Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 49

KÁNTIKU 147 Deus promete vida pa tudu ténpu

Kuzê ki nu meste faze pa nu vive pa tudu ténpu?

Kuzê ki nu meste faze pa nu vive pa tudu ténpu?

“Tudu kel ki seta se Fidju i mostra fé na el [ta ben] ten vida pa tudu ténpu”.JUAN 6:40.

ASUNTU PRINSIPAL

Ki bensons kes skodjedu ku spritu santu i kes otu ovelha pode ten pamodi sakrifisiu di Jizus Kristu.

1. Kuzê ki txeu algen ta atxa di vive pa tudu ténpu?

 TXEU algen ta kume bon kumida i ta faze izersísiu pa es pode ten un bon saúdi. Má simé, es sabe ma es ka ta pode vive pa tudu ténpu. Talvês es pode atxa ma kel-li é inposível i es pode ka krê vive pa tudu ténpu pamodi kes prubléma ki bedjisa ta traze. Má, na Juan 3:16 i 5:24 Jizus fla ma é posível ten “vida pa tudu ténpu”.

2. Kuzê ki Juan kapítlu 6 ta fla sobri vive pa tudu ténpu? (Juan 6:39, 40)

2 Un dia, Jizus faze un milagri i el da pon ku pexi pa milharis di algen. a Kel-la foi un kuza ki dexa algen dimiradu, má kuzê ki el fla na otu dia dexa-s más dimiradu inda. Un monti di algen sigi-l ti Kafarnaun, pértu di Galilea. La el fla ma pesoas pode ben ser resusitadu i vive pa tudu ténpu. (Lé Juan 6:39, 40.) Pensa kuzê ki kel-li ta siginifika pa bus amigu i família ki dja móre. Kes palavra li di Jizus ta mostra ma txeu algen ki dja móre pode ben vive otu bês. Bo i kes algen ki bu ta ama pode ben vive pa tudu ténpu. Má, kel ki Jizus fla na kes otu versíklu di Juan kapítlu 6 foi difísil pa txeu di kes algen intende i inda sta ta ser difísil pa txeu algen oji. Kuzê ki Jizus fla?

3. Kuzê ki Jizus fla na Juan 6:51?

3 Dipôs ki Jizus faze un milagri i el da txeu algen kumida kel-la pô-s ta pensa na maná ki Jeová daba israelitas kantu es staba na dizértu. Na verdadi, Skrituras ta txoma maná di “pon di séu”. (Sal. 105:40; Juan 6:31) Jizus pâpia di alguns kuza ki pesoas dja sabia sobri maná pa inxinaba es un kuza inportanti. Enbóra maná éra un milagri ki Deus faze pa da-s kumida, kes algen ki kume-l kaba pa móre. (Juan 6:49) Má, Jizus fla ma el é “kel pon verdaderu ki ben di séu”, ma el é “pon di Deus”, i “pon di vida.” (Juan 6:32, 33, 35) Jizus splika ma tinha un diferénsa grandi entri el i kel maná ki Deus daba israelitas. El fla: “Ami é kel pon bibu ki dixi di séu. Si algen kume di es pon, el ta vive pa tudu ténpu. (Lé Juan 6:51.) Kes judeu fika konfuzu. Es ka konsigi intende modi ki Jizus pode flaba ma el éra “kel pon” ki dixi di séu, i ma kel pon li éra midjór di ki kel maná ki Deus daba ses gentis grandi. Nton, Jizus fla-s: “Kel pon ki N ta ben da nhos é nha karni”. Kuzê ki el krê flaba? É inportanti nu intende kuzê ki el krê flaba pamodi kel respósta ta mostra modi ki é posível nos i kes algen ki nu ta ama vive pa tudu ténpu. Nu ben odja kuzê ki Jizus krê flaba.

KUZÊ KI TA SIGNIFIKA “PON BIBU” I “NHA KARNI”?

4. Pamodi ki alguns algen fika spantadu ku kel ki Jizus fla?

4 Alguns algen ki staba ta obi Jizus fika spantadu kantu el fla ma el ta da se “karni pa salva vida di mundu”. Talvês es staba ta pensa ma Jizus kreba pa es kumeba se karni própi. (Juan 6:52) Má, Jizus fla-s un kuza ki pô-s inda más spantadu. El fla-s: “Si nhos ka kume karni di Fidju di Ómi i bebe se sangi, nhos ka ta ganha vida.” — Juan 6:53.

5. Pamodi ki nu pode ten serteza ma Jizus ka krê flaba pesoas ma es debe bebeba se sangi própi?

5 Na ténpu di Nué, Deus fla pesoas ma es ka debe kumeba sangi. (Jén. 9:3, 4) Jeová torna fla kel-li na kel Lei ki el daba kes israelita. Kenha ki kumeba sangi ‘debe matadu.’ (Lev. 7:27) Jizus inxina judeus ma es debe obiba ku tudu kes lei ki Deus daba es. (Mat. 5:17-19) Pur isu, ka ta fazeba sentidu pa Jizus flaba kel monti di judeu pa kumeba se karni ô bebeba se sangi própi. Má, kantu Jizus fla kes palavra ki dexa kes algen spantadu, na verdadi, el staba ta inxina-s modi ki es pode ganhaba “vida pa tudu ténpu.” — Juan 6:54.

6. Modi ki nu sabe ma na Juan 6:53 Jizus staba ta uza un ilustrason?

6 Kal ki é lison? É klaru ki Jizus staba sô ta uza un ilustrason pa inxinaba kel monti di algen, sima kantu ki el pâpia ku kel mudjer samaritana i el fla-l: “Ken ki bebe di kel agu ki N ta da-l, nunka más el ka ta fika ku sedi, má kel agu ki N ta da-l ta bira sima un fonti déntu di el ki ta da-l vida pa tudu ténpu.” (Juan 4:7, 14) b Jizus ka staba ta fla kel mudjer Samaritana ma el tinha ki bebeba agu di un algun posu pa el pode ganhaba vida pa tudu ténpu. Di mésmu manera, Jizus ka staba ta fla kel monti di algen ki el pâpia ku el na Kafarnaun ma es ta viveba pa tudu ténpu si es kumeba se karni i bebeba se sangi própi.

DÔS SITUASON KI JIZUS UZA KEL MÉSMU ILUSTRASON

7. Kuzê ki alguns algen ta fla sobri kes palavra di Jizus ki sta na Juan 6:53?

7 Alguns algen ta fla ma na Juan 6:53 Jizus staba ta splika kuzê ki pesoas tinha ki fazeba na Seia di Sinhor pamodi na kel ténpu el uza palavras sima kes-li. (Mat. 26:26-28) Es ta fla ma tudu kes algen ki ta sisti Seia di Sinhor debe kume pon i bebe kel vinhu ki ta pasadu. Kel-li é verdadi? É inportanti nu sabe si kel-la é verdadi ô nau pamodi tudu anu milhons di algen na mundu interu ta djunta ku nos pa sisti kel komemorason li. Nu sta ben odja alguns diferénsa entri kel ki Jizus fla na Juan 6:53 i kel ki el fla na Seia di Sinhor.

8. Kal ki é alguns diferénsa entri kes dôs situason? (Odja dizenhus.)

8 Nu ben odja dôs diferénsa entri kes dôs momentu. Primeru, na ki ténpu i na undi ki Jizus fla kel ki sta na Juan 6:53-56? El fla kes palavra li pa un monti di judeu ki staba na Galilea na anu 32. Kel-li kontise un anu antis di el faze Seia di Sinhor na Jiruzalen. Sugundu, pa kenha ki Jizus flaba kes palavra li? Txeu di kes algen ki staba ta obi Jizus na Galilea staba más interesadu na resebe kumida di Jizus di ki prende sobri Jeová ô Reinu di Deus. (Juan 6:26) Pur isu, kantu Jizus fla-s un kuza ki éra difísil di intende, es perde ses fé faxi. Ti mésmu alguns disiplu di Jizus para di sigi-l. (Juan 6:14, 36, 42, 60, 64, 66) Kes algen li éra txeu diferenti di kes 11 apóstlus fiel ki staba ku Jizus más ô ménus un anu dipôs na Seia di Sinhor. Na kel momentu kes 11 apóstlu fiel kontinua ku el enbóra es ka intendeba dretu tudu kel ki el staba ta inxina. Má, diferenti di maioria di kes algen na Galilea, ses apóstlu fiel staba konvensidu ma Jizus éra kel Fidju di Deus ki binha di Séu. (Mat. 16:16) El ilojia-s kantu el fla-s: “Nhos é kes ki fika ku mi na nhas provason.” (Luk. 22:28) Kes dôs diferénsa li ta mostra ma na Juan 6:53 Jizus ka staba ta splika kuzê ki ta ba kontiseba na Seia di Sinhor. I ten más próva inda.

Juan kapítlu 6 ta pâpia di kel kuza ki Jizus fla kel monti di judeu na Galilea (skerda). Un anu dipôs el pâpia ku un grupu pikinoti di apóstlu fiel na Jiruzalen (direita). (Odja parágrafu 8.)


KUZÊ KI KES PALAVRA LI DI JIZUS TA SIGINIFIKA PA BO

9. Pa kenha ki Jizus fla kes palavra na Seia di Sinhor?

9 Duránti Seia di Sinhor, Jizus da ses apóstlu pon sen fermentu i el fla-s ma kel-la ta reprizentaba se korpu. Dipôs di kel-li, el da-s vinhu i el fla-s ma el ta reprizentaba “sangi di kontratu”. (Mar. 14:22-25; Luk. 22:20; 1 Kor. 11:24) Kel ki el fla sobri kel kontratu li é txeu inportanti. El ka faze kel novu kontratu ku tudu algen má sô ku “kaza di Israel” spritual ki é kes algen ki ta ba sta na “Reinu di Deus.” (Ebr. 8:6, 10; 9:15) Na kel ténpu kes apóstlu ka intende kel verdadi li, má lógu es ta ba sérba skodjedu ku spritu santu i konvidadu pa kel novu kontratu di ten un lugar ku Jizus na séu. — Juan 14:2, 3.

10. Kal ki é otu diferénsa entri kel ki Jizus fla duránti Seia di Sinhor i kel ki el fla na Galilea? (Odja fotu.)

10 Repara ma na Seia di Sinhor, Jizus konsentra na kel “ribanhu pikinoti”. Kel grupu pikinoti li kumesa ku kes apóstlu fiel ki staba djuntu ku Jizus na kel sala na kel dia. (Luk. 12:32) É es ki Jizus fla pa kume pon i bebe vinhu na kel noti. Más tardi otus algen ki ta ben fazeba párti di kel grupu li tanbê debe kumeba pon i bebeba vinhu óras ki es ta komemoraba Seia di Sinhor. É kes algen li ki ta ba resebe un lugar na séu ku Jizus. Kel ki Jizus fla ses apóstlu na kel dia é diferenti di kel ki el fla kel monti di algen na Galilea. Kel ki Jizus fla na Seia di Sinhor ta aplika sô pa un grupu pikinoti di pesoas, má kel ki el fla na Galilea ta aplika pa txeu algen.

Kes ki ta kume pon i bebe vinhu é un grupu pikinoti, má kalker algen pode ten fé na Jizus i ganha vida pa tudu ténpu. (Odja parágrafu 10.)


11. Kuzê ki Jizus fla na Galilea ki ta mostra ma el ka staba ta pâpia di un grupu pikinoti?

11 Kantu Jizus staba na Galilea na anu 32, maioria di kes algen ki ba pâpia ku el kreba sô kumida. Má, Jizus tenta djuda-s intende ma tinha un kuza ki éra mutu más inportanti di ki kumida. Éra un kuza ki ta djudaba es ganha vida pa tudu ténpu. I Jizus fla ma kes algen ki moreba pode ben resusitadu na últimu dia i dipôs vive pa tudu ténpu. El ka staba ta pâpia di alguns algen, ki é un nunbru pikinoti, sima el fazeba na Seia di Sinhor. Envês di kel-li, na Galilea el konsentra na un benson ki tudu algen ta ben tinha. Na verdadi el fla: “Si algen kume di es pon, el ta vive pa tudu ténpu. ... Kel pon ki N ta ben da nhos é nha karni pa salva vida di mundu.”Juan 6:51. c

12. Sima Jizus fla kuzê ki nu meste faze pa nu ten vida pa tudu ténpu?

12 Jizus ka fla kes judeu na Galilea ma kel benson ta binha pa tudu kes algen ki staba bibu ô ki ta ben naseba. Sô kes ki ta ‘kume kel pon’ ô ki ta mostra fé ki ta ben resebe kes benson. Txeu algen oji ta fla ma es ta kridita na Jizus i es ta txoma-l di ses salvador. (Juan 6:29) Tinha txeu algen na Galilea ki na komésu tinha fé na Jizus, má dipôs es para di kridita na el. Pamodi?

13. Kuzê ki un algen meste faze pa ser un disiplu di Jizus di verdadi?

13 Maioria di kel monti di algen ki Jizus da kumida fika kontenti na sigi-l sô pamodi el staba ta da-s kel ki es kreba. Es kreba pa Jizus kuraba es, daba es kumida, ô pa el flaba es kes kuza ki es ta gostaba di obi. Má, Jizus mostra ma ses disiplu meste fazeba más di ki sô kel-la. El ka ben téra sô pa da pesoas kes kuza ki es kreba. Es tinha ki setaba kel konviti di “ben pa” el, kel-li krê fla obi ku el i sigi-l. — Juan 5:40; 6:44.

14. Kuzê ki nu ten ki faze pa karni i sangi di Jizus djuda-nu?

14 Jizus fla kel monti di algen ma es meste mostraba fé. Na kuzê? Na puder ki se karni i se sangi ten di salva algen. Kel fé la éra inportanti pa judeus i inda el é inportanti pa nos oji. (Juan 6:40) Pa karni i sangi di Jizus djuda-nu sima sta na Juan 6:53, nu meste ten fé na sakrifisiu di Jizus. Kel benson li é posível pa txeu algen. — Efé. 1:7.

15-16. Ki kuzas inportanti nu ta prende na Juan kapítlu 6?

15 Na Juan kapítlu 6 nu ta prende txeu kuza ki é inportanti i ki ta da nos tudu koraji. Nu ta prende ma Jizus ta preokupa txeu ku nos. Timenti el staba na Galilea, el kura kes algen ki staba duenti, el inxina sobri Reinu i el da pesoas kumida pa kume. (Luk. 9:11; Juan 6:2, 11, 12) Más inportanti inda, el inxina-s ma el é “pon di vida.” — Juan 6:35, 48.

16 Kes algen ki Jizus fla ma ta faze párti di “otus ovelha” ka meste i ka debe kume pon i bebe vinhu na Seia di Sinhor. (Juan 10:16) Má simé, karni i sangi di Jizus Kristu ta djuda-s. Es ta faze kel-li óras ki es ta mostra fé na sakrifisiu di Jizus i na kes kuza sábi ki ta ben kontise pamodi kel sakrifisiu li. (Juan 6:53) Kes ki ta kume pon i ki ta bebe vinhu ta mostra ma es ta faze párti di kel novu kontratu i ma es ten speransa di ba governa na Reinu na séu. Ka ta inporta si nos é skodjedu ku spritu santu ô si nos é di “otus ovelha”, kel stória ki sta na Juan kapítlu 6 é inportanti pa nos tudu. El ta mostra ma é inportanti nu ten fé asi pa nu pode ganha vida pa tudu ténpu.

KÁNTIKU 150 Nhos buska salvason di Deus

a Juan 6:5-35 papiadu di el na kel studu ki pasa.

b Kel agu ki Jizus pâpia di el ta reprizenta kes kuza ki Jeová ta da-nu pa nu vive pa tudu ténpu.

c Juan kapítlu 6 ta uza palavras ki pode traduzidu pa “ken” i “tudu kel” pa pâpia di kes algen ki pode ben vive pa tudu ténpu. — Juan 6:35, 40, 47, 54, 56-58.