Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STÓRIA DI VIDA

N ka dexa nada dizanima-m

N ka dexa nada dizanima-m

“PAPÁ”, “TIU”. É si ki txeu jóven betelita ta txoma-m. I oji N tene 89 anu, N gosta pa es txoma-m si. Pa mi, kes palavra li, ta faze párti di txeu benson ki Jeová da-m, pa nha 72 anu di sirvisu pa ténpu interu. Óras ki N odja tudu kuza ki kontise ku mi na nha sirvisu, N pode fla kes jóven di tudu nha korason: ‘Nhos ta rekonpensadu pa kuzas ki nhos faze. Pur isu, ka nhos dizanima.’ — 2 Crón. 15:7, nóta di rodapé.

NHA FAMÍLIA

Nha pai ku nha mai muda di Ukránia pa Kanadá. Es bai mora na sidadi di Rossburn, na pruvínsia di Manitoba. Nha mai tevi 8 fidju matxu i 8 fidju-fémia, má ninhun di es é ka jémiu. Ami é fidju nunbru 14. Nha pai gostaba txeu di Bíblia i sénpri el ta leba un párti di el pa nos, tudu dumingu di sédu. Má, el ta atxaba ma relijion éra sô pa tomaba algen dinheru. Txeu bês na brinkadera el ta flaba: “Nhos fla-m ken ki ta pagaba Jizus pa prega i pa inxina.”

Oitu di nhas irmon bira Tistimunhas di Jeová, kuatu fémia i kuatu matxu. Nha irman ki txomaba Rose, kontinua pioneru ti dia ki el móre. El uza se últimus dia di vida, pa el insentiva tudu algen pa studa Bíblia. El ta flaba: “N krê odja-u na mundu novu.” Nha irmon más grandi ki txomaba Ted, ta kriditaba na ensinu di inférnu. Tudu dumingu el ta ba papiaba na rádiu pa konvense kes algen ki ta obiba, ma Deus ta kema pekadoris pa tudu ténpu na inférnu. Má el prende verdadi i el bira un Tistimunha di Jeová fiel i zelozu.

NHA SIRVISU PA TÉNPU INTERU

Un dia na mês di junhu di 1944, kantu N txiga di skóla N odja un folhetu riba di méza ki nu ta kumeba. Se téma éra A Vindoura Regeneração do Mundo. * N lé primeru pájina, dipôs sugundu i kantu N ta da kónta dja N leba kel folhetu interu. Kel folhetu pô-m ta toma un disizon inportanti: N krê sirbiba Jeová sima Jizus.

Má, modi ki kel folhetu ba parse riba di méza? Nha irmon Steve fla ma dôs ómi ki staba “ta bende” livrus ku folhetus bai la na kaza. El fla: “N kunpra kel-li pamodi el ta kustaba sô sinku skudu.” Kes ómi torna ben nos kaza na kel otu dumingu. Es fla ma es éra Tistimunhas di Jeová i es ta uzaba Bíblia pa responde perguntas ki pesoas ta fazeba. Nu gostaba txeu di obiba es, pamodi nos pai ku nos mai inxina-nu ruspeta Palavra di Deus. Tanbê, kes dôs ómi fla ma Tistimunhas di Jeová sta ba fazeba un kongrésu na sidadi di Winnipeg, undi nha irman Elsie ta moraba. Nton, N disidi ba sisti kel kongrésu.

N bai na nha bisikléta uns 320 km ti ki txiga sidadi di Winnipeg. Má na kaminhu, N para na un otu sidadi ki txoma Kelwood, undi dôs Tistimunha di Jeová ki ba vizitaba nos ta moraba. Timenti N staba la, N sisti un runion i N prende kuzê ki é un kongregason. Tanbê N ntende ma tudu ómi, mudjer i jóven debe bai inxina di kaza en kaza, sima Jizus ta fazeba.

Na sidadi di Winnipeg, N nkontra ku nha irmon, ki binha di Ontario pa sisti kongrésu. Na primeru dia, un irmon aviza ma ten batismu, i mi ku Jack nu disidi batiza na kel kongrésu. Nos dôs nu staba disididu na ser pioneru más faxi ki nu pode, dipôs di nos batismu. Jack kumesa se sirvisu di pioneru lógu dipôs di kongrésu. Ami N tinha 16 anu i N tinha ki findaba skóla. Má, na kel otu anu N kumesa ta ser pioneru fíksu.

N PRENDE TXEU KUZA NA SIRVISU DI PIONERU

N kumesa sirvisu di pioneru djuntu ku Stan Nicolson, na sidadi di Souris ki ta fikaba na pruvínsia di Manitoba. Lógu N da kónta ma nen sénpri é ka faxi ser pioneru. Nos dinheru kumesa ta kaba, má nu ka dizisti. Un dia, kantu nu staba ta ben di pregason, nu ka tinha ninhun tiston na bolsu i nu staba xeiu di fómi. Nu fika spantadu kantu nu atxa un bólsa xeiu di kumida na pórta di nos kaza! Ti oji nu ka sabe ken ki poi kel bólsa la. Na kel noti nu djanta sima rei! Kel-li foi un rekonpénsa grandi pamodi nu ka dizisti. Aliás, na fin di kel mês N ganha un pézu ki nunka N ka tinha antis.

Alguns mês dipôs, nu mandadu pa sidadi di Gilbert Plains, ki ta fikaba uns 240 km na nórti di Souris. Na kel ténpu, tudu kongregason tinha na palku un kuadru ki ta mostraba trabadju di pregason ki kongregason ta fazeba tudu mês. Má tevi un mês ki kongregason faze poku na pregason. Nton, N faze un diskursu pa mostra ma irmons devia sforsaba más. Na fin di runion, un pionera ki dja staba di idadi i ki se maridu é ka éra nos irmon, fla-m ta txora: “N tenta, má N ka konsigi faze más.” Agó é mi ki txora i N pidi-l diskulpa.

Sima kontise ku mi, é faxi irmons más jóven, ki sta xeiu di forsa, faze un éru di kel-li i dipôs fika ta kulpa ses kabésa. Má N prende ma, envês di nu fika dizanimadu, é midjór nu prende ku nos éru i ka dizisti. Jeová ta rekonpensa-nu si nu kontinua fiel.

GÉRA DI QUEBEC

Un di kes priviléjiu más grandi ki dja N resebe é kantu N kursa Skóla di Jiliádi. Ami éra di turma 14. N faze formatura na febreru di 1950, ku 21 anu. Di kes 103 alunu, uns 25 mandadu pa Quebec, pruvínsia di Kanadá ki ta pâpia fransês. La Tistimunhas di Jeová staba ta pasa pa txeu pirsigison pamodi relijion. N mandadu pa sidadi di Val-d’Or, na minas di oru. Un dia, mi ku otus irmon nu staba ta prega pértu di un vila na Val-Senneville. Nton, saserdóti di kel vila amiasa-nu ku violénsia pa nu sai di la. Kel amiasa bai para na tribunal, i mi éra un di kes algen ki lebadu tribunal. Kel saserdóti obrigadu paga un multa.

Kel-li i otus kuza ki kontise bira ta faze párti di “Géra di Quebec”. Igreja Katólika Romana ta mandaba na pruvínsia di Quebec pa más di 300 anu. Kes xéfi di relijion katóliku djunta ku pulítikus pa pirsigi Tistimunhas di Jeová. Kel ténpu éra difísil, i nos éra un grupu pikinoti. Má simé, nu ka dizanima. Txeu algen di Quebec gostaba di nos mensaji. N tevi priviléjiu di studa ku txeu algen ki dipôs seta verdadi. Un di kes studu di Bíblia ki N ta fazeba éra ku un família di 10 algen. Tudu es kumesa ta sirbi Jeová. Ses koraji poi txeu algen ta sai di Igreja Katólika. Nu kontinua ta prega i nu kaba pa ganha géra!

TA TRENA IRMONS NA SES LÍNGUA

Na 1956, N mandadu pa Aiti. Txeu di kes novu misionáriu sforsa pa prende fransês i pesoas ta obiba es. Stanley Boggus, ki tanbê éra un misionáriu, fla: “Nu fika spantadu di odja pesoas ta faze tudu ki es podeba pa djuda-nu pâpia fransês.” Na komésu, éra más faxi pa mi, pamodi dja N prendeba fransês na Quebec. Má kuazi tudu irmons na Aiti ta papiaba sô kriolu di Aiti. Nton si nu krê sérba bons misionáriu, nu tinha ki prendeba kriolu di Aiti. Nu prende ses língua, i Jeová abensua-nu nos sforsu.

Pa djuda irmons más midjór, Grupu Enkaregadu di Óbra manda pa traduzi Sentinéla i otus publikason na kriolu di Aiti. Na país interu, más algen bira ta sisti runion. Na 1950, tinha sô 99 publikador na Aiti. Má na 1960 nunbru di publikador omenta pa más di 800! Na kel ténpu, N konvidadu pa N ba sirbi na Betel. Na 1961, N tevi priviléjiu di ser instrutor di Escola do Ministério do Reino. Nu trena 40 irmons, alguns éra enkaregadus di grupu di kongregason i otus éra pionerus spesial. Na kongrésu ki fazedu na janeru di 1962, nu insentiva txeu irmon di Aiti pa faze más na pregason, i alguns di es skodjedu pa ser pionerus spesial. Kel-li kontise déntu d’óra, pamodi lógu dipôs, pirsigison bira más txeu.

Na dia 23 di janeru di 1962, lógu dipôs di kongrésu, mi ku Andrew D’Amico ki éra misionáriu, nu prendedu na Betel. Tanbê tomadu tudu kes Despertai! di 8 di janeru di 1962 (na fransês). Na kel Despertai! podu un párti di kes jornal fransês ki flaba ma gentis di Aiti ta fazeba fitisaria ô bruxaria. Alguns ka fika kontenti i es fla ma é nos ki skrebe kel artigu. Alguns simana dipôs, misionárius mandadu pa ses téra. * Má, kes irmon di Aiti staba ben trenadu i es kuida dretu di óbra na ses país. N ta fika kontenti di odja ma es aguenta firmi i ses amizadi ku Jeová fika más fórti. Oji, es ten Tradução do Novo Mundo da Bíblia Sagrada na kriolu di Aiti, kel-li éra un sonhu pa nos na kel ténpu!

KONSTRUSONS NA REPÚBLIKA SÉNTRU-AFRIKANU

Dipôs di Aiti, N mandadu bai ser misionáriu na Repúblika di Séntru-Afrikanu. Más tardi, N tevi priviléjiu di sirbi la kómu enkaregadu di grupu di kongregason i dipôs kómu enkaregadu di Betel.

Na kel ténpu, txeu Salon di Reinu ka staba na un bon stadu. N prende panha padja na florésta i modi ki ta kubridu Salon di Reinu ku padja. Kel sforsu ki N ta fazeba pa kubri Salon di Reinu, bira un diverson pa kes algen ki ta pasaba la. Má tanbê, djuda irmons partisipa más na faze i konpo ses Salon di Reinu. Kes xéfi di relijion ta fazeba nos trósa, pamodi ses igreja éra kobértu ku xapa, má nos Salon éra kobértu ku padja. Má nu ka dizisti. Nu kontinua ta faze nos Salons sinplis i kubridu ku padja. Má ses trósa kaba, kantu ben un tenporal fórti na Bangi ki é kapital. El rinka kel tedja di xapa di un igreja i el bota-l na rua prinsipal. Má, nos Salons ki éra kubridu ku padja, fika sima staba. Pa kontinua ta kuida más dretu di óbra na kel país, nu faze un otu betel i un kaza pa misionárius sô na sinku mês. *

N KAZA KU UN KUNPANHERA ZELOZA

Na dia di nos kazamentu

Na 1976, proibidu trabadju di pregason na Repúblika Séntru-Afrikanu. Nton N mandadu pa N’Djamena, kapital di Xadi. Na kel ténpu N konxe Happy, un pionera zeloza ki nase na Kamarons. Nu kaza na 1 di abril di 1978. Na kel mésmu mês, kumesa un géra i nu tevi ki fuji pa sul di país. Kantu géra kaba i nu volta pa kaza, nu diskubri ma un grupu armadu uza nos kaza pa ser ses sédi. Nu ka atxa ninhun publikason, nen bistidu di noiva di Happy i nen prezentis di kazamentu. Má nu ka dexa kes kuza li dizanima-nu. Peloménus nu staba nos dôs i nu konsentra na faze nos trabadju di pregason.

Uns dôs anu dipôs, dadu liberdadi pa nu prega otu bês na Repúblika Séntru-Afrikanu. Nu torna bai la i nu fika ta vizita kongregasons. Nos kaza éra un karu ki tinha un kama ki ta dobraba, un baril di 200 litru di agu, un jilera ku un fogon ki ta ligaba na gás. Kes viaji éra difísil. Un bês, sô na un viaji pulísia para-nu 117 bês!

Txeu bês tenperatura ta txigaba 50o C. Na alguns asenbleia, éra difísil atxaba agu ki ta daba pa batiza algen. Nton, irmons ta kobaba déntu di riu ki staba séku i poku-poku es ta djuntaba agu pa batismu. Txeu bês es ta batizaba algen na un baril.

MÁS TRABADJU NA OTUS PAÍS DI ÁFRIKA

Na 1980, nu mandadu pa Nijéria. Duránti dôs anu i meiu nu fika ta djuda na priparason pa faze kel novu betel. Kes irmon kunpraba un armazén di dôs andar ki ta daba pa dismonta i monta na un otu lugar. Un dia, N ba djuda dismonta kel armazén i N subi na un lugar altu dimás. Déntu di meiu dia, N ba dixi pa kel mésmu kaminhu ki N subiba. Má dja es traba alguns kuza di kel kaminhu ki N subiba. Pur isu, N poi pé na lugar mariadu i N kai ku tudu kuza na txon. Nha situason ta parseba gravi, má dipôs ki N faze xapa i un konsulta, dotor fla Happy pa el ka preokupa i ma N ta fikaba dretu na un ô dôs simana.

Ta bai pa asenbleia na un “karu ki ta faze fréti”

Na 1986 nu muda pa Kósta di Marfin i nu fika ta vizita kongregasons. Faze kel trabadju li leba-nu pa Burkina Fasu, un país ki ta fika pértu di la. Nunka N ka ta imajinaba ma dipôs di txeu anu, Burkina ta biraba nos kaza, pa algun ténpu.

Kantu nu ta vizitaba kongregasons, nos kaza éra un karu

Na 1956 N sai di Kanadá, má na 2003, dipôs di 47 anu, N torna volta pa Betel di Kanadá, i di es bês ku Happy. Na dukumentu, nos éra di Kanadá, má nu ta xintiba ma nos lugar éra na Áfrika.

Ta faze un studu di Bíblia na Burkina Fasu

Nton, na 2007, kantu N tinha 79 anu, nu torna bai pa Áfrika! Nu mandadu pa Burkina Fasu, i N trabadja na Kumison di País. Dipôs kel skritóriu ki nu ta uzaba, bira un skritóriu di traduson, ki filial di Benin ta kuidaba di el. Na agostu di 2013, nu mandadu pa Betel di Benin.

Mi ku Happy, kantu nu staba na Betel di Benin

Nbóra nha saúdi ka ta dexa-m faze txeu kuza, má inda pregason ten txeu valor pa mi. Na kes últimu três anu, ku ajuda ki ansions ta da-m ku amor i ku ajuda di Happy, nha kretxeu, N fika kontenti di odja dôs di nhas studanti Gédéon i Frégis ta batiza. Gósi es ta sirbi Jeová ku txeu zelu.

Duránti kel ténpu, mi ku nha mudjer nu mandadu pa Áfrika di Sul. Família di Betel sta ta kuida di nha saúdi ku txeu amor. Áfrika di Sul é kel sétimu país di Áfrika ki N tevi priviléjiu di sirbi. Nton, na otubru di 2017 nu resebe un grandi benson: nu konvidadu pa bai sisti didikason di sédi mundial na Warwick, na Nova York. Foi un kuza ki ka ta da pa skese!

Anuário di 1994 fla: “Pa tudu kes ki dja ten txeu ténpu ta aguenta firmi na trabadju di pregason, nu ta pidi: ‘Nhos ten koraji, ka nhos baxa nhos mô, pamodi ten un rekonpénsa pa kuzas ki nhos faze.’ — 2 Crón. 15:7.” Mi ku Happy nu sta disididu na sigi es konsedju i nu krê pa tudu algen faze kel mésmu kuza.

^ par. 9 Publikadu na 1944 pa Tistimunhas di Jeová, má ka sta inprimidu más.

^ par. 23 Bu ta atxa más informason na Anuário das Testemunhas de Jeová di 1994, pp. 148-150.

^ par. 26 Odja artigu “Edificando sobre um fundamento sólido” na Despertai! di 8 di novénbru di 1966, p. 28.