Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 35

Ruspeta lugar di otus na kongregason di Jeová

Ruspeta lugar di otus na kongregason di Jeová

Odju ka pode fla mô: “N ka meste-u”; nen kabésa ka pode fla pé: “N ka meste-u.”’ — 1 CORÍNTIOS 12:21.

KÁNTIKU 124 Nu ser sénpri lial

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki Jeová da kada un di se sérvus fiel?

JEOVÁ ten txeu amor pa kada un di se sérvus fiel, pur isu el da-nu un lugar na se kongregason. Nbóra nu ten responsabilidadi diferenti, nos tudu ten valor i nu meste di kunpanheru. Apóstlu Polu ta djuda-nu ntende es lison inportanti. Modi?

2. Sima sta na Efésios 4:16, pamodi ki nu debe ruspeta kunpanheru i trabadja djuntu?

2 Sima sta na testu ki tradu téma di kel studu li, Polu mostra ma ninhun di nos ka pode odja pa otu sérvu di Jeová i fla: ‘N ka meste-u.’ (1 Cor. 12:21) Si nu krê pa kongregason sta na pas, nu debe ruspeta kunpanheru i trabadja djuntu. (Lé Efésios 4:16.) Óras ki nu ta trabadja unidu ku kunpanheru, nos tudu ta xinti amor i kongregason ta fika más fórti.

3. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 Kal ki é otus manera ki nu pode mostra ma nu ta ruspeta irmons na kongregason? Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki ansions ta mostra ma es ta ruspeta kunpanheru. Dipôs, nu sta ben odja modi ki nos tudu pode mostra ma nu ta ruspeta kes irmon ku irmans ki é ka kazadu. I na fin, nu sta ben prende modi ki nu pode mostra ma nu ta ruspeta kes ki ka sabe pâpia nos língua dretu.

MOSTRA RUSPETU PA KES OTU ANSION

4. Ki konsedju ki sta na Romanos 12:10 ansions debe sigi?

4 Tudu ansions na kongregason ta diziginadu através di spritu santu di Jeová. Má, kada un ten se kapasidadi. (1 Cor. 12:17, 18) Alguns dja ten poku ténpu ki es diziginadu ansion i es ka ten txeu spiriénsa. Otus talvês, ka ta pode faze txeu kuza pamodi ses idadi ô duénsa. Má simé, ninhun ansion ka debe odja pa kel otu ansion di se kongregason i fla: ‘N ka meste-u.’ Envês di kel-li, kada ansion debe sigi konsedju di Polu ki sta na Romanos 12:10. — Lé.

Ansions ta mostra ma es ta ruspeta kunpanheru óras ki es ta obi kes otu ansion ku txeu atenson (Odja parágrafus 5 i 6.)

5. Modi ki ansions ta mostra ma es ta ruspeta kunpanheru i pamodi ki é inportanti es faze kel-li?

5 Ansions ta mostra ma es ta ruspeta kes otu ansion óras ki es ta obi-s ku atenson. Es debe faze kel-li inda más óras ki es ta faze runion na grupu di ansion pa trata di algun asuntu sériu. Pamodi? Repara kuzê ki Sentinéla di 1 di otubru di 1988 fla: “Ansions sabe ma Jizus pode uza spritu santu pa orienta kalker ansion na kongregason, pa uza un prinsípiu di Bíblia ki pode djuda-s lida ku kalker situason ô toma un disizon inportanti. (Atos 15:6-15) Spritu santu ka ta djuda sô un ansion, má el ta djuda tudu es.”

6. Modi ki ansions pode trabadja unidu ku kunpanheru, i modi ki kel-la ta djuda kongregason?

6 Un ansion ki ta ruspeta kes otu ansion ka ta tenta pâpia sénpri primeru óras ki es ta faze runion di ansion. El ka ta pâpia más txeu di ki kes otu i nen el ka ta atxa ma se opinion sta sénpri sértu. Má, el ta da se opinion ku umildadi i el ta seta se limitason. El ta obi ku atenson óras ki otus ta da ses opinion. Más inportanti inda, el sta sénpri prontu pa da konsedju di Bíblia i sigi orientason di ‘skravu fiel i prudenti’. (Mat. 24:45-47) Si ansions mostra amor i ruspetu pa kunpanheru óras ki es ta trata asuntus di kongregason, spritu santu ta sta la i ta djuda-s toma disizons ki ta poi kongregason fika más fórti. — Tia. 3:17, 18.

MOSTRA RUSPETU PA KES ALGEN KI É KA KAZADU

7. Kuzê ki Jizus ta pensaba di kes algen solteru?

7 Na kongregason ten txeu algen kazadu i txeu família. Má tanbê, ten txeu irmon ku irmans ki é ka kazadu. Kuzê ki nu debe pensa di kes algen ki é solteru? Odja kuzê ki Jizus ta pensaba di ser solteru. Kantu Jizus staba na Téra, el ka kaza. El kontinua solteru i el uza se ténpu i se forsa na se diziginason. Jizus nunka ka inxina ma un kriston ten ki kaza ô fika solteru. Má, el fla ma alguns kriston ta disidi ka kaza. (Mat. 19:11, 12) Jizus ta ruspetaba kes algen ki ka éra kazadu. El ka ta pensaba ma kes algen solteru tinha ménus valor di ki kes algen kazadu ô ma es staba ta perde algun kuza na vida.

8. Sima sta na 1 Coríntios 7:7-9, kuzê ki Polu insentiva kristons pa pensa na el?

8 Sima Jizus, apóstlu Polu kontinua solteru duránti se trabadju di pregason. Polu nunka ka inxina ma un kriston ka debe kaza. El sabeba ma kel-li éra un disizon di kada algen. Má simé, Polu insentiva kristons pa pensa si es ta konsigi kontinua solteru ta sirbi Jeová. (Lé 1 Coríntios 7:7-9.) Di sertéza, Polu ka ta pensaba ma kes kriston solteru tinha poku valor. É pur isu ki el skodje Timótiu ki éra jóven i solteru pa kuida di diziginasons rei di inportanti. * (Fil. 2:19-22) Kel-li ta mostra klaru ma nu ka debe pensa ma un algen ta sta más kualifikadu ô ménus kualifikadu sô si el é kazadu ô solteru. — 1 Cor. 7:32-35, 38.

9. Kuzê ki nu debe pensa di kes algen ki é kazadu ô solteru?

9 Nen Jizus nen Polu ka inxina ma kristons debe kaza ô fika solteru. Nton, kuzê ki nu debe pensa di kes algen ki é kazadu ô solteru? Sentinéla di 1 di otubru di 2012, da un bon respósta pa kel pergunta li: “Na verdadi, nu debe odja kes dôs situason li [kazadu ô solteru] sima prezenti di Deus. . . Jeová ka ta atxa ma un algen solteru debe xinti tristi ô ku vergónha pamodi el é ka kazadu.” Si nu lenbra sénpri di kel-li, nu ta ruspeta lugar ki nos irmons ku irmans solteru ten na kongregason.

Si nu ta ruspeta kes irmon ku irmans solteru, kuzê ki nu ka debe faze? (Odja parágrafu 10.)

10. Modi ki nu pode mostra ruspetu pa nos irmons ku irmans solteru?

10 Modi ki nu pode mostra ruspetu pa sentimentu i situason di nos irmons ku irmans solteru? É bon nu lenbra ma alguns kriston sta solteru pamodi es disidi ka kaza. Otus ki sta solteru ta gostaba di kaza, má inda es ka atxa un algen sértu. Inda ten otus, ki talvês fika viúvu ô viúva. Ka ta nporta kal ki é ses situason, irmons na kongregason debe fika ta pergunta un kriston solteru pamodi ki inda el ka kaza? Ô nton fika ta tenta djuda-l atxa un algen? É klaru ki alguns kriston solteru pode pidi ajuda. Má si el ka pidi, modi ki bu ta atxa ma el ta xinti si otus fla-l ma es ta djuda-l atxa un algen? (1 Tes. 4:11; 1 Tim. 5:13) Nu ben odja kuzê ki alguns irmon ku irmans solteru fiel fla.

11-12. Modi ki nu pode dizanima kes ki sta solteru?

11 Un enkaregadu di grupu di kongregason ki é solteru i ki ta kunpri se diziginason dretu, fla ma ser solteru ten txeu vantaji. Má, el fla ma el ta xinti dizanimadu óras ki irmons ku irmans ku bon intenson ta pergunta-l: “Pamodi ki bo é ka kazadu?” Un irmon solteru ki ta sirbi na Betel fla: “Alvês irmons ku irmans ta pô-m ta xinti ma algen debe ten péna di kes ki é solteru. Kel-li ta poi algen ta pensa ma ser solteru é un karga envês di un prezenti.”

12 Un irman soltera ki ta sirbi na Betel fla: “Alguns irmon ta atxa ma tudu solteru sta djobe un algen pa kaza ô ma tudu solteru ta pruveta pa konxe un algen óras ki es sta djuntu ku un grupu di irmons. Un bês, N viaja pa otu párti di país pa N ba faze un trabadju di Betel. N txiga na kel lugar i na kel noti tinha runion. Kel irman ki N fika na se kaza fla-m ma na se kongregason tinha dôs irmon ku mésmu idadi ki mi. Tanbê el fla-m ma el ka staba ta tenta ranja-m ku ningen. Má, lógu ki N entra na Salon di Reinu, el leba-m na kes dôs irmon pa N ba konxe-s. N ka meste nen fla ma nos tudu três fika sen jetu ku kel situason.”

13. Ki izénplus nkoraja un irman soltera?

13 Un otu irman soltera ki ta sirbi na Betel, fla: “N konxe pionerus ki é solteru di más idadi ki é ikilibradu, konsentradu, prontu pa djuda otus i es sta filís na ses sirvisu. Es é di grandi ajuda pa kongregason. Es ta pensa dretu sobri ses situason i nen es ka ta atxa ma es é más inportanti pamodi es é solteru. Tanbê, es ka ta xinti ma es é ka filís pamodi es ka kaza i es ka faze un família.” É kel-li ki ta poi kongregason ta ser un lugar bunitu, pamodi tudu algen ta ruspeta i ta da valor pa kunpanheru. Ningen ka ta atxa ma bo é koitadu ô ma bu ka mestedu. Má tanbê, ningen ka ta atxa ma bo é más midjór di ki otus ô ma bu merese sta na un lugar inportanti. Bu sabe ma bu ten bu lugar.

14. Modi ki nu pode mostra ruspetu pa kes ki é solteru?

14 Nos irmons ku irmans ka krê pa kongregason da-s valor pamodi es é solteru, má pamodi ses bons kualidadi. Envês di nu xinti péna di es, nu debe da-s valor pa ses lialdadi. Si nu faze si, nunka nos irmons ku irmans solteru ka ta atxa ma nu sta fla-s: ‘N ka meste-u.’ (1 Cor. 12:21) Má, es ta xinti ma nu ta ruspeta-s i ma nu ta da valor pa ses lugar na kongregason.

MOSTRA RUSPETU PA KES KI KA SABE PÂPIA BU LÍNGUA DRETU

15. Ki mudansa alguns faze pa es pode faze más pa Jeová?

15 Na kes últimu anu, txeu publikador disidi prende un otu língua pa es pode faze más na pregason. Pur isu, es tevi ki faze mudansa na ses vida. Es sai di un kongregason ki ta pâpia ses língua i es muda pa un kongregason ki ta pâpia otu língua. Asi, pa es pode sirbi undi ki mestedu di más publikador. (Atos 16:9) Kel-li é un disizon ki es toma di es pa es, pa es pode faze más pa Jeová. Nbóra ta leba anus pa es pâpia dretu un otu língua, es ta djuda di txeu manera. Ses bons kualidadi i ses spiriénsa ta djuda kongregason fika más fórti. Nu ta da txeu valor pa sakrifisiu ki kes irmon ku irmans ta faze!

16. Kuzê ki ta mostra ma un irmon sta kualifikadu pa ser ansion ô ajudanti di kongregason?

16 Un grupu di ansions ka debe disidi ma un algen ka pode ser ajudanti ô ansion, sô pamodi el ka ta pâpia dretu kel língua di kongregason. Ansions ta djobe si un irmon sta kualifikadu ku bazi na kel ki Bíblia ta fla sobri ansion i ajudanti di kongregason, envês di djobe si el ta pâpia dretu kel língua di kongregason. — 1 Tim. 3:1-10, 12, 13; Tito 1:5-9.

17. Ki perguntas alguns família ta faze óras ki es muda pa otu país?

17 Alguns família ki ta sirbi Jeová muda pa otu país pa fuji di prublémas ô pa djobe un trabadju. Na kes situason li, talvês ses fidjus meste studa na un skóla ki ta pâpia kel língua prinsipal di kel país. Tanbê, kes pai ku mai meste prende kel língua prinsipal di kel país pa es pode atxa un trabadju. Má, i si na kel país ten un kongregason ô un grupu ki ta pâpia ses língua? Na kal kongregason ki es debe sisti runion? Na kel kongregason ki ta pâpia língua prinsipal di kel país ô na kongregason ki ta pâpia língua di kel família?

18. Sima sta na Gálatas 6:5, modi ki nu pode mostra ruspetu pa disizon di xéfi di família?

18 É xéfi di família ki debe disidi na ki kongregason se família debe sisti runion. Dja ki kel-li é un asuntu ki kada algen debe disidi, el debe djobe kuzê ki é midjór pa se família. (Lé Gálatas 6:5.) Nu meste ruspeta disizon di kel xéfi di família. Ka ta nporta kuzê ki el disidi, nu ten ki seta se disizon i resebe se família ku amor na kongregason. — Rom. 15:7.

19. Xéfis di família debe faze orason sobri kuzê?

19 Na otus situason, kel família talvês pode sisti runion na kongregason ki ta papiadu língua di kel pai ku mai. Má talvês, kes fidju ka sabe pâpia dretu kel língua. Si kongregason ta fika na un lugar ki ta papiadu língua prinsipal di kel país, pode ser difísil pa kes fidju ntende runion i bira ses amizadi ku Jeová más fórti. Pamodi? Talvês kes mininu ta studa na skóla ki ta papiadu língua prinsipal di kel país, envês di língua di ses pai ku ses mai. Na kes situason li, xéfis di família debe faze orason pa djobe kuzê ki ta djuda ses fidju ten un amizadi fórti ku Jeová i se povu. Es debe disidi si es ta djuda ses fidju pâpia ses língua dretu ô muda pa un kongregason ki ta pâpia língua ki ses fidju ta ntende dretu. Ka ta nporta kuzê ki un xéfi di família disidi, kongregason ki el skodje debe faze di tudu pa el ku se família xinti ma es ta ruspetadu i ma es ten valor.

Modi ki nu pode mostra ma nu ta ruspeta kes ki sta prende un otu língua? (Odja parágrafu 20.)

20. Modi ki nu pode mostra ma nu ta ruspeta nos irmons ku irmans ki sta ta prende un otu língua?

20 Tudu kes motivu ki dja nu odja, ta splika pamodi ki nu ta atxa irmons ku irmans na txeu kongregason ta sforsa pa prende un otu língua. Es pode atxa difísil di splika kuzê ki es ta pensa. Má simé, si nu ka konsentra na éru ki es ta da óras ki es ta pâpia nos língua, nu ta konsigi odja ses amor pa Jeová i ses dizeju di sirbi-l. Si nu presta atenson na ses kualidadi bunitu, nu ta da-s más valor i nu ta ruspeta-s más txeu. I nu ka ta fla: ‘N ka meste-u’, sô pamodi es ka ta pâpia nos língua dretu.

NU TEN TXEU VALOR PA JEOVÁ

21-22. Ki priviléjiu grandi nu ten?

21 Jeová ta da kada un di nos un lugar na se kongregason. Kel-li é un priviléjiu grandi. Ka ta nporta si nos é ómi ô mudjer, kazadu ô solteru, jóven ô algen grandi, ô si nu ta pâpia un língua dretu ô nau, nos tudu nu ten txeu valor pa Jeová i pa kunpanheru. — Rom. 12:4, 5; Col. 3:10, 11.

22 Nu kontinua ta sforsa pa sigi kes lison inportanti ki nu prende di ilustrason di Polu sobri nos korpu. Asi, nu ta djobe xansi di mostra inda más, ma nu ta da txeu valor pa nos lugar i lugar di otus na kongregason di Jeová.

KÁNTIKU 90 Nu nkoraja kunpanheru

^ par. 5 Na povu di Jeová, kada algen é diferenti di kunpanheru i ku responsabilidadi diferenti na kongregason. Kel studu li, ta ben djuda-nu odja pamodi ki é inportanti ruspeta lugar di kada algen na família di Jeová.

^ par. 8 Nu ka pode fla ku sertéza ma Timótiu nunka ka kaza.