma ki es staba ta pasa pa el.

17. Modi ki izénplu di irmon Herbert djuda otus irmon?

17 Kuzê ki irmon Herbert fla ku sinseridadi, djuda otus algen txeu. Un irman fla: “Nunka N ka lé un artigu ki mexe txeu ku mi sima kel-li... Odja modi ki irmon Herbert tevi ki dexa un diziginason pa kuida di se saúdi djuda-m ten un ideia ikilibradu sobri nha situason.” Tanbê un irmon fla: “N foi ansion na un kongregason duránti 10 anu. Má dipôs, N tevi ki dexa di ser ansion pamodi un prubléma di saúdi. N xinti ma N fadja txeu. Pur isu, N ta fikaba diprimidu dimás óras ki N ta leba kes stória di vida... Má odja ma irmon Herbert aguenta firmi, da-m koraji.” Kel-li ta lenbra-nu ma óras ki nu ta aguenta un prubléma ki nu ka staba ta spéra, nu pode da otus koraji. Sikrê óras ki ta kontise kuzas ki ta poi nos vida ta ser diferenti di ki kel ki nu ta gostaba, simé nu pode da un izénplu di fé i di aguenta firmi. — 1 Ped. 5:9.

Óras ki nu ta kunfia na Jeová, prublémas na vida ta pô-nu ta bira más se amigu. (Odja parágrafu 18.)

18. Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di kel viúva di Nijéria, sima sta na fotus?

18 Disgrasas sima duénsa di COVID-19 afeta txeu algen ki ta faze párti di povu di Jeová. Pur izénplu, un viúva na Nijéria tinha poku kumida i dinheru. Un dia di palmanhan, se fidju-fémia pergunta-l kuzê ki es ta kumeba dipôs di kuzinha kel últimu kanéka di arôs. Nos irman fla se fidju-fémia ma enbóra es ka tinha nen dinheru nen kumida, es devia imitaba kel viúva di Sarefá. Es debe fazeba kel últimu kumida i kunfiaba di korason na Jeová. (1 Reis 17:8-16) Antis di es kumesa ta pensa na kuzê ki es ta kumeba na almosu di kel dia, irmons manda-s un kaxóti. Kel kaxóti tinha kumida ki ta txigaba es pa más di dôs simana. Kel irman fla ma el ka daba kónta na modi ki Jeová presta atenson na kuzê ki el flaba se fidju-fémia. Na verdadi, óras ki nu ta kunfia na Jeová, kes prubléma ki ta kontise i ki nu ka staba ta spéra pode pô-nu ta bira más se amigu. — 1 Ped. 5:6, 7.

19. Ki pirsigison irmon Aleksey Yershov pasa pa el?

19 Na kes últimu anu, txeu di nos irmon ku irmans pasa pa pirsigison ki es ka staba ta spéra. Odja izénplu di irmon Aleksey Yershov, ki ta mora na Rúsia. Povu di Jeová na kel lugar tinha algun liberdadi kantu irmon Aleksey batiza, na 1994. Má alguns anu dipôs, situason na Rúsia muda. Na 2020, es invadi kaza di irmon Aleksey i es djobe kuzê ki el tinha la i es toma-l txeu di kes kuza ki el tinha. Alguns mês dipôs, govérnu kondena-l. Pa piora situason, kes akuzason tinha bazi na uns vídiu. Kenha ki faze kes vídiu éra un algen ki finji ma el staba ta studa Bíblia. Fórti traison!

20. Modi ki irmon Aleksey bira se amizadi ku Jeová más fórti?

20 Kontise algun kuza di bon pamodi pirsigison di irmon Aleksey? Sin. Se amizadi ku Jeová bira más fórti. El fla: “Mi ku nha mudjer nu ta ora djuntu más txeu. N da kónta ma N ka ta konsigi lidaba ku kel situason li sen ajuda di Jeová.” Tanbê el fla: “Studu pesoal ta djuda-m lida ku dizánimu. N ta midita na izénplu di kes sérvu fiel di Jeová na pasadu. Ten txeu stória na Bíblia ki ta mostra ma é inportanti kontinua kalmu i mostra kunfiansa na Jeová.”

21. Kuzê ki nu prende na kel studu li?

21 Kuzê ki nu prende na kel studu li? Vida na kel mundu li pode muda di un óra pa kel otu. Má simé, Jeová sénpri ta djuda se sérvus óras ki es ta kunfia na el. Sima kel testu ki tradu téma di kel studu li ta fla: ‘Difikuldadis di algen justu é txeu, má Jeová ta libra-l di tudu es.’ (Sal. 34:19) Envês di nu konsentra na nos prubléma, nu debe konsentra na puder ki Jeová ten di djuda-nu. Si nu faze si, nu ta pode fla sima apóstlu Paulu: “Pa tudu kuza N ten forsa grasas-a kel ki ta da-m puder.” — Fil. 4:13.

KÁNTIKU 38 Jeová ta da-u forsa

a Enbóra alvês nu ta ten prublémas ki nu ka staba ta spéra, nu pode ten sertéza ma Jeová ta djuda se sérvus fiel. Modi ki Jeová djuda se sérvus na pasadu? Modi ki el sta ta djuda-nu gósi? Nu ta ben odja alguns izénplu di Bíblia i di nos ténpu ki ta bira nos fé más fórti i ta djuda-nu ten sertéza ma si nu kunfia na Jeová, sénpri el ta djuda-nu tanbê.