Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 50

KÁNTIKU 135 Jeová ta pidi-u: ‘Aji ku sabedoria nha fidju’

Pai ku mai, nhos djuda nhos fidju bira ses fé más fórti

Pai ku mai, nhos djuda nhos fidju bira ses fé más fórti

‘Nhos konxe dretu vontadi di Deus, ki é bon, ki é perfeitu i ki el ta seta.’ROMANUS 12:2.

ASUNTU PRINSIPAL

Na kel studu li pai ku mai ta ben prende modi ki es pode pâpia ku ses fidju sobri Deus i Bíblia i djuda-s bira ses fé más fórti.

1-2. Modi ki pai ku mai debe reaji óras ki ses fidju ta faze-s pergunta sobri kes kuza ki nu ta kridita na el ki ten bazi na Bíblia?

 TXEU algen ta konkorda ma kria fidju ta involve txeu trabadju. Si bo é pai ô mai i bu ten fidju pikinoti, nu ta ilojia-u pa sforsu ki bu ta faze pa djuda-s ten un fé fórti. (Deut. 6:6, 7) Sima bu fidju ta ba ta kria el pode kumesa ta faze-u perguntas sobri kes kuza ki nu ta kridita na el ki ten bazi na Bíblia i tanbê sobri kes lei di konportamentu ki sta na Bíblia.

2 Na komésu nhos pode fika preokupadu ku kes pergunta ki nhos fidju ta faze nhos. Nhos pode pensa ma nhos fidju sta ta faze kes pergunta li pamodi el ka tene fé na Deus i na Bíblia. Má, timenti mininus ta kria, es ta meste faze perguntas asi pa es pode bira ses fé más fórti. (1 Kor. 13:11) Pur isu, bu ka meste xinti medu. Bu pode odja tudu kes pergunta sinseru ki bu fidju ta faze sobri kuzê ki nu ta kridita na el sima un oportunidadi pa djuda-l dizenvolve se kapasidadi di pensa.

3. Sobri kuzê ki nu sta ben pâpia na kel studu li?

3 Na kel studu li, nu sta ben pâpia sobri modi ki pai ku mai pode djuda ses fidju: (1) dizenvolve un fé fórti na Deus i na Bíblia, (2) intende pamodi ki obi ku kes lei di konportamentu ki sta na Bíblia é bon pa es, i (3) difende kel ki es ta kridita na el. Timenti nu ta faze kel-li, nu ta ben odja pamodi ki é inportanti mininus faze perguntas i alguns atividadi ki nhos pode faze ku nhos fidju ki pode djuda nhos pâpia ku es sobri kes kuza ki nhos ta kridita na el.

DJUDA BU FIDJU DIZENVOLVE UN FÉ FÓRTI NA DEUS I NA BÍBLIA

4. Ki perguntas un mininu pode kumesa ta faze i pamodi?

4 Pai ku mai ki ta sirbi Jeová sabe ma ten fé na Deus é ka un kuza ki fidju ta erda di es. Bu ka nase ku fé na Jeová. Mésmu kuza ta kontise ku bus fidju. Pur isu ku ténpu, bus fidju pode kumesa ta faze kes pergunta li: ‘Modi ki N pode sabe ma Deus ta izisti? N pode kridita mê na kel ki Bíblia ta fla? Na verdadi, Bíblia ta insentiva-nu pa nu uza nos “kapasidadi di pensa” i pa nu “djobe dretu tudu kuza.” (Rom. 12:1; 1 Tes. 5:21) Nton, modi ki bu pode djuda bu fidju bira se fé más fórti?

5. Kuzê ki pai ku mai pode faze pa djuda ses fidju dizenvolve fé na Bíblia? (Romanus 12:2)

5 Insentiva bu fidju pa djobe próvas ma kel ki Bíblia ta inxina é verdadi. (Lé Romanus 12:2.) Óras ki bu fidju faze-u perguntas, bu pode insentiva-l pa djobe respósta na Índice das publicações da Torre de Vigia i na Publikason ki ta djuda Tistimunhas di Jeová faze piskiza. El pode djobe artigus i vídius ki ta djuda-l prova ma Bíblia é ka sô un livru ki ómis skrebe, má el é “palavra di Deus”. (1 Tes. 2:13) Pur izénplu, el pode faze piskiza na nos publikasons pa sabe más sobri Nínivi ki éra un sidadi antigu di Asíria. Na pasadu, alguns studiozu di Bíblia ta flaba ma sidadi di Nínivi nunka ka izistiba. Má, na anus 1850 atxadu réstu di kel sidadi li interadu, i kel-la prova ma kel ki Bíblia ta fla é verdadi. (Sof. 2:13-15) Pa el atxa informasons sobri modi ki distruison di Nínivi kunpri profesias di Bíblia, el pode lé artigu “Bu sabia?” na Sentinéla di novenbru di 2021. Insentiva bu fidju pa konpara kuzê ki sta na nos publikasons ku kel ki otus publikason di kunfiansa ta fla. Kel-li ta ba djuda bu fidju bira se fé más fórti ma kel ki Bíblia ta fla é verdadi.

6. Modi ki pai ku mai pode insentiva ses fidju pa uza ses kapasidadi di pensa? Da un izénplu. (Odja fotu.)

6 Insentiva bus fidju pa es uza ses kapasidadi di pensa. Pai ku mai debe djobe oportunidadis diferenti pa pâpia ku ses fidju sobri Bíblia ô sobri fé na Deus. Kes oportunidadi li pode parse óras ki es ta vizita un muzeu, un jardin ô un Betel di Tistimunhas di Jeová. Pur izénplu, óras ki nhos ta vizita un muzeu ô nhos ta djobe un muzeu na internet bu pode mostra bu fidju modi ki un obijétu ô un kuza ki kontise na pasadu sta ligadu ku un kuza ki sta na Bíblia. Kel-li pode djuda bu fidju odja ma kuzê ki Bíblia ta fla é verdadi. Bu fidju sabe ma nómi di Deus ta parse na un pédra ki ta txomadu Pédra Moabita ki dja ten 3 mil anu? Kel Pédra Moabita orijinal sta na muzeu di Louvre na Paris, na Fransa. Tanbê, un kópia di kel Pédra Moabita sta na aprizentason “Bíblia i nómi di Deus” na Muzeu di Tistimunhas di Jeová na Warwick, na Nova York. Kel Pédra Moabita ta mostra ma Meza, ki é rei di Moabe, rabela kóntra Israel. Kel-li sta di akordu ku kuzê ki Bíblia ta fla. (2 Reis 3:4, 5) Óras ki bu fidju ta odja ku ses odju ma kes kuza ki Bíblia ta fla é verdadi, se fé ta bira más fórti. — Konpara ku 2 Crónicas 9:6.

Bu pode djuda bu fidju dizenvolve un fé fórti na Deus i na Bíblia óras ki bu ta pâpia ku el sobri kuzas di pasadu ki ta mostra ma Bíblia é di kunfiansa (Odja parágrafu 6.)


7-8. (a) Kuzê ki nu pode prende di kes fórma bunitu ki nu ta odja na naturéza? Da un izénplu. (Odja fotus.) (b) Ki pergunta pode djuda bu fidju bira se fé na Kriador más fórti?

7 Insentiva bu fidju pa pensa sobri kes kuza ki ten na naturéza. Timenti bo ku bu fidju sta ta anda na un parki ô ta trabadja na un órta, djuda-l odja kes fórma interesanti ki ten na kriason. Pamodi? Kes fórma ta da-nu serteza ma kel algen ki faze-s é intilijenti i el ten sabedoria. Pur izénplu, alguns sientista dja ten txeu anu ta studa kel fórma di spiral. Un sientista ki txoma Nicola Fameli fla ma óras ki nu ta konta nunbru di spiral ki ta izisti na algun kuza na naturéza, nu ta atxa kel mésmu nunbru di spiral ki ten tanbê na otus kuza. Kes nunbru di spiral ta txomadu di sikuensia di Fibonacci. Nu ta atxa kes nunbru di spiral na txeu kuza, sima na fórma di alguns galáksia, na kónxa di un náutiku, na fódjas di planta i na meiu di flor di jirasól. a

8 Na skóla, na kes aula ki ta pâpia sobri siênsia, bus fidju pode prende sobri kes lei di naturéza. Pur izénplu, kada kristal di jélu ten un fórma ki ta txomadu di fraktal. Fraktal é un fórma ki nu pode atxa na otus kuza na naturéza. Má kenha ki faze kes fórma bunitu li? Óras ki bus fidju ta pensa na kes kuza bunitu ki Jeová kria, talvês kel-li ta djuda-s dizenvolve un fé fórti na kel Deus ki kria tudu kuza. (Ebr. 3:4) Ta txiga un ténpu, ki bu ta meste faze bus fidju kel pergunta li: “Si é Deus ki kria-nu bu ka ta atxa ma el ten direitu di da-nu leis di konportamentu ki ta mostra modi ki nu pode ser filís?” Nton, bu pode splika-l ma Deus da-nu Bíblia pa mostra-nu modi ki nu pode ser filís.

NASA, ESA, and the Hubble Heritage (STScl/AURA)-ESA/Hubble Collaboration

Kenha ki dizenha kes fórma bunitu ki nu ta atxa na naturéza? (Odja parágrafus 7-8.)


DJUDA BU FIDJU DA MÁS VALOR PA LEIS DI KONPORTAMENTU KI STA NA BÍBLIA

9. Kuzê ki pode poi bu fidju ta ten dúvida sobri kes lei di konportamentu ki sta na Bíblia?

9 Si bu fidju ta pergunta si kes lei di konportamentu ki sta na Bíblia é dretu ô nau, tenta intende pamodi ki el sta faze kes pergunta. El ka ta konkorda ku kes lei di konportamentu ki sta na Bíblia ô se prubléma é pamodi el ka sabe modi ki el ta splika kuzê ki el ta kridita na el pa otus algen? Na kalker un di kes situason li, bu pode djuda bu fidju da valor pa kes lei di konportamentu ki sta na Bíblia, óras ki bu ta studa livru Vive filís pa tudu ténpu! ku el. b

10. Modi ki bu pode djuda bu fidju pensa na se própi amizadi ku Jeová?

10 Insentiva bu fidju pa el bira más amigu di Jeová. Timenti bu ta studa Bíblia ku bu fidju, uza kes pergunta i kes ilustrason ki sta na livru Vive filís pa tudu ténpu! pa bu intende modi ki el ta xinti sobri txeu kuza. (Pro. 20:5) Pur izénplu, lison 8 ta konpara Jeová ku un amigu ki krê-nu txeu i ki ta da-nu orientason ki pode proteje-nu i djuda-nu. Dipôs di lé 1 Juan 5:3, bu pode pergunta-l: “Modi ki nu debe odja kes kuza ki Jeová ta fla-nu pa nu faze dja ki nu sabe ma el é sima un bon amigu?” Kel-li pode parse un kuza sinplis, má el pode djuda bu fidju odja ma kes lei di Jeová é un próva di Se amor pa el. — Isa. 48:17, 18.

11. Modi ki bu pode djuda bu fidju da valor pa kes prinsípiu di Bíblia? (Provérbios 2:10, 11)

11 Pâpia sobri modi ki aplika prinsípius di Bíblia ta djuda-nu. Óras ki nhos ta lé Bíblia ô testu di dia djuntu, nhos pâpia sobri modi ki prinsípius di Bíblia sta ta djuda nhos família. Pur izénplu, bu fidju sta ta odja kes bon rezultadu di ser trabadjador i onéstu? (Ebr. 13:18) Tanbê bu pode splika modi ki sigi kes prinsípiu di Bíblia sta ta djuda nhos ten un bon saúdi i ser más filís. (Pro. 14:29, 30) Óras ki nhos ta pâpia di kes prinsípiu li, kel-li pode djuda bu fidju da más valor inda pa kes konsedju di Bíblia. — Provérbios 2:10, 11.

12. Modi ki un pai djuda se fidju da valor pa kes prinsípiu ki sta na Bíblia?

12 Un pai na Fransa ki txoma Steve fla modi ki el ku se mudjer ta djuda ses fidju, Ethan, ki ten 16 anu odja amor di Jeová na kes lei ki el ta da. El fla: “Nu ta faze-l kes pergunta li: ‘Pamodi ki Jeová krê pa nu ruspeta kel prinsípiu li?’ Modi ki kel-li ta mostra ma el ta ama-nu? Kuzê ki pode kontise si nu ka sigi kel prinsípiu li?’” Kes tipu di konbérsu li sta ta djuda Ethan intende ma kel ki Jeová ta fla é dretu. Steve tanbê fla: “Nos obijetivu é djuda Ethan odja ma kel sabedoria ki sta na Bíblia é mutu más midjór di ki sabedoria di ómi.”

13. Modi ki pai ku mai pode trena ses fidju pa aplika prinsípius di Bíblia? Da un izénplu.

13 Trena bu fidju pa aplika prinsípius di Bíblia. Un oportunidadi pa faze kel-li é óras ki bu fidju dadu un trabadju di skóla pa lé un livru. Kel livru talvês pode pâpia di pesoas ki ta faze kuzas ki Jeová ta fla ma é mariadu. Pur izénplu, es pode faze konportamentu seksual mariadu i violénsia. I kel livru skrebedu di un manera ki ta parse ma kes kuza ka é mariadu. Bu pode pidi bu fidju pa pensa na modi ki Jeová ta xinti óras ki pesoas ta aji di kel manera li. (Pro. 22:24, 25; 1 Kor. 15:33; Flp. 4:8) Kel-li ta pripara bu fidju pa da tistimunhu pa se profesor i pa se kolégas di turma óras ki es ta pâpia sobri kel trabadju ki el dadu pa faze.

PRIPARA BU FIDJU PA EL DIFENDE KEL KI EL TA KRIDITA NA EL

14. Ki asuntus pode poi jóvens ki ta sirbi Jeová ku medu i pamodi?

14 Jóvens ki ta sirbi Jeová alvês pode ka ten kunfiansa di fla otus algen kuzê ki es ta kridita na el. Es pode xinti medu óras ki ta papiadu di ivoluson na aula. Pamodi? Ses profesor pode fla ma ivoluson é ka sô un tioria má é verdadi. Si bo é pai ô mai modi ki bu pode djuda bu fidju ten kunfiansa ma kel ki el ta kridita na el é verdadi?

15. Kuzê ki pode djuda un jóven ki ta sirbi Jeová ten más serteza na kuzê ki el ta kridita na el?

15 Djuda bu fidju ten más kunfiansa na kuzê ki el ta kridita na el. Bu fidju ka meste xinti vergónha pamodi el sabe verdadi sobri kriason. (2 Tim. 1:8) Pamodi ki el ka debe xinti vergónha? Ti mésmu txeu sientista ta kridita ma vida ka parse di rapenti i di el pa el. Es ta odja próva klaru na kes kuza ki é difísil di intende ma ten un algen intilijenti ki kria-s. Pamodi kel-li es ka ta kridita na tioria di ivoluson ki ta inxinadu na skólas na mundu interu. Un kuza ki pode djuda bu fidju bira se fé i se kunfiansa más fórti é óras ki el ta tenta sabe kuzê ki poi otus irmon ku irmans ta kridita ma vida tevi un kriador. c

16. Modi ki pai ku mai pode djuda se fidju difende pamodi ki el ta kridita na un Kriador? (1 Pedru 3:15) (Odja fotu.)

16 Trena bus fidju pa es sabe splika pa otus algen pamodi ki es ta kridita na un kriador. (Lé 1 Pedru 3:15.) Talvês bo ku bu fidju nhos pode djobe artigus na jw.org ki ta pâpia sobri kriason i ivoluson. Dipôs bu fidju pode uza un splikason ki el ta atxa ma pode djuda otus algen intende ma ten un Kriador. Trena kes splikason ku bu fidju. Lenbra-l ma el ka debe diskuti ku ses koléga di skóla. Insentiva-l pa el pâpia di manera sinplis i ki ta faze sentidu si un algen krê pâpia ku el sobri kel asuntu. Pur izénplu, un koléga di skóla pode fla: “N ta kridita sô na kel ki N ta odja. Ami nunka N ka odja Deus.” Un jóven ki é sérvu di Jeová pode fla: “Imajina ma bu sta ta anda na un florésta lonji di sidadi i bu atxa un posu di pédra. Kuzê ki bu ta pensaba? Si kel posu é un prova klaru ma tevi un algen intilijenti ki faze-l, tanbê tudu kes kuza ki ten na mundu ta mostra ma tevi un Kriador!”

Uza un splikason sinplis i ki ta faze sentidu óras ki bu ta pâpia ku bus koléga di skóla (Odja parágrafus 16-17.) d


17. Modi ki pai ku mai pode djuda ses fidju atxa oportunidadi pa pâpia ku otus algen sobri kes verdadi di Bíblia? Da un izénplu.

17 Insentiva bu fidju pa djobe oportunidadi pa pâpia ku otus algen sobri kes verdadi di Bíblia. (Rom. 10:10) Bu pode konpara kel sforsu ki el ta faze pa el pâpia ku otus algen sobri se fé ku sforsu ki un algen ta faze pa toka un instrumentu di múzika. Na komésu, kel algen ki sta prende ta toka múzikas sinplis. Ku ténpu toka ta fika un kuza más fásil pa el. Di mésmu manera, pai ku mai pode inxina ses fidju uza kuzas sinplis pa pâpia ku otus algen sobri se fé. Pur izénplu, el pode pergunta se koléga di skóla: “Bu sabia ma injinherus ta kustuma kópia kuzas ki es ta odja na naturéza? Dexa-m mostra-u un vídiu interesanti.” Dipôs di mostra-l un di kes vídiu di kel grupu di vídiu Tevi un algen ki faze-l?, el pode fla: “Si un sientista ta resebe ónra pa un kuza ki es kópia na naturéza, ken ki debe resebe ónra pa kes kuza orijinal?” Kel aprizentason sinplis li pode poi kel koléga di skóla ta kria interesi i ta krê prende más sobri Jeová.

KONTINUA TA DJUDA BU FIDJU BIRA SE FÉ MÁS FÓRTI

18. Modi ki pai ku mai pode kontinua ta djuda ses fidju ten un fé fórti na Deus?

18 Nu sta ta vive na un mundu xeiu di pesoas ki ka ten fé na Jeová. (2 Ped. 3:3) Pur isu, pai ku mai, óras ki nhos ta studa Bíblia ku nhos fidju nhos insentiva-l pa el djobe asuntus ki ta omenta se ruspetu pa Palavra di Deus i pa kes lei di konportamentu ki nu ta atxa na el. Djuda bu fidju dizenvolve kapasidadi di pensa óras ki bu ta pâpia ku el sobri kriason di Jeová. Djuda-l intende kes profesia di Bíblia ki dja kunpri i ki ta dexa-nu dimiradu. I más inportanti inda, faze orason ku bu fidju i pa el. Óras ki bu ta faze kel-li, bu pode ten serteza ma Jeová ta rekonpensa sforsu ki bu ta faze pa djuda bu fidju bira se fé más fórti. — 2 Crô. 15:7.

KÁNTIKU 133 Sirbi Jeová timenti bo é jóven

a Pa más informason, odja vídiu As Maravilhas da Criação Revelam a Glória de Deus – Padrões, na jw.org.

b Si bu fidju dja tirmina di studa na livru Vive filís pa tudu ténpu!, bu pode torna studa ku el alguns lison di párti 3 ku 4, ki ta pâpia sobri leis di konportamentu ki sta na Bíblia.

c Odja artigu Por que acreditamos num Criador”, na Nhos Korda! di setenbru di 2006, i bruxura A origem da vida — Cinco perguntas que merecem resposta. Pa más izénplu, odja kel grupu di vídiu Opinions sobri modi ki vida kumesa, na jw.org.

d SPLIKASON DI FOTU: Un jóven sta ta mostra se koléga di skóla un vídiu di kel grupu di vídiu Tevi un algen ki faze-l?.