Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 32

KÁNTIKU 44 Orason di un algen dizanimadu

Jeová krê pa tudu algen rapende

Jeová krê pa tudu algen rapende

“Jeová... ka krê pa ningen ser distruídu, má el krê pa tudu algen rapende.”2 PEDRU 3:9.

ASUNTU PRINSIPAL

Nu sta ben intende kuzê ki é rapendimentu, pamodi ki nu debe rapende, i modi ki Jeová djuda pa tudu tipu di algen rapende di ses pekadu.

1. Kuzê ki un algen ta faze pa el mostra ma dja el rapende?

 ÓRAS ki nu faze algun kuza mariadu é txeu inportanti nu rapende. Bíblia ta fla ma un algen ta rapende óras ki el kumesa ta ôdia kel kuza mariadu ki el faze, para di faze-l i sta disididu na ka faze-l más. — Odja Disionáriu di palavras di Bíblia, “Rapende.”

2. Pamodi ki nos tudu nu meste prende sobri rapendimentu? (Neemias 8:9-11)

2 Tudu algen meste prende kuzê ki ta siginifika palavra rapende. Pamodi? Pamodi nos tudu nu ta peka tudu dia. Dja ki nos é fidju di Adon ku Eva, nos tudu nu erda pekadu ku mórti. (Rom. 3:23; 5:12) Nos tudu nu meste rapende. Ti mésmu ómis ki tinha un fé fórti, sima apóstlu Paulu, tevi ki luta kóntra pekadu. (Rom. 7:21-24) Kel-li krê fla ma sénpri nu debe xinti ma nos é un algen mizeriadu pamodi pekadus ki nu ta faze? Nau. Jeová ten mizerikórdia i el krê pa nu sta filís. Nu ben odja izénplu di kes judeu ki ta viveba na ténpu di Neemias. (Lé Neemias 8:9-11.) Jeová ka krê pa es fikaba tristi dimás pamodi kes pekadu ki es fazeba antis. El krê pa es adoraba el ku alegria. Jeová sabe ma óras ki nu rapende, kel-li ta djuda-nu ser filís. Pur isu, el ta inxina-nu sobri rapendimentu. Si nu rapende di nos pekadu nu pode ten serteza ma nos Pai ki ten mizerikórdia ta purdua-nu.

3. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 Nu ben prende más sobri rapendimentu. Na kel artigu li, nu sta ben pâpia sobri três kuza. Primeru, nu ta ben odja kuzê ki Jeová inxina israelitas sobri rapendimentu. Sugundu, nu ta ben odja modi ki Jeová sforsa pa djuda kes algen pekador rapende. I tirseru, nu ta ben odja kuzê ki Jizus inxina se disiplus sobri rapendimentu.

KUZÊ KI JEOVÁ INXINA KES ISRAELITA SOBRI RAPENDIMENTU

4. Kuzê ki Jeová inxina kes israelita sobri rapendimentu?

4 Kantu Jeová organiza kes israelita pa ser un nason, el faze un kontratu ku es. Jeová promete ma si es obiba ku se leis, el ta protejeba es i abensuaba es. Sobri kes lei, el fla-s: ‘Kel mandamentu li ki N sta da-u oji, é ka difísil dimás pa bu kunpri, nen el ka sta lonji di bo.’ (Deut. 30:11, 16) Má si es ka obiba ku kes lei ô si es skodje adoraba otus deus, el ka ta protejeba es más i es ta sufreba. Má kel-li ka krê flaba ma es ka ta tinha aprovason di Jeová más. Es pode ‘voltaba pa Jeová, ses Deus, i obiba ku se vós’. (Deut. 30:1-3, 17-20) Kel-li krê fla ma es pode rapendeba. Si es rapendeba Jeová ta biraba ses amigu i el ta abensuaba es otu bês.

5. Modi ki Jeová mostra paxénxa ku se povu kantu es ka obi ku el? (2 Reis 17:13, 14)

5 Kel povu ki Jeová skodje rabela kóntra el txeu bês. Es adora imajen i tanbê es faze otus kuza orível. Pamodi kel-li es sufri. Má Jeová ka dizisti di se povu. Txeu bês el manda se profétas pa fla se povu pa rapende i volta pa el. — 2 Reis 17:13, 14.

6. Modi ki Jeová uza se profétas pa inxina se povu pamodi ki éra inportanti es rapende? (Odja dizenhus.)

6 Txeu bês Jeová uza profétas pa avizaba i korijiba se povu óras ki es ka ta obiba ku el. Jeová manda Jeremias pa fla kes israelita: ‘Nhos volta pa mi, ó Israel rebéldi. ... N ka ta fika ku raiba di nhos, pamodi mi é lial. N ka ta guarda rankor pa tudu ténpu. ... basta bu rekonhese ma bo é kulpadu, pamodi bu rabela kóntra Jeová’. (Jer. 3:12, 13) Jeová manda proféta Juel pa fla nason di Israel: ‘Nhos volta pa mi di tudu nhos korason’. (Joel 2:12, 13) El fla Isaías pa fla se povu: ‘Nhos linpa, nhos tra nhos maldadi di nha frenti; nhos para di faze kuzas mariadu.’ (Isa. 1:16-19) I Jeová fla Ezekiel pa fla: ‘Bu ta atxa ma N ta fika kontenti ku mórti di un algen mau? N ka ta prifiri pa el muda se kaminhu i pa el kontinua bibu? ... N ka ta fika kontenti ku mórti di ningen. Pur isu, nhos da meia-vólta pa nhos fika bibu.’ (Eze. 18:23, 32) Jeová ta fika txeu kontenti óras ki el ta odja pesoas ta rapende di ses pekadu, pamodi el krê pa es vive pa tudu ténpu! Má Jeová ka ta fika ta spera sen faze nada ti ki un algen pekador rapende pa el tenta djuda-l. Nu ben odja otus izénplu ki ta mostra kel-li.

Txeu bês Jeová uza profétas pa avizaba i korijiba se povu óras ki es ka ta obiba ku el (Odja parágrafus 6-7.)


7. Kuzê ki Jeová krê inxinaba se povu kantu el uza izénplu di proféta Ozeias i se mudjer?

7 Odja kuzê ki Jeová inxina se povu através di izénplu di proféta Ozeias i di se mudjer Gómer. Gómer faze adultériu, el bandona Ozeias i el ba fika ku otus ómi. Kuzê ki Jeová faze pa el rapende? Jeová, ki ta odja korason, fla Ozeias: ‘Bai otu bês, ama kel mudjer ki otu ómi ta ama i ki ta faze adultériu, sima Jeová ta ama povu di Israel enbóra es ta volta pa kes otu deus’. (Ose. 3:1; Pro. 16:2) Repara ma mudjer di Ozeias inda staba ta faze un pekadu gravi. Má Jeová fla Ozeias pa purdua-l i pa seta-l pa el ser se mudjer otu bês. a Jeová uza kel izénplu li pa inxina se povu modi ki el ta xintiba óras ki es ka ta obiba ku el. Sikrê inda es staba ta faze kuzas mariadu, Jeová ta amaba es. El kontinua ta djuda-s rapende i muda ses kaminhu. Kel izénplu li ta mostra ma Jeová, ki ta izamina korason, ta sforsa pa djuda un algen ki inda sta ta faze pekadus gravi i tenta djuda-l rapende? (Pro. 17:3) Nu ben odja.

MODI KI JEOVÁ TA DJUDA UN PEKADOR RAPENDE

8. Kuzê ki Jeová faze pa djuda Kain rapende? (Jénezis 4:3-7) (Odja dizenhu.)

8 Kain foi kel primeru fidju di Adon ku Eva. El erda pekadu di se pai ku se mai. Tanbê, Bíblia ta fla sobri Kain: “Se própi óbra éra mau”. (1 Juan 3:12) Talvês é pamodi kel-li ki Jeová “ka fika kontenti ku Kain i ku se oférta” kantu el faze un sakrifisiu. Envês di muda se atitudi, “Kain fika xatiadu dimás i diziludidu”. Kuzê ki Jeová faze dipôs? El pâpia ku Kain. (Lé Jénezis 4:3-7.) Repara ma ku bondadi, Jeová pâpia ku Kain i el fla-l ma el ta abensuaba el si el fazeba kel ki é dretu. Tanbê Jeová aviza Kain ma se raiba ta poba el ta faze kuza mariadu. Infilismenti Kain ka obi. El ka dexa Jeová djuda-l rapende. Dja ki Kain ka obi ku Deus, Jeová disidi ma el ka ta tenta djudaba ningen más rapende? Klaru ki nau!

Jeová pâpia ku Kain ku bondadi, i el fla-l ma el ta abensuaba el si el fazeba kel ki é dretu. Tanbê, Jeová aviza Kain ma se raiba ta poba el ta faze kuza mariadu. (Odja parágrafu 8.)


9. Modi ki Jeová djuda Davidi rapende?

9 Jeová ta amaba rei Davidi txeu. Ti mésmu el fla ma Davidi éra ‘un ómi ki ta poba se korason kontenti’. (Atus 13:22) Má Davidi faze pekadus gravi, ki ta inkluiba faze adultériu i mata algen. Di akordu ku Lei di Muizés, Davidi tinha ki moreba. (Lev. 20:10; Núm. 35:31) Má Jeová krê djudaba Davidi rapende. b El manda se proféta Natan pa vizita Davidi, enbóra Davidi inda ka mostraba ninhun sinal di rapendimentu. Natan uza un ilustrason pa toka korason di Davidi. Davidi da kónta ma el poi Jeová ta fika txeu tristi, i el rapende. (2 Sam. 12:1-14) El skrebe un salmu pa mostra ma dja el rapendeba di kes kuza ki el fazeba. (Sal. 51, kabesalhu.) Txeu algen ki peka atxa konsolu kantu es lé kel salmu li, i kel-li pô-s ta rapende. Nu ta fika txeu kontenti pamodi Jeová ta amaba Davidi i el djuda-l rapende.

10. Modi ki bu ta xinti di sabe ma Jeová ten paxénxa ku nos i el ta purdua-nu?

10 Jeová ta ôdia tudu tipu di pekadu. (Sal. 5:4, 5) Má el sabe ma nos tudu é pekador, i pamodi el ta ama-nu, el krê djuda-nu luta kóntra nos pekadu. Ti mésmu kes algen ki faze pekadus gravi, Jeová ta sta sénpri ta tenta djuda-s rapende i bira se amigu. Nu ta fika konsoladu di sabe ma Jeová krê purdua-nu! Óras ki nu ta midita na paxénxa di Jeová i na se perdon, nu ta xinti motivadu na kontinua fiel i aji faxi pa nu rapende óras ki nu peka. Gósi nu sta ben prende kuzê ki Jizus inxina se disiplus sobri rapendimentu.

KUZÊ KI JIZUS INXINA SE DISIPLUS SOBRI RAPENDIMENTU

11-12. Ki izénplu Jizus uza pa inxina-nu ma Jeová sta prontu pa purdua-nu? (Odja dizenhu.)

11 Na primeru séklu, txiga ténpu pa Misías binha. Sima nu flaba na kel artigu ki pasa, Jeová uza Juan Batista i Jizus Kristu pa inxina pesoas pamodi ki é inportanti es rapendeba. — Mat. 3:1, 2; 4:17.

12 Kantu Jizus staba na téra, el inxina pesoas ma se Pai sta prontu pa púrdua kes algen ki peka. Un manera ki Jizus faze kel-li foi kantu el konta stória di un pai ku se fidju. Kel fidju disidi sai di kaza i ba faze kuzas mariadu. Má, dipôs di algun ténpu, “el ben na el” i el volta pa kaza. Modi ki kel pai reaji? Jizus fla ma “kantu inda el staba lonji, se pai odja-l i el xinti péna di el, el kóre, el brasa-l i el da-l beju.” Kel fidju ka staba ta spera ma se pai ta purduaba el, i el pergunta se pai si el pode sérba se inpregadu. Má se pai tinha vontadi di purduaba el! Se pai txoma-l di “nha fidju” i el dexa-l faze párti di família otu bês. Kel pai fla: “El staba perdedu i el atxadu.” (Luk. 15:11-32) Kantu Jizus staba la na séu antis di el ben pa téra, di serteza el odja se Pai ta mostra konpaxon pa txeu algen ki rapende di ses pekadu. Kel stória li ta konsola-nu txeu i ta mostra-nu modi ki nos Pai, Jeová, ten mizerikórdia!

Kel pai na kel stória ki Jizus konta sobri kel fidju ki perde, sta ta kóre pa brasa se fidju ki rabela, má ki disidi volta pa kaza. (Odja parágrafus 11-12.)


13-14. Kuzê ki apóstlu Pedru prende sobri rapendimentu, i kuzê ki el inxina otus algen sobri kel-li? (Odja dizenhus.)

13 Apóstlu Pedru prende txeu ku Jizus sobri rapendimentu i perdon. Txeu bês Pedru faze kuzas mariadu i Jizus staba prontu pa purdua-l. Pur izénplu, dipôs ki Pedru fla três bês ma el ka konxeba se Sinhor, el xinti tristi dimás pamodi kuzê ki el fazeba. (Mat. 26:34, 35, 69-75) Má dipôs ki Jizus resusitadu, el parse pa Pedru kantu el staba el sô, asi pa el pode papiaba ku el. (Luk. 24:33, 34; 1 Kor. 15:3-5) Jizus sabia ma Pedru dja rapendeba i Jizus krê daba el serteza ma dja el purduaba el. — Odja Markus 16:7.

14 Pedru intende modi ki éra xinti kulpadu i ser purduadu. Pur isu, el inxina otus algen kuzê ki el prende sobri rapendimentu i perdon. Algun ténpu dipôs di fésta di Pentikósti, Pedru faze un diskursu pa un monti judeu i el splika-s ma es mataba Misías. Má dipôs el fla-s: “Nhos rapende i nhos da meia-vólta, pa nhos pekadu pode pagadu, asi pa Jeová pode traze ténpu di alíviu”. (Atus 3:14, 15, 17, 19) Pedru inxina ma un pekador ta rapende óras ki el da meia-vólta. Kel-li krê fla ma el ta muda kel manera di pensa mariadu ki el tinha, el ta para di faze kel kuza mariadu i el ta kumesa ta faze kel ki ta agrada Deus. Apóstlu Pedru tanbê mostra ma Jeová ta paga nos pekadu ô el ta pô-l ta dizaparse. Txeu anu dipôs, Pedru da kristons kel serteza li: “Jeová... ten paxénxa ku nhos pamodi el ka krê pa ningen ser distruídu, má el krê pa tudu algen rapende.” (2 Ped. 3:9) Nu ta fika konsoladu di sabe ma óras ki nu rapende, Jeová ta purdua-nu tudu nos pekadu, sikrê es é gravi dimás!

Jizus púrdua se apóstlu i el da-l serteza ma dja el purduaba el (Odja parágrafus 13-14.)


15-16. (a) Kuzê ki apóstlu Paulu prende sobri perdon? (1 Timótiu 1:12-15) (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel otu studu?

15 Saulu di Tarsu fazeba txeu kuza mariadu. El ta pirsigiba kes sigidor di Jizus. Talvês maioria di kristons ta pensaba ma nunka el ka ta mudaba i rapende. Má Jizus sabia ma Saulu pode mudaba i rapende. El ku se Pai, es odja ma Saulu tinha bons kualidadi. Jizus fla: “Kel ómi li é un vazu ki N skodje”. (Atus 9:15) Jizus ti uza un milagri pa djuda Saulu rapende. (Atus 7:58–8:3; 9:1-9, 17-20) Dipôs ki Saulu, ki pasa ta konxedu pa Paulu, bira kriston, txeu bês el mostra se gratidon pa manera ki el mostradu bondadi i mizerikórdia. (Lé 1 Timótiu 1:12-15.) Paulu fla se irmons ku irmans: “Deus, na se bondadi, sta ta tenta djuda-u rapende”. — Rom. 2:4.

16 Un bês Paulu obi ma kongregason na Korintu staba ta dexa un ómi ki faze konportamentu seksual mariadu kontinua na kongregason. Modi ki Paulu lida ku kel situason? Kel ki el fla ta inxina-nu modi ki Jeová ta mostra amor óras ki el ta disiplina se sérvus i modi ki el ta mostra mizerikórdia óras ki es rapende. Tanbê el ta inxina-nu modi ki nu pode imita mizerikórdia di Jeová. Na kel otu studu, nu ta ben pâpia sobri kuzê ki kontise na kongregason na Korintu.

KÁNTIKU 33 Bota bu karga riba di Jeová

a Kel-li é un kuza ki kontise sô un bês. Oji Jeová ka ta iziji pa un algen ki se maridu ô mudjer trai-l kontinua kazadu ku el. Jeová orienta se Fidju pa splika ma un algen pode divôrsia di se maridu ô mudjer, si el faze adultériu. — Mat. 5:32; 19:9.

b Odja artigu “O que o perdão de Jeová significa para você?” na Sentinéla di 15 di novenbru di 2012, pájinas 21-23, parágrafus 3-10.