Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STÓRIA DI VIDA

Nunka N ka para di prende

Nunka N ka para di prende

N TA agradese Jeová pa priviléjiu ki el da-m di el ser nha ‘Grandiozu Instrutor’. (Isa. 30:20) El ta inxina kes ki ta adora-l através di Bíblia, ki é se Palavra, se kriason bunitu i se organizason. Tanbê el ta uza nos irmans ku irmons pa inxina-nu. Enbóra dja N ten kuazi 100 anu di idadi, N sta kontinua ta pruveta di kes instruson ki Jeová ta da-nu di tudu kes manera li. Dexa-m splika modi ki kel-li kontise.

Mi ku nha família na anu di 1948

N nase na anu di 1927, na un sidadi pikinoti pértu di Chicago, na Illinois, na Mérka. Nha pai ku mai tevi sinku fidju: Jetha, Don, ami, Karl, i Joy. Nos tudu staba disididu na sirbi Jeová di tudu nos korason. Nha irman Jetha ba pa sugundu turma di Skóla di Jiliádi na anu di 1943. Don, bai pa Betel na Brooklyn, na Nova York, na anu di 1944, Karl bai na anu di 1947 i Joy bai na anu di 1951. Bons izénplu di nhas irmon i di nha pai ku nha mai da-m koraji pa N faze más na sirvisu di Jeová.

MODI KI NHA FAMÍLIA PRENDE SOBRI JEOVÁ

Nha pai ku nha mai ta leba Bíblia i es ta amaba Deus. I es inxina-nu ama Deus tanbê. Má nha pai perde ruspetu pa igreja dipôs ki el foi trópa na Europa duránti Primeru Géra Mundial. Nha mai fika txeu gratu pamodi nha pai volta pa kaza bibu. El fla nha pai: “Karl, nu bai pa igreja sima nu ta kustuma fazeba antis.” Nha pai fla-l: “N ta bai ku bo ti la, má N ka sta ba entra.” Nha mai pergunta-l: “Pamodi ki bu ka sta ba entra?” El responde: “Duránti géra, kes xéfis di relijion ki éra di mésmu relijion ku kunpanheru staba ta abênsua kes trópa ki staba ta luta kóntra kunpanheru na géra! Kal di kes ladu Deus staba ta djuda?”

Dipôs timenti nha mai staba na igreja, dôs Tistimunha di Jeová bai pa nos kaza. Es oferese nha pai dôs volumi di livru Lus a ki ta papiaba sobri livru di Apokalipse. Nha pai fika interesadu i el seta kes livru. Lógu ki nha mai odja kes livru, el kumesa ta lé-s. Dipôs, un dia el odja un avizu na jornal ta konvida pesoas interesadu pa studa Bíblia ku ajuda di livru Lus. El disidi bai. Kantu el txiga un mudjer di idadi abri-l pórta. Nha mai staba ku un di kes livru na mô i el pergunta: “Nhos ta studa kel livru li? Kel mudjer responde-l: “Sin, bu pode entra, favor.” Na kel otu simana nha mai leba mi ku nhas irmon djuntu ku el i dipôs nu fika ta bai tudu simana.

Na un di kes runion, kel irmon ki staba ta diriji pidi-m pa N lé Salmo 144:15, ki ta fla ma kes algen ki ta adora Jeová é filís. N fika dimiradu ku kel testu li. Tanbê N gosta di 1 Timótiu 1:11, ki ta fla ma Jeová é “kel Deus filís”, i Efézius 5:1, ki ta insentiva-nu pa nu “imita Deus”. N da kónta ma N pode sérba filís pamodi kel ki N ta pode fazeba pa nha kriador i ma N debe agradese-l pamodi kel-li. I é kes dôs kuza li ki N ten stadu ta tenta faze duránti tudu nha vida.

Kel kongregason más pértu ta fikaba uns 32 kilómetru (20 milha), na Chicago. Má, nu ta ba sistiba runion simé. Pamodi kel-li N pasa ta ten más konhisimentu di Bíblia. N ta lenbra ma un bês kel irmon ki staba ta diriji runion pidi Jetha pa komenta. Timenti el staba ta komenta, N fika ta pensa: ‘N sabia kel respósta, N pode labantaba mô pa N komenta. Nton N kumesa ta pripara i ta da komentárius na nhas própi palavra. Má, más inportanti éra ki sima nhas irmon, ami tanbê N bira más amigu di Jeová. I N batiza na anu di 1941.

NU PRENDE SOBRI JEOVÁ NA KONGRÉSUS

N ta lenbra dretu di kel kongrésu na anu di 1942 na Cleveland, Ohio. Irmons ku irmans na más di 50 sidadi na Mérka staba ta sisti kel prugrama pa tilifóni. Nos família fika na un ténda djuntu ku otus irmon pértu di kel lugar di kongrésu. Sugundu Géra Mundial staba ta kontise i pirsigison kóntra Tistimunhas di Jeová staba ta fika kada bês más txeu. Di noti, N odja un grupu di irmons i es staba ku ses karu paradu i ku lus di ses karu viradu pa lonji. Nos tudu nu konkorda ma debe tinha un algen di guarda na kada karu duránti noti. Asi, si kontiseba algun prubléma, kes irmon ta tokaba buzina i es ta ligaba lus di karu pa sega kes algen ki staba ta ba ataka-s. I asi otus ta konsigi koreba pa bai djuda. N pensa: ‘Povu di Jeová sta ben priparadu pa tudu kuza!’ Nu ka teve ninhun prubléma. I dja ki N staba ta xinti suguru N konsigi durmi.

Anus dipôs, kantu N para pa N pensa na kel kongrésu, N da kónta ma nha mai ka fika preokupadu dimás ô ku medu. El kunfia di tudu korason na Jeová i na se organizason. Nunka N ka ta skese di se bon izénplu.

Poku ténpu antis di kel kongrésu, nha mai bira pioneru fíksu. Pur isu, el presta txeu atenson na kes diskursu ki ta papiaba sobri sirvisu pa ténpu interu. Na kaminhu di kaza el fla: “N ta gostaba di kontinua ta ser pioneru, má N ka ta konsigi faze kel-li i kontinua ta kuida di nos kaza mi sô.” Nton, el pergunta-nu si nu ta pode djudaba el. Nu fla-l ma nu ta djudaba el. Nton el poi kada un di nos ta linpa un ô dôs párti di kaza antis di toma kafé. Dipôs ki nu ta saíba pa bai pa skóla el ta ba djobeba si kaza staba linpu i dipôs el ta baba pregason. El éra un mudjer okupadu, má sénpri el ta kuidaba dretu di ses fidju. Óras ki nu ta baba kaza pa almusa dipôs di skóla, sénpri el ta staba la pa nos. Alguns dia dipôs di skóla nu ta baba ku el pa pregason. Kel-li djuda-nu intende kuzê ki é ser un pioneru.

N KUMESA SIRVISU PA TÉNPU INTERU

N bira pioneru ku 16 anu. Enbóra nha pai inda ka éra Tistimunha di Jeová, el staba interesadu na modi ki nha sirvisu di pregason staba ta bai. Un dia di noti, N fla-l ma sikrê N staba ta sforsa, inda N ka atxaba ningen ki krê studaba Bíblia. Nton, N para i N pergunta-l: “Bu krê studa Bíblia ku mi?” El pensa un bokadinhu i el fla-m: “N ka sta odja un bon motivu pa N fla-u ma nau.” Nton, nha pai foi nha primeru studu di Bíblia. Kel-li foi un grandi priviléjiu!

Nu studa na livru “A Verdade vos tornará Livres”. Dipôs di un ténpu, N da kónta ma nha pai staba ta djuda-m midjora nha manera di studa i inxina Bíblia. Pur izénplu, un dia di noti dipôs ki nu lé un parágrafu el fla-m: “Dja N odja kuzê ki kel livru ta fla. Má modi ki bu sabe ma kuzê ki kel livru ta fla sta dretu?” N ka staba priparadu pa kel-la. Nton, N fla-l: “N ka sta priparadu pa prova kel-li gósi, má na kel otu studu N ta responde-u.” N faze kel-li. N atxa testus ki ta provaba kel ki nu papiaba. Dipôs di kel-li N prende faze piskiza asi pa N staba más ben priparadu pa nos studu. Kel-li djuda mi ku nha pai bira más amigu di Jeová. El kumesa ta faze kel ki el staba ta prende i el batiza na anu di 1952.

N KONTINUA TA PRENDE NA BETEL

N sai di kaza kantu N tinha 17 anu. Jetha bira misionária, b i Don, bira betelita. Es tudu dôs gostaba txeu di ses diziginason i kel-li da-m txeu koraji. N prenxe pitison pa Betel i Skóla di Jiliádi i N dexa kel asuntu na mô di Jeová. Kal ki foi rezultadu? N konvidadu pa bai sirbi na Betel na anu di 1946.

Sima anus ba ta pasa, N teve txeu diziginason diferenti na Betel, pur isu N prende txeu kuza novu. Duránti kes 75 anu li, ki N sta na Betel, N prende kuzas sima faze livrus, kontabilidadi, kunpra kuzas pa Betel i manda kuzas inportanti pa otus lugar. Má, más di ki kel-li, N gosta di tudu kel edukason di Bíblia ki nu ta resebe na Betel duránti adorason di palmanhan i na otus diskursu.

Ta inxina na un turma di ansions di kongregason

Tanbê N prende ku Karl, ki é nha irmon más novu, i ki ben pa Betel na anu di 1947. El éra un bon studanti i instrutor di Bíblia. Un bês N pidi-l pa el djuda-m pripara un diskursu. N splika Karl ma N djunta monti matéria má N ka sabia modi ki N ta uzaba el. El djuda-m atxa soluson ku un pergunta. El fla-m: “Joel, kal ki é téma di bu diskursu?” N intende faxi kuzê ki el krê flaba. N debe uzaba sô kes informason ki ta djudaba mi splika kel téma di nha diskursu i ka poi kes otu informason. Nunka N skese kel lison li.

Pa bu ser filís na Betel, bu meste faze bu midjór na pregason, i kel-li pode pô-u ta ten spiriénsias ki ta da-u koraji. Un spiriénsia ki N ta lenbra dretu kontise na un tardinha na Bronx, na Nova York. Mi ku un irmon nu vizita un mudjer ki antis setaba revista Sentinéla i Nhos korda! Nu fla-l: “Na es tardinha li nu sta djuda pesoas prende kuzas sábi di Bíblia.” El fla: “Si é sobri Bíblia nhos pode entra.” Nu lé i nu pâpia sobri alguns testu ki ta pâpia sobri Reinu di Deus i sobri mundu novu ki sta pa ben. Kel-li dexa-l dimiradu, pur isu, el konvida txeu amigu di sel pa studa djuntu ku nos na kel otu simana. Dipôs, el ku se maridu bira sérvus fiel di Jeová.

N PRENDE KU NHA MUDJER

Antis di N konxe nha mudjer dja N tinha 10 anu ta djobe un algen pa N kaza ku el. Kuzê ki djuda-m atxa un bon mudjer? N ora i N pensa na kel-li: ‘Kuzê ki N krê faze dipôs ki N kaza?’

Mi ku Mary na trabadju di vizita kongregason

Na kongrésu na anu di 1953, na stádiu Yankee, N konxe un irman ki txomaba Mary Aniol. El kursaba Jiliádi djuntu ku Jetha i es dôs éra misionária djuntu. Mary konta-m ku txeu alegria sobri ses diziginason di misionáriu na Caribe i kes studu di Bíblia ki el faze duránti kes anu. Sima nu ba ta konxe kunpanheru, nu da kónta ma nu tinha kes mésmu méta na sirvisu pa Jeová. Nos amor pa kunpanheru fika más fórti i nu kaza na abril di anu di 1955. Di txeu manera Mary prova ma el éra un prezenti di Jeová i un izénplu pa imita. El staba kontenti na kalker diziginason ki nu dadu. El ta trabadjaba duru, el ta kuidaba di otus algen i sénpri el ta poba interesis di Reinu na primeru lugar. (Mat. 6:33) Nu pasa três anu ta vizita kongregasons i na anu di 1958, nu konvidadu pa Betel.

N prende txeu kuza ku Mary. Pur izénplu, lógu dipôs ki nu kaza, nu disidi lé Bíblia djuntu. Nu ta leba 15 versíklu di kada bês. Dipôs ki nu leba un párti nu ta papiaba sobri kes testu i sobri modi ki nu pode aplikaba es na nos vida. Txeu bês Mary ta flaba mi kuzas ki el prende na Jiliádi ô na se sirvisu misionáriu. Kuzê ki N prende ku se ajuda djuda-m midjora nhas diskursu i sabe modi ki N pode inkorajaba irmans. — Pro. 25:11.

Mary, nha mudjer ki N krê txeu móre na anu di 2013. N tene gana di odja-l otu bês na mundu novu. Má timenti kel-li ka kontise, N sta disididu na kontinua ta prende i ta kunfia na Jeová di tudu nha korason. (Pro. 3:5, 6) N ta xinti konsoladu i kontenti óras ki N ta pensa sobri kuzê ki povu di Jeová ta ben faze na mundu novu. Di serteza nu ta ben prende kuzas novu sobri nos Grandiozu Instrutor i kuzas ki el ta ba inxina-nu! N ka ta pode agradese Jeová pa tudu kel ki el faze pa mi i pa tudu se grandi bondadi.

a Light. Kel publikason li sta sô na inglês.

b Odja stória di vida di Jetha Sunal na Sentinéla di 1 di marsu di 2003, pájinas 23-29.