Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Bu ten sertéza ma é verdadi?

Bu ten sertéza ma é verdadi?

‘Óras ki un algen responde antis di obi informason é tolisi i ta pô-l na vergónha.’ — PROVÉRBIOS 18:13.

KÁNTIKUS: 126, 95

1, 2. (a) Ki kuza inportanti nu meste prende faze i pamodi? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

NOS tudu nu meste prende modi ki nu ta sabe, si un informason é verdadi ô nau i uza kel informason pa txiga un konkluzon sértu. (Prov. 3:21-23; 8:4, 5) Si nu ka prende faze kel-li, ta fika más faxi pa Satanás ku se mundu ngana-nu. (Efé. 5:6; Col. 2:8) Nu meste sabe si un informason é verdadi, pa nu pode txiga un konkluzon sértu. É pur isu ki Provérbios 18:13 ta fla: ‘Óras ki un algen responde antis di obi informason é tolisi i ta pô-l na vergónha.’

2 Nen sénpri nu ka ta pode sabe di tudu informason i tra konkluzon sértu. Na kel studu li, nu ta ben odja pamodi ki é difísil faze kel-li. Tanbê, nu ta ben odja alguns testu di Bíblia i izénplus ki ta djuda-nu sabe si un informason é verdadi ô nau.

KA BU KRIDITA ‘NA TUDU PALAVRA’

3. Pamodi ki é inportanti faze kel ki Provérbios 14:15 ta fla? (Odja dizenhu na komésu di studu.)

3 Oji, informasons ta txiga na nos di tudu manera. Es ta ben através di internet, tilivizon i otus meiu di kumunikason. Tanbê, nu pode resebe e-mail, mensájen i notísias ki nos amigus i família ta manda-nu. Pur isu, é faxi spadja informasons falsu ô izajera na da informasons. Kel-li ta mostra ma nu meste toma kuidadu i djobe dretu si kel informason ki nu resebe é verdadi ô nau. Ki testu di Bíblia pode djuda-nu faze kel-li? Provérbios 14:15 ta fla: ‘Algen nosenti ta kridita na tudu palavra, má ken ki é prudenti ta pensa antis di el da kada pasu.’

4. (a) Modi ki Filipenses 4:8, 9 ta djuda-nu skodje kuzê ki nu ta lé? (b) Pamodi ki é txeu inportanti nu ten informasons di kunfiansa? (Tanbê odja kuadru “ Alguns ajuda pa nu ten informasons di kunfiansa”.)

4 Pa nu toma bon disizon, nu meste ten sertéza ma informasons ki nu ten é verdadi. Pur isu, nu debe toma txeu kuidadu ku informasons ki nu ta lé. (Lé Filipenses 4:89.) Nu ka debe perde ténpu ta odja informasons na internet ô lé e-mail ô mensájen ki nu ten dúvida si é verdadi. É inportanti nu toma kuidadu, pa nu ka entra na kes site di kes algen ki éra Tistimunhas di Jeová i ki bira ta pâpia mal di nos. Es krê kaba ku povu di Deus i pô-nu ku dúvida sobri verdadi. Kes informason ki é ka verdadi, pode pô-nu ta toma mau disizon. Nunka ka bu pensa ma informasons falsu ka ta prujudika-u. — 1 Tim. 6:20, 21.

5. Ki notísia falsu israelitas obi i modi ki es reaji?

5 Odja un izénplu ki ta mostra, ma un notísia falsu pode traze txeu prubléma. Kantu Muizes manda 12 ómi pa bai djobe téra ki Deus prometeba es, 10 di kes ómi traze mau notísia. (Núm. 13:25-33) Es traze notísia izajeradu sobri kel téra, pur isu povu fika ku medu i dizanimadu. (Núm. 14:1-4) Pamodi ki israelitas reaji di kel manera? Talvês es pensa ma kel notísia éra verdadi, pamodi maioria di kes ómi fla mésmu kuza. Es nega obi kes bon notísia ki Juzué i Kalebi krê flaba es. (Núm. 14:6-10) Envês di es tenta sabe kal di kes notísia ki éra verdadi i kúnfia na Jeová, es prifiri kridita na kel notísia falsu. Fórti tristi!

6. Pamodi ki nu ka debe fika spantadu óras ki nu obi kuzas mariadu sobri povu di Jeová?

6 Nos tanbê, nu meste toma kuidadu óras ki nu ta obi algun kuza sobri povu di Jeová. Pamodi? Lenbra ma Satanás gosta di pâpia mal di sérvus fiel di Jeová. (Apo. 12:10) I Jizus dja flaba ma se inimigus ta kontaba ‘mintira i es ta flaba tudu tipu di kuzas mariadu’ kóntra nos. (Mat. 5:11) Nton, ka bu spanta si bu obi alguns notísia mariadu sobri povu di Jeová.

7. Ki perguntas nu debe faze antis di nu manda un e-mail ô un mensájen?

7 Bu gosta di manda e-mail ô mensájen pa bus amigu i otus algen ki bu konxe? Dja bu kustuma lé un notísia ô obi un spiriénsa ki ningen inda ka obi? Bu xinti sima un jornalista ki tene gana di ser primeru algen pa da un notísia? Má, antis di manda kel e-mail ô kel mensájen pergunta bu kabésa: ‘N ten sertéza ma kel informason é verdadi? N sabe di tudu kuza ki sta nvolvidu?’ Si bu ka ten sertéza, bu pode sta ta spadja mintira. Nton, é midjór paga kel mensájen envês di manda-l.

8. Kuzê ki nos inimigus faze na alguns país i modi ki sen nu da kónta nu pode djuda-s?

8 Ten otu prigu na manda un e-mail ô un mensájen sen ten sertéza ma el é verdadi. Na alguns país, nos irmon ten poku liberdadi ô es ka ten ninhun liberdadi. Alguns di nos inimigu, ta tenta poi nos irmons medu ô kria diskunfiansa entri es. Nton, es ta spadja notísias falsu sobri nos. Repara kuzê ki kontise na União Soviética. Pulísia, ki éra konxedu pa KGB, kumesa ta fla ma alguns irmon ki tinha txeu responsabilidadi na organizason bira traidor. * Txeu irmon kridita na kes mintira i es bandona organizason di Jeová. Fórti kuza tristi! Txeu di es torna volta, má alguns ka volta nunka más. Es dexa kel stória falsu kaba ku ses fé. (1 Tim. 1:19) Kuzê ki nu pode faze pa kel-li ka kontise ku nos oji? Ka bu manda notísia mariadu ô ki bu ka ten sertéza ma é verdadi. Ka bu kridita na tudu kuza ki bu ta obi. Bu ten ki ten sertéza ma informason ki bu obi é verdadi.

ÓRAS KI BU KA SABE DI TUDU INFORMASON

9. Ki otu kuza pode ka dexa-nu txiga un konkluzon sértu?

9 Otu kuza ki pode ka dexa-nu txiga un konkluzon sértu é óras ki nu ka sabe di tudu informason. Nu ka pode kúnfia na un informason ki ten sô un párti di verdadi. Kuzê ki nu pode faze pa nu ka nganadu ku kes informason ki pode ten sô un párti di verdadi? — Efé. 4:14.

10. (a) Pamodi ki israelitas staba kuazi ta bai géra kóntra ses irmon? (b) Má kuzê ki kontise?

10 Odja kuzê ki kontise ku israelitas ki ta moraba na ladu oésti di Riu Jurdon. (Jos. 22:9-34) Es fika ta sabe ma kes israelita ki ta moraba na ladu lésti di Jurdon (kes tribu di Ruben, Gadi i meiu tribu di Manasés), faze un altar grandi i bunitu pértu di Jurdon. Un párti di kel notísia éra verdadi, má kómu es ka tinha tudu informason, kes israelita di ladu oésti fika ta pensa ma kes israelita di ladu lésti rabela kóntra Jeová. Nton, es disidi bai géra kóntra es. (Lé Josué 22:9-12.) Má, antis di es bai ataka-s, es manda un grupu di ómis di kunfiansa, pa bai ti ladu lésti di Riu Jurdon, pa bai sabe si kel informason éra verdadi. Kuzê ki kontise? Es diskubri ma kes tribu di Ruben, Gadi i meiu tribu di Manasés, ka faze kel altar pa oferese sakrifisius. Má, es faze-l pa lenbraba tudu algen ma es ta adoraba Jeová. Bu ta konsigi imajina kantu algen ki podia moreba, si kes israelita ka mandaba kes ómi, pa bai sabe si kel informason éra verdadi? Inda ben ki es faze kel-la!

11. (a) Modi ki Mefibozéti sufri injustisa? (b) Modi ki Davidi podia ivitaba kel injustisa?

11 Nos tanbê nu pode sufri injustisa ô fika prujudikadu pamodi pesoas spadja mintira sobri nos ô es ka konta tudu verdadi. Odja kuzê ki kontise ku Rei Davidi i Mefibozéti. Davidi trata Mefibozéti dretu i el da-l tudu kes txon ki éra di se avó, Saul. (2 Sam. 9:6, 7) Má dipôs, es fla Davidi kuza mariadu sobri Mefibozéti. Envês di el djobe si kel informason éra verdadi, Davidi torna toma tudu kes txon ki el daba Mefibozéti. (2 Sam. 16:1-4) Dipôs, kantu Davidi pâpia ku Mefibozéti, el da kónta ma el ka faze dretu. Nton, el torna da-l un párti di kes txon. (2 Sam. 19:24-29) Davidi kridita na un informason ki éra mintira. Si el djobeba dretu si kes informason éra verdadi, ka ta kontiseba kel injustisa.

12, 13. (a) Kuzê ki Jizus faze kantu es konta mintira sobri el? (b) Kuzê ki nu pode faze si algen spadja un mintira sobri nos?

12 Kuzê ki bu pode faze si un algen spadja mintira sobri bo? É kel-li ki kontise ku Jizus i Juan Batista. (Lé Mateus 11:18, 19.) Kuzê ki Jizus faze? El ka gasta tudu se ténpu i se forsa ta tenta difende se kabésa. Má, el insentiva pesoas pa tenta sabe verdadi ô pa es odja kuzê ki el ta fazeba i kuzê ki el ta inxinaba. Sima Jizus fla, ‘sabedoria ta mostra ma el é justu pa se óbras.’ — Mat. 11:19.

13 Izénplu di Jizus ta inxina-nu un kuza inportanti. Alvês, algen pode kritika-nu ô fla kuzas ki nu ka faze. Nton, nu ta fika ta pensa: ‘Ten algun kuza ki N pode faze pa N linpa nha nómi?’ Si un algen spadja mintira sobri nos, nu pode mostra ma kuza ki el fla é ka verdadi, na nos manera di vive. Nu debe faze sima Jizus. Nu debe dexa kes kuza dretu ki nu ta faze, linpa tudu kes mintira ô kalker otu kuza ki es pode fla kóntra nos.

BU TA KÚNFIA DIMÁS NA BU KABÉSA?

14, 15. Pamodi ki kúnfia na nos ntendimentu pode ser un armadilha?

14 Dja nu odja ma pode ser difísil txiga un konkluzon sértu. Má tanbê, sô ten informasons di kunfiansa ka ta txiga. Nos inperfeson pode ser nos grandi inimigu. Talvês dja nu ten txeu ténpu ta sirbi Jeová, pur isu nu dizenvolve bon kapasidadi di pensa i di analiza informasons. Tanbê pode ser ki otus algen ta ruspeta-nu, pamodi es ta atxa ma nos é intilijenti. Má kel-li pode bira un armadilha pa nos. Modi?

15 Nu pode fika ta kúnfia dimás na nos kabésa. Nu pode dexa nos sentimentus i nos opinion kontrola nos manera di pensa. I nu pode kumesa ta kridita ma nu ta ntende un situason dretu, mésmu ki nu ka sabe tudu informason. Kel-li pode ser txeu prigozu! Bíblia ta aviza-nu ma nu ka debe kúnfia na nos ntendimentu ô kúnfia dimás na nos kabésa. — Prov. 3:5, 6; 28:26.

16. Na kel izénplu li, kuzê ki kontise na un restoranti i kuzê ki Juzé pensa?

16 Nu odja un izénplu ki ta mostra modi ki kel-li pode kontise. Imajina un ansion ki ten txeu spiriénsa, ki txoma Juzé, sta ta djanta na un restoranti. Dirapenti, el odja Juan un ansion di se kongregason na un otu méza. Juan sta xintadu ku un otu mudjer. Juzé odja-s ta ri i ta divirti ku kunpanheru. Kantu es staba ta sai, Juan ku kel mudjer da un abrasu pertadu. Juzé fika kada bês más spantadu i preokupadu. El kumesa ta pergunta se kabésa: ‘Juan ku se mudjer ta ba divôrsia? Kuzê ki ta ba kontise ku ses fidju?’ Juzé dja odjaba txeu situason sima kel-la. Si bu staba na lugar di Juzé, kuzê ki bu ta pensaba?

17. Na kel izénplu li, kuzê ki Juzé diskubri más tardi i kuzê ki nu ta prende?

17 Má, spéra un poku. Nbóra Juzé pensa ma Juan staba ta trai se mudjer, el sabia di tudu kuza ki staba nvolvidu? Na kel noti, Juzé tilifona Juan. Imajina modi ki Juzé fika, kantu el diskubri ma kel mudjer éra irman di Juan. El ta moraba na un otu sidadi i dja tinha txeu ténpu ki es ka odjaba kunpanheru. Se irman sta ta pasaba alguns óra na kel sidadi, pur isu úniku manera ki da pa es nkontraba éra na un restoranti. Juan bai el sô pamodi se mudjer ka ta podia baba. Juzé fika kontenti pamodi el ka konta ningen di kuza ki el pensa sobri Juan. Kuzê ki nu ta prende? Ka ta nporta kantu ténpu ki nu ten ta sirbi Jeová, inda nu meste sabe di tudu informasons antis di nu txiga un konkluzon sértu.

18. Kuzê ki pode pô-nu ta kridita na algun kuza mariadu ki nu obi di nos irmons?

18 Tanbê é difísil nu txiga un konkluzon sértu, óras ki nu ka ta da dretu ku un irmon. Si nu fika sô ta pensa na kel prubléma ki nu ten ku kel irmon, sénpri nu ta diskúnfia di tudu kuza ki el ta faze. Pur isu, óras ki nu obi un kuza mariadu sobri kel irmon, nu pode fika ku gana di kridita, sikrê kel informason é ka verdadi. Kuzê ki nu ta prende? Si nu kumesa ta pensa kuza mariadu di nos irmons, nu pode txiga un konkluzon mariadu sen ten próva. (1 Tim. 6:4, 5) Pur isu, nu ka debe dexa sentimentus mariadu sima invéja, kria na nos korason. Lenbra sénpri ma Jeová krê pa nu ama nos irmons i purdua-s di korason. — Colossenses 3:12-14.

KONSEDJUS DI BÍBLIA PODE PROTEJE-NU

19, 20. (a) Ki três testu di Bíblia pode djuda-nu sabe si un informason é verdadi? (b) Kuzê ki nu ta ben odja na kel otu studu?

19 Oji é txeu difísil ten informasons ki é di kunfiansa i txiga un konkluzon sértu. Pamodi? Un di kes kuza é nos inperfeson. Tanbê txeu di kes informason ka sta konfirmadu i kes notísia ka ta mostra tudu verdadi. Kuzê ki pode djuda-nu lida ku kes situason li? Konsedjus di Bíblia! Pur izénplu, un di kes konsedju di Bíblia ta fla-nu ma si un algen pâpia sen sabe tudu informason é tolisi i el ta pasa vergónha. (Prov. 18:13) Un otu konsedju ta mostra ma nu ka debe kridita na kalker palavra sen nu sabe si é verdadi. (Prov. 14:15) Tanbê nu ka pode kúnfia na nos kabésa, ka ta nporta kantu ténpu ki nu sta na verdadi. (Prov. 3:5, 6) Si nu ten sertéza ma tudu kes informason ki nu ten é verdadi i ma el é di kunfiansa, nu ta txiga un konkluzon sértu i nu ta toma bons disizon.

20 Má, inda nu ten un otu prubléma. É tendénsia ki nu ten di julga pa kuzas ki nu ta odja. Na kel otu studu, nu ta ben odja pamodi ki é prigozu julga otus pa kuzas ki nu ta odja i kuzê ki pode djuda-nu ka faze kes kuza li.

^ par. 8 Odja Anuário das Testemunhas de Jeová di 2004, pp. 111-112 i Anuário di 2008, pp. 133-135.