Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 51

Bu konxe Jeová dretu?

Bu konxe Jeová dretu?

‘Kes ki konxe bu nómi ta kunfia na bo; nunka bu ka ta bandona kes ki ta djobe-u, ó Jeová.’ — SALMO 9:10.

KÁNTIKU 56 Mostra bu amor pa verdadi

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Di akordu ku izénplu di Angelito, kuzê ki kada un di nos meste faze?

ABO é fidju di Tistimunha di Jeová? Nton, lenbra ma bu ka ta ser amigu di Jeová sô pamodi es é amigu di Jeová. Ka ta nporta si nos mai ku nos pai ta sirbi Deus ô nau, kada un di nos meste ten nos própi amizadi ku Jeová.

2 Odja izénplu di un irmon ki txoma Angelito. El kria na un família ki éra Tistimunha di Jeová. Má, kantu el éra más novu, el ka ta xintiba ma el éra amigu di Deus. El fla: “N staba ta sirbi Jeová sô pamodi N krê fazeba kel ki nha família staba ta faze.” Má, Angelito disidi pasa más ténpu ta lé Palavra di Deus i ta pensa na kuzê ki el lé. I tanbê el kumesa ta faze orason pa Jeová más txeu. Kuzê ki el prende? Angelito fla: “N prende ma úniku manera di ser más amigu di Jeová, nha Pai ki N krê txeu, é kumesa ta konxe-l di mi pa mi.” Izénplu di Angelito, ta pô-nu ta faze alguns pergunta inportanti: Kal ki é diferénsa entri sabe alguns kuza sobri Jeová i konxe-l dretu? I kuzê ki nu pode faze pa nu konxe Jeová dretu?

3. Kal ki é diferénsa entri sabe alguns kuza sobri Jeová i konxe-l dretu?

3 Nu pode fla ma un algen sabe alguns kuza sobri Jeová, si el sabe se nómi ô alguns kuza ki Jeová fla ô faze. Má kel-la ka krê fla ma el konxe Jeová dretu. Pa nu konxe Jeová, nu meste tra ténpu pa nu prende sobri El i se kualidadis bunitu. Sô asi nu ta kumesa ta ntende pamodi ki Jeová fla i faze alguns kuza. Kel-li ta djuda-nu ntende si Jeová gosta di kuzas ki nu ta pensa, disizons ki nu ta toma i kuzas ki nu ta faze. Óras ki nu ntende kuzê ki Jeová krê pa nu faze, nu debe aji di akordu ku kel ki nu prende.

4. Modi ki studa sobri izénplus ki sta na Bíblia ta djuda-nu?

4 Alguns algen pode faze-nu trósa pamodi nu krê sirbi Jeová. I ti es pode fika kóntra nos más txeu inda óras ki nu kumesa ta sisti runion. Má, si nu kunfia na Jeová nunka el ka ta bandona-nu. I pamodi kel kunfiansa la, nu ta kumesa ta dizenvolve un amizadi ku Deus ki ta dura nos vida interu. Nu pode konxe Jeová dretu i ser se amigu? Nu pode sin! Izénplu di ómis inperfetu sima Muizes i Rei Davidi, ta prova ma kel-li é verdadi. Sima nu ta ba ta analiza kuzê ki es faze, nu ta ben responde dôs pergunta: Modi ki es pasa ta konxe Jeová? I kuzê ki nu pode prende ku ses izénplu?

MUIZES TA ‘ODJABA KEL KI É INVIZÍVEL’

5. Kuzê ki Muizes skodje faze?

5 Muizes skodje sirbi Deus. Kantu ki el tinha uns 40 anu, Muizes skodje apoia israelitas ki éra povu di Deus, envês di ser konxedu pa ‘fidju di fidju-fémia di Faraó’. (Heb. 11:24) Muizes dizisti di un puzison rei di inportanti. Kantu el skodje apoia israelitas, ki éra skravu na Ijitu, el sabia ma Faraó ta fikaba uma xatiadu ku el. Faraó éra un rei ki tinha txeu puder i gentis di Ijitu ta odjaba el sima un deus. Kel-li ta mostra ma Muizes tinha un fé fórti. Muizes ta kunfiaba na Jeová. Kel kunfiansa la éra un razon inportanti ki djuda Muizes dizenvolve un amizadi fórti ku Jeová ki dura se vida interu. — Pro. 3:5.

6. Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Muizes?

6 Kuzê ki nu ta prende? Sima Muizes, nos tudu nu ten ki toma un disizon: Nu ta skodje sirbi Deus i apoia se povu? Talvês nu ten ki faze sakrifisius pa sirbi Jeová, i kes algen ki ka konxe Jeová pode fika kóntra nos. Má si nu kunfia na nos Pai di Séu, nu pode konta ku se ajuda!

7-8. Kuzê ki Muizes kontinua ta prende?

7 Muizes kontinua ta prende sobri kualidadis di Jeová i ta faze se vontadi. Pur izénplu, kantu Jeová manda Muizes pa tra israelitas di Ijitu, el fika ku medu i el fla Jeová txeu bês ma el ka staba priparadu pa kel diziginason. Respósta di Deus, ta mostra ma el tinha konpaxon di Muizes i ma el ntende modi ki el staba ta xinti. Pur isu el djuda-l. (Êxo. 4:10-16) Pamodi kel-li, Muizes konsigi leba Faraó kel mensaji fórti di julgamentu. Dipôs Muizes odja Jeová ta uza se puder pa salva israelitas, i ta distrui Faraó ku se trópas na Mar Burmedju. — Êxo. 14:26-31; Sal. 136:15.

8 Dipôs ki Muizes tra israelitas di Ijitu, es fika sénpri ta kexa di algun kuza. Má simé, Muizes odja Jeová ta mostra se grandi paxénxa na lida ku kel povu ki el liberta di skravidon na Ijitu. (Sal. 78:40-43) Tanbê Muizes odja Jeová ta mostra se grandi umildadi. El obi ku Muizes kantu el pidi-L pa ka distrui israelitas. — Êxo. 32:9-14.

9. Di akordu ku Hebreus 11:27, modi ki éra amizadi di Muizes ku Jeová?

9 Dipôs di kel ténpu la, se amizadi ku Jeová ba ta bira kada bês más fórti, ki éra sima si el sta ta odjaba se Pai na Séu. (Lé Hebreus 11:27.) Pa mostra modi ki ses amizadi éra, Bíblia ta fla: ‘Jeová ta papiaba ku Muizes róstu ku róstu, sima un ómi ta pâpia ku un otu ómi.’ — Êxo. 33:11.

10. Kuzê ki nu meste faze pa nu konxe Jeová dretu?

10 Kuzê ki nu ta prende? Pa nu konxe Jeová dretu, nu meste faze más di ki sô prende sobri se kualidadis. Tanbê nu meste faze se vontadi. Vontadi di Jeová oji ‘é pa tudu tipu di algen salva i pa es ten un konhisimentu izatu di verdadi.’ (1 Tim. 2:3, 4) Un di kes manera ki nu ta faze vontadi di Jeová, é óras ki nu ta inxina otus sobri el.

11. Modi ki nu ta pasa ta konxe Jeová más midjór óras ki nu ta inxina otus algen sobri el?

11 Txeu bês nu ta pasa ta konxe Jeová más midjór óras ki nu ta inxina otus sobri el. Pur izénplu, nu ta odja próva klaru di konpaxon di Jeová pa pesoas, óras ki el ta djuda-nu atxa kes algen ki krê ser se amigu. (João 6:44; Atos 13:48 ) Nu ta odja puder di Palavra di Deus, óras ki el ta djuda nos studantis larga maus ábitu i kumesa ta faze mudansas na ses manera di ser. (Col. 3:9, 10) I nu ta odja próva di paxénxa di Deus pamodi el sta ta da xansi pa un monti di algen na nos tiritóriu prende sobri el i ganha salvason. — Rom. 10:13-15.

12. Di akordu ku Êxodo 33:13, kuzê ki Muizes pidi Jeová i pamodi?

12 Muizes ka ta pensaba ma se amizadi ku Jeová éra un kuza garantidu. Mésmu dipôs ki Jeová uza-l pa faze grandis milagri, Muizes pidi Jeová ku ruspetu pa djuda-l konxe-L más dretu. (Lé Êxodo 33:13.) Muizes tinha más di 80 anu kantu el faze Jeová es pididu. El sabia ma inda el tinha txeu pa el prendeba sobri se Pai na Séu.

13. Kal ki é un manera di mostra ma nu ta da valor pa nos amizadi ku Jeová?

13 Kuzê ki nu ta prende? Ka ta nporta kantu ténpu ki dja nu ten ta sirbi Jeová, nunka nu ka debe pensa ma nos amizadi ku Jeová sta garantidu. Un manera ki nu pode mostra ma nu ta da valor pa nos amizadi ku Jeová é óras ki nu ta pâpia ku el na orason.

14. Pamodi ki orason é inportanti pa djuda-nu prende sobri Jeová?

14 Si bu krê ten un amizadi fórti ku un algen, bu ten ki pâpia ku el sénpri. Nton, pâpia ku Deus sénpri na orason. Nunka ka bu xinti medu di fla-l kuzê ki bu sta pensa i xinti. (Efé. 6:18) Un irman ki ta vive na Turkia, ki txoma Krista, fla: “Sénpri ki N ta fla Jeová na orason kuzê ki N sta pensa i odja modi ki el djuda-m, nha amor i nha kunfiansa na el ta bira kada bês más fórti. Óras ki N ta odja modi ki Jeová ta responde nhas orason, kel-la ta djuda-m odja Jeová sima nha Pai i nha Amigu.”

UN ÓMI KI ANDA SIMA KORASON DI JEOVÁ TA KRÊ

15. Kuzê ki Jeová fla sobri Rei Davidi?

15 Rei Davidi nase na un nason ki tudu algen ta adoraba Jeová. Má Davidi ka ta adoraba Jeová sô pamodi se família ta fazeba kel-la. El dizenvolve se própi amizadi ku Deus i Jeová ta amaba el txeu. Jeová ti fla ma Davidi é un ‘ómi ki anda sima [Se] korason ta krê.’ (Atus 13:22, Bíblia na Prugrésu di Traduson pa Lingua Kabuverdianu, BPK ) Modi ki Davidi dizenvolve un amizadi fórti ku Jeová?

16. Kuzê ki Davidi prende sobri Jeová óras ki el ta odjaba kriason?

16 Davidi prende sobri Jeová através di kriason. Kantu Davidi éra rapazinhu, el ta pasaba txeu ténpu lonji di kaza ta kuida di ovelhas di se pai. Talvês é na kel ténpu ki el kumesa ta pensa na kuzas ki Jeová faze. Pur izénplu, óras ki el ta odjaba pa séu di noti, el ka ta odjaba sô milharis di stréla, má el ta odjaba kes kualidadi di Kel ki faze-s. Pur isu el skrebe: ‘Séu ta pâpia di glória di Deus; séu la di riba ta pâpia di trabadju di se mô.’ (Sal. 19:1, 2) Óras ki Davidi ta pensaba na manera ki algen fazedu, el ta odjaba ma Jeová ten grandi sabedoria. (Sal. 139:14) Sima Davidi ba ta tenta ntende trabadjus di Jeová, el odja ma el é pikinoti dimás konparadu ku Deus. — Sal. 139:6.

17. Kuzê ki nu pode prende si nu pensa txeu na kriason?

17 Kuzê ki nu ta prende? Mostra interesi na kriason. Ka bu fika kontenti sô di izisti na es mundu bunitu ki Jeová kria. Tra ténpu pa bu pensa txeu na kriason i fika dimiradu ku el. Na bu dia-dia, pensa na kuzê ki kes kriason ki sta na bu vólta, sima planta, animal i algen ta inxina-u sobri Jeová. Asi, kada novu dia di bu vida, bu ta prende más kuza sobri bu Pai ki krê-u txeu. (Rom. 1:20) I kada dia bu ta odja bu amor pa Jeová ta fika más fórti.

18. Di akordu ku Salmo 18, kuzê ki Davidi rekonhise?

18 Davidi rekonhise ma Jeová staba ta djuda-l. Pur izénplu, kantu un lion i un ursu ataka ovelhas di se pai, Davidi rekonhise ma éra Jeová ki djuda-l mata kes animal brabu. Kantu el mata Gulias ki éra jiganti i un trópa balenti, Davidi odja klaru ma éra Jeová ki staba ta orienta-l. (1 Sam. 17:37) I kantu el skapa di Rei Saul ki tinha siumis di el, Davidi rekonhise ma éra Jeová ki salva-l. (Sal. 18, djobe kes informason pa riba di kel Salmo li.) Si Davidi éra orgulhozu, el ta pensaba ma el konsigi faze kes kuza la el sô. Má Davidi éra umildi, el konsigi rekonhise ma éra Jeová ki staba ta djuda-l na se vida. — Sal. 138:6.

19. Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Davidi?

19 Kuzê ki nu ta prende? Nu meste faze más di ki sô pidi Jeová pa djuda-nu. Tanbê nu meste tenta odja na ki momentu i modi ki Jeová djuda-nu. Si nos é umildi, nu ta rekonhise ma nu ka ta konsigi faze tudu kuza nos sô, i ma é Jeová ki ta djuda-nu faze kel ki nu ka ta konsigi faze. I tudu bês ki nu odja Jeová ta djuda-nu, nos amizadi ku el ta fika más fórti. Un irmon na Fiji ki txoma Isaac i ki dja ten txeu ténpu ta sirbi Jeová, xinti ma kel-li é verdadi. El fla: “Óras ki N djobe pa tras, N ta konsigi odja modi ki Jeová djuda-m désdi kel ténpu ki N kumesa ta studa Bíblia ti gósi. I kel-li pô-m ta xinti más amigu di Jeová.”

20. Kuzê ki nu ta prende di amizadi di Davidi ku Jeová?

20 Davidi imita kualidadis di Jeová. Jeová kria-nu ku kapasidadi di imita se kualidadis. (Gén. 1:26) Sima nu ta ba ta prende sobri kes kualidadi ki ta faze párti di manera di ser di Jeová, ta fika más fásil pa nu imita-l. Davidi pasa ta konxe se Pai na Séu dretu, pur isu el konsigi imita Jeová na manera ki el ta lidaba ku otus algen. Odja un izénplu. Nbóra Davidi peka kóntra Jeová kantu el faze adultériu ku Batiseba i el poi se maridu ta matadu, Jeová disidi mostra-l mizerikórdia. (2 Sam. 11:1-4, 15) Kel-li kontise pamodi Davidi ta imitaba Jeová i el éra un algen ki ta mostraba mizerikórdia pa otus. Dja ki el tinha un amizadi fórti ku Jeová, el bira un di kes rei ki israelitas ta amaba más txeu. I Jeová uza-l pa sirbi di izénplu pa kes otu rei dipôs di el. — 1 Reis 15:11; 2 Reis 14:1-3.

21. Di akordu ku Efésios 4:24 i 5:1, kal ki ta ser rezultadu óras ki nu ta ‘imita Deus’?

21 Kuzê ki nu ta prende? Nu meste ‘imita Deus’. Faze kel-li é bon pa nos i tanbê ta djuda-nu konxe-l más dretu. Óras ki nu ta imita kualidadis di Deus tanbê nu ta mostra ma nos é se fidjus. — Efésios 4:24; 5:1.

KONTINUA TA KONXE JEOVA MÁS DRETU

22-23. Kuzê ki ta kontise si nu faze kes kuza ki nu prende sobri Jeová?

22 Sima dja nu odja, nu ta prende sobri Jeová através di kriason i di Bíblia ki é se Palavra. El é un livru ki sta xeiu di izénplu di sérvus di Deus ki nu pode imita sima Muizes ku Davidi. Jeová dja faze se párti. Nu meste mante nos odju, nos obidu i nos korason atentu pa nu pode prende tudu kel ki nu ta konsigi sobri el.

23 Nunka nu ka ta para di prende sobri Jeová. (Ecl. 3:11) Ka ta nporta kantu kuza ki nu sabe sobri Jeová, más inportanti é kuzê ki nu ta faze ku kes kuza ki nu sabe. Si nu faze kes kuza ki nu prende i nu tenta imita nos Pai ki ta ama-nu, el ta kontinua ta ser más nos amigu. (Tia. 4:8) Através di se Palavra, el ta da-nu sertéza ma nunka el ka ta bandona kes ki ta sforsa pa konxe-l dretu.

KÁNTIKU 80 ‘Sprimenta i odja ma Jeová é bon’

^ par. 5 Txeu algen ta kridita ma Deus ta izisti, má es ka konxe-l dretu. Kuzê ki siginifika konxe Jeová? Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Muizes i di Rei Davidi sobri modi ki nu ta ten un amizadi fórti ku Jeová? Kel studu li sta ben responde kes pergunta li.