Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 32

Bira bu amor kada bês más txeu

Bira bu amor kada bês más txeu

‘É kel-li ki N ta kontinua ta pidi na orason: pa nhos amor bira kada bês más txeu’. — FILIPENSES 1:9.

KÁNTIKU 106 Nu sforsa pa mostra amor

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Ken ki djuda na forma kongregason na Filipus?

KANTU apóstlu Polu, Silas, Lúkas i Timótiu txiga na sidadi di Filipus, ki staba dibaxu di lei di Roma, es nkontra txeu algen ki mostra interesi na mensaji di Reinu. Kes kuatu irmon ki tinha txeu zelu djuda na forma un kongregason, i tudu kes disiplu kumesa ta faze runion djuntu, talvês na kaza di un irman ki txomaba Lídia ki gostaba di resebe otus. — Atos 16:40.

2. Ki prubléma kel kongregason lógu pasa pa el?

2 Kel kongregason ki formadu lógu kumesa ta pasa pa un prubléma. Satanás poi pesoas ta ôdia verdadi i es kumesa ta fika kóntra trabadju di pregason. Polu ku Silas lebadu, es sotadu ku vara i es podu prézu. Dipôs ki es tradu di kadia, es bai vizita kes novu disiplus i es nkoraja-s. Nton Polu, Silas i Timótiu dexa sidadi, má talvês Lúkas kontinua na Filipus. Modi ki kel kongregason ki formadu lida ku kes prubléma? Ku ajuda di spritu di Jeová, kes novu irmons kontinua ta sirbi-l ku zelu. (Fil. 2:12) Di sertéza Polu xinti txeu orgulhu di es!

3. Sima sta na Filipenses 1:9-11, kuzê ki Polu pidi na orason?

3 Uns 10 anu dipôs, Polu skrebe un karta pa kongregason na Filipus. Na kel karta, nu pode odja modi ki Polu gostaba txeu di se irmons. El skrebe: ‘N ten txeu sodadi di nhos tudu, ku txeu amor, sima Kristu Jizus ten.’ (Fil. 1:8) Na kel mésmu karta, Polu fla ma el ta fazeba txeu orason pa es. El pidi Jeová pa djuda-s pa ses amor fikaba kada bês más txeu, pa es konfirma kuzê ki é más inportanti, pa es ser sen difetu, pa es ka faze otus tropesa i pa es kontinua ta da frutu justu. Nu ka ten dúvida ma kes palavra ki Polu skrebe di korason ta djuda-nu oji tanbê. Pur isu, nu ben lé kuzê ki Polu skrebe pa kristons na Filipus. (Lé Filipenses 1:9-11.) Dipôs, nu sta ben odja alguns kuza ki el pâpia di el i odja modi ki nu pode sigi-s na nos vida.

BIRA BU AMOR KADA BÊS MÁS TXEU

4. (a) Di akordu ku 1 João 4:9, 10, modi ki Jeová mostra se grandi amor pa nos? (b) Modi ki debe ser nos amor pa Deus?

4 Jeová mostra se grandi amor pa nos kantu el manda se Fidju pa Téra pa móre pa nos pekadus. (Lé 1 João 4:9, 10.) Kel grandi amor di Jeová ta pô-nu ta ama-l tanbê. (Rom. 5:8) Modi ki debe ser nos amor pa Deus? Jizus responde kel pergunta li kantu el fla un farizeu: ‘Ama Jeová, bu Deus, di tudu bu korason, di tudu bu alma i di tudu bu menti.’ (Mat. 22:36, 37) Nu krê ama Deus di tudu nos korason i nu krê pa nos amor pa el ba ta omenta kada dia. Apóstlu Polu fla kes kriston na Filipus ma ses amor debe ‘bira kada bês más txeu’. Kuzê ki nu pode faze pa nos amor pa Deus bira kada bês más txeu?

5. Modi ki nos amor pode fika kada bês más fórti?

5 Nu meste konxe Deus pa nu pode ama-l. Bíblia ta fla: ‘Ken ki ka ta ama ka konxe Deus, pamodi Deus é amor.’ (1 João 4:8 ) Apóstlu Polu mostra ma nos amor pa Deus pode fika más fórti si nu ten ‘konhisimentu izatu i tudu disirnimentu’ sobri El. (Fil. 1:9) Óras ki nu kumesa ta studa Bíblia, nu ta prende ama Deus sikrê nu ka konxe tudu se kualidadis bunitu. Dipôs, kantu más nu prende sobri Jeová, nos amor ta bira más fórti. Nu krê pa es amor kontinua ta kria. É pur isu ki é txeu inportanti pa nu studa Bíblia sénpri i pensa txeu sobri kuzas ki nu lé. — Fil. 2:16.

6. Di akordu ku 1 João 4:11, 20, 21, di ki manera nu pode bira nos amor más fórti?

6 Kel grandi amor ki Deus ten pa nos ta pô-nu ta ama nos irmons. (Lé 1 João 4:11, 20, 21.) Talvês nu pode pensa ma ama nos irmons i nos irmans é un kuza fásil, pamodi nu ta adora Jeová i nu ta sforsa pa imita se kualidadis. Tanbê nu ta sigi izénplu di Jizus, ki ama-nu txeu i ki da se vida pa nos. Má alvês, pode ser difísil obi ku mandamentu di ama kunpanheru. Nu ben odja un izénplu na kongregason di Filipus.

7. Kuzê ki nu ta prende di konsedju ki apóstlu Polu da Evódia ku Síntiki?

7 Evódia ku Síntiki éra dôs irman ki tinha zelu, i es ta trabadjaba ‘ladu-ladu’ ku apóstlu Polu. Ta parseba ma es dôs, es tinha prubléma entri es i es dexa di ser amiga. Pur isu, kantu Polu skrebe pa kongregason na Filipus, el pâpia di Evódia ku Síntiki i el da-s un konsedju klaru ‘pa es ten mésmu manera di pensa’. (Fil. 4:2, 3) Tanbê Polu atxa ma el meste daba otu konsedju pa kongregason interu: ‘Nhos kontinua ta faze tudu kuza sen rasmunga i sen diskuti’. (Fil. 2:14) Di sertéza, kel konsedju klaru di Polu djuda kes dôs irman fiel, i tanbê kongregason interu, mostra más amor pa kunpanheru.

Pamodi ki nu meste konsentra na kes bon kualidadi di nos irmons? (Odja parágrafu 8.) *

8. Pamodi ki alvês é difísil mostra amor pa nos irmons, i kuzê ki pode djuda-nu?

8 Sima Evódia ku Síntiki, alvês é difísil nu ama nos irmons pamodi nu ten tendénsia di konsentra na ses inperfeson. Nos tudu nu ta fadja tudu dia. Má si nu konsentra na inperfesons di otus, nos amor pa es pode fika más poku. Pur izénplu, imajina ma un irmon ta skese di linpa Salon di Reinu. Talvês bu ta fika xatiadu i bu pode kumesa ta faze un lista di tudu kes bês ki el faze kuza mariadu. Má kel atitudi li pode pô-u ta fika más xatiadu i bu amor pa el ta fika más poku. Si un dia bu pasa pa un situason sima kel-li, tenta lenbra ma Jeová ta odja nos inperfesons i tanbê inperfesons di nos irmons. Má simé, inda el ta ama nos irmon i el ta ama-nu. Pur isu, nu meste imita amor di Jeová i kontinua ta konsentra na kes bon kualidadi di nos irmons. Óras ki nu ta sforsa pa ama nos irmons, nu ta fika inda más unidu ku es. — Fil. 2:1, 2.

‘KUZÊ KI É MÁS INPORTANTI’

9. Kal ki é alguns di kes kuza ‘ki é más inportanti’ ki Polu fla na se karta pa kristons na Filipus?

9 Spritu santu poi Polu ta fla na se karta pa kristons na Filipus i pa tudu kriston pa es ‘konfirma kuzê ki é más inportanti’. (Fil. 1:10) Kes kuza más inportanti ta inklui santifika nómi di Jeová, se promésa ta ben kunpri, pas i union na kongregason. (Mat. 6:9, 10; João 13:35 ) Nu ta mostra ma nu ta ama Jeová, óras ki nu ta poi kes kuza más inportanti na primeru lugar na nos vida.

10. Kuzê ki nu debe faze pa Jeová odja-nu sima un algen sen defetu?

10 Polu fla tanbê ma nu debe ser ‘sen defetu’. Kel-li ka krê fla ma nu debe ser perfetu. Nu ka pode ser sen defetu di mésmu manera ki Jeová. Má, si nu faze nos midjór pa dizenvolve amor i konfirma kes kuza ki é más inportanti, Jeová ta odja-nu sima un algen sen defetu. Un manera di nu mostra nos amor é óras ki nu ta faze tudu kel ki nu pode pa nu ka tropesa otus.

11. Pamodi ki nu debe ivita poi otus ta tropesa?

11 Avizu ki nu ta resebe di ivita poi otus ta tropesa é txeu inportanti. Modi ki nu pode poi un algen ta tropesa? Nu pode faze kel-la pa diversons ki nu ta skodje, nos manera di bisti ô ti pa trabadju ki nu ten. Talvês kuzê ki nu sta ta faze é ka nada mariadu. Má si kel ki nu skodje sta inkomoda konsénsia di un otu algen i el tropesa pamodi kel-la, nton kel asuntu é sériu. Jizus fla ma ta sérba midjór si es botaba nos na mar ku un pédra pizadu na piskós di ki poi un di se ovelhas ta tropesa! — Mat. 18:6.

12. Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di un kazal di pionerus?

12 Repara modi ki un kazal di pionerus leba asériu avizu di Jizus. Na ses kongregason, tinha un kazal ki ka dura ki batizaba, i es kriadu na un família ki txeu kuza es ka podia fazeba. Pur isu, es ta atxaba ma kristons ka devia baba sinéma sikrê kel filmi ka tinha nada mariadu. Un dia, kel kazal di pionerus bai sinéma. Sô ki kel-la poi kes novu irmons ta fika ofendidu. Nton, es disidi ka bai más pa sinéma ti ki kel novu kazal, ki ka dura ki batizaba, trena ses konsénsia i ntende midjór kuzê ki é dretu i mariadu. (Heb. 5:14) Kantu kel kazal di pionerus faze si, es prova ses amor pa kes novu irmons ka sô ku palavra, má pa kuza ki es faze. — Rom. 14:19-21; 1 João 3:18.

13. Modi ki nu pode poi un algen ta peka?

13 Un otu manera di nu pode poi un algen ta tropesa é óras ki nu ta fla algun kuza ki pode pô-l ta peka. Di ki manera? Imajina kel situason li. Un studanti di Bíblia ta konsigi para di bebe, dipôs di faze txeu sforsu duránti txeu ténpu. El ta ntende ma el ka debe toma ninhun bebida alkólika. El ta faze txeu mudansa na se vida i el ta batiza. Dipôs, un irmon ta konvida-l pa un konvíviu i el ta oferese-l un bebida alkólika. Kel irmon ta fla-l: “Gósi bo é un kriston; bu ten spritu di Jeová. Un di kes kualidadi di spritu santu é kontrola bu kabésa. Si bu kontrola bu kabésa, bu ta konsigi bebe na limiti.” Nu ta imajina kuzê ki pode kontise si kel novu irmon obi ku kel konsedju mariadu!

14. Modi ki runions ta djuda-nu sigi kes konsedju ki nu ta atxa na Filipenses 1:10 ?

14 Nos runion ta djuda-nu sigi kes konsedju ki nu ta atxa na Filipenses 1:10, di txeu manera. Primeru, kuzas ki nu ta prende na runions ta lenbra-nu kuzê ki é más inportanti pa Jeová. Sugundu, modi ki nu ta aplika kuzê ki nu prende pa nu pode ser sen defetu. I tirseru, nos é insentivadu ‘pa amor i pa bons óbra’. (Heb. 10:24, 25) Óras ki nos irmons ta nkoraja-nu, nos amor pa Deus i pa es ta bira kada bês más txeu. I si nos korason sta xeiu di kes dôs tipu di amor li, nu ta faze di tudu pa nu ka poi nos irmons ta tropesa.

NHOS FIKA ‘XEIU DI FRUTU JUSTU’

15. Kuzê ki siginifika fika ‘xeiu di frutu justu’?

15 Na orason ki Polu faze pa kes kriston na Filipus, el faze súplika pa es fikaba ‘xeiu di frutu justu’. (Fil. 1:11) Di sertéza, kel ‘frutu justu’ ta inkluiba ses amor pa Jeová i pa se povu. Kel-li tanbê ta inkluiba pâpia ku otus sobri ses fé na Jizus i ses speransa bunitu pa futuru. Na Filipenses 2:15, Polu fla ma es devia ‘brilhaba sima un lus ki ta límia na mundu’. Kel-li ta lenbra-nu ma Jizus txomaba se disiplus di ‘lus di mundu.’ (Mat. 5:14-16) Tanbê el manda pa se sigidoris ‘faze disiplus’, i el fla-s ma es ta sérba se tistimunhas “na tudu kantu di mundu.” (Mat. 28:18-20; Atus 1:8, BPK ) Pur isu, nu ta fika ‘xeiu di frutu justu’ óras ki nu ta faze tudu kel ki nu pode na es trabadju ki é más inportanti.

Timenti Polu staba prézu na un kaza, na Roma, el skrebe karta pa kongregason na Filipus. Duránti kel ténpu, Polu tanbê pruveta oportunidadi pa prega pa kes guarda i pa kes algen ki ta ba vizitaba el (Odja parágrafu 16.)

16. Modi ki Filipenses 1:12-14 ta mostra ma nu pode brilha sima un lus, sikrê na situasons difísil? (Odja dizenhu na kapa.)

16 Ka ta nporta kal ki é nos situason, nu pode brilha sima un lus. Alvês, kuzas ki pode parse ma ka ta dexa-nu pâpia di notísias sábi pode bira un oportunidadi pa nu prega. Pur izénplu, apóstlu Polu staba prézu na un kaza na Roma kantu el skrebe se karta pa kes kriston na Filipus. Má sikrê el staba prézu, Polu ka para di prega pa kes guarda i pa kes algen ki ta ba vizitaba el. Na tudu kes situason, el faze se midjór na pregason, i kel-la da kes irmon kunfiansa i koraji pa ‘pâpia di palavra di Deus sen medu.’ — Filipenses 1:12-14; 4:22.

Sénpri djobe maneras di faze bu midjór na pregason (Odja parágrafu 17.) *

17. Da un izénplu ki ta mostra modi ki irmons oji sta ta da frutu sikrê ku situasons difísil.

17 Txeu di nos irmon ku irmans ta mostra kel mésmu koraji di Polu. Es ta vive na paízis undi es ka ten liberdadi pa prega na públiku ô di kaza en kaza, pur isu es ta djobe otus manera di pâpia di notísias sábi. (Mat. 10:16-20) Na un di kes país, un enkaregadu di grupu di kongregason da kes publikador ideia di kubri ses própi “tiritóriu”, ki ta inkluiba ses família, vizinhus, kolégas di skóla, kolégas di trabadju i kes algen konxedu. Na dôs anu, nunbru di kongregasons omenta txeu. Talvês na undi ki nu ta vive nu ta konsigi prega sen prubléma. Má nu pode prende un lison inportanti ku izénplu di nos irmon ku irmans: Djobe sénpri maneras di faze bu midjór na pregason, i kúnfia ma Jeová ta da-u kel forsa ki bu meste pa vense kalker situason. — Fil. 2:13.

18. Kuzê ki nu debe sta disididu na faze?

18 Gósi más di ki nunka, nu debe sta disididu na sigi konsedju ki nu ta atxa na karta ki Polu skrebe pa kes kriston na Filipus. Nu meste ten sertéza di kes kuza ki é más inportanti, ser sen defetu, ivita poi otus ta tropesa i fika xeiu di frutu justu. Asi, nos amor ta bira kada bês más txeu i nu ta da ónra pa Jeová, nos Pai ki ta ama-nu txeu.

KÁNTIKU 17 ‘N krê sin’

^ par. 5 Gósi más di ki nunka, nu meste ten un amor fórti pa nos irmons. Karta ki skrebedu pa kristons na Filipus ta djuda-nu odja modi ki nu pode ten más amor, mésmu óras ki é difísil mostra amor.

^ par. 54 SPLIKASONS DI FOTU: Duránti linpéza na Salon di Reinu, irmon Joel ta para di trabadja pa pâpia ku un irmon i se fidju. Máriu, ki é kel irmon ki sta ta aspira, ta fika xatiadu. El ta pensa: ‘Joel devia staba ta linpa envês di pâpia.’ Más tardi, Máriu ta odja modi ki Joel ta djuda un irman di idadi. Kel-la ta djuda Máriu lenbra más sobri kes bon kualidadi di se irmon.

^ par. 58 SPLIKASONS DI FOTU: Na un país undi Tistimunhas di Jeová ka ten liberdadi pa prega di kaza en kaza, un irmon ta pâpia di notísias sábi pa un algen ki el konxe sen txoma atenson. Más tardi, duránti intervalu di trabadju, kel irmon ta da tistimunhu pa un koléga di sel.