Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 32

Ser umildi i seta bus limitason

Ser umildi i seta bus limitason

‘Anda di manera modéstu ku bu Deus!’ — MIQUEIAS 6:8.

KÁNTIKU 31 Anda ku Deus

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki Davidi fla sobri umildadi di Jeová?

NU PODE fla ma Jeová é umildi? Sin, nu pode. Un bês Davidi fla: ‘Bu ta da-m bu skudu di salvason, i bu umildadi ta bira-m grandi.’ (2 Sam. 22:36; Sal. 18:35) Kantu Davidi fla kes palavra li, talvês el staba ta pensa na kel ténpu ki proféta Samuel bai ti kaza di se pai pa ba skodje-l pa ser rei di Israel. Es éra 8 irmon i Davidi éra más novu. Má simé, Jeová skodje-l pa el fika rei na lugar di Rei Saul. — 1 Sam. 16:1, 10-13.

2. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

2 Di sertéza Davidi ta xintiba mésmu kuza ki kel salmista ki fla sobri Jeová: ‘El ta nbaxa pa el odja séu ku Téra, el ta labanta algen umildi di téra. El ta labanta póbri i el ta pô-l ta xinta djuntu ku kes algen inportanti’. (Sal. 113:6-8) Na kel studu li, nu sta ben odja alguns situason ki Jeová mostra umildadi i kuzê ki nu pode prende ku se izénplu. Dipôs, nu sta ben odja kuzê más ki nu pode prende sobri umildadi ku izénplu di Rei Saul, proféta Daniel i Jizus.

KUZÊ KI NU PODE PRENDE KU IZÉNPLU DI JEOVÁ?

3. Modi ki Jeová ta trata-nu, i kuzê ki kel-li ta prova?

3 Jeová ta mostra ma el é umildi na manera ki el ta trata kes algen inperfetu ki ta adora-l. El ka ta seta sô nos adorason, má tanbê el ta odja-nu sima se amigus. (Sal. 25:14) Pa nu ser se amigu, Jeová da-nu sakrifisiu di se Fidju pa pode libra-nu di nos pekadu. Jeová mostra txeu mizerikórdia i konpaxon! Tudu kel-li ta prova ma el é umildi.

4. Kuzê ki Jeová da-nu, i pamodi?

4 Odja otu kuza ki ta mostra ma Jeová é umildi. Dja ki el é nos Kriador, el podia fazeba nos sen kapasidadi di skodje modi ki nu ta vive. Má el ka faze kel-li. El faze-nu sima se imaji i el da-nu liberdadi di skodje kuzê ki nu krê faze, sikrê el sabe ma konparadu ku el nos é pikinoti i fraku. El krê pa nu sirbi-l pamodi nu ta ama-l i pamodi nu sabe ma obi ku el é bon pa nos. (Deut. 10:12; Isa. 48:17, 18) Nu ta fika kontenti di sabe ma Jeová é un Deus txeu umildi!

Jizus na Séu. Na se ladu, sta alguns di kes ki ta governa ku el. Es sta ta odja un monti di anju. Alguns anju sta ta bai pa Téra pa ba kunpri ses diziginason. Jeová da autoridadi pa tudu kes ki sta na es dizenhu. (Odja parágrafu 5.)

5. Modi ki Jeová ta inxina-nu ser umildi? (Odja dizenhu na kapa.)

5 Manera ki Jeová ta trata otus ta inxina-nu ser umildi. Jeová é kel Algen ki ten más sabedoria na Séu ku Téra. Má simé, el sta prontu pa seta opinion di otus. Pur izénplu, Jeová dexa se Fidju djuda-l kria tudu kuza. (Pro. 8:27-30; Col. 1:15, 16) I sikrê el é Tudu-Poderozu, el ta da otus alguns responsabilidadi. Pur izénplu, el skodje Jizus pa ser Rei di Reinu di Deus, i El ta ben da algun autoridadi pa kes 144 mil algen ki ta ba governa ku Jizus. (Luc. 12:32) É klaru ki Jeová trena Jizus pa ser Rei i Saserdóti Prinsipal. (Heb. 5:8, 9) Tanbê el sta trena kes ki ta ba governa ku Jizus. Má, el ka ta tenta kontrola kada kuza ki es ta faze na ses trabadju. Envês di kel-li, el ta kunfia ma es ta konsigi faze se vontadi. — Apo. 5:10.

Nu ta imita Jeová óras ki nu ta trena otus i da-s responsabilidadi (Odja parágrafus 6 i 7.) *

6-7. Modi ki xéfis di família, ansions i pai ku mai pode imita izénplu di Jeová?

6 Si nos Pai na Séu, ki ka meste ajuda di ningen, ta da otus alguns responsabilidadi, inda más anos! Pur izénplu, abo é un xéfi di família ô un ansion na kongregason? Nton, sigi izénplu di Jeová i da otus algun responsabilidadi. Tanbê, ka bu tenta kontrola tudu kuza ki es ta faze. Óras ki bu ta imita Jeová, é ka sô trabadju ki ta fika prontu, má tanbê bu sta ta trena otus i bu sta ta djuda-s ganha más kunfiansa. (Isa. 41:10) Kuzê más ki kes algen ki ten algun autoridadi pode prende ku Jeová?

7 Bíblia ta mostra ma Jeová ta nporta ku opinion di anjus. (1 Reis 22:19-22 ) Modi ki pai ku mai pode imita izénplu di Jeová? Óras ki ta da, nhos pidi nhos fidjus opinion sobri modi ki nhos pode faze algun kuza. I si ses opinion é dretu, nhos faze sima es fla.

8. Modi ki Jeová mostra paxénxa na manera ki el trata Abraon ku Sara?

8 Jeová tanbê ta mostra se umildadi óras ki el ta aji ku paxénxa. Pur izénplu, Jeová ta mostra paxénxa óras ki se sérvus ta fla ku ruspetu ses dúvida sobri un di se disizon. Abraon mostra se preokupason kantu Jeová disidi distrui Sudoma ku Gumora, i Jeová obi-l. (Gén. 18:22-33) Lenbra tanbê modi ki Jeová trata Sara, mudjer di Abraon. Kantu Sara ri di promésa ki Jeová faze-l, ma el ta fikaba grávida na se bedjisa, Jeová ka fika ofendidu nen xatiadu. (Gén. 18:10-14) Má, el trata Sara ku ruspetu.

9. Kuzê ki pai ku mai i ansions ta prende ku izénplu di Jeová?

9 Kuzê ki pai ku mai i ansions pode prende ku izénplu di Jeová? Pensa modi ki bu ta reaji óras ki bus fidju ô irmons na kongregason ka ta konkorda ku un disizon ki bu toma. Bu ta tenta koriji-s lógu? Ô bu ta tenta ntende ses manera di pensa? Óras ki kes algen ki ten autoridadi ta imita izénplu di Jeová, famílias i kongregasons ta ten bons rezultadu. Ti li dja nu odja modi ki nu pode imita umildadi di Jeová. Gósi nu sta ben odja otus izénplu di Bíblia ki ta djuda-nu ser umildi.

KUZÊ KI NU PODE PRENDE KU IZÉNPLU DI OTUS?

10. Modi ki Jeová ta inxina-nu?

10 Jeová, ki é nos ‘Grandiozu Instrutor’, poi izénplus di otus na Bíblia pa inxina-nu. (Isa. 30:20, 21) Na Bíblia, nu ta prende stória di pesoas ki mostra kes kualidadi ki Deus gosta, i ki seta ses limitason. Tanbê, nu ta prende ku kes ki ka mostra kes bon kualidadi i kuzê ki kontise ku es. Óras ki nu ta studa kes stória i pensa na es nu ta prende txeu kuza. — Sal. 37:37; 1 Cor. 10:11.

11. Kuzê ki nu pode prende ku kel mau izénplu di Saul?

11 Pensa na kuzê ki kontise ku Rei Saul. Na komésu el éra un jóven umildi. El ta setaba se limitasons i ti el xinti medu di seta más responsabilidadi. (1 Sam. 9:21; 10:20-22) Má ku ténpu, Saul bira orgulhozu. El kumesa ta mostra orgulhu na se manera di aji, lógu dipôs ki el bira rei. Un bês, el perde paxénxa timenti el staba ta spéra proféta Samuel. Envês di el seta se limitason i kunfia ma Jeová ta djudaba se povu, Saul faze un kuza ki el ka tinha direitu di fazeba. El oferese Jeová un sakrifisiu kemadu. Pur isu, Jeová dexa di apoia-l i el ka seta más pa el kontinua rei. (1 Sam. 13:8-14) Di sertéza, nu krê prende ku kel izénplu li i ivita faze kuzas ki nu ka ten direitu di faze.

12. Modi ki Daniel mostra ma el ta setaba se limitasons?

12 Diferenti di kel mau izénplu di Saul, pensa na kel bon izénplu di proféta Daniel. Duránti se vida interu, Daniel mostra ma el éra un sérvu di Deus umildi i ki ta setaba se limitasons, pamodi sénpri el ta pidiba orientason di Jeová. Pur izénplu, kantu Jeová uza-l pa el splika kel sonhu di Nabukudunuzor, Daniel ka ngaba se kabésa. Envês di kel-la, el da tudu glória pa Jeová. (Dan. 2:26-28) Kuzê ki nu ta prende? Si un irmon ilojia-nu pamodi un diskursu ki nu faze ô si nu ta ten bons rezultadu na pregason, nu krê da tudu glória pa Jeová. Nu debe rekonhese ma nu ka ta pode faze kes kuza li sen ajuda di Jeová. (Fil. 4:13) Óras ki nu ta faze si, tanbê nu sta ta imita kel bon izénplu di Jizus. Modi?

13. Kuzê ki nu ta prende ku Jizus sima sta na João 5:19, 30 ?

13 Nbóra Jizus é Fidju perfetu di Deus, el ta kunfiaba na Jeová. (Lé João 5:19, 30.) Nunka el ka tenta toma autoridadi di se Pai. Filipenses 2:6 ta fla-nu ma Jizus ‘ka pensa na toma lugar ki é ka di sel, ô, ma el debe sérba sima Deus.’ Jizus, ki é un Fidju ki ta obi ku se Pai, ta ntendeba ma el tinha limitasons i el ta ruspetaba autoridadi di se Pai.

Jizus sabia ma se autoridadi tinha limiti i el ta ruspetaba kel-la (Odja parágrafu 14.)

14. Kantu es pidi Jizus pa faze un kuza ki el ka tinha autoridadi di faze, modi ki el reaji?

14 Pensa na manera ki Jizus reaji kantu disiplus Tiagu ku Juan, djuntu ku ses mai, ba pidi-l un priviléjiu ki el ka tinha autoridadi pa da. Sen pensa dôs bês, Jizus dexa klaru ma é sô se Pai na Séu ki pode disidi kenha ki ta xinta na se direita i na se skérda na Reinu. (Mat. 20:20-23) Jizus mostra ma el ta setaba se limitasons. El éra umildi. Nunka el ka faze nada ki Jeová ka manda-l faze. (João 12:49 ) Modi ki nu pode imita kel bon izénplu di Jizus?

Modi ki nu pode mostra ma nu ta seta nos limitason sima Jizus? (Odja parágrafus 15 i 16.) *

15-16. Modi ki nu pode sigi kel konsedju di Bíblia ki sta na 1 Coríntios 4:6 ?

15 Nu ta mostra ma nu ta seta nos limitason sima Jizus, óras ki nu ta sigi kel konsedju di Bíblia ki sta na 1 Coríntios 4:6, ki ta fla: ‘Ka nhos pasa di kuzas ki sta skrebedu’. Pur isu, óras ki nu pididu un konsedju, nunka nu ka debe insisti na nos opinion ô fla kel primeru kuza ki pasa-nu pa kabésa. Envês di kel-li, nu debe mostra kuzê ki Bíblia i nos publikasons ta fla. Asi, nu ta mostra ma nu ta seta nos limitasons. Tanbê, ser umildi ta djuda-nu ten sertéza ma konsedju di Jeová é sénpri más midjór di ki kalker konsedju ki nu pode da. — Apo. 15:3, 4.

16 Óras ki nu ta seta nos limitason nu ta da Jeová ónra. Má ten otus bon motivu pa nu mostra umildadi. Nu ben odja gósi modi ki umildadi i seta nos limitason pode da-nu alegria i djuda-nu da dretu ku otus.

PAMODI KI É BON SER UMILDI?

17. Pamodi ki ser umildi i seta nos limitason ta djuda-nu ser más filís?

17 Óras ki nos é umildi i nu ta seta nos limitason, nu ta ser más filís. Pamodi? Pamodi óras ki nu ta lenbra ma ten alguns kuza ki nu ka ta pode faze, nu ta agradese i nu ta fika kontenti pa kalker ajuda ki otus ta da-nu. Pur izénplu, lenbra kantu Jizus kura kes 10 leprozu. É sô un di es ki vólta pa agradese Jizus pamodi el kura-l di kel duénsa gravi. Kel ómi nunka ka ta pode fazeba kel-la el sô. El éra umildi i el ta setaba se limitason. Pur isu, el agradese pa ajuda ki el resebe i el da glória pa Deus. — Luc. 17:11-19.

18. Modi ki ser umildi i seta nos limitason ta djuda-nu da dretu ku otus? (Romanos 12:10 )

18 Kes algen ki é umildi i ki ta seta ses limitason, ten más xansi di da dretu ku otus i di faze bons amigu. Pamodi? Pamodi é más faxi pa es konsigi odja kes bon kualidadi na otus i kunfia na es. Tanbê kes algen ki é umildi i ki ta seta ses limitason, ta fika kontenti óras ki es ta odja otus ta ten bons rezultadu, ka ta nporta kal ki é ses diziginason. Es ka ten prubléma na ilôjia otus i onra-s. — Romanos 12:10.

19. Pamodi ki nu debe ivita orgulhu?

19 Má, kes algen ki é orgulhozu é diferenti. Es ta atxa difísil ilôjia otus i es ta prifiri pa algen ilojia-s. Es gosta di konpara ku otus i es ta tenta konpiti ku es. Envês di es trena otus i da-s responsabilidadi, es ten tendénsia di pensa: ‘Si bu krê pa un kuza fika ben fetu, bo ki ten ki faze-l.’ Na verdadi, kes algen li ta atxa ma pa un kuza fika ben fetu ten ki ser di ses manera. Tanbê, kes algen orgulhozu txeu bês ta krê ser más inportanti i es ta inveja otus. (Gál. 5:26) É difísil es ten un amizadi ki ta dura pa txeu ténpu. Si nu da kónta ma nu ten tendénsia di ser orgulhozu, nu debe abri nos korason pa Jeová i pidi-l pa el djuda-nu ‘troka nos manera di pensa’. Asi, kel simenti di orgulhu ka ta kria raís na nos korason. — Rom. 12:2.

20. Pamodi ki nu debe ser umildi i seta nos limitason?

20 Nu ta agradese txeu pa izénplu ki Jeová da-nu! Nu odja ma el é umildi na manera ki el ta lida ku se sérvus, i nu krê imita-l. Tanbê, nu krê imita kes bon izénplu ki sta na Bíblia di kes algen ki ta setaba ses limitason i ki anda ku Deus. Si nu faze kel-li, nu ta da Jeová ónra i glória ki el merese. (Apo. 4:11) Tanbê, nu pode anda pa tudu ténpu ku nos Pai na Séu, ki ta ama kes algen umildi i ki ta seta ses limitason.

KÁNTIKU 123 Ser lial i obi ku organizason di Jeová

^ par. 5 Un algen ki é umildi ta mostra mizerikórdia i konpaxon. É pur isu ki nu pode fla ma Jeová é umildi. Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki izénplu di Jeová pode djuda-nu ser más umildi. Tanbê, nu sta ben odja kuzê ki nu pode prende sobri umildadi ku izénplu di Rei Saul, proféta Daniel i Jizus.

^ par. 58 SPLIKASONS DI FOTUS: Un ansion sta ta tra ténpu pa trena un irmon más jóven pa kuida di tiritórius di kongregason. Dipôs, kel ansion ka ta fika ta kontrola tudu trabadju ki kel irmon sta faze. Má, el sta dexa-l avontádi pa el kuida di se diziginason.

^ par. 62 SPLIKASON DI FOTU: Un irman ta pergunta un ansion si el pode ba sisti un kazamentu na un igreja. Envês di da se própi opinion, kel ansion sta mostra-l alguns prinsípiu di Bíblia.