Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Jóvens, nhos pode ten midjór vida ki ten

Jóvens, nhos pode ten midjór vida ki ten

‘Bu ta faze-m konxe kaminhu di vida.’ — SALMO 16:11.

KÁNTIKUS: 133, 89

1, 2. Modi ki kuza ki kontise ku Tony ta mostra ma algen pode faze mudansas na vida?

UN STUDANTI ki txoma Tony kria sen pai. El ka gostaba mutu di studa i el staba kuazi ta larga skóla. El ta pasaba fin di simana ta odja filmi ô ku amigus. El ka tinha ninhun obijetivu na vida. El ka tinha sertéza si Deus ta izistiba. Un dia Tony, nkontra ku un kazal di Tistimunha di Jeová i el fla-s di dúvida ki el tinha. Es da-l kes dôs bruxura: A origem da vida — Cinco Perguntas Que Merecem Resposta i A vida Teve um Criador?.

2 Kantu kel kazal volta, Tony staba otu algen. El studa kes bruxura tantu txeu, ki es staba tudu marlotadu. Tony fla: “Ten ki ten un Deus!” El kumesa ta studa Bíblia i poku-poku el kumesa ta odja vida di otu manera. Ti el bira un di kes midjór alunu di se skóla. Diretor di skóla sabia ma Tony staba ta studa Bíblia i el fika dimiradu. Diretor fla: “Bu midjora bus nóta i bu konportamentu. É pamodi bu sta djuntu ku Tistimunhas di Jeová?” Tony fla-l ma sin i el da-l tistimunhu. El konsigi finda skóla i oji el é pioneru fíksu i ajudanti di kongregason. Gósi el sta más filís pamodi el ten midjór Pai, ki é Jeová. — Sal. 68:5.

OBI KU JEOVÁ I BU TA TEN SUSÉSU NA VIDA

3. Ki konsedju Jeová ta da jóvens?

3 Kuza ki kontise ku Tony, ta lenbra-nu ma Jeová ta preokupa txeu ku jóvens. El krê pa bu ten susésu i un vida filís. Pur isu, el ta da-u un konsedju: ‘Lenbra, di bu Grandiozu Kriador na bu juventudi’. (Ecl. 12:1) Na mundu ki nu sta vive oji é ka faxi faze kel-li, má é ka inposível. Ku ajuda di Deus bu pode ten susésu na vida gósi ki bo é jóven i pa bu vida interu. Pa djuda-nu ntende kel-li midjór, nu sta ben odja kuzê ki djuda israelitas entra na kel téra ki Deus prometeba es i modi ki Davidi konsigi forsa pa el ganha Gulias.

4, 5. Kuzê ki nu ta prende ku israelitas ki staba kuazi ta entra na téra ki Deus prometeba es i di Davidi ku Gulias? (Odja dizenhus na komésu di studu.)

4 Kantu israelitas staba kuazi ta entra na kel téra ki Deus prometeba es, Jeová ka fla-s pa es trenaba pa géra, ô pa es biraba un bon trópa. (Deut. 28:1, 2) Má, Jeová fla-s ma es meste obiba ku se leis i kúnfia na el. (Jos. 1:7-9) Pa un umanu, kel konsedju ka ta fazeba sentidu! Má, kel-li éra midjór konsedju ki israelitas pode resebeba, pamodi txeu bês Jeová djuda-s ganha géra kóntra povu di Kanan. (Jos. 24:11-13) Kel-li ta mostra ma pa bu obi ku Deus, bu meste sforsa pa bu ten fé, i kel fé sénpri ta djuda-u ten susésu. É kel-li ki kontise na ténpu antigu i ti oji inda é si.

5 Gulias éra un trópa balenti i el tinha kuazi 3 métru di altura i el ta staba ben armadu. (1 Sam. 17:4-7) Má, Davidi tinha dôs kuza: un funda i fé na Jeová. Kes algen ki ka tinha fé, ta atxaba ma Davidi ta panhaba mau, pamodi el ka tinha xansi di ganhaba Gulias. Má, es staba nganadu! Kenha ki panha mau foi Gulias. — 1 Sam. 17:48-51.

6. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

6 Na kel otu studu, nu odja kuatu kuza ki ta djuda-nu ten susésu na vida i ser más filís: kuida di nos amizadi ku Jeová, ten amigus ki ta ama Jeová, ten obijetivus ki bale péna i uza dretu liberdadi ki Deus da-nu. Na kel studu li, nu sta ta ben pâpia más txeu di kada un di kes kuza li. Pa nu faze kel-li, nu sta ben odja alguns prinsípiu ki sta na Salmo 16.

KUIDA DI BU AMIZADI KU JEOVÁ

7. (a) Kuzê ki é un algen spritual? (b) Kuzê ki éra kel ‘párti’ di Davidi i modi ki el ta xintiba?

7 Un algen spritual ten fé na Deus i el ta tenta odja kuzas sima Deus ta odja. El ta dexa Jeová gia se vida i el sta disididu na obi ku el. (1 Cor. 2:12, 13) Davidi é un bon izénplu di un algen spritual. El kanta: ‘Jeová é nha párti, kel párti ki N dadu i nha kópu.’ (Sal. 16:5) Kuzê ki éra kel ‘párti’ di Davidi? Éra se amizadi fórti ku Jeová i el tinha sertéza ma Jeová ta protejeba el. (Sal. 16:1) Pamodi kel amizadi ki el tinha ku Jeová, Davidi fla: ‘Tudu kel ki mi é sta kontenti.’ Ka ten nada ki ta poba Davidi más kontenti di ki ten un amizadi fórti ku Jeová. — Salmo 16:9, 11.

8. Kal ki é alguns kuza ki ta da-u obijetivu ki bale péna i un vida filís?

8 Kes algen ki ta pensa sô na dinheru i ki krê sô pasa sábi, nunka es ka ta xinti kel alegria ki Davidi ta xintiba. (1 Tim. 6:9, 10) Un irmon na Kanadá fla: “Filisidadi di verdadi ka sta na kuzas ki vida ta da-nu, má na faze kuzas pa Jeová, ki é kel ki ta da-nu tudu kes kuza dretu.” (Tia. 1:17) Si bu ten fé na Jeová i bu ta sirbi-l, bu ta ten un obijetivu ki bale péna i bu ta ser filís. Nton, kuzê ki bu pode faze pa bu fé na Jeová fika más fórti? Bu meste pasa más ténpu ku el. Lé Bíblia, odja kuzas bunitu ki el kria i pensa na se kualidadis, sima se amor ki el ten pa bo. — Rom. 1:20; 5:8.

9. Kuzê ki bu pode faze pa bu dexa Bíblia muda-u?

9 Alvês, Deus ta mostra-nu se amor óras ki el ta koriji-nu, sima un pai ki ten amor ta koriji se fidju. Davidi ta daba konsedju di Jeová txeu valor. El fla: ‘N ta lova Jeová, kel ki ta da-m konsedju. Mésmu di noti, nhas pensamentu más fundu ta koriji-m.’ (Sal. 16:7) Davidi ta miditaba na manera ki Deus ta pensa pa el pode pensaba sima el. Asi, el ta dexaba maneras di Deus pensa, muda-l pa el ser un algen midjór. Si bu faze sima Davidi, bu amor pa Deus i bu dizeju di faze se vontadi ta bira más txeu. Tanbê bu ta bira un algen más maduru. Un irman ki txoma Christin fla: “Óras ki N ta faze piskiza i N ta pensa na kuza ki N lé, N ta xinti ma Jeová skrebe kel kuza pa mi!”

10. Di akordu ku Isaías 26:3 , modi ki ser un algen spritual ta djuda-u?

10 Un algen spritual ta ten konhisimentu i el ta odja kuzas sima Jeová ta odja. Tanbê bu ta prende odja mundu i kuzas ki ta ben kontise sima Jeová. Pamodi ki Jeová ta da-u kel konhisimentu? Pamodi el krê pa bu sabe kuzê ki é más inportanti na vida, toma bons disizon i odja pa futuru sen medu! (Lé Isaías 26:3.) Un irmon ki txoma Joshua ki ta mora na Mérka fla: “Óras ki nos é amigu di Jeová nu ta prende sabe kuzê ki é más inportanti na vida i kuzê ki é ménus inportanti.” Si nu faze si, nu ta ten txeu alegria!

RANJA BONS AMIGU

11. Ki tipu di amigus Davidi ta skodjeba?

11 Salmo 16:3. Davidi sabia na undi ki el ta atxaba bons amigu. El ta xintiba ‘txeu alegria’ pamodi el skodje amigus ki ta amaba Jeová. El txoma se amigus di ‘santus’ pamodi es ta sforsaba pa sigi leis di Jeová. Otu salmista fla mésmu kuza sobri kes amigu ki el ta skodjeba. El skrebe: ‘Ami é amigu di tudu kes algen ki ta ruspeta-u i di kes ki ta kunpri bus órdi.’ (Sal. 119:63) Sima nu odja na kel otu studu, tanbê nu pode ranja bons amigu na meiu di kes ki ta ama i ta obi ku Jeová. I amigus ki bu ta ranja ka meste ten mésmu idadi ki bo.

12. Pamodi ki Davidi ku Jonatan éra txeu amigu?

12 Davidi ka ta skodjeba sô kes amigu ki tinha mésmu idadi ki el. Bu ta lenbra nómi di un di kes grandi amigu di Davidi? Éra Jonatan. Amizadi ki Davidi ku Jonatan tinha é un di kes amizadi más bunitu ki nu pode lé na Bíblia. Má bu sabia ma Jonatan éra 30 anu más bédju ki Davidi? Nton, pamodi ki es éra txeu amigu? Pamodi es tinha fé na Jeová. Tanbê es ta ruspetaba kunpanheru i es ta daba valor pa bons kualidadi ki kada un di es tinha, sima koraji ki es mostra na luta kóntra inimigus di Deus. — 1 Sam. 13:3; 14:13; 17:48-50; 18:1.

13. Modi ki bu pode ranja más amigu? Da un izénplu.

13 Sima Davidi ku Jonatan, bu pode ten ‘txeu alegria’ óras ki bus amigu ta ama Jeová i es ten fé na el. Un irman ki txoma Kiera, ki dja ten txeu anu ta sirbi Jeová fla: “N faze amizadis ku algen di mundu interu. Pesoas ku stória i kultura diferenti.” Si bu faze mésmu kuza, bu ta odja ma Bíblia i spritu santu ta djuda-nu ser un família unidu na mundu interu.

TEN OBIJETIVUS KI BALE PÉNA

14. (a) Ki tipu di obijetivu ta djuda-u ten un vida más filís? (b) Kuzê ki alguns jóven fla sobri ses obijetivu?

14 Salmo 16:8. Sirbi Deus éra kuza más inportanti pa Davidi. Si bu imita Davidi na faze más pa Jeová i sénpri faze sima el ta krê, bu ta ten un vida filís. Un irmon ki txoma Steven, fla: “Ten un obijetivu, sforsa pa konsigi-l i dipôs odja pa tras i odja ma N bira un algen midjór, ta da-m txeu alegria.” Un jóven di Alimanha ki ta sirbi na un otu país, fla: “Óras ki N bira más bédju, N ka krê djobe pa tras i odja ma tudu kuza ki N faze foi sô pa mi.” Tanbê é si ki bu ta pensa? Nton, uza bu kapasidadi i tudu ki bu ten pa onra Jeová i djuda otus algen. (Gál. 6:10) Ten obijetivu di sirbi Jeová más midjór i pidi pa el djuda-u konsigi kel-la. Bu pode ten sertéza ma el ta responde bu orason! — 1 João 3:22; 5:14, 15.

15. Kal ki é alguns obijetivu ki bu pode ten? (Djobe kuadru “ Alguns obijetivu ki bu pode ten”.)

15 Kal ki é alguns obijetivu ki bu pode ten? Na runion, bu pode tenta da komentárius na bus própi palavra. Bu pode ser pioneru ô trabadja na Betel. Tanbê bu pode prende un otu língua pa bu pode pâpia ku más algen sobri notísia sábi. Un jóven ki txoma Barak, ki sta na sirvisu pa ténpu interu, fla: “Labanta tudu dia i sabe ma N sta uza tudu nha forsa pa N sirbi Jeová, ta da-m alegria ki ninhun otu tipu di trabadju ka ta daba mi.”

UZA DRETU LIBERDADI KI DEUS DA-U

16. Kuzê ki Davidi ta atxaba di leis i prinsípius di Jeová i pamodi?

16 Salmo 16:2, 4. Sima nu prende na kel otu studu, óras ki nu ta sigi prinsípius i leis di Deus na nos vida, nu ta ten liberdadi di verdadi. Nu prende ama kel ki é dretu i ôdia kel ki é mariadu. (Amós 5:15 ) Davidi fla ma Jeová é fonti di ‘kuzas dretu’. Kel-li siginifika ma leis di Jeová é bon i justu. Davidi ta sforsaba pa imita Deus i el ta amaba kuzas ki Deus ta amaba. Tanbê el prende ôdia kes kuza ki Deus ta ôdia. Un di kes kuza é idolatria, ki é adora kalker otu kuza ki é ka Jeová. Idolatria ta rabaxa umanus i el ta tra Jeová direitu ki el ten di ser adoradu. — Isa. 2:8, 9; Apo. 4:11.

17, 18. (a) Kal ki é rezultadu ki Davidi fla ma adorason falsu ta traze? (b) Modi ki txeu algen oji ta bira ses ‘tristéza más txeu’?

17 Na ténpu ki Bíblia skrebedu, konportamentu seksual mariadu ta fazeba párti di adorason falsu. (Ose. 4:13, 14) Txeu algen gostaba di adorason falsu, pa es pode fazeba konportamentu seksual mariadu. Má es éra filís? Klaru ki nau! Davidi fla ma kes ki ta adora deuzis falsu, ses ‘tristéza ta bira más txeu’. Tanbê kes algen ta sakrifikaba ses própi fidju pa kes deus falsu. (Isa. 57:5) Jeová ta ôdia kel maldadi li! (Jer. 7:31) Si bu ta viveba na kel ténpu la, di sertéza bu ta fikaba kontenti pamodi bu mai ku bu pai ta adoraba Jeová.

18 Oji tanbê, relijions falsu ka ta atxa ma é mariadu ten konportamentu seksual mariadu i nen ser omoseksual. Kel manera di vive li, ta poi txeu algen ta atxa ma es é livri, má na verdadi es ta traze txeu prubléma. (1 Cor. 6:18, 19) Talvês dja bu da kónta ma txeu algen ta bira ses ‘tristéza más txeu’. Pur isu, jóvens, nhos obi ku nhos Pai na Séu. Nhos prova nhos kabésa ma é bon obi ku Deus. Nhos pensa na kes mau rezultadu di ten konportamentu seksual mariadu. Nhos lenbra sénpri ma kes mau rezultadu ki pekadu ta traze, é más txeu ki kalker sabura ki nhos pode xinti na kel momentu. (Gál. 6:8) Joshua ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Nu pode uza nos liberdadi di manera ki nu krê, má uza-l mariadu sô ta traze prubléma.”

19, 20. Ki bensons Jeová ta da jóvens si es ten fé na el i si es kontinua ta obi ku el?

19 Jizus fla se sigidoris: ‘Si nhos kontinua na nhas palavra, nhos ta ser nhas disiplu, i nhos ta konxe verdadi i verdadi ta liberta nhos.’ (João 8:31, 32 ) Nu ta agradise Jeová, pamodi el liberta-nu di relijion falsu, di kes ideia mariadu i di agoru ô indís. I é ka sô kel-li. Sima dja nu odja, na futuru nu ta ben ten ‘liberdadi ku glória di fidjus di Deus.’ (Rom. 8:21) Si bu kontinua na palavras di Jizus ô sigi ses ensinu, mésmu gósi bu ta xinti kel liberdadi. Di kel manera li, bu ta bira ta ‘konxe verdadi’ i tanbê bu ta prende vive di akordu ku el.

20 Jóvens, nhos da valor pa liberdadi ki Deus da nhos. Nhos uza-l dretu. El ta djuda nhos toma disizons gósi i el ta da nhos un bon futuru. Un jóven fla: “Si bu uza bu liberdadi dretu timenti bo é jóven, el ta ben djuda-u óras ki bu ten ki toma disizons más inportanti, sima atxa trabadju, skodje un algen pa bu kaza ô kontinua solteru pa un ténpu.”

21. Kuzê ki bu pode faze pa bu ganha ‘kel vida di verdadi’?

21 Na kel mundu li, mésmu kel vida ki pesoas ta atxa ma é sábi, el ka ta dura i nu ka sabe kuzê ki pode kontise manhan. (Tia. 4:13, 14) Pur isu, midjór kuza ki bu pode faze é toma disizons ki ta djuda-u ganha ‘kel vida di verdadi’ ki é vida pa tudu ténpu. (1 Tim. 6:19) Má Jeová ka ta obriga ningen sirbi-l. É nos ki ta disidi. Pur isu, faze di Jeová bu ‘párti’. Sforsa tudu dia pa nhos amizadi fika más fórti i da valor pa tudu kes ‘kuza dretu’ ki el ta da-u. (Sal. 103:5) I bu pode ten sertéza ma Jeová ta da-u ‘txeu alegria’ i ‘filisidadi ki ka ta kaba.’ — Sal. 16:11.