Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 51

Bu pode ten pas sikrê na ténpus difísil

Bu pode ten pas sikrê na ténpus difísil

‘Ka nhos fika ku korason preokupadu, nen ka nhos fika ku medu.’  JOÃO 14:27.

KÁNTIKU 112 Jeová é Deus di pas

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

1. Kuzê ki é ‘pas di Deus’ i kuzê ki ta kontise óras ki nu ten kel pas li? (Filipenses 4:6, 7)

 TEN un tipu di pas ki algen na kel mundu li ka konxe, ki é ‘pas di Deus’. Kel pas li é un kuza ki ta pô-nu ta xinti kalmu i trankilu i é sô kenha ki ten un amizadi fórti ku Deus ki ta pode xinti-l. Óras ki nu ten kel pas ki ta ben di Deus, nu ta xinti suguru. (Lé Filipenses 4:6, 7.) Tanbê, nu pode ten un amizadi fórti ku otus algen ki ta ama Jeová. I más inportanti inda, nu pode ser amigu di kel ‘Deus di pas’. (1 Tes. 5:23) Óras ki nu konxe, nu ta kunfia i nu ta obi ku nos Pai, kel pas di Deus ta guarda nos korason óras ki nu ta pasa pa situasons ki ta dexa-nu preokupadu dimás.

2. Pamodi ki nu pode ten sertéza ma nu ta konsigi ten pas di Deus?

2 Nu ta konsigi ten pas di Deus óras ki nu ta pasa pa prublémas na vida, sima un duénsa ki ta spadja, un disgrasa, revólta na nos país i pirsigison? Kalker un di kes situason li pode pô-nu ku txeu medu. Jizus da kel konsedju li pa se sigidoris: ‘Ka nhos fika ku korason preokupadu, nen ka nhos fika ku medu.’ (João 14:27) Inda ben, ki txeu irmon ku irmans sigi es konsedju di Jizus. Ku ajuda di Jeová, es konsigi atxa pas kantu es pasa pa prublémas difísil.

MODI KI NU PODE TEN PAS ÓRAS KI NU TA LIDA KU UN DUÉNSA KI TA SPADJA

3. Modi ki un duénsa ki ta spadja pode kaba ku nos pas?

3 Un duénsa ki ta spadja pode muda nos vida konpletamenti. Odja modi ki COVID-19 afeta txeu algen. Un piskiza ki fazedu mostra ma más di metadi di algen ki papiadu ku el fla ma es tene algun prubléma di sónu duránti COVID-19. Pamodi COVID-19, prublémas sima preokupason dimás, depreson, uza dróga i bebida alkólika dimás, violénsia na família i tenta mata kabésa omenta txeu. Si na undi ki bu ta mora tene un duénsa ki ta spadja, modi ki bu pode ka fika preokupadu dimás i ten pas di Deus?

4. Pamodi ki konxe kel profesia di Jizus sobri ténpu di fin ta da-nu pas?

4 Jizus fla ma na ténpu di fin, ta ben tinha duénsas ki ta spadja ‘na un lugar tras di kel otu’. (Luc. 21:11) Modi ki sabe kel-li ta da-nu pas? Nu ka ta fika spantadu óras ki ta kontise duénsas ki ta spadja. Nu sabe ma kes kuza li sta ta kontise sima Jizus flaba. Nton, nu ten motivu pa sigi kel konsedju ki Jizus da pa kes algen ki sta ta vive na ténpu di fin: ‘Nhos toma kuidadu pa medu ka toma kónta di nhos’. — Mat. 24:6.

Obi gravason di leitura di Bíblia pode djuda-u ten pas duránti un duénsa ki ta spadja. (Odja parágrafu 5.)

5. (a) Sima sta na Filipenses 4:8, 9, sobri kuzê ki nu debe ora óras ki nu ta lida ku un duénsa ki ta spadja? (b) Modi ki obi gravason di leitura di Bíblia pode djuda-u?

5 Óras ki ta kontise un duénsa ki ta spadja nu pode fika preokupadu ô ti ku medu dimás. É kel-li ki kontise ku un irman ki txoma Deizi. b Dipôs ki se tiu, se primu i se dotor móre pamodi COVID-19, el fika ku medu di panha kel duénsa li i pasa pa se mai ki dja sta algen di idadi. I pamodi COVID-19, tanbê el staba na prigu di perde se trabadju. Nton, el fika preokupadu ku modi ki el ta kunpraba kumida i modi ki el ta pagaba rénda. El fika txeu preokupadu ku kes kuza li ki nen el ka ta konsigi durmiba di noti. Má Deizi atxa pas. Modi ki el konsigi? El ora pa Jeová djuda-l fika kalmu i ten pensamentus puzitivu. (Lé Filipenses 4:8, 9.) El obi Jeová ta “pâpia” ku el através di kes gravason di leitura di Bíblia. El fla: “Kes vós trankilu di kes irmon ta lé ta poba mi ta xinti kalmu i ta lenbraba mi ma Jeová ta preokupa ku mi.” — Sal. 94:19.

6. Modi ki studu pesoal i runion ta djuda-u?

6 Duránti un duénsa ki ta spadja é ka fásil bu faze tudu kes kuza ki bu ta fazeba antis. Má ka bu dexa kel-li pô-u ta para di faze bu studu pesoal ô di ba runion. Spiriénsias di vida ki nu ta atxa na nos publikasons i vídius ta lenbra-u ma bus irmon sta kontinua ku ses lialdadi sikrê ku prublémas sima kel-li. (1 Ped. 5:9) Runion ta djuda-u pensa na kuzas ki ten bazi na Bíblia ki ta da-u koraji. Tanbê el ta da-u oportunidadi di nkoraja otus i di ser nkorajadu. (Rom. 1:11, 12) Óras ki bu ta pensa na modi ki Jeová apoia se sérvus kantu es staba duenti, ku medu ô ta xinti es sô, bu fé ta fika más fórti i bu ta fika ku sertéza ma el ta apoia-u tanbê.

7. Ki lison ki bu pode prende ku apóstlu Juan?

7 Sforsa pa kontinua ta pâpia ku bus irmon i irmans. Pamodi un duénsa ki ta spadja, talvês nu ka ta konsigi sta djuntu ku nos irmons. Na situasons sima kel-li, talvês bu pode xinti sima apóstlu Juan. El krê odjaba se amigu Gaiu róstu ku róstu. (3 João 13, 14) Má simé, Juan rekonhese ma pa un ténpu el ka ta konsigi odjaba Gaiu. Nton, Juan faze kel ki el ta podeba. El skrebe un karta pa Gaiu. Si ka ta da pa vizita irmons i irmans na ses kaza, tenta pâpia ku es através di tilifóni, xamada ku vídiu ô manda-s mensájen. Óras ki bu ta kontinua ta pâpia ku bus irmon, bu ka ta xinti bo sô i bu ta fika más kalmu. Má si bu kontinua preokupadu dimás, pâpia ku ansions i seta nkorajamentu ki es ta da-u ku amor. — Isa. 32:1, 2.

MODI KI NU TA TEN PAS ÓRAS KI NU TA LIDA KU UN DISGRASA

8. Modi ki un disgrasa pode kaba ku bu pas?

8 Si dja bu pasa pa un dizastri na naturéza sima txeia, tremor di téra, ô lumi ki pega, talvês bu fika preokupadu pa algun ténpu. I si algun algen ki bu ta ama móre, ô bu perde tudu bus kuza, talvês bu xinti txeu tristi, sen speransa i ti ku raiba. Má, kel-li ka krê fla ma abo é un algen ki gosta di kuzas material ô ki ten poku fé. Bu pasa pa un situason difísil i é normal bu xinti si na komésu. (Jó 1:11) Má sikrê ku situason difísil sima kes-li bu pode ten pas. Modi?

9. Kuzê ki Jizus fla pa pripara-nu pa disgrasas?

9 Lenbra di kuzê ki Jizus fla. Alguns algen ta pensa ma nunka es ka ta pasa pa un disgrasa. Má nu sabe ma ta ben kontise disgrasa más txeu na nos ténpu i algun di es pode afeta-nu. Jizus fla se sigidoris ma ta ben tinha ‘grandis tremor di téra’ i otus disgrasa antis di fin ben. (Luc. 21:11) Tanbê el fla ma ‘kuzas ki é kóntra lei’ ta biraba más txeu i é kel-li ki nu sta ta odja ta kontise oji. Pur izénplu, nu sta ta odja krimi, violénsia i atakis di terorista. (Mat. 24:12) Jizus nunka ka flaba ma kes kuza li ta ben afetaba sô kes ki bandona Jeová. Na verdadi, txeu sérvu di Jeová pasa pa disgrasas. (Isa. 57:1; 2 Cor. 11:25) Jeová pode ka faze un milagri pa proteje-nu di tudu disgrasa, má el ta da-nu tudu kel ki nu meste pa nu kontinua kalmu i ku pas.

10. Pamodi ki pripara gósi pa un disgrasa ta mostra ma nu ten fé? (Provérbios 22:3)

10 Si nu sta priparadu pa un imerjénsia é más fásil nu kontinua kalmu óras ki el kontise. Má pripara pa un imerjénsia ta mostra falta di fé na Jeová? Klaru ki nau. Na verdadi, pripara pa un disgrasa ta mostra ma nu ten fé na se kapasidadi di kuida di nos. Di ki manera? Palavra di Deus ta fla-nu pa nu pripara pa disgrasas ki pode kontise. (Lé Provérbios 22:3.) I através di nos revistas, runion i avizus, organizason di Deus sénpri ta insentiva-nu pa nu pripara pa un imerjénsia. c Nu ta kunfia na Jeová? Si nu ta kunfia na el, nu ta sigi kel konsedju li gósi antis ki un disgrasa kontise.

Pripara antis pode djuda-u skapa ku vida na un disgrasa. (Odja parágrafu 11.) d

11. Kuzê ki bu ta prende ku izénplu di Margaret?

11 Odja spiriénsia di irman Margaret. El fladu pa el sai di se kaza pamodi lumi ki pega na se zóna. Pamodi txeu algen staba ta tenta fuji omésmu ténpu, tinha txeu karu na strada i éra difísil di konduzi. Tinha txeu fumu prétu na ar i Margaret fika prézu na se karu pa algun ténpu. Má simé, el skapa ku vida pamodi el staba priparadu. El tinha un mapa na se bólsa i asi el konsigi atxa un otu strada pa el sai di kel zóna. Antis di kontise kel disgrasa, el ba konxe kel strada, asi pa el sabeba pa undi ki el ta baba si kontiseba un imerjénsia. Pamodi Margaret staba priparadu, el skapa ku vida.

12. Pamodi ki nu ta sigi kes orientason ki nu ta dadu?

12 Autoridadis pode pidi-nu pa nu ka sai di kaza dipôs di un sértu óra, pa nu sai di nos zóna ô pa nu sigi otus orientason pa proteje-nu. Alguns algen ka ta obi ku kes orientason li pamodi es ka ta krê dexa kes kuza ki es ten pa tras. Kuzê ki un algen ki ta sirbi Deus ta faze? Bíblia ta fla: ‘Pamodi Sinhor, nhos debe obi ku tudu autoridadi di ómi, pode ser un rei, pamodi el é un algen supirior, ô pode ser kes governador, pamodi el manda-s’. (1 Ped. 2:13, 14) Organizason di Deus tanbê ta da-nu orientason pa proteje-nu. Sénpri nu ta lenbradu pa nu da kes ansion nunbru di tilifóni ki nu sta ta uza asi pa es pode txiga na nos óras ki kontise un imerjénsia. Dja bu faze kel-li? Tanbê nu pode resebe orientason sobri fika na kaza, ô sai di kaza, modi ki nu ta konsigi kes kuza ki nu meste ô modi i ki óra ki nu pode djuda otus. Si nu ka obi, nu pode poi nos vida i vida di kes ansion na prigu. Lenbra ma kes ómi fiel li sta ta toma kónta di nos. (Heb. 13:17) Margaret fla: “N ta kridita di korason ma sigi kes orientason di ansions i di organizason salva nha vida.”

13. Kuzê ki da txeu irmon ki tevi ki sai di ses kaza alegria i pas?

13 Txeu irmon ku irmans ki tevi ki sai di ses kaza pamodi un disgrasa, géra ô revólta na ses país, faze ses midjór pa kustuma ku ses situason novu i es faze más na ses sirvisu pa Jeová. Sima kes kriston di ténpu di apóstlus ki spadjadu pamodi pirsigison, es kontinua ta ‘prega notísias sábi di palavra’. (Atos 8:4) Prega ta djuda-s konsentra na Reinu envês di na situasons difísil. Pur isu, es kontinua ku ses alegria i pas.

MODI KI NU TA TEN PAS ÓRAS KI NU TA LIDA KU PIRSIGISON

14. Modi ki pirsigison pode kaba ku nos pas?

14 Pirsigison pode tra-nu txeu kuza ki normalmenti ta da-nu pas. Nu ta fika kontenti óras ki nu ta faze runion i pregason di manera livri, i kes kuza ki nu ta kustuma faze sénpri sen medu di podu prézu. Si nu ka ta konsigi faze kes kuza li, nu pode fika preokupadu dimás i ku medu di kuzê ki pode kontise dipôs. É normal xinti si. Má, nu meste toma kuidadu. Jizus fla ma pirsigison pode poi se disiplus ta tropesa. (João 16:1, 2) Nton, modi ki nu pode kontinua ku nos pas si nu sta ta pirsigidu?

15. Pamodi ki nu ka debe xinti medu di pirsigison? (João 15:20; 16:33)

15 Palavra di Deus ta fla: ‘Tudu kes ki krê uza ses vida pa adora Deus, unidu ku Kristu Jizus, tanbê ta ser pirsigidu.’ (2 Tim. 3:12) Un irmon ki txoma Andrei, atxa difísil di seta kel-li dipôs ki trabadju di pregason proibidu na se país. El fla: “Ten txeu Tistimunha di Jeová li. Modi ki autoridadis pode prende nos tudu?” Envês di kel manera di pensa li poi Andrei ta xinti pas, el pô-l ta fika preokupadu dimás. Otus irmon dexa kuzas na mô di Jeová i es ka tenta konvense ses kabésa ma es ka ta sérba prézu. Es sabia ma es pode baba prézu, má es ka staba preokupadu sima Andrei. Nton, el disidi ten un atitudi sima di kes irmon i kunfia na Jeová. Lógu dipôs el xinti pas i gósi el ten alegria sikrê ku difikuldadis. Pode kontise mésmu kuza ku nos. Jizus fla ma nu pode spéra pirsigison, má tanbê el garanti-nu ma nu pode kontinua fiel. —  João 15:20; 16:33.

16. Ki orientasons ki nu meste sigi óras ki nu sta ta pasa pa pirsigison?

16 Óras ki nos trabadju di pregason proibidu ô nu ten poku liberdadi, nu pode resebe orientasons di filial i di ansions. Kes orientason li é pa proteje-nu, pa garanti-nu ma nu ta kontinua ta resebe kumida spritual i pa djuda-nu kontinua ta prega ti undi ta da. Faze bu midjór pa bu sigi kes orientason ki bu resebe, sikrê bu ka ntende dretu pamodi ki es dadu. (Tia. 3:17) Tanbê, nunka ka bu da informasons sobri irmons i irmans ô sobri atividadis di kongregason pa kes algen ki ka ten direitu di sabe. — Ecl. 3:7.

Kuzê ki ta djuda-u xinti pas sikrê ku difikuldadis? (Odja parágrafu 17.) e

17. Sima kes apóstlu na primeru séklu, kuzê ki nu sta disididu na faze?

17 Satanás ta briga kóntra povu di Deus prinsipalmenti pamodi ‘ses trabadju é da tistimunhu di Jizus.’ (Apo. 12:17) Ka bu dexa Satanás ku se mundu pô-u ku medu. Prega i inxina sikrê ku opozison ta da-nu alegria i pas. Na primeru séklu, kantu kes autoridadi di judeus manda kes apóstlu pa para di prega, kes ómi fiel li skodje obi ku Deus. Es kontinua ta prega i kel trabadju li pô-s fika kontenti. (Atos 5:27-29, 41, 42) É klaru ki si nos trabadju di pregason ten poku liberdadi nu debe toma kuidadu óras ki nu ta prega. (Mat. 10:16) Má si nu faze nos midjór, nu ta xinti pas pamodi nu sta ta poi Jeová kontenti i nu sta ta leba otus algen un mensaji ki ta salva ses vida.

‘KEL DEUS DI PAS TA STA KU NHOS’

18. Kuzê ki nu meste lenbra sobri kel Fonti di pas ki nu meste?

18 Bu pode ten sertéza ma sikrê na situasons difísil, nu pode ten pas. Na kes situason li, nu debe lenbra ma kel pas ki nu meste é kel pas di Deus, ki é sô Jeová ki pode da-nu. Kunfia na el óras ki bu sta ta pasa pa un duénsa ki ta spadja, un disgrasa ô pirsigison. Kontinua pértu di se organizason. Pensa na kel futuru sábi ki sta ta spera-u. Óras ki bu faze kel-li ‘kel Deus di pas ta sta ku bo.’ (Fil. 4:9) Na kel otu studu, nu ta ben odja modi ki nu pode djuda nos irmons ki sta pasa pa prublémas ten pas di Deus.

KÁNTIKU 38 Jeová ta da-u forsa

a Jeová promete ma el ta da pas pa kes algen ki el ta ama. Má kuzê ki é kel pas ki ta ben di Deus i modi ku nu pode atxa-l? Modi ki ‘pas di Deus’ pode djuda-nu óras ki nu ta lida ku un duénsa ki ta spadja, disgrasa ô pirsigison? Na kel studu li, nu ta ben odja respósta di kes pergunta li.

b Mudadu alguns nómi.

c Odja artigu ku téma: “Tragédias — O que fazer quando sua vida está em jogo” na Nhos Korda! nunbru 5 di 2017.

d SPLIKASONS DI FOTUS: Un irman konsigi sai di se kaza pamodi el pripara antis.

e SPLIKASONS DI FOTUS: Un irmon ki ta mora na un país ki nos trabadju di pregason ten poku liberdadi, kontinua ta da tistimunhu ku kuidadu.