Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 52

Mai ku pai, nhos trena nhos fidjus pa ama Jeová

Mai ku pai, nhos trena nhos fidjus pa ama Jeová

‘Fidjus é un eransa di Jeová’. — SALMO 127:3, nóta di rodapé.

KÁNTIKU 134 Fidjus é un eransa di Deus

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Ki responsabilidadi Jeová da mai ku pai?

JEOVÁ faze primeru kazal ku dizeju di ten fidju. É pur isu ki Bíblia ta fla: ‘Fidjus é un eransa di Jeová’. (Sal. 127:3, nóta di rodapé) Kuzê ki kel-li krê fla? Imajina ma bu grandi amigu pidi-u pa bu guarda-l un monti dinheru. Modi ki bu ta fikaba? Bu ta fikaba kontenti pamodi el kunfia na bo. Má talvês bu ta fikaba preokupadu na modi ki bu ta guardaba kel dinheru. Jeová, ki é nos midjór Amigu, da mai ku pai un kuza ki bale más ki dinheru. El da-s responsabilidadi pa kuida dretu di ses fidjus i di ses filisidadi.

2. Ki perguntas nu sta ben responde?

2 Ken ki debe disidi si un kazal ta ten fidju i na ki ténpu es ta ten fidju? I kuzê ki mai ku pai pode faze pa djuda ses fidjus ten un vida filís? Nu ben odja alguns konsedju di Bíblia ki pode djuda un kazal toma bons disizon.

RUSPETA DISIZON DI MARIDU KU MUDJER

3. (a) Kenha ki debe disidi si un kazal ta ten fidju? (b) Ki konsedjus di Bíblia amigus i família di un kazal debe lenbra di el?

3 Na alguns kultura, txeu algen ta spéra ma un kazal ta ten fidju lógu ki es kaza. I ti ses família i otus algen ta tenta konvense-s pa es ten fidju. Un irmon di Ázia, ki txoma Jetru *, fla: “Alguns kazal na kongregason ki ten fidju, ta faze preson pa kes kazal ki ka ten fidju pa es ten fidju.” Un otu irmon di Ázia, ki txoma Djefri, fla: “Alguns ta fla kes kazal ki ka ten fidju, ma es ka ta ten ningen pa toma kónta di es óras ki es bira bédju.” Má é kada kazal ki debe disidi si es ta ten fidju ô nau. É es ki ta disidi; é ses responsabilidadi. (Gál. 6:5, nóta di rodapé) É normal amigus i família krê pa kel novu kazal ser filís. Má tudu es meste lenbra ma é kel kazal ki ta disidi si es ta ten fidju ô nau. — 1 Tes. 4:11.

4-5. Kal ki é dôs asuntu ki un kazal debe pâpia di el, i kal ki é midjór momentu pa es pâpia sobri el? Splika.

4 Óras ki un kazal disidi ten fidju, é inportanti es pensa na kes dôs pergunta li: Primeru, na ki ténpu ki es krê ten fidju? Sugundu, kantu fidju ki es krê ten? Kal ki é midjór momentu pa un kazal pâpia sobri kel asuntu li? I pamodi ki é inportanti pâpia di kes dôs asuntu li?

5 É midjór un kazal pâpia sobri ten fidju antis di kazamentu. Pamodi? Pamodi é txeu inportanti es pensa di mésmu manera sobri es asuntu. Tanbê es debe djobe si es sta priparadu pa kuida di kel responsabilidadi li. Alguns kazal ta dexa pasa peloménus un ô dôs anu dipôs di kazamentu, antis di es ten fidju. Pamodi óras ki es ten fidju, es ten ki uza txeu ténpu i forsa pa kuida di es. Asi es ta ten más ténpu pa kustuma ku vida di kazadu i es ta bira más amigu di kunpanheru. — Efé. 5:33.

6. Dja ki nu sta ta vive na un ténpu konplikadu, kuzê ki alguns kazal disidi faze?

6 Alguns kriston disidi imita izénplu di kes três fidju di Nué ku ses mudjer. Kes três kazal disidi ka ten fidju lógu ki es kaza. (Gén. 6:18; 9:18, 19; 10:1; 2 Ped. 2:5) Jizus konpara nos ténpu ku ‘ténpu di Nué’, i nu ka ten ninhun dúvida ma nu sta vive na un ténpu ‘konplikadu, difísil di aguenta.’ (Mat. 24:37; 2 Tim. 3:1) Pamodi kel-li, alguns kazal ta disidi ka ten fidju duránti algun ténpu, asi pa es pode faze más na sirvisu di Jeová.

Kes kazal ki ten sabedoria, ta ‘faze kónta kantu ki es ta gasta’, óras ki es ta disidi si es ta ten fidju i kantu ki es ta ten (Odja parágrafu 7.) *

7. Modi ki konsedjus ki sta na Lucas 14:28, 29 i Provérbios 21:5, pode djuda un kazal?

7 Kes kazal ki ten sabedoria ta ‘faze kónta kantu ki es ta gasta’, óras ki es ta disidi si es ta ten fidju i kantu ki es ta ten. (Lé Lucas 14:28, 29.) Kes kazal ki ten fidju, sabe ma kria fidju ka ta kusta sô dinheru, má tanbê ta kusta ténpu i forsa. Pur isu, é inportanti pa un kazal pensa na kes pergunta li: ‘Nos tudu dôs ten ki trabadja pa sustenta nos família? Nos tudu dôs ta konkorda sobri kuzê ki nos família meste di verdadi? Si nos tudu dôs ten ki trabadja, kenha ki ta toma kónta di nos fidjus? Modi ki kel algen pode influénsia nos fidjus na ses manera di pensa i na ses konportamentu?’ Óras ki kazal ta pâpia di manera kalmu sobri kes pergunta li, es sta ta sigi kel ki sta na Provérbios 21:5. — Lé.

Un maridu ki ta ama se mudjer, ta faze kel ki el pode pa djuda-l (Odja parágrafu 8.)

8. Ki difikuldadis alguns kazal pode spéra, i kuzê ki un maridu ki ta ama se mudjer ta faze?

8 Un fidju ta meste i el ta merese txeu ténpu i forsa di se mai ku se pai. Pur isu, si un kazal ten txeu fidju na poku ténpu, mai ku pai pode atxa difísil da atenson pa kada un di es sima es ta meste. Alguns kazal ki ten txeu fidju un tras di kel otu fla ma es ta xinti kansadu dimás. Un mai talvês ta xinti sénpri kansadu ki el pode fika sen forsa pa studa, pa faze orason i pa sai sénpri na pregason. Tanbê pode ser difísil pa el presta atenson i tra pruvetu di runions. É klaru ki un maridu ki ta ama se mudjer, ta faze kel ki el pode pa djuda se mudjer óras ki ses fidju meste atenson na runions i na kaza. Pur izénplu, el pode djuda se mudjer faze trabadjus di kaza. El ta sforsa pa faze adorason na família tudu simana. I el ta sai sénpri ku se família na pregason.

INXINA BUS FIDJU AMA DEUS

9-10. Kuzê ki mai ku pai meste faze pa djuda ses fidjus?

9 Kal ki é alguns kuza ki mai ku pai pode faze pa djuda ses fidjus prende ama Jeová? Modi ki es pode proteje ses fidjus di prigus di es mundu mau? Nu ben odja alguns kuza ki mai ku pai pode faze.

10 Pidi ajuda di Jeová na orason. Pensa na izénplu di Manuá ku se mudjer, ki éra mai ku pai di Sanson. Kantu Manuá ku se mudjer diskubri ma es sta ben tinha un fidju, el pidi Jeová pa orienta-l modi ki el ta kriaba se fidju.

11. Modi ki mai ku pai pode imita izénplu di Manuá ki sta na Juízes 13:8 ?

11 Un kazal di Bósnia i Erzegovina, ki txoma Neradi ku Alma, prende ku izénplu di Manuá. Es fla: “Sima Manuá, nu pidi Jeová pa inxina-nu ser bon mai ku pai. I Jeová responde nos orason di txeu manera, através di Bíblia, publikasons, runions i kongrésus.” — Juízes 13:8.

12. Ki izénplu Juzé ku Maria da pa ses fidjus?

12 Inxina através di bu izénplu. Kel ki bu ta fla é inportanti; má kel ki bu ta faze ta mexe mutu más txeu ku bu fidju. Nu pode ten sertéza ma Juzé ku Maria da ses fidjus bon izénplu, ti mésmu pa Jizus. Juzé ta trabadjaba duru pa el sustentaba se família. Tanbê el insentiva-s pa es ama i pa es sirbi Jeová. (Deut. 4:9, 10) Nbóra Lei ka ta izijiba pa pai ku mai lebaba ses fidjus pa fésta di Páskua ‘tudu anu’ na Jiruzalen, Juzé ta lebaba se família simé. (Luc. 2:41, 42) Talvês alguns pai na ténpu di Juzé ta atxaba ma leba un família interu na un viaji di kel-la éra difísil, ta duraba txeu ténpu i ma éra karu dimás. Má Juzé ta daba txeu valor pa kuzas spritual i el inxina se fidjus faze mésmu kuza. Maria tanbê konxeba Skrituras dretu. Nu ka ten dúvida ma el inxina se fidjus ama Palavra di Deus através di kuzas ki el fla i ki el faze.

13. Modi ki un kazal imita izénplu di Juzé ku Maria?

13 Neradi ku Alma, ki dja nu papiaba di es, tanbê sigi izénplu di Juzé ku Maria. Modi ki kel-li djuda-s inxina ses fidju ama i sirbi Deus? Es fla: “Nu tenta mostra nos fidju através di nos manera di vive, ma é bon vive di akordu ku lei di Jeová.” Neradi inda fla: “Ser kel tipu di algen ki bu krê pa bu fidju ser.”

14. Pamodi ki mai ku pai meste sabe kenha ki é amigu di ses fidjus?

14 Djuda bus fidju skodje bons amigu. Mai ku pai meste sabe kenha ki é amigus di ses fidjus i kuzê ki es sta ta faze. Kel-li ta inklui sabe kenha ki ses fidjus ta pâpia ku el na redi sosial i na ses telemóvel. Kes amizadi la pode influénsia manera ki nhos fidjus ta pensa i ta aji. — 1 Cor. 15:33.

15. Kuzê ki mai ku pai pode prende ku izénplu di Djesi?

15 Kuzê ki mai ku pai pode faze si es ka ta mutu ntende di konputador ô telemóvel? Un pai na Filipinas, ki txoma Djesi, fla: “Nu sabeba poku kuza sobri tekinolojia. Má kel-li ka inpidi-nu di inxina nos fidjus konxe kes prigu di tekinolojia.” Djesi ka proíbi se fidjus di uza aparelhus iletróniku sô pamodi el ka sabia uzaba es dretu. El splika: “N fla nhas fidju ma é bon uza aparelhu iletróniku pa prende un novu língua, pa studa pa runions i pa lé Bíblia tudu dia.” Si bo é pai ô mai, dja bu lé i dja bu pâpia ku bus fidju sobri kes konsedju ikilibradu di manda mensaji i poi fotus na internet? Bu pode atxa kes informason li na jw.org®, na párti “Jóvens”. Dja bu odja ku es, kel vídiu Bu telemóvel ta manda na bo? i vídiu Toma kuidadu óras ki bu ta uza redi sosial? * Kes informason é inportanti pa inxina bus fidju modi ki es ta uza aparelhus iletróniku di midjór manera. — Pro. 13:20.

16. Kuzê ki txeu mai ku pai faze i kal ki é rezultadu?

16 Txeu pai ku mai ta ranja manera pa ses fidju pasa ténpu djuntu ku sérvus di Jeová ki ta da bon izénplu. Pur izénplu, un kazal di Kósta di Marfin, ki txoma Déni ku Bela, ta konvidaba enkaregadu di grupu di kongregason txeu bês pa fikaba na ses kaza. Déni fla: “Kel-li foi rei di bon pa nos fidju matxu. El entra na sirvisu di pioneru i gósi el sta faze vizita na lugar di enkaregadu di grupu di kongregason.” Bu pode faze mésmu kuza pa bus fidju?

17-18. Ki ténpu ki mai ku pai debe kumesa ta inxina ses fidjus?

17 Kumesa ta trena bus fidju más sédu ki bu pode. É mutu más midjór óras ki mai ku pai kumesa ta trena ses fidjus désdi pikinoti. (Pro. 22:6) Pensa na Timótiu ki kumesa ta viaja ku apóstlu Polu dipôs ki el kria. Eunisi, mai di Timótiu i se avó Lóidi, trena-l ‘désdi pikinoti’. — 2 Tim. 1:5; 3:15.

18 Un otu kazal di Kósta di Marfin, ki txoma Juan ku Paula, konsigi inxina 6 fidju ama i sirbi Jeová. Kuzê ki djuda-s ten bon rezultadu? Es imita izénplu di Eunisi ku Lóidi. Es fla: “Nu inxina nos fidjus Palavra di Deus désdi pikinoti, nu kumesa ta inxina-s lógu dipôs ki es nase.” — Deut. 6:6, 7.

19. Di akordu ku Deuteronómio 6:7, kuzê ki mai ku pai debe faze pa inxina ses fidjus Palavra di Deus?

19 Modi ki pai ku mai debe inxina Palavra di Deus pa ses fidju? Sima Deuteronómio 6:7 ta fla, pai ku mai debe ripiti Palavra di Deus pa ses fidju, pa fika gravadu na ses menti i na ses korason. Pa faze kel-li, mai ku pai debe pasa ténpu sénpri ku ses fidjus. Alvês mai ku pai pode xinti dizanimadu pamodi es ten ki ripiti kes mésmu orientason pa ses fidjus. Má es debe lenbra ma kel-li é un manera di djuda ses fidjus ntende i aplika Palavra di Deus.

Mai ku pai debe disidi modi ki es ta trena kada fidju (Odja parágrafu 20.) *

20. Splika modi ki Salmo 127:4 pode djuda mai ku pai na kria ses fidjus.

20 Konxe bus fidju dretu. Salmo 127 ta konpara fidjus ku flexas. (Lé Salmo 127:4.) Sima flexas pode fazedu ku material i di tamanhu diferenti, fidjus tanbê é diferenti di kunpanheru. Nton, mai ku pai debe disidi modi ki es ta trena kada fidju. Un kazal ki ta mora na Israel, tevi bons rezultadu na trena dôs fidju pa sirbi Jeová. Es fla kuzê ki djuda-s: “Nu studa Bíblia ku kada un di nos fidju siparadu.” É klaru ki kada xéfi di família ta disidi si meste ô si ta da pa es studa di kel manera li.

JEOVÁ TA DJUDA-U

21. Ki ajuda Jeová ta da mai ku pai?

21 Alvês mai ku pai ta xinti ma inxina ses fidjus é difísil dimás. Má fidjus é un prezenti di Jeová. I Jeová sta sénpri prontu pa djuda mai ku pai. Tanbê el ta obi ses orason i el ta responde-s através di Bíblia, publikasons, di izénplu i di konsedju di otus mai ku pai na kongregason ki ten más spiriénsa.

22. Kal ki é alguns di kes midjór kuza ki mai ku pai pode da ses fidjus?

22 Ta fladu ma kria fidju é un prujétu di 20 anu. Má na verdadi, mai ku pai nunka ka ta dexa di ser mai ku pai. Di tudu kes midjór kuza ki mai ku pai pode da ses fidjus é amor, ténpu i trena-s pa es sirbi Jeová. Kada fidju ta reaji di manera diferenti óras ki es ta dadu kel trenamentu. Un irman na Ázia, ki txoma Juana, fla: “Óras ki N pensa na trenamentu ki nha mai ku nha pai da-m, N ta agradise-s pamodi es disiplina-m i es inxina-m ama Jeová. É ka sô vida ki es da-m, má es da-m un vida ku obijetivu.” (Pro. 23:24, 25) Milhons di nos irmons ku irmans ta xinti mésmu kuza.

KÁNTIKU 59 Lova Jeová djuntu ku mi

^ par. 5 Un kazal debe ten fidju? Si es disidi ten fidju, kantu ki es debe ten? I modi ki es pode trena ses fidju pa es ama i sirbi Jeová? Na kel studu li, nu sta ben odja kuzê ki alguns kazal faze i konsedjus di Bíblia ki pode djuda-nu responde kes pergunta li.

^ par. 3 Mudadu alguns nómi.

^ par. 15 Odja tanbê Folhetu di studu pa runion di junhu di 2018, na párti “Ivita armadilhas di redi sosial”.

^ par. 61 SPLIKASON DI FOTU: Un kazal ta pâpia si es ta ten fidjus ô nau, ta pensa na alegria i responsabilidadis di kria fidju.

^ par. 65 SPLIKASON DI FOTU: Un kazal ta studa siparadu ku kada un di ses fidju pamodi es ten idadi i kapasidadi diferenti.