Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 50

‘Bu ta ben sta ku mi na Paraízu’

‘Bu ta ben sta ku mi na Paraízu’

‘Oji N ta fla-u ku tudu sertéza ma bu ta ben sta ku mi na Paraízu.’ — LUCAS 23:43.

KÁNTIKU 145 Deus promete un paraízu

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

1. Poku antis di Jizus móre, kuzê ki el fla un kriminozu ki staba na se ladu? (Lucas 23:39-43)

 JIZUS i kes dôs kriminozu na se ladu staba ta sufri timenti es staba ta móre poku-poku. (Luc. 23:32, 33) Antis, kes dôs kriminozu faze Jizus trósa, nton kel-li ta mostra klaru ma es ka éra se disiplus. (Mat. 27:44; Mar. 15:32) Má dipôs, un di es muda di ideia. El fla: ‘Jizus, lenbra di mi óras ki bu entra na bu Reinu.’ Jizus responde-l: ‘Oji N ta fla-u ku tudu sertéza ma bu ta ben sta ku mi na Paraízu.’ (Lé Lucas 23:39-43.) Ka ten nada ki ta mostra ma kel kriminozu dja setaba kel mensaji sobri ‘Reinu di Séu’ ki Jizus prega kantu el staba na téra. I Jizus nunka ka fla kel ómi ma el ta entraba na Reinu. (Mat. 4:17) Jizus staba ta pâpia di un paraízu na téra na futuru. Pamodi ki nu pode fla kel-li?

Kuzê ki nu pode pensa sobri kel kriminozu ki pâpia ku Jizus i kuzê ki kel kriminozu sabia? (Odja parágrafus 2 i 3.)

2. Kuzê ki ta mostra ma kel kriminozu ki rapende éra judeu?

2 Talvês kel kriminozu ki rapende éra judeu. El fla kel otu kriminozu: ‘Bu ka ten ninhun ruspetu pa Deus, gósi ki dja bu resebe mésmu julgamentu?’ (Luc. 23:40) Kes judeu ta adoraba sô un Deus, má kes algen di otus nason ta kriditaba na txeu deus. (Êxo. 20:2, 3; 1 Cor. 8:5, 6) Si kes kriminozu li ka éra judeu, talvês el ta perguntaba: “Bu ka ten ninhun ruspetu pa deuzis?” Tanbê, Jizus mandadu ka pa kes algen di nasons, má pa ‘kes ovelha di kaza di Israel ki sta perdedu.’ (Mat. 15:24) Deus dexa kes israelita sabe ma el ta ben resusitaba mortus. Kel kriminozu ki rapende talvês sabeba di kel-li. I kuzê ki el fla ta mostra ma el ntende ma Jeová ta ben resusitaba Jizus pa governa na Se Reinu. Pa kel ki ta parse, kel ómi li tinha speransa ma Deus ta resusitaba el tanbê.

3. Kuzê ki talvês kel kriminozu pensa na el kantu Jizus fla palavra paraízu? Splika. (Génesis 2:15)

3 Dja ki kel kriminozu ki rapende éra judeu, talvês el konxeba kel stória sobri Adon i Eva i kel paraízu ki Jeová poba es na el. Nton, kel kriminozu talvês ta kriditaba ma kel Paraízu ki Jizus pâpia di el ta ben sérba un jardin bunitu li na téra. —  Génesis 2:15.

4. Na kuzê ki kes palavra ki Jizus fla un di kes kriminozu debe pô-nu ta pensa na el?

4 Kel kuza ki Jizus fla kel kriminozu debe pô-nu ta pensa na modi ki vida na Paraízu ta ben ser. Na verdadi, kel govérnu di pas di Rei Salumon pode inxina-nu algun kuza sobri paraízu. Bíblia ta fla ma Jizus é más grandi ki Salumon. Nton, nu pode spéra ma Jizus ta ben trabadja djuntu ku kes ki ta ba governa ku el pa bira téra un paraízu rei di sábi. (Mat. 12:42) É klaru ki kes ‘otu ovelha’ debe krê sabe kuzê ki es debe faze pa es pode ba vive pa tudu ténpu na Paraízu. — João 10:16.

MODI KI VIDA NA PARAÍZU TA BEN SER?

5. Modi ki bu ta atxa ma vida na Paraízu ta ben ser?

5 Modi ki bu ta atxa ma vida na Paraízu ta ben ser? Talvês bu ta pensa na un jardin bunitu, sima jardin di Éden. (Gén. 2:7-9) Talvês bu ta lenbra di kel profesia di Mikeias ki ta fla ma povu di Deus ta ben ‘xinta baxu di se pé di uva i baxu di se pé di figu’. (Miq. 4:3, 4) Talvês bu ta lenbra ma Bíblia ta fla ma ta ben ten kumida avontádi. (Sal. 72:16; Isa. 65:21, 22) Nton, talvês bu ta odja bu kabésa na un jardin bunitu, xintadu na un méza xeiu di kumida sábi. Bu pode imajina txeru sábi di planta i di flor. I talvês bu pode imajina bu família, amigus i kes resusitadu ta ri i ta pasa ténpu sábi ku kunpanheru. Tudu kel-li é ka un sonhu. Di sertéza kes kuza li ta ben kontise na téra. Má, na Paraízu tanbê nu ta ben ten trabadju sábi.

Nu ta ben ten kel trabadju inportanti di inxina kes resusitadu. (Odja parágrafu 6.)

6. Kuzê ki nu ta ben faze na Paraízu? (Odja dizenhu.)

6 Jeová faze-nu pa nu gosta di nos trabadju. (Ecl. 2:24) Nu ta ben sta okupadu na kel Govérnu di mil anu di Jizus. Kes ki salva na grandi tribulason i kes milhon di algen ki ta resusitadu ta ben meste ropa, kumida i lugar di mora. Pa da-s kes kuza li, nu ta ben meste faze txeu trabadju sábi. Sima Jeová fla Adon ku Eva pa toma kónta di téra, nos tanbê nu ta ben ten kel trabadju sábi di bira téra un paraízu. Imajina modi ki ta ben ser sábi inxina kes milhon di algen ki resusita ki sabia poku kuza sobri Jeová i sobri se vontadi i djuda kes algen fiel ki vive antis di ténpu di Jizus prende más.

7. Di kuzê ki nu pode ten sertéza i pamodi?

7 Nu pode ten sertéza ma óras ki nu ben vive na Paraízu na futuru nu ta ben ten pas, nu ta ten tudu kuza ki nu meste i el ta ser organizadu. Pamodi? Pamodi Jeová dja da-nu un ideia di modi ki vida ta ben ser dibaxu di govérnu di se Fidju. Nu pode odja kel-li na stória di govérnu di Rei Salumon.

GOVÉRNU DI REI SALUMON TA DA-NU UN IDEIA DI PARAÍZU

8. Modi ki kes palavra ki sta na Salmo 37:10, 11, 29 kunpri dipôs ki Rei Davidi skrebe-s? (Odja “Perguntas ki leitoris ta faze” na kel revista li.)

8 Ku ajuda di spritu santu, Rei Davidi skrebe sobri modi ki vida ta ben sérba na futuru óras ki un rei fiel i ki ten txeu sabedoria ben xintaba na tronu. (Lé Salmo 37:10, 11, 29.) Nu ta lé Salmo 37:11 txeu bês pa pâpia ku otus algen sobri Paraízu ki sta pa ben. Nu ten bon motivu pa faze kel-li pamodi Jizus fla kes palavra li na se diskursu na monti. Asi el mostra ma es ta ben kunpri na futuru. (Mat. 5:5) Má kuzê ki Davidi fla tanbê ta mostra modi ki vida ta sérba na ténpu di Rei Salumon. Kantu Salumon ta governaba na Israel, povu di Deus tinha txeu pas i rikéza i kel téra ‘ta daba txeu leti ku mel.’ Deus fla: ‘Si nhos kontinua ta anda na nhas lei, N ta ben poi pas na país, i nhos ta ben deta i ningen ka ta poi nhos ta xinti medu.’ (Lev. 20:24; 26:3, 6) Kes promésa li kunpri na govérnu di Salumon. (1 Cró. 22:9; 29:26-28) I Jeová promete ma kes algen mau ta ben ‘dexa di izisti’. (Sal. 37:10) Nton, kes palavra ki sta Salmo 37:10, 11, 29 kunpri na pasadu i tanbê es ta ben kunpri na futuru.

9. Kuzê ki rainha di Sabá fla sobri govérnu di Rei Salumon?

9 Rainha di Sabá obi notísias sobri pas i rikéza ki israelitas tinha na govérnu di Salumon. El viaja di un téra lonji ti Jiruzalen pa odja ku se odju. (1 Reis 10:1) Dipôs di odja modi ki govérnu di Salumon éra, el fla: ‘Es ka konta-m nen metadi. Bus ómi é filís, i bus sérvu ki ta sta sénpri bu dianti ta obi bu sabedoria tanbê é filís!’ (1 Reis 10:6-8) Má kes kuza ki kontise na govérnu di Salumon éra sô un izénplu di kuzê ki Jeová ta ben faze pa tudu algen dibaxu di govérnu di Se Fidju Jizus.

10. Di ki maneras ki Jizus é más midjór ki Salumon?

10 Jizus é más midjór ki Salumon na tudu sentidu. Salumon éra un ómi inperfeitu i el faze pekadus gravi ki dipôs ben poi povu di Deus na prublémas. Má Jizus é un governanti perfeitu ki ka ta faze nada mariadu. (Luc. 1:32; Heb. 4:14, 15) Jizus kontinua fiel pa Deus sikrê ku kes próva difísil ki Satanás pô-l ta pasa pa el. Jizus prova ma nunka el ka ta peka ô faze algun kuza ki ta prujudika kes algen ki ta apoia se govérnu ku lialdadi. El é kel midjór Rei ki nu pode ten.

11. Kenha ki ta ba djuda Jizus governa?

11 Jizus ku kes 144 mil ta ben trabadja djuntu pa kuida di tudu algen i pa kunpri vontadi di Jeová pa téra. (Apo. 14:1-3) Kes 144 mil ómi ku mudjer li pasa pa txeu provason i sufrimentu kantu es staba na téra. Pur isu, es ta konsigi ntende dretu kuzê ki nu ta pasa pa el. Kuzê ki kes 144 mil ta ben faze?

KUZÊ KI KES KRISTON SKODJEDU KU SPRITU SANTU TA BEN FAZE?

12. Ki trabadju ki Jeová ta ben da kes 144 mil?

12 Jizus ku kes 144 mil ki ta ba governa ku el ten mutu más trabadju di ki Salumon tinha. Kel rei israelita li tinha ki kuidaba di milhons di algen sô na un país. Má, kes ki ta ba governa na Reinu di Deus ta ben kuida di bilhons di algen ki ta vive na mundu interu. Jeová da kes 144 mil un priviléjiu grandi!

13. Ki responsabilidadi spesial kes 144 mil ki ta ba djuda Jizus governa ta ben ten?

13 Kes 144 mil ta ben ser rei i saserdóti sima Jizus. (Apo. 5:10) Kantu kes israelita tinha ki sigiba lei di Muizés, trabadju prinsipal di kes saserdóti éra djudaba povu kontinua ku bon saúdi i ku bon amizadi ku Jeová. Lei tinha ‘un sónbra di bons kuza ki staba pa ben’. Pur isu, nu pode ntende ma kes 144 mil ki ta ba governa ku Jizus ta ben djuda povu di Deus kontinua ku bon saúdi i ku bon amizadi ku Jeová. (Heb. 10:1) Nu ka sabe modi ki kes rei i saserdóti li ta ben pâpia ku kes algen ki ta sta na téra i ki ta apoia Reinu. Ka ta nporta kuzê ki Jeová disidi faze, nu pode ten sertéza ma na Paraízu ki sta pa ben, kes algen na téra ta ben resebe kel orientason ki es meste. — Apo. 21:3, 4.

KUZÊ KI KES ‘OTU OVELHA’ DEBE FAZE PA ES PODE BA VIVE NA PARAÍZU?

14. Kuzê ki ‘otus ovelha’ ten aver ku ‘ribanhu pikinoti’?

14 Jizus txoma kes ki ta ba governa ku el di ‘ribanhu pikinoti’. (Luc. 12:32) Tanbê el pâpia di un otu grupu, ki el txoma di ‘otus ovelha’. Kes dôs grupu li é un ribanhu unidu. (João 10:16) Kes dôs grupu li ta trabadja djuntu gósi i es ta kontinua ta trabadja djuntu óras ki téra ben bira un paraízu. Dipôs, é klaru ki kes di ‘ribanhu pikinoti’ ta ben sta na séu i kes di ‘otus ovelha’ ta ten speransa di vive pa tudu ténpu na téra. Má ten alguns kuza ki kes di ‘otus ovelha’ meste faze gósi pa es pode ben vive na Paraízu.

Désdi gósi nu pode mostra ma nu sta ta pripara pa vive na Paraízu. (Odja parágrafu 15.) b

15. (a) Modi ki kes ‘otu ovelha’ ta djuda irmons di Kristu? (b) Modi ki bu pode imita izénplu di kel irmon na un farmásia? (Odja fotu.)

15 Kel kriminozu ki rapende, móre antis di ten oportunidadi di mostra gratidon pa kuzê ki Kristu faze pa el. Má nos ki é di ‘otus ovelha’, nu ten oportunidadi gósi di mostra kuzê ki nu ta xinti pa Jizus. Pur izénplu, nu ta mostra nos amor pa el, pa manera ki nu ta trata kes irmon skodjedu ku spritu santu. Jizus fla ma el ta ben julga kes ovelha pa manera ki es ta trata se irmons. (Mat. 25:31-40) Nu pode djuda kes irmon di Kristu, óras ki nu ta partisipa ku zelu na trabadju di pregason i di faze disiplus. (Mat. 28:18-20) Pa faze kel-li, nu krê uza dretu kes ajuda ki nu ta resebe, sima livru Vive filís pa tudu ténpu!. Si inda bu ka sta ta faze un studu di Bíblia, pamodi ki bu ka ta poi méta di oferese un studu di Bíblia pa tudu algen ki bu ta konsigi?

16. Kuzê ki nu pode faze gósi pa nu pripara pa ser sidadon di Reinu di Deus?

16 Nu ka meste spéra ti ki nu ba vive na Paraízu pa nu bira kel tipu di algen ki Jeová krê. Désdi gósi, nu debe sforsa pa ser onéstu na kuzas ki nu ta fla i ki nu ta faze i ten un vida ikilibradu. I nu pode ser lial pa Jeová, pa nos maridu ô mudjer i pa irmons na kongregason. Si nu obi ku Jeová gósi na kel mundu mau li, ta ser más fásil obi ku el na Paraízu. Tanbê nu pode dizenvolve kapasidadis i kualidadis pa mostra ma nu sta ta pripara pa ba vive la. Odja artigu “Bu sta prontu pa ‘erda Téra’?” na kel revista li.

17. Nu debe xinti dizanimadu pamodi pekadus ki nu faze na pasadu? Splika.

17 Tanbê nu debe sforsa pa nu para di xinti kulpadu pamodi kes pekadu gravi ki nu faze na pasadu. É klaru ki nunka nu ka ta atxa ma sakrifisiu di resgati é un diskulpa pa nu faze ‘pekadu di propózitu’. (Heb. 10:26-31) Má nu pode ten sertéza ma si nu rapende di verdadi pamodi un pekadu gravi, nu djobe ajuda di Jeová i nu muda nos konportamentu, el ta purdua-nu konpletamenti. (Isa. 55:7; Atos 3:19) Lenbra ma Jizus fla kes farizeu: ‘N ka ben txoma kes algen justu, má kes pekador.’ (Mat. 9:13) Sakrifisiu di resgati ten puder ki ta txiga pa kubri tudu nos pekadu.

BU PODE VIVE PA TUDU TÉNPU NA PARAÍZU

18. Kuzê ki bu ta gostaba di pâpia ku kel kriminozu ki móre na ladu di Jizus?

18 Bu ta konsigi imajina bu kabésa na Paraízu, ta pâpia ku kel kriminozu ki móre na ladu di Jizus? Di sertéza, nhos tudu dôs ta mostra gratidon pa sakrifisiu di Jizus. Bu pode fla kel kriminozu pa konta-u kuzê ki kontise na kes últimu óra di vida di Jizus li na téra i modi ki el xinti ku respósta di Jizus. I talvês el pode pergunta-u modi ki vida éra na ténpu di fin di mundu di Satanás. Ta ben ser un priviléjiu grandi studa Palavra di Deus ku algen sima kel ómi li! — Efé. 4:22-24.

Na govérnu di mil anu, un irmon sta kontenti ta tenta midjora kapasidadi ki el ten na faze un kuza ki el gosta. (Odja parágrafu 19.)

19. Pamodi ki vida na Paraízu ka ta ser nfadadu? (Odja dizenhu na kapa.)

19 Vida na Paraízu nunka ka ta ser nfadadu. Sénpri ta ten algen interesanti pa nu konxe i trabadju sábi pa nu faze. I kada dia nu ta konsigi konxe nos Pai na séu midjór i pruveta kes kuza ki el ta da-nu. Sénpri nu ta ten más kuza pa nu prende sobri el i mutu más kuza pa nu prende sobri se kriason. Sima nu ta ba ta vive más txeu, nos amor pa Jeová ta bira más fórti. Nu ten txeu gratidon pa Jeová i pa Jizus pamodi es promete-nu ma nu pode vive pa tudu ténpu na Paraízu!

KÁNTIKU 22 Faze bu Reinu ben!

a Bu ta kustuma pensa na modi ki vida ta ben ser na Paraízu? Faze kel-li ta nkoraja-nu. Si nu kontinua ta pensa na kuzê ki Jeová ta ben faze pa nos na futuru, nu ta xinti más gana di inxina otus algen sobri mundu novu. Kel studu li, ta ben bira nos fé más fórti na kel promésa ki Jizus faze di un paraízu na futuru.

b SPLIKASON DI FOTU: Un irmon ki ten speransa di ben inxina kes resusitadu dja sta ta inxina otus algen gósi.