Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Ruspeta ‘kel ki Deus djunta’

Ruspeta ‘kel ki Deus djunta’

‘Kel ki Deus djunta ómi ka debe sipara.’ — MARCOS 10:9.

KÁNTIKUS: 131, 132

1, 2. Di akordu ku Hebreus 13:4, modi ki nu debe trata nos kazamentu?

BU TA atxa ma nu debe ruspeta Jeová? Klaru ki sin. El merese nos ruspetu i el promete ma el ta ruspeta-nu tanbê. (1 Sam. 2:30; Prov. 3:9; Apo. 4:11) Tanbê el krê pa nu mostra ruspetu ti mésmu pa govérnus. (Rom. 12:10; 13:7) Má, ten un ária na nos vida ki nu meste mostra más ruspetu inda. É na kazamentu.

2 Apóstlu Polu skrebe: ‘Pa tudu algen ruspeta kazamentu, i kama di kazadu debe ser puru’. (Heb. 13:4) Polu ka staba ta da sô un splikason sobri kazamentu. El staba ta da kristons un konsedju, ma es debe ruspetaba ses kazamentu ô da-l txeu valor. É si ki bu ta odja kazamentu, prinsipalmenti bu kazamentu, si bo é kazadu?

3. Ki konsedju inportanti Jizus da sobri kazamentu? (Odja dizenhu na komésu di studu.)

3 Si bu ta ruspeta kazamentu, bu sta ta sigi kel midjór izénplu. Jizus ta ruspetaba kazamentu. Kantu farizeus pergunta-l sobri divórsiu, el pâpia di kuzê ki Deus dja flaba sobri kel primeru kazamentu: ‘Ómi ta dexa se pai ku se mai i el ta djunta ku se mudjer, i es ta bira sô un karni.’ Tanbê Jizus fla: ‘Kel ki Deus djunta ómi ka debe sipara.’ — Marcos 10:2-12; Gén. 2:24.

4. Kal ki éra obijetivu di Jeová kantu el kria kazamentu?

4 Jizus ta konkordaba ma éra Deus ki kria kazamentu i ma el debe duraba pa tudu ténpu. Kantu Deus faze kel primeru kazamentu, el ka fla Adon ku Eva ma es podia divorsiaba. Kel tipu di kazamentu ki Deus kria, é pa un ómi ten sô un mudjer i mudjer pa ten sô un ómi. Má se obijetivu éra pa ‘es dôs’ kontinuaba kazadu pa tudu ténpu.

KUZAS KI MUDA KAZAMENTU PA UN TÉNPU

5. Kuzê ki mórti ta faze ku kazamentu?

5 Má bu sabe ma kantu Adon peka txeu kuza muda. Un di kes mudansa é ki umanus kumesa ta móre i kel-la prujudika ses kazamentu. Nu pode odja kel-li, na un di kes karta ki apóstlu Polu skrebe pa kes kriston ki ka sta sigiba más kel Lei di Muizes. El fla-s ma mórti ta kaba ku kazamentu, i ken ki fika bibu sta livri pa kaza otu bês. — Rom. 7:1-3.

6. Na Lei di Muizes, kuzê ki nu ta prende sobri manera ki Deus ta pensa sobri kazamentu?

6 Kel Lei ki Deus daba Israel, ta flaba alguns kuza sobri kazamentu. El ta dexaba pa un ómi israelita tinha más ki un mudjer. Kel kustumu li, ta izistiba antis di Deus daba kel Lei. Má, el ta protejeba mudjer ku fidjus pa ka sufreba abuzus. Pur izénplu, si un ómi israelita kazaba ku un skravu i dipôs el ranjaba un sugundu mudjer, inda el tinha ki kuidaba di nisisidadis di kel primeru mudjer. Deus ta speraba ma el ta protejeba i kuidaba di el. (Êxo. 21:9, 10) Oji, nu ka ta sigi más Lei di Muizes. Má, nu ta prende ma Deus ta da txeu valor pa kazamentu. Kel-li ta djuda-u ruspeta kazamentu.

7, 8. (a) Di akordu ku Deuteronómio 24:1, kuzê ki Lei ta flaba sobri divórsiu? (b) Kuzê ki Jeová ta pensa sobri divórsiu?

7 Kuzê ki Lei ta flaba sobri kazamentu? Jeová nunka ka kreba pa un ómi ku un mudjer divôrsia. Má Lei ta dexaba un ómi israelita divorsiaba di se mudjer si el atxa ‘algun kuza indisenti ki el diskubri sobri el’. (Lé Deuteronómio 24:1.) Lei ka ta flaba kuzê ki éra kel ‘kuza indisenti’. Má é ka éra un kalker kuza, tinha ki sérba un kuza sériu, sima faze algun kuza ki ta poba algen na vergónha. (Deut. 23:14) É tristi di sabe ma na ténpu di Jizus, txeu judeu ta divorsiaba di ses mudjer pa ‘kalker kuza’. (Mat. 19:3) Di sertéza nu ka krê ser kes tipu di algen la.

8 Na ténpu di proféta Malakias, txeu ómi ta divorsiaba di ses primeru mudjer i es ta kazaba ku kes mudjer más nova ki ka ta adoraba Jeová. Má Deus mostra klaru kuzê ki el ta pensa sobri kel-li. El fla: ‘N ta ôdia divórsiu’. (Mal. 2:14-16) Manera ki Deus ta odja kazamentu ka muda désdi komésu, kantu el fla ma ómi ‘ta djunta ku se mudjer, i es ta bira sô un karni.’ (Gén. 2:24) I Jizus mostra ma el ta pensa sima se Pai, kantu ki el fla: ‘Kel ki Deus djunta na mésmu kanga, ómi ka debe sipara.’ — Mat. 19:6.

ÚNIKU MOTIVU PA DIVÓRSIU

9. Kuzê ki siginifika kes palavra di Jizus ki sta na Marcos 10:11, 12 ?

9 Talvês alguns ta pergunta: ‘Ten algun motivu pa un kriston divôrsia i kaza otu bês?’ Repara kuzê ki Jizus fla sobri divórsiu: ‘Ken ki divôrsia di se mudjer i kaza ku otu, el ta faze adultériu kóntra se mudjer, i, si un mudjer dipôs ki el divôrsia di se maridu, el kaza ku otu, el sta faze adultériu.’ (Mar. 10:11, 12; Luc. 16:18) É klaru ki Jizus ta ruspeta kazamentu, i el krê pa otus faze mésmu kuza. Si un ómi divôrsia di se mudjer fiel (ô si mudjer divôrsia di se maridu fiel) pa kalker kuza i el torna kaza, el sta faze adultériu. Pamodi divórsiu ka ta kaba ku kazamentu. Deus inda ta atxa ma kel kazal é ‘sô un karni’. Jizus tanbê fla ma si un ómi divôrsia di se mudjer fiel, el sta poi kel mudjer na prigu di faze adultériu. Modi ki kel-li pode kontise? Na kel ténpu, un mudjer ki staba divorsiadu, el pode xintiba obrigadu kaza otu bês pa el ka pasaba nisisidadi. Má kel tipu di kazamentu, éra mésmu kuza ki faze adultériu.

10. Kal ki é úniku motivu pa un kriston divôrsia i sta livri pa kaza otu bês?

10 Jizus fla ma ten sô un motivu pa un algen divôrsia. El fla: ‘N ta fla nhos ma ken ki divôrsia di se mudjer, ki é ka pamodi konportamentu seksual mariadu i el kaza ku otu mudjer, el ta faze adultériu.’ (Mat. 19:9) Dja el flaba mésmu kuza na kel diskursu ki el fazeba na monti. (Mat. 5:31, 32) Na kes dôs testu, Jizus pâpia di ‘konportamentu seksual mariadu’. Kel-li pode ser pekadus sima adultériu, prostituison, séksu entri dôs algen ki é ka kazadu, séksu ómi ku ómi ô ku animal. Pur izénplu, si un ómi kazadu faze konportamentu seksual mariadu, se mudjer pode disidi si el ta divôrsia di el ô nau. Si el divôrsia di se maridu, pa Deus ses kazamentu dja kaba.

11. Pamodi ki un kriston pode disidi ka divôrsia mésmu si kel algen ki el sta kazadu ku el faze adultériu?

11 Repara ma Jizus ka fla ma si un algen kazadu faze adultériu, ma kel maridu ô mudjer fiel tinha ki divorsiaba. Pur izénplu, un mudjer pode skodje fika kazadu ku kel maridu mésmu ki el faze konportamentu seksual mariadu. Pamodi? Talvês kel mudjer inda ta ama-l, el krê purdua-l i es sta sforsa pa ses kazamentu midjora. Tanbê, si kel mudjer divôrsia i el ka kaza otu bês, el pode pasa pa alguns difikuldadi. Pur izénplu, modi ki el ta konsigi sustenta se kabésa i lida ku nisisidadis seksual? El ta konsigi lida ku kes momentu ki el ta xinti el sô? Modi ki divórsiu pode prujudika ses fidjus? Pode ser más difísil el kria-s na verdadi? (1 Cor. 7:14) Ta fika klaru, ma un maridu ô mudjer fiel ki divôrsia pode pasa pa txeu prubléma.

12, 13. (a) Kuzê ki kontise ku kazamentu di Ozeias? (b) Pamodi ki Ozeias torna toma Gómer i kuzê ki nu ta prende sobri kazamentu?

12 Kuza ki proféta Ozeias pasa pa el, ta inxina-nu kuzê ki Deus ta pensa sobri kazamentu. Deus fla Ozeias pa kaza ku un mudjer ki txomaba Gómer ki ta ben biraba ‘un mudjer di prostituison’ i es ta tinha ‘fidjus di prostituison’. Gómer i Ozeias tevi un fidju. (Ose. 1:2, 3) Dipôs, Gómer tevi dôs fidju, un matxu ku un fémia, ki talvês éra di un otu ómi. Gómer faze adultériu más ki un bês, má Ozeias fika ku el simé. Dipôs, el larga Ozeias i el bira skravu. Simé Ozeias torna toma-l. (Ose. 3:1, 2) Jeová uza Ozeias pa mostra modi ki txeu bês El púrdua Israel, dipôs ki es faze adultériu ô es adora otus deus. Kuzê ki nu ta prende di kazamentu di Ozeias?

13 Si un kriston kazadu faze adultériu, kel maridu ô mudjer fiel ten ki toma un disizon. Jizus fla ma kel maridu ô mudjer fiel pode ten un bon motivu pa divôrsia i fika livri pa torna kaza. Má, el pode skodje púrdua kel algen ki trai-l. Ozeias torna toma Gómer. Dipôs ki Gómer volta pa Ozeias, Ozeias fla-l ma el ka pode tinha relason seksual ku ninhun otu ómi. Tanbê pa un ténpu, Ozeias ‘ka tevi relason’ ku Gómer. (Ose. 3:3, nóta di rodapé) Má dipôs, Ozeias tevi relason seksual ku se mudjer otu bês. Kel-li ta mostra modi ki Deus staba dispostu na seta israelitas otu bês i kontinua ku amizadi ku es. (Ose. 1:11; 3:3-5) Kuzê ki kel-li ta inxina-nu sobri kazamentu oji? Si un maridu ô un mudjer fiel torna faze séksu ku kel algen ki trai-l, el sta mostra ma el purdua-l. (1 Cor. 7:3, 5) El ka ten más ninhun motivu pa el divôrsia. Dipôs di kel-li, maridu ku mudjer debe sforsa pa djuda kunpanheru i pa es ruspeta kazamentu sima Deus ta krê.

RUSPETA KAZAMENTU SIKRÊ KU PRUBLÉMAS

14. Di akordu ku 1 Coríntios 7:10, 11, kuzê ki pode kontise na un kazamentu?

14 Tudu kriston debe ruspeta kazamentu sima Jeová ku Jizus ta faze. Má alguns ka ta konsigi faze kel-li, pamodi nos tudu é inperfetu. (Rom. 7:18-23) Pur isu, nu ka ta fika dimiradu di sabe ma alguns kriston na ténpu di apóstlus, tinha txeu prubléma na kazamentu. Polu skrebe ma ‘mudjer ka debe sipara di se maridu.’ Má, alguns bês kel-li kontise. — 1 Coríntios 7:10, 11.

Kuzê ki nu pode faze pa nu salva nos kazamentu sikrê ku prubléma? (Odja parágrafu 15.)

15, 16. (a) Si un kazamentu tene prubléma, kuzê ki es debe faze i pamodi? (b) Modi ki un kriston ki sta kazadu ku un algen ki ka ta sirbi Jeová pode sigi kel konsedju li?

15 Polu ka fla na ki situason un kazal pode sipara. Má nu sabe ma prubléma é ka konportamentu seksual mariadu. Si éra kel-la, kel mudjer tinha motivu pa divorsiaba i torna kazaba. Polu skrebe ma un mudjer ki siparaba di se maridu el ‘debe fika sen kaza ô nton pa el konpo ku se maridu’. Pa Deus, inda es é kazadu. Polu fla ma ka ta nporta prublémas ki un kazal ten, si ka kontise konportamentu seksual mariadu, es debe sforsa pa konpo ku kunpanheru, rezolve ses prubléma i kontinua djuntu. Es pode pidi ansions pa djuda-s. Ansions ka debe toma ladu nen di maridu nen di mudjer, má es ta da-s konsedju ku bazi na Bíblia.

16 Má, situason pode fika más konplikadu pa un kriston ki é kazadu ku un algen ki ka ta sirbi Jeová. Óras ki kontise un prubléma na ses kazamentu es debe sipara? Sima dja nu odja, Bíblia ta fla ma úniku motivu pa divórsiu é si kontise adultériu ô konportamentu seksual mariadu. Má Bíblia ka ta fla kes motivu ki pode poi un kazal sipara. Polu skrebe: ‘Si un mudjer ten un maridu ki é ka krenti, má maridu krê mora ku el, el ka debe larga maridu.’ (1 Cor. 7:12, 13) Kel konsedju li ta sirbi pa nos tanbê.

17, 18. Pamodi ki alguns kriston disidi kontinua kazadu sikrê ku situason difísil dimás?

17 Má, ten alguns situason ki kel ‘maridu ki é ka krenti’ pode mostra ma el ka krê fika ku se mudjer. Pur izénplu, talvês el ta sota-l txeu ki ta poi se saúdi i se vida na prigu. Ô el ta nega sustenta-l i el ta faze di tudu pa se mudjer ka sirbi Jeová. Na kes situason la, ka ta nporta kuzê ki kel maridu fla, kel mudjer ki ta sirbi Jeová pode ntende, pa kuzas ki se maridu sta faze ma el ka krê fika ku el más. Nton, el ta disidi sipara di el. Má otus kriston, ku mésmu prubléma disidi fika djuntu. Es tevi ki aguenta i es sforsa pa midjora ses kazamentu. Pamodi ki es disidi faze si?

18 Si un kazal sipara na alguns di kes situason li, es ta kontinua kazadu i es pode ten alguns di kes prubléma ki dja nu flaba antis. Apóstlu Polu tanbê da otu motivu pa un kazal fika djuntu. El skrebe: ‘Pamodi maridu ki é ka krenti el ta santifikadu através di mudjer, i mudjer ki é ka krenti el ta santifikadu através di irmon; sinon ses fidju ta sérba inpuru, má gósi es é santu.’ (1 Cor. 7:14) Txeu kriston lial disidi fika ku se maridu ô mudjer ki ka ta sirbi Jeová sikrê na situason difísil dimás. Es fika txeu kontenti ku sforsu ki es faze, pamodi dipôs es odja ses maridu ô ses mudjer bira un Tistimunha di Jeová. — 1 Coríntios 7:16; 1 Ped. 3:1, 2.

19. Pamodi ki ten txeu kazamentu filís na kongregason?

19 Jizus da konsedju sobri divórsiu i apóstlu Polu da konsedju sobri siparason. Es tudu dôs kreba pa sérvus di Deus ruspeta kazamentu. Oji na mundu interu, nu ta atxa na kongregason txeu kazamentu filís. Na bu kongregason bu pode atxa txeu kazal filís, tanbê bu ta atxa maridu ki é lial pa se mudjer i mudjer ki ta ruspeta se maridu. Tudu es ta mostra ma es ta ruspeta kazamentu. I nu pode sta na meiu di kes milhon di maridu i mudjer ki é próva klaru di kuzê ki Deus fla: ‘É pamodi kel-li, ki ómi ta dexa se pai ku se mai i el ta djunta ku se mudjer, i es ta bira sô un karni.’ — Efé. 5:31, 33.