Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Bu konxe Jeová sima Nué, Daniel i Jó?

Bu konxe Jeová sima Nué, Daniel i Jó?

‘Kes algen mau ka ta pode ntende justisa, má kes ki ta buska Jeová ta pode ntende tudu.’ — PROVÉRBIOS 28:5.

KÁNTIKUS: 126, 150

1-3. (a) Kuzê ki ta djuda-nu kontinua fiel pa Deus na es ténpu di fin? (b) Kuzê ki nu sta ben studa na kel artigu li?

SIMA fin sta ta fika más pértu, algen mau sta ta ‘bira txeu sima padja’. (Sal. 92:7) Nu ka ta fika dimiradu di odja ma konportamentu di pesoas sta kada bês más piór. Na un mundu sima kel-li, modi ki nu pode ‘ser mininu na faze maldadi’ i ‘algen grandi na kapasidadi di ntende’? — 1 Cor. 14:20.

2 Nu ta atxa respósta na un párti di testu ki tradu téma di es studu, ki ta fla: ‘Kes ki ta buska Jeová ta pode ntende tudu.’ Ke-li siginifika ntende tudu kuza ki nu meste faze pa agrada Jeová. (Prov. 28:5) Nu ta atxa mésmu ideia na Provérbios 2:7, 9 ki ta fla ma Jeová ‘ta guarda sabedoria pa justus.’ Pur isu, ken ki é justu ta konsigi ‘ntende kuzê ki é sértu, justu i dretu, el ta ntende tudu bon kaminhu.’

3 Nué, Daniel i Jó tinha kel sabedoria li. (Eze. 14:14) Povu di Deus tanbê ten kel sabedoria li. I bo? Bu ta ‘ntende tudu’ kuza ki bu meste faze pa agrada Jeová? Konhisimentu izatu di Deus ta djuda-u faze kel-li. Nton nu ben odja (1) modi ki Nué, Daniel i Jó kumesa ta konxe Deus, (2) modi ki kel konhisimentu djuda-s i (3) modi ki nu pode ten fé sima di ses.

NUÉ ANDA KU DEUS NA UN MUNDU XEIU DI MALDADI

4. Modi ki Nué kumesa ta konxe Jeová, i modi ki konhisimentu izatu djuda-l?

4 Modi ki Nué kumesa ta konxe Jeová? Désdi komésu di mundu, ómis ku mudjeris di fé ta prendeba sobri Deus di três manera: através di kuzas ki Deus kria, di pesoas ki ta adoraba Deus i di odja rezultadu di sigi orientasons di Deus. (Isa. 48:18) Na kuzas ki Deus faze, Nué ta odjaba próvas klaru ma Deus izisti i tanbê txeu kualidadi, sima ‘se puder ki ka ta kaba i próva ma el é Deus’. (Rom. 1:20) Kel-li djuda Nué kridita ma Deus izisti i ten un fé fórti na el.

5. Modi ki Nué prende kuzê ki Deus kreba pa umanus?

5 Bíblia ta fla ma fé ‘ta sigi kel ki obidu.’ (Rom. 10:17) Modi ki Nué obi sobri Jeová? Di sertéza el prende txeu ku se família. Pode ser ku se pai, ki txomaba Lameki, ki éra un ómi di fé i ki txiga di konxe Adon. (Odja dizenhu na komésu di studu.) Tanbê ku se avó Metuzalen i se trizavó Jaredi ki móre kantu Nué tinha 366 anu. * (Lucas 3:36, 37 ) Pode ser ki é através di kes ómi li i talvês di ses mudjer ki Nué prende sobri Jeová. El prende modi ki vida di umanus kumesa, ma Deus kreba pa umanus justu intxi Téra i modi ki Adon ku Eva rabela kóntra Deus na jardin di Éden. Tanbê Nué ta odjaba rezultadu di kel rebelion. (Gén. 1:28; 3:16-19, 24) Ka ta nporta di ki manera Nué obi sobri Jeová, kuzas ki el prende toka se korason i motiva-l sirbi Deus. — Gén. 6:9.

6, 7. Modi ki speransa poi fé di Nué bira más fórti?

6 Speransa ta djuda fé bira más fórti. Imajina modi ki Nué xinti kantu el prende ma se nómi, ki talvês siginifika ‘diskansu ô konsolu’, ta trazeba speransa! (Gén. 5:29, nóta di rodapé) Lameki fla: ‘Kel-li [Nué] ta ben traze-nu konsolu, el ta ben poi nos trabadju i sforsu duru ki nu ta faze, fika más lébi, pamodi Jeová maldísua txon.’ Nué tinha speransa na Deus. Sima Abel ku Enoki ki vive antis di el, Nué tanbê ta kriditaba na kel ‘disendenti’ ki ta ben pilaba kabésa di kel kóbra. — Gén. 3:15.

7 Nbóra Nué ka ntendeba dretu tudu kuza di kel profesia di Génesis 3:15, el sabeba ma kel promésa ta trazeba salvason. Kel promésa ki fazedu na jardin di Éden staba di akordu ku mensaji ki Enoki ta pregaba sobri julgamentu di Deus kóntra kes algen mau. (Judas 14, 15 ) Di sertéza, kel mensaji ki Enoki ta pregaba, ki ta ben kunpri otu bês na Armajedon, poi fé i speransa di Nué bira más fórti!

8. Di ki maneras konhisimentu izatu sobri Deus proteje Nué?

8 Modi ki konhisimentu izatu sobri Deus djuda Nué? Konhisimentu izatu djuda Nué ten fé i sabedoria di Deus ki proteje-l di prigu i djuda-l proteje se amizadi ku Deus. Dja ki Nué ‘anda ku Deus verdaderu,’ el ka ta andaba ô kolegaba ku kes algen mau. Kes anju mau ki bira umanus, ta fazeba kuzas pa poba kes algen ki ka tinha fé ta fika dimiradu, talvês ti ta krê adoraba es. Má es ka ngana Nué. (Gén. 6:1-4, 9) Nué sabia ma Deus flaba umanus pa ten fidju i pa intxi Téra. (Gén. 1:27, 28) Tanbê el sabeba ma Deus ka faze anju pa kaza ku mudjeris i pa ten fidju. Kel-li fika klaru kantu Nué odja ma fidjus di kes anju ku kes mudjer é ka éra normal, es éra jiganti. Dipôs di algun ténpu, Deus aviza Nué ma el sta ben trazeba un dilúviu na Téra interu. Nué faze arka ki salva se família pamodi el tinha fé na kel avizu di Deus. — Heb. 11:7.

9, 10. Modi ki nu pode ten fé sima di Nué?

9 Modi ki nu pode ten fé sima di Nué? Nu debe ser bon studanti di Palavra di Deus, guarda na nos korason kel ki nu prende i dexa konhisimentu muda i orienta nos vida. (1 Ped. 1:13-15) Asi, fé i sabedoria di Deus ta proteje-nu di armadilhas di Satanás i di influénsia di es mundu mau. (2 Cor. 2:11) Mundu di Satanás ta insentiva amor pa violénsia i pa konportamentu seksual mariadu. El ta poi pesoas ta konsentra sô na ses dizeju. (1 Jo 2:15, 16) Kel-li pode ser prigozu pamodi el pode poi kes algen ki tene amizadi fraku ku Deus, ka liga avizus di Jeová ma nu sta vive na ténpu di fin. Repara ma kantu Jizus konpara nos ténpu ku ténpu di Nué, el ka konsentra na violénsia ô konportamentu seksual mariadu. Má el konsentra na prigu di mostra falta di interesi pa kuzas di Deus. — Lé Mateus 24:36-39.

10 Pergunta bu kabésa: ‘Nha manera di vive ta mostra ma N konxe Jeová dretu? Nha fé ta pô-m ta vive di akordu ku leis di Deus i pâpia sobri es ku otus algen?’ Bus respósta ta mostra si bu ta ‘anda ku Deus verdaderu.’

DANIEL MOSTRA SABEDORIA DI DEUS NA BABILÓNIA

11. (a) Daniel ta adoraba Jeová désdi pikinoti. Kuzê ki kel-li ta mostra sobri idukason ki el dadu? (b) Ki kualidadis di Daniel bu ta gostaba di imita?

11 Modi ki Daniel kumesa ta konxe Jeová? Pai ku mai di Daniel da-l bon idukason, es inxina-l ama Jeová i se Palavra. Daniel kontinua ku kel amor pa Deus duránti se vida interu. Bíblia ta fla ma mésmu kantu el bira algen grandi, el ta studaba Skrituras txeu. (Dan. 9:1, 2) Daniel konxeba Jeová dretu i el sabeba modi ki Deus trata nason di Israel. Modi ki nu sabe kel-li? Na un orason tristi i di korason ki el faze ki sta na Daniel 9:3-19. Si bu tra ténpu pa lé i pensa na kel orason bu ta konxe Daniel más dretu.

12-14. (a) Di ki maneras Daniel mostra sabedoria di Deus? (b) Modi ki Deus abensua-l pamodi se koraji i lialdadi?

12 Modi ki konhisimentu izatu sobri Deus djuda Daniel? Vida na Babilónia éra difísil pa kes judeu fiel pamodi éra un sidadi xeiu di adorason falsu. Má simé, Jeová fla kes judeu: ‘Nhos npenha pa pas di sidadi undi N manda nhos fika prézu.’ (Jer. 29:7) Jeová tanbê fla-s ma es debe adoraba sô el. (Êxo. 34:14) Modi ki Daniel konsigi faze kes dôs kuza li? Sabedoria di Deus djuda-l ntende ma el debe obiba ku leis di ómi óras ki es ka ta bai kóntra leis di Deus. Kantu Jizus staba na Téra el inxina mésmu kuza. — Lucas 20:25.

13 Kriadu un lei ki ta flaba ma tudu algen debe fazeba orason sô pa rei duránti 30 dia. Ningen ka pode fazeba orason pa ninhun deus ô otu ómi. Kuzê ki Daniel faze? (Lé Daniel 6:7-10.) Daniel podia pensaba si: ‘Trinta dia ta pasa faxi!’ Má el ka dexa un órdi di rei inpidi-l di sigi órdi di Jeová. El podia fazeba orason sukundidu ki ningen ka ta odjaba el. Má Daniel sabia ma algen ta odjaba el ta fazeba orason tudu dia. Nton el poi se vida na prigu pamodi el ka kreba pa gentis pensaba ma el ka sta adoraba Jeová más.

14 Jeová abênsua disizon ki Daniel toma ku koraji kantu el salva-l di mórti. Kel-li da un grandi tistimunhu sobri Jeová na tudu párti di govérnu di Média ku Pérsia! — Dan. 6:25-27.

15. Modi ki nu pode ten fé sima di Daniel?

15 Modi ki nu pode ten fé sima di Daniel? Kuza ki ta djuda-nu é ka sô lé Palavra di Deus, má ‘ntende se siginifikadu.’ (Mat. 13:23) Pa nu sabe kuzê ki Jeová ta pensa, nu meste ntende prinsípius di Bíblia i pensa na kuzas ki nu ta lé. Tanbê é inportanti nu faze orason di korason sénpri, prinsipalmenti óras ki nu sta pasa pa prublémas. Óras ki nu ta faze orason ku fé ta pidi sabedoria i forsa, Jeová ta da-nu es. — Tia. 1:5.

JÓ SIGI ORIENTASON DI DEUS NA SÁBI I NA KASÁBI

16, 17. Modi ki Jó konxe Jeová?

16 Modi ki Jó kumesa ta konxe Jeová? Jó ka éra israelita. Má el éra família lonji di Abraon, Izaki i Jakó. Jeová dexa Jó konxe-l i sabe kal ki é se vontadi pa umanus. Nu ka sabe modi ki Jó prende kes verdadi inportanti li sobri Deus. (Jó 23:12 ) Má Jó fla: ‘N obi ta papiadu di bo’. (Jó 42:5 ) I tanbê, Jeová fla ma Jó pâpia verdadi sobri El. — Jó 42:7, 8.

Nos fé ta bira más fórti óras ki nu ta odja kualidadis di Deus na kuzas ki el faze (Odja parágrafu 17.)

17 Jó odja txeu kualidadi di Deus na kuzas ki Deus kria. (Jó 12:7-9, 13 ) Dipôs di algun ténpu, Eliú ku Jeová uza kriason pa lenbra Jó ma ómi ka ta konpara ku Deus. (Jó 37:14 ; 38:1-4 ) Palavras di Jeová toka korason di Jó i ku umildadi el fla Deus: ‘Gósi N sabe ma bo é kapás di faze tudu kuza i ma nada ki bu ta pensa faze é ka inposível pa bo . . . N ta rapende ti téra ku sinza.’ — Jó 42:2, 6.

18, 19. Di ki maneras Jó mostra ma el konxeba Jeová dretu?

18 Modi ki konhisimentu izatu sobri Deus djuda Jó? Jó ta ntendeba dretu kuzê ki Deus krê pa el fazeba. El konxeba Jeová dretu i el ta fazeba sima el prende. Pur izénplu, Jó sabia ma el ka pode flaba ma el ta amaba Deus i omésmu ténpu ka mostra bondadi pa otus algen. (Jó 6:14 ) El ka ta atxaba ma el éra midjór di ki otus algen, má el mostra preokupason pa tudu algen, riku ô póbri. Jó fla: ‘É ka kel ki faze-m na bariga di nha mai, ki faze-s tanbê?’ (Jó 31:13-22 ) Jó ka dexa fama ku rikéza ki el tinha pô-l ta pensa ma el éra más inportanti di ki otus algen. Jó éra diferenti di txeu algen ki ten puder i rikéza na es mundu.

19 Jó ka ta dexaba nada fika frenti di se adorason pa Jeová. Pamodi? Pamodi el sabia ma poi rikézas na primeru lugar éra sima adorason falsu ô da Deus verdaderu kósta. (Lé Jó 31:24-28.) Pa el, kazamentu éra un union sagradu entri un ómi ku un mudjer. El faze un kontratu ku se odju, pa el ka odjaba ninhun mudjer vírjen i xintiba dizeju mariadu pa el. (Jó 31:1 ) Lenbra ma kel-li éra na un ténpu ki Deus ta dexaba un ómi kazaba ku más ki un mudjer. Nton, si Jó kreba el pode ranjaba un otu mudjer pa el kazaba ku el. * Má Jó sabia ma na Jardin di Éden, Jeová daba ómi sô un mudjer, i el toma kel izénplu sima un lei pa el. (Gén. 2:18, 24) Uns 1.600 anu dipôs, Jizus inxina se disiplus pa sigi kel mésmu izénplu sobri kazamentu i konportamentu seksual. — Mat. 5:28; 19:4, 5.

20. Modi ki Salmos ta djuda-nu skodje bons amigu i diverson ki é dretu?

20 Modi ki nu pode ten fé sima di Jó? Más un bês, nu meste ten konhisimentu izatu sobri Deus i dexa kel konhisimentu gia-nu na tudu kuza ki nu ta faze na nos vida. Pur izénplu, Rei Davidi fla ma Jeová ta ‘ôdia ken ki gosta di violénsia,’ i ma é prigozu faze amizadi ku ‘kes ki ta sukundi kel ki es é.’ (Lé Salmo 11:5; 26:4.) Kuzê ki kes testu li ta inxina-u sobri Jeová? Modi ki kes testu li ta djuda-u disidi kuzê ki é más inportanti na vida, uza internet dretu, skodje amigus i diverson? Bus respósta ta mostra si bu konxe Jeová dretu. Pa nu kontinua justu na es mundu mau, nu meste trena nos ‘kapasidadi di ntende’. Kel-li krê fla ma nu meste prende odja diferénsa entri kuzê ki é dretu ô mariadu i kuzê ki é un bon disizon ô mau disizon. — Heb. 5:14; Efé. 5:15.

21. Kuzê ki ta djuda-nu ‘ntende tudu kuza’ ki ta agrada Jeová?

21 Jeová dexa Nué, Daniel i Jó konxe-l pamodi es sforsa di tudu ses korason pa konxe-l. Pur isu, el djuda-s ‘ntende tudu kuza’ ki es debe sabeba pa agrada-l. Es bira izénplus di justisa i es tevi bons rezultadu na ses vida. (Sal. 1:1-3) Nton, pergunta bu kabésa: ‘N konxe Jeová dretu sima Nué, Daniel i Jó?’ Dja ki gósi nu ta ntende verdadis di Bíblia más midjór, bu pode konxe Jeová mutu más dretu inda! (Pro. 4:18) Studa kes verdadi más difísil di Bíblia. Pensa na es. Pidi spritu santu na orason. Asi bu amizadi ku Deus ta fika kada bês más fórti. Konhisimentu i sabedoria ta djuda-u vive di un manera ki ta agrada Deus na es mundu mau. — Prov. 2:4-7.

^ par. 5 Enoki, ki éra bizavó di Nué, tanbê ‘kontinua ta anda ku Deus verdaderu.’ Dipôs ‘Deus toma-l’ uns 69 anu antis di Nué nase. — Gén 5:23, 24.

^ par. 19 Nu pode fla mésmu kuza sobri Nué. El tanbê el tinha sô un mudjer, nbóra ómis kumesa ta kaza ku más ki un mudjer lógu dipôs ki Adon ku Eva rabela kóntra Deus, na Jardin di Éden. — Gén. 4:19.