Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 16

KÁNTIKU 64 Faze kodjéta ku alegria

Modi ki nu pode ten más alegria na pregason

Modi ki nu pode ten más alegria na pregason

‘Nhos sirbi Jeová ku alegria.’SALMO 100:2.

ASUNTU PRINSIPAL

Kel studu li sta ben pâpia di alguns kuza ki nu pode faze pa nu ten más alegria na pregason.

1. Modi ki alguns algen ta xinti sobri pâpia ku otus algen na pregason? (Odja fotu.)

 DJA ki nos é povu di Jeová, nu ta prega pa otus algen pamodi nu ta ama nos Pai na séu i nu krê pa otus algen konxe-l. Txeu publikador gosta di pregason. Má otus ta atxa ma é difísil ten alegria na pregason. Pamodi? Talvês alguns di es é tímidu i es ta atxa ma es é ka bon na inxina. Otus ka ta xinti avontádi pa bai kaza di pesoas sen es konvidadu. Alguns ten medu ma pesoas ka ta obi-s i ma es ta fika xatiadu ku es. Enbóra kes irmon ku irmans li ta ama Jeová txeu, es ta atxa difísil pâpia sobri notísias sábi ku pesoas ki es ka konxe. Má simé es sabe ma kel trabadju li é inportanti i sénpri es ta prega. Jeová sta txeu kontenti ku es!

Bu gosta di trabadju di pregason? (Odja parágrafu 1.)


2. Si bu ka sta xinti alegria na pregason, pamodi ki bu ka debe fika dizanimadu?

2 Algun bês bu atxa difísil xinti alegria na pregason pamodi kes sentimentu li? Si dja bu xinti si, ka bu dizanima. Bu falta di kunfiansa talvês pode mostra ma bo é umildi i ma bu ka krê txoma atenson pa bu kabésa. Tanbê, kel-li ta mostra ma bu ka krê diskuti ku otus algen. I ningen ka krê pa otus algen fika xatiadu ku el, prinsipalmenti óras ki el sta tenta faze un kuza dretu. Bu Pai na séu sabe dretu kes prubléma ki bu ta pasa pa el i el krê da-u kel ajuda ki bu meste. (Isa. 41:13) Na kel studu li, nu sta ben odja sinku sujiston di modi ki nu pode lida ku kes sentimentu li i modi ki nu pode ten alegria na pregason.

DEXA PALAVRA DI DEUS DA-U FORSA

3. Kuzê ki djuda proféta Jeremias prega pa otus algen?

3 Mésmu na pasadu, mensajen di Deus da se sérvus forsa kantu es tinha un trabadju difísil pa faze. Odja izénplu di proféta Jeremias. El fika txeu preokupadu kantu Jeová da-l diziginason di prega. El fla: ‘N ka sabe pâpia, pamodi ami é sô un rapás.’ (Jer. 1:6) Kuzê ki djuda-l ten koraji pa prega? Kel ki Jeová fla-l da-l forsa. Jeremias fla: ‘Se palavra bira sima un lumi ta kema na nha korason, déntu di nhas osu; N fika kansadu di guarda-l’. (Jer. 20:8, 9) Enbóra Jeremias tinha un tiritóriu difísil, kel mensajen ki Jeová daba el pa el prega, da-l kel forsa ki el staba ta meste pa el faze se trabadju.

4. Kuzê ki ta kontise óras ki nu ta lé Palavra di Deus i nu ta midita na el? (Kolosensis 1:9, 10)

4 Sérvus di Jeová oji, ta atxa forsa na mensajen ki sta na Bíblia. Kantu apóstlu Paulu skrebe pa kes kriston na Kolosus, el fla ma ten konhisimentu izatu ta motivaba se irmons “anda di manera dretu pa Jeová” timenti es ta “kontinua ta da frutu na tudu bon óbra”. (Lé Kolosensis 1:9, 10.) Kel bon trabadju li ta inklui prega notísias sábi. Nton, óras ki nu ta lé Palavra di Deus i nu ta midita na el, nos fé na Jeová ta bira más fórti i nu ta intende midjór pamodi ki é inportanti prega sobri mensajen di Reinu.

5. Modi ki nu pode tra más pruvetu di leitura i studu di Bíblia?

5 Pa nu pode tra más pruvetu di Palavra di Deus nu meste ivita lé, studa i midita faxi dimás. Ka bu ten présa. Si bu lé un párti di Bíblia ki bu ka intende, ka bu dexa-l pa la. Envês di kel-li, uza Índice das publicações da Torre de Vigia ô Publikason pa djuda Tistimunhas di Jeová faze piskiza, pa bu atxa más informason sobri kel versíklu. Si bu tra kel ténpu ki bu meste pa bu studa, bu ta ten más serteza ma kel ki Bíblia ta fla é verdadi. (1 Tes. 5:21) Kantu más serteza bu ten di kel-li, más bu ta ten alegria di pâpia ku otus sobri kuzê ki bu sta prende.

PRIPARA DRETU PA PREGASON

6. Pamodi ki nu debe pripara dretu pa pregason?

6 Si bu pripara dretu pa pregason, talvês bu ta xinti más avontádi pa pâpia ku otus algen. Jizus djuda se disiplus pripara antis di el manda-s pa pregason. (Luk. 10:1-11) Pamodi es faze sima Jizus inxina-s, kes disiplu konsigi faze txeu kuza bon i pamodi kel-la es fika txeu kontenti. — Luk. 10:17.

7. Modi ki nu pode pripara pa pregason? (Odja fotu.)

7 Modi ki nu pode pripara pa pregason? Nu meste pensa sobri kuzê ki nu krê fla, i fla-l di un manera natural i na nos palavra. Tanbê, un kuza ki ta djuda txeu é pensa na dôs ô três kuza ki pesoas pode fla na nos tiritóriu i dipôs pensa na modi ki nu ta respondeba. Dipôs, óras ki nu ta ba pâpia ku pesoas nu pode tenta fika kalmu, da un sorizu i ser sinpátiku.

Pripara dretu pa pregason (Odja parágrafu 7.)


8. Di ki manera sérvus di Jeová é sima kes vazu di baru ki apóstlu Paulu pâpia di el?

8 Apóstlu Paulu fla se irmons ku irmans kes palavra li: “Nu tene es tizoru na vazus di baru”. (2 Kor. 4:7) Kuzê ki é es tizoru? El é trabadju di pregason sobri mensajen di Reinu ki ta salva vida. (2 Kor. 4:1) Kuzê ki é kes vazu di baru? Es ta reprizenta kes sérvu di Deus ki ta pâpia di notísias sábi ku otus algen. Na ténpu di apóstlu Paulu, kes komersianti ta uzaba vazus di baru pa lebaba kuzas ki tinha txeu valor, sima kumida, vinhu i dinheru. Di mésmu manera, Jeová kunfia na nos i el da-nu un mensajen ki ten txeu valor, ki é kes notísia sábi. Ku ajuda di Jeová, nu pode ten kel forsa ki nu meste pa nu kontinua ta prega.

ORA TA PIDI KORAJI

9. Modi ki nu pode vense medu di ómi? (Odja fotu.)

9 Alvês nu pode xinti medu di ómi. Modi ki nu pode lida ku kel prubléma li? Odja orason ki apóstlus faze kantu es dadu órdi pa es ka prega. Es ka fika ku medu i es ka para di prega. Envês di kel-li, es pidi Jeová pa djuda-s “kontinua ta pâpia [se] palavra ku tudu koraji”. Jeová responde ses orason lógu. (Atus 4:18, 29, 31) Si alvês medu di ómi ta afeta-nu, tanbê nu debe ora ta pidi Jeová ajuda. Pidi Jeová pa bira bu amor pa pesoas más fórti, asi pa bu ka xinti medu di pâpia ku es sobri notísias sábi.

Ora ta pidi koraji (Odja parágrafu 9.)


10. Modi ki Jeová ta djuda-nu ser se Tistimunhas? (Isaías 43:10-12)

10 Jeová skodje-nu pa nu ser se Tistimunhas i el promete ma el ta djuda-nu ten koraji. (Lé Isaías 43:10-12.) Odja kuatu manera ki el ta faze kel-li. Primeru, Jizus sénpri ta sta ku nos óras ki nu ta prega notísias sábi. (Mat. 28:18-20) Sugundu, Jeová manda pa anjus djuda-nu. (Apo. 14:6) Tirseru, Jeová ta da-nu se spritu santu pa djuda-nu lenbra kes kuza ki nu prende. (Juan 14:25, 26) Kuartu, Jeová ta da-nu irmons ku irmans pa prega djuntu ku nos. Ku ajuda di Jeová i apoiu di irmons ku irmans, ki ta ama-nu txeu, nu tene tudu kel ki nu meste pa nu ten koraji i pa nu kontinua ta prega.

STA PRONTU PA FAZE MUDANSAS I SER PUZITIVU

11. Modi ki bu pode atxa más algen óras ki bu ta sta na pregason? (Odja fotu.)

11 Bu ta xinti dizanimadu óras ki bu ta atxa poku algen na kaza? Pensa na kel-li: ‘Undi ki pesoas di nha tiritóriu sta gósi li?’ (Atus 16:13) ‘Es sta na trabadju ô es ba faze kónpra?’ Si sin, talvês bu pode atxa más algen si bu da tistimunhu na rua. Un irmon ki txoma Joshua fla: “N ta ranja oportunidadis pa N prega timenti N sta na lugaris di faze kónpra ô na otus lugar movimentadu.” El ku se mudjer, Bridget, tanbê ta atxa más algen na kaza óras ki es ta txoma di noti ô dumingu di tardi. — Efé. 5:15, 16.

Muda óra i lugar ki bu ta prega (Odja parágrafu 11.)


12. Modi ki nu pode sabe kuzê ki pesoas ta kridita na el ô kuzê ki ta preokupa-s?

12 Si na komésu kel algen ki bu sta pâpia ku el ka mostra interesi, tenta sabe kuzê ki el ta kridita na el ô kuzê ki ta preokupa-l. Joshua i Bridget ta uza kes pergunta ki sta na frenti di folhetus pa es kumesa un konbérsu. Pur izénplu, óras ki es ta uza folhetu Kuzê ki bu ta atxa di Bíblia?, es ta fla: “Alguns algen ta atxa ma Bíblia é un livru ki ben di Deus, otus ta atxa ma nau. Kuzê ki bu ta atxa?” Txeu bês, faze kel-li ta djuda-s kumesa un konbérsu.

13. Pamodi ki nu ta ten bons rezultadu sikrê pesoas ka obi-nu? (Provérbios 27:11)

13 Sikrê pesoas ka obi-nu óras ki nu prega, simé dja nu konsigi alkansa nos obijetivu. Pamodi ki nu ta fla kel-li? Pamodi nu sta ta faze kel ki Jeová i se Fidju krê pa nu faze, ki é da tistimunhu. (Atus 10:42) Mésmu si nu ka atxa ningen pa pâpia ku el ô pesoas ka obi nos mensajen, nu pode ten alegria pamodi nu sabe ma nu sta ta agrada nos Pai na séu. — Provérbios 27:11.

14. Pamodi ki nu pode fika kontenti óras ki otu publikador atxa un algen ki mostra interesi na tiritóriu?

14 Tanbê nu pode fika kontenti óras ki otu publikador atxa un algen ki mostra interesi na tiritóriu. Un bês, Sentinéla fla ma nos trabadju é sima djobe un mininu ki perde. Txeu algen ta sai pa djobe kel mininu na txeu lugar. Óras ki kel mininu atxadu, é ka sô kel algen ki atxa-l ki ta fika kontenti, má tanbê tudu kes algen ki staba ta djobe-l. Di mésmu manera, tudu algen na kongregason ta djuda na trabadju di faze disiplu di Jizus i prega pa tudu algen na tiritóriu. Nos tudu nu ta fika kontenti óras ki un algen ta kumesa ta sisti runion.

KONSENTRA NA BU AMOR PA JEOVÁ I PA OTUS ALGEN

15. Modi ki faze sima sta na Mateus 22:37-39 ta djuda-nu omenta nos dizeju di prega? (Odja fotu na kapa.)

15 Nu pode omenta nos dizeju di prega, óras ki nu ta konsentra na nos amor pa Jeová i na nos amor pa otus algen. (Lé Mateus 22:37-39.) Imajina modi ki Jeová ta fika filís óras ki el ta odja-nu ta prega i modi ki pesoas tanbê ta fika filís óras ki es ta kumesa ta studa Bíblia! Lenbra tanbê ma kes ki ta obi nos mensajen i ki ta disidi sirbi Jeová pode vive pa tudu ténpu. — Juan 6:40; 1 Tim. 4:16.

Konsentra na nos amor pa Jeová i pa otus algen ta omenta nos alegria na pregason (Odja parágrafu 15.)


16. Modi ki nu pode atxa alegria na trabadju di pregason óras ki nu ka ta pode sai di kaza? Da izénplus.

16 Ten algun motivu ki ka ta dexa-u sai di kaza? Si ten, konsentra na kuzê ki bu pode faze pa mostra amor pa Jeová i pa otus algen. Duránti COVID-19, Samuel ku Dania ka ta pode saíba di kaza. Duránti kes ténpu difísil la, es kontinua ta da tistimunhu pa tilifóni, ta skrebe kartas i ta faze studus di Bíblia pa Zoom. Samuel ta daba tistimunhu pa kes algen ki el ta atxaba na kel klínika ki el ta fazeba tratamentu di kánser. El fla: “Óras ki nu sta pasa pa situason difísil, nu pode xinti preokupadu, kansadu i nos fé pode podu na próva. Nu meste atxa alegria na nos sirvisu pa Jeová.” Na kel mésmu ténpu, Dania kai i el fika três mês na kama. Dipôs, el tevi 6 mês na kadera di róda. Dania fla: “N faze tudu kel ki N ta podeba. N konsigi prega pa kel infermera ki ta ba kuidaba di mi i N ta papiaba ku kes algen ki ta ba intregaba kuzas na kaza. Tanbê, N konsigi ten un bons konbérsu pa tilifóni ku un mudjer ki ta trabadja na un inpréza ki ta bende ekipamentus médiku.” Situason di Samuel i Dania ka ta dexaba es faze txeu, má es faze kel ki es ta podeba i es atxa alegria na faze kel-la.

17. Modi ki bu pode tra más pruvetu di kes sujiston ki sta na kel studu li?

17 Tenta aplika tudu kes sujiston ki sta na kel studu li. Óras ki nu ta aplika tudu kes sujiston li, nu ta xinti más ben priparadu pa lida ku sentimentus negativu i nu ta ten más alegria na pregason.

MODI KI FAZE KES KUZA LI PODE DJUDA-NU TEN ALEGRIA NA PREGASON?

  • Tra ténpu pa pripara dretu

  • Ora ta pidi koraji

  • Konsentra na nos amor pa Jeová i pa otus algen

KÁNTIKU 80 ‘Sprimenta i odja ma Jeová é bon’